{"id":28,"date":"2018-12-14T06:37:04","date_gmt":"2018-12-14T06:37:04","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/?post_type=chapter&#038;p=28"},"modified":"2019-10-28T21:35:51","modified_gmt":"2019-10-28T21:35:51","slug":"server-veebiserver-ja-teenuse-install","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/chapter\/server-veebiserver-ja-teenuse-install\/","title":{"raw":"Server, veebiserver ja teenuse install","rendered":"Server, veebiserver ja teenuse install"},"content":{"raw":"Antud peat\u00fckk annab \u00fclevaate veebiserveriga t\u00f6\u00f6tamise p\u00f5him\u00f5tetest. K\u00e4sitletakse j\u00e4rgmisi valdkondi:\r\n<ul>\r\n \t<li>Uuritakse, kuidas panna \u00fcles veebiserverit Linuxis ja Windoewsis ning mis on virtuaalserver.<\/li>\r\n \t<li>Uuritakse, kuidas installeerida veebiteenust, nt veebileht Drupal, Joomla v\u00f5i Wordperss vm.<\/li>\r\n \t<li>Projektis osalejate rollid, keskendudes administraatori t\u00f6\u00f6le.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Otsustuse koht<\/h1>\r\nK\u00f5ik inimesed ei sobi s\u00fcsteemide \u00fclesseadjateks v\u00f5i administraatoriteks ning paljudel pole selle vastu ka s\u00fcgavat huvi. J\u00e4rgneva peat\u00fcki sisu on m\u00f5eldud eelk\u00f5ige neile, kes soovivad teada saada, milline on s\u00fcsteemiadministraatori t\u00f6\u00f6 ja seda ka natuke proovida. Need, kes tunnevad, et neil puuduvad vajalikud teadmised (ja ei soovi neid hetkel omandada) v\u00f5i kes ei tunne selle vastu nii s\u00fcgavat huvi, v\u00f5ivad liikuda edasi j\u00e4rgmse peat\u00fcki juurde, kus antud tegevusi saab ellu viia ka veebip\u00f5histes juba olemasolevates lahendustes.\r\n\r\nSiiski loodame, et \u00f5pilaste hulgas on piisavlt neid, kes soovivad ette v\u00f5tta pikema teekonna ja proovvida ise \u00fcles panna oma veebiserveri. See tee on kogemuste ja eksimuste rohke, aga sellelt saab ka palju teadmisi, mis aitavad \u00f5pilastel m\u00f5ista, mis toimub s\u00fcsteemi ja veebiserveri teenuse sees.\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\n<img class=\"alignnone wp-image-285 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Tehniline-lahendus.png\" alt=\"\" width=\"960\" height=\"720\" \/>\r\n\r\n<strong>Algajad (miinimumprogramm):<\/strong> tehke l\u00e4bi \u00fclesanded Toimetamine serveritega (loe); \u00dclesanne Rajaleidja andmebaasiga (ametid) ning liikuge edasi ptk 5 teemade juurde.\r\n\r\n<strong>Keskmised*:<\/strong> Toimetamine serveritega; \u00dclesanne Rajaleidja andmebaasiga; Lisalugemiseks (Windowsi XAMPP installeerimine - laadige alla ja installeerige next&gt;next ja j\u00e4tke paroolid meelde); Installeerige sobiv veebiteenus (soovitavalt Wordpress). NB! Kui ei \u00f5nnestu, siis liikuge edasi ptk 5. Eri\u00fclesanded ja teemad on m\u00e4rgitud t\u00e4rniga (*), l\u00e4bida tuleb ka ilma t\u00e4rnita \u00fclesanded, kui teemad on varasemalt omandamata (kui on omandatud, siis v\u00f5ib need ka vahele j\u00e4tta).\r\n\r\n<strong>Edasij\u00f5udnud**: (<\/strong>see osa v\u00f5tab 2-3 korda enam aega, aga teadmised on huvilistele v\u00e4ga vajalikud, eriti neile, kes soovivad kunagi TalTech \u00f5ppima tulla): Toimetamine serveritega; \u00dclesanne Rajaleidja andmebaasiga; Installeerige Virtualboxi; Seadistage virtuaalmasin; Laadige internetist alla Linuxi ISO-fail; Installeerige Linux virtuaalmasinasse; Seadistage see. Installeerige LAMPP. Installeerige veebiteenus(ed) - Wordpress, Drupal, Joomla. NB! Kui ei \u00f5nnestu, siis installeerige oma Windowsile teenus XAMPP (vt, keskmised). Eri\u00fclesanded ja teemad on m\u00e4rgitud kahe t\u00e4rniga (**), l\u00e4bida tuleb ka ilma t\u00e4rnita ja \u00fche t\u00e4rniga (*) \u00fclesanded kui teemad on varasemalt omandamata (kui on omandatud, siis v\u00f5ib need ka vahele j\u00e4tta).\r\n<h1>Toimetamine serveritega<\/h1>\r\nTeie lauaarvuti\/s\u00fclearvuti ja serveri vahe v\u00e4liselt ei ole suur. M\u00f5lemal juhul on tegemist arvutiga, mis teenindab inimest. Serveri eesm\u00e4rk on teenindada mitmeid inimesi \u00fcheaegselt, n\u00e4iteks E-kooli kasutajad on \u00f5petajad, \u00f5pilased, lapsevanemad. Serveri teenuse ja erinevate teenuste pakkujad peavad tagama, et asjad on t\u00f6\u00f6korras, info korrektne ja turvaliselt hoitud. Turvalisuse teemast r\u00e4\u00e4gime pikemalt peat\u00fckis \"Turvalisus ja kvaliteet\". Oluline on aru saada, et kui keegi hakkab pakkuma kellelegi teenust, siis sellega kaasneb vastutus, eriti kriitiliseks muutub olukord siis, kui kogutakse kellegi isikuandmeid v\u00f5i n\u00e4iteks kogu ettev\u00f5tte kasum tuleb ainult e-poest ostetud kauba m\u00fc\u00fcmisest. Kui need teenused on ebaturvalised v\u00f5i ei t\u00f6\u00f6ta korrektselt, siis ei saa e-poe kliendid kaupu osta v\u00f5i ei julge nad soovitava kauba eest maksta ning ettev\u00f5ttel j\u00e4\u00e4b tulu saamata.\r\n\r\nKui tavaline kodus v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohal kasutuses olev arvuti puutub igap\u00e4evaselt enamsti kokku tavakasutajaga, kes selle peal erinevaid operatsioone sooritavad, siis serveri puhul on temaga t\u00f6\u00f6tajaks administraator. Administraatoreid on mitmeid - <strong>s\u00fcsteemiadministraator<\/strong> tegeleb s\u00fcsteemi endaga nt Windows, Linux, MacOS jt (et see oleks t\u00f6\u00f6korras, teenused toimiksid ja seade oleks turvaline). Tihti on s\u00fcsteemiadministraator vastutav ka veebiserveri teenuse eest ehk ta installeerib veebiservereid; <strong>veebiadministraator<\/strong> tegeleb veebilehtede s\u00fcsteemi tehnilise haldamisega, n\u00e4iteks haldab \u00fcle interneti Wordperssi - uuendab seda, loob kasutajaid, lisab kujundusi, muudab teksti - vastavalt sellele, kuidas on kokku lepitud. Kuna teenused on tihti suuremahulised, siis v\u00f5ib olla administraatoreid veelgi, n\u00e4iteks <strong>andmebaasi administraator, <\/strong>kes haldab andmebaasi (koht, kus hoitakse andmeid, mida kastavad teised teenused). Vahel kutsutakse veebiadministraatorit ka <strong>teenuseadministraatoriks.<\/strong> Ja et arvutiv\u00f5rk oleks internetist s\u00fcsteemi ja teenuseni turvaline ning toimiv, siis v\u00f5ib olla asutuses t\u00f6\u00f6l ka <strong>v\u00f5rguadministraator, <\/strong>kes haldab ligip\u00e4\u00e4se erinevate v\u00f5rkude ja tulem\u00fc\u00fcride vahel. V\u00e4iksemas ettev\u00f5ttes v\u00f5ib seda k\u00f5ike teha \u00fcks inimene, suuremas on aga \u00fche ameti peal sageli mitu spetsialisti.\r\n<h1>\u00dcLESANNE<\/h1>\r\nRajaleidja ametite andmebaasist leiab erinevate IT-ametite p\u00f5hjaliku kirjelduse ja e-testi. Lugege l\u00e4bi materjalid ja testge ennast, kas Sa tead, mida teeb S\u00fcsteemiadministraator - <a href=\"http:\/\/ametid.rajaleidja.ee\/S%C3%BCsteemiadministraator-1\">kliki siia <\/a>ja mida teeb Andmebaasi administraator - <a href=\"http:\/\/ametid.rajaleidja.ee\/Andmebaasi-administraator\">kliki siia<\/a> ning mida teeb S\u00fcsteemiarhitekt - <a href=\"http:\/\/ametid.rajaleidja.ee\/S%C3%BCsteemiarhitekt\">kliki siia<\/a>\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/t8wParhipKg[\/embed]\r\n<h1>Virtuaalserver, veebiserver ja veebiteenus**<\/h1>\r\nEnamasti on serveri p\u00f5his\u00fcsteemina kasutusel Linux, Windows v\u00f5i MacOSil baseeruv s\u00fcsteemitarkvara. Server on aga eraldi arvuti, milles tavakasutaja v\u00f5i t\u00f6\u00f6taja andmeid (nt tabelarvutust v\u00f5i pilte) ei t\u00f6\u00f6tle. Siinse kursusega soovitakse, et \u00f5pilane saaks v\u00f5imalusel kogemuse, mida t\u00e4hendab olla serveri, veebiserveri ja teenuse haldaja. Selleks on mitu v\u00f5imalust. V\u00f5imalused:\r\n<ul>\r\n \t<li><strong>installeerite oma olemasolevasse arvutisse veebiserveri tarkvara<\/strong> nt XAMPP ja loote oma veebileht sinna - see lahendus tundub lihtne, aga on kindlasti v\u00e4ga ebaturvaline. Ebaturvaline on see seet\u00f5ttu, et sellised enamasti Windowsi tavakasutaja arvutisse loodud teenused on maiuspalaks k\u00fcberkrattidele, kes ainult ootavad, et keegi om turvamata Windowsi v\u00f5i ka m\u00f5ne teise s\u00fcsteemi internetis avalikult k\u00e4ttesaadavaks teeks. Murekohaks on ka see, et \u00fcks ja sama arvuti on kasutusel ka muudeks toiminguteks - seega sellist lahendust kindlasti ei soovitaks;<\/li>\r\n \t<li><strong>installeerite oma olemasolevasse arvutisse virtuaalmasina, mille peale installeerite veebiserveri tarkvara ja veebiteenuse<\/strong>. See variant on veidi turvalisem lahendus, sest siis saate enam aimu, mis t\u00e4hendab oma arvutist, teise arvuti haldamine. Virtuaalmasin on nimelt selline teenus, mis v\u00f5imaldab arvutis teist arvutit m\u00e4ngida. J\u00e4rgmised \u00fclesanded aitavad seda lahendust proovida. Samamoodi soovitaks kasutada aluseks pigem Linuxi baasil olevat s\u00fcsteemi, sest sellega on turvalisus paremini tagatud, sest Windowsi puhul v\u00f5ib juhtuda, et n\u00e4iteks olete j\u00e4tnud arvuti uuendamata v\u00f5i m\u00f5ni teine programm on tekitanud turvaaugu, milles te teadlik ei ole;<\/li>\r\n \t<li><strong>koolil on v\u00f5imalik panna kooli serverisse v\u00f5i m\u00f5nda sisev\u00f5rgus olevasse server-arvutisse peale veebiserveri teenus<\/strong> ja jagada v\u00e4lja \u00f5igused selle teenuse kasutamiseks \u00f5pilastele. See oleks kooli poolt v\u00e4ga hea lahendus, kui eesm\u00e4rgiks oleks \u00f5ppida ainult veebiteenuse kasutamist ehk Wordpressi installeerimist, haldamist ja uuendamist. Kahjuks ei saa selle k\u00e4igus kogemusi veebiserveri ja teenuse haldaja administraatori t\u00f6\u00f6st;<\/li>\r\n \t<li><strong>kasutada veebip\u00f5hiseid teenuseid, milleks pole midagi vaja installeerida<\/strong> - sellest tuleb pikemalt j\u00e4rgmises peat\u00fckis \"Veebihaldus ja kasutajad\". V\u00f5imaluse miinuseks on, et kasutajad ei saa sel juhul kogemust, mida v\u00f5iks. Ehk siis saadakse kogemuse ainult veebiteenuse sisulise teenuse haldamise osas, luues kasutajaid ja sisu.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>\u00dcLESANNE**<\/h1>\r\nT\u00e4nap\u00e4eval enamik servereid, mis leiduvad internetis, t\u00f6\u00f6tavad Linuxi operatsioonis\u00fcsteemil. Selleks, et sellega tutvuda ei ole vaja teist arvutit, samuti ei tule oma arvutile paigutada teist operatsioonis\u00fcsteemi. K\u00f5ige h\u00f5lpsam on kasutada programmi nimega \"Virtualbox\" ja installeerida see oma arvutisse. Kuna kursusel on kavas tutvuda v\u00f5rguserveriga, siis alustame k\u00f5ige lihtsamast:\r\n<ol>\r\n \t<li>Installeerime Virtualboxi<\/li>\r\n \t<li>Seadistame virtuaalmasina<\/li>\r\n \t<li>Laeme internetis ala Linuxi ISO-faili.<\/li>\r\n \t<li>Installeerime Linuxi virtuaalmasinasse.<\/li>\r\n \t<li>Seadistame selle.<\/li>\r\n<\/ol>\r\nVirtuaalmasin on teine arvuti, mis k\u00e4ib esimese arvuti sees. Samas on virtuaalmasin siiski t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik arvuti, millel on oma BIOS, virtuaalne k\u00f5vaketas ja operatsioonis\u00fcsteem.\r\n\r\n<strong>NB! Arvutil peab olema v\u00e4hemalt 4GB m\u00e4lu. Soovitav 8GB. 40GB vaba kettaruumi. Protsessoril peab olema virtualiseerimise tugi. Kui kasutada operatsioonis\u00fcsteemiks WIN10, siis HOME versioon n\u00e4iteks ei k\u00f5lba.<\/strong>\r\n\r\nJ\u00e4rgige all olevat juhendit ja installeerige oma arvutisse VirtualBox ja Debiani-nimeline Linuxi versiooni. M\u00f5lema programmi alla laadimise link on toodud \u00e4ra juhendis. Alla laadimiseks varuge aega. Kui teie koolis on kehv interneti\u00fchendus, siis tuleks failid alla laadida ja jagada edasi l\u00e4bi sisev\u00f5rgu v\u00f5i m\u00e4lupulga: <a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Virtual-masina-paigaldamine-1.docx\">Virtual-masina-paigaldamine.<\/a>\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/sB_5fqiysi4[\/embed]\r\n<h1>\u00dcLESANNE**<\/h1>\r\nEelmises \u00fclesandes installeerisite Debiani veebiserveri, n\u00fc\u00fcd \u00f5pime, kuidas sellega ringi k\u00e4ia nii, et saaksime edasisi toimingud teha ehk hakata installeerima j\u00e4rgmises \u00fclesandes veebiserverit. Juhised on inglise keeles, sest kogu IT-maailm toimetab ja saab abi erinevatest e-foorumitest inglise keeles, ka s\u00fcsteem on inglise keeles. \u00d5ppides asja eesti keeles ei loo \u00f5ppija endale konkurentsieelist teiste maailma tublide IT-huviliste noorte ees.\r\n\r\nKui Linux on \u00f5pilasele v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i tundmatu, siis tuleb appi Debiani \u00f5pik, mis on \u00fcsna mahukas - <a href=\"https:\/\/www.debian.org\/doc\/manuals\/debian-reference\/ch01.en.html\">kliki siia<\/a>. Linuxi selgeks tegemine peaks olema iga administraatori au asi! Kui aga ei n\u00e4hta oma tulevikku veel otseselt veebiadministraatorina, siis on k\u00f5ige enam abiks peat\u00fckk nr 5, milles r\u00e4\u00e4gitakse v\u00f5rgu seadistamisest. Seda on vaja, kui soovitakse oma \u00fcles pandavat veebiteenust ka teistest arvutitest, peale enda oma, ka n\u00e4ha - <a href=\"https:\/\/www.debian.org\/doc\/manuals\/debian-reference\/ch05.en.html\">kliki siia<\/a>.\r\n\r\nLugege juhist, kuidas veebiserveris hakkama saada: <a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Serverile_ligipaasemine-1.docx\">Serverile ligipaasemine.<\/a>\r\n<h1>\u00dcLESANNE**<\/h1>\r\nVeebiserveri LAMP paigaldamine annab v\u00f5imaluse teisele server-masinale panna \u00fcles veebiserveri teenuse ehk muuta teie serveri otstarvet. LAMP-server on Linuxi veebimajutuse nurgakivi. LAMP oli esimene d\u00fcnaamilise veebisisu loomise vahend Linuxis ja on ikkagi suurema osa internetilehek\u00fclgede keskkonnaks ka t\u00e4nap\u00e4eval. Kui soovite oma veebilehek\u00fclje majutamiseks seadistada LAMPi, oleks raske leida paremat kui Debian Stretch. Debian on tuntud stabiilsuse, turvalisuse ja massiivsete paketihoidlate poolest. Lisaks on vajalik installeeritav andmebaas MariaDB (MySQL) kuna d\u00fcnaamilised veebilehed hoiavad sisu nii serveris failidena (tekst, kood, pildid) kui ka andmebaasi tabelitena (info, kasutajad jm).\r\nJ\u00e4rgige juhist ning paigaldage oma virtuaalmasinas olevale Debiani serverile LAMP veebiserveri teenus:\u00a0 <a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/LAMP-server-Debian-9-1.docx\">LAMP-server-Debian-9<\/a>\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/nPZuqV38QbM[\/embed]\r\n<h1>\u00dcLESANNE*<\/h1>\r\nKui serverid on kenasti peale installeeritud ja t\u00f6\u00f6le seadistatud, siis j\u00e4rgmiseks saab vaadata erinevaid teenuseid, mida neile installeerida. Meie soovituslikuks valikuks oleksid Joomla, Drupal ja Wordpress. Need teenused on maailmas enim kasutavad ning nendest Joomla ja Wordpress on ka enim h\u00e4kitavad. Seega on oluline, et kui antud teenused ikkagi mingil p\u00f5husel tehakse otse veebist k\u00e4ttesaadavaks, siis tuleb neid j\u00e4rjepidevalt uuendada! Selle kohta saab lugeda juba edasistes peat\u00fckkides.\r\n\r\nJ\u00e4rgige juhiseid ja installeerige oma veebiserverile kolm erinevat veebiteenust:\r\n\r\n<a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Drupal-paigaldamine-1.docx\">Drupal-paigaldamine<\/a>\r\n\r\n<a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Joomla-paigaldamine.docx\">Joomla-paigaldamine<\/a>\r\n\r\n<a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Wordpressi-paigaldamine.docx\">Wordpressi-paigaldamine<\/a>\r\n<h1>Lisalugemiseks*<\/h1>\r\nVeebiserverit saab \u00fcles seada ka Windows masinale. <strong><span style=\"color: #ff0000\">Windowsi puhul kannatab aga kogu teenuse turvalisus, kui selle serveri haldaja ei ole professionaal, kes oskab turvaauke ennetada, leida ja parandada.<\/span> Sellest tuleb enam juttu kuuendas peat\u00fckis, miks on turvalisus IT-maailmas A ja O.<\/strong> Kui viite veebilehe v\u00f5i veebiteenuse testimist ellu suletud keskkonnas (nt koolis v\u00f5i kodus), et teenust arendada, siis v\u00f5ib kasutada ka Windowsi lahendust. <strong>Soovitame jooksutada antud lahendust eraldiseisvas virtuaalmasinas, et lahendus ei hakkaks teie oma arvutis\u00fcsteemi segama.<\/strong> Samas on seda lahendust v\u00f5imalik t\u00f5esti installeerida ka otse arvutisse ilma virtuaalmasinata.\r\n\r\nSellelt lehelt leiate lihtsa XAMPP-lahenduse, mis installeerib arvvutisse Apachie veebiserveri, MariaDB (andmebaasi), PHP ja Perli. Samuti lisav\u00f5imalused, mis on teil erinevate teenuste loomiseks vaja kasutada. Antud lahendust on v\u00f5imalik installeerida nii Windowsi, Linuxi kui OS X peale. <strong>Kindlasti on oluline installeerida viimane v\u00f5imalik stabiilne versioon ja seda ka oma arvutis uuendada.\u00a0<\/strong>\r\n\r\n<a href=\"https:\/\/www.apachefriends.org\/\">https:\/\/www.apachefriends.org\/<\/a>\r\n\r\nInternetist leiab antud teenuse haldamiseks ja probleemide lahendamiseks hulgaliselt inglisekeelseid abivideoid.\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=h6DEDm7C37A[\/embed]\r\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\r\nTagasisidet materjalile saab anda siit \u2013 <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSdabAYL3GU7GEd2w24qhrMWMWvFm8pezPy2-9o15SZjLFiB1Q\/viewform\">kliki siia<\/a>","rendered":"<p>Antud peat\u00fckk annab \u00fclevaate veebiserveriga t\u00f6\u00f6tamise p\u00f5him\u00f5tetest. K\u00e4sitletakse j\u00e4rgmisi valdkondi:<\/p>\n<ul>\n<li>Uuritakse, kuidas panna \u00fcles veebiserverit Linuxis ja Windoewsis ning mis on virtuaalserver.<\/li>\n<li>Uuritakse, kuidas installeerida veebiteenust, nt veebileht Drupal, Joomla v\u00f5i Wordperss vm.<\/li>\n<li>Projektis osalejate rollid, keskendudes administraatori t\u00f6\u00f6le.<\/li>\n<\/ul>\n<h1>Otsustuse koht<\/h1>\n<p>K\u00f5ik inimesed ei sobi s\u00fcsteemide \u00fclesseadjateks v\u00f5i administraatoriteks ning paljudel pole selle vastu ka s\u00fcgavat huvi. J\u00e4rgneva peat\u00fcki sisu on m\u00f5eldud eelk\u00f5ige neile, kes soovivad teada saada, milline on s\u00fcsteemiadministraatori t\u00f6\u00f6 ja seda ka natuke proovida. Need, kes tunnevad, et neil puuduvad vajalikud teadmised (ja ei soovi neid hetkel omandada) v\u00f5i kes ei tunne selle vastu nii s\u00fcgavat huvi, v\u00f5ivad liikuda edasi j\u00e4rgmse peat\u00fcki juurde, kus antud tegevusi saab ellu viia ka veebip\u00f5histes juba olemasolevates lahendustes.<\/p>\n<p>Siiski loodame, et \u00f5pilaste hulgas on piisavlt neid, kes soovivad ette v\u00f5tta pikema teekonna ja proovvida ise \u00fcles panna oma veebiserveri. See tee on kogemuste ja eksimuste rohke, aga sellelt saab ka palju teadmisi, mis aitavad \u00f5pilastel m\u00f5ista, mis toimub s\u00fcsteemi ja veebiserveri teenuse sees.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-285 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Tehniline-lahendus.png\" alt=\"\" width=\"960\" height=\"720\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Tehniline-lahendus.png 960w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Tehniline-lahendus-300x225.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Tehniline-lahendus-768x576.png 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Tehniline-lahendus-65x49.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Tehniline-lahendus-225x169.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Tehniline-lahendus-350x263.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 960px) 100vw, 960px\" \/><\/p>\n<p><strong>Algajad (miinimumprogramm):<\/strong> tehke l\u00e4bi \u00fclesanded Toimetamine serveritega (loe); \u00dclesanne Rajaleidja andmebaasiga (ametid) ning liikuge edasi ptk 5 teemade juurde.<\/p>\n<p><strong>Keskmised*:<\/strong> Toimetamine serveritega; \u00dclesanne Rajaleidja andmebaasiga; Lisalugemiseks (Windowsi XAMPP installeerimine &#8211; laadige alla ja installeerige next&gt;next ja j\u00e4tke paroolid meelde); Installeerige sobiv veebiteenus (soovitavalt WordPress). NB! Kui ei \u00f5nnestu, siis liikuge edasi ptk 5. Eri\u00fclesanded ja teemad on m\u00e4rgitud t\u00e4rniga (*), l\u00e4bida tuleb ka ilma t\u00e4rnita \u00fclesanded, kui teemad on varasemalt omandamata (kui on omandatud, siis v\u00f5ib need ka vahele j\u00e4tta).<\/p>\n<p><strong>Edasij\u00f5udnud**: (<\/strong>see osa v\u00f5tab 2-3 korda enam aega, aga teadmised on huvilistele v\u00e4ga vajalikud, eriti neile, kes soovivad kunagi TalTech \u00f5ppima tulla): Toimetamine serveritega; \u00dclesanne Rajaleidja andmebaasiga; Installeerige Virtualboxi; Seadistage virtuaalmasin; Laadige internetist alla Linuxi ISO-fail; Installeerige Linux virtuaalmasinasse; Seadistage see. Installeerige LAMPP. Installeerige veebiteenus(ed) &#8211; WordPress, Drupal, Joomla. NB! Kui ei \u00f5nnestu, siis installeerige oma Windowsile teenus XAMPP (vt, keskmised). Eri\u00fclesanded ja teemad on m\u00e4rgitud kahe t\u00e4rniga (**), l\u00e4bida tuleb ka ilma t\u00e4rnita ja \u00fche t\u00e4rniga (*) \u00fclesanded kui teemad on varasemalt omandamata (kui on omandatud, siis v\u00f5ib need ka vahele j\u00e4tta).<\/p>\n<h1>Toimetamine serveritega<\/h1>\n<p>Teie lauaarvuti\/s\u00fclearvuti ja serveri vahe v\u00e4liselt ei ole suur. M\u00f5lemal juhul on tegemist arvutiga, mis teenindab inimest. Serveri eesm\u00e4rk on teenindada mitmeid inimesi \u00fcheaegselt, n\u00e4iteks E-kooli kasutajad on \u00f5petajad, \u00f5pilased, lapsevanemad. Serveri teenuse ja erinevate teenuste pakkujad peavad tagama, et asjad on t\u00f6\u00f6korras, info korrektne ja turvaliselt hoitud. Turvalisuse teemast r\u00e4\u00e4gime pikemalt peat\u00fckis &#8220;Turvalisus ja kvaliteet&#8221;. Oluline on aru saada, et kui keegi hakkab pakkuma kellelegi teenust, siis sellega kaasneb vastutus, eriti kriitiliseks muutub olukord siis, kui kogutakse kellegi isikuandmeid v\u00f5i n\u00e4iteks kogu ettev\u00f5tte kasum tuleb ainult e-poest ostetud kauba m\u00fc\u00fcmisest. Kui need teenused on ebaturvalised v\u00f5i ei t\u00f6\u00f6ta korrektselt, siis ei saa e-poe kliendid kaupu osta v\u00f5i ei julge nad soovitava kauba eest maksta ning ettev\u00f5ttel j\u00e4\u00e4b tulu saamata.<\/p>\n<p>Kui tavaline kodus v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohal kasutuses olev arvuti puutub igap\u00e4evaselt enamsti kokku tavakasutajaga, kes selle peal erinevaid operatsioone sooritavad, siis serveri puhul on temaga t\u00f6\u00f6tajaks administraator. Administraatoreid on mitmeid &#8211; <strong>s\u00fcsteemiadministraator<\/strong> tegeleb s\u00fcsteemi endaga nt Windows, Linux, MacOS jt (et see oleks t\u00f6\u00f6korras, teenused toimiksid ja seade oleks turvaline). Tihti on s\u00fcsteemiadministraator vastutav ka veebiserveri teenuse eest ehk ta installeerib veebiservereid; <strong>veebiadministraator<\/strong> tegeleb veebilehtede s\u00fcsteemi tehnilise haldamisega, n\u00e4iteks haldab \u00fcle interneti Wordperssi &#8211; uuendab seda, loob kasutajaid, lisab kujundusi, muudab teksti &#8211; vastavalt sellele, kuidas on kokku lepitud. Kuna teenused on tihti suuremahulised, siis v\u00f5ib olla administraatoreid veelgi, n\u00e4iteks <strong>andmebaasi administraator, <\/strong>kes haldab andmebaasi (koht, kus hoitakse andmeid, mida kastavad teised teenused). Vahel kutsutakse veebiadministraatorit ka <strong>teenuseadministraatoriks.<\/strong> Ja et arvutiv\u00f5rk oleks internetist s\u00fcsteemi ja teenuseni turvaline ning toimiv, siis v\u00f5ib olla asutuses t\u00f6\u00f6l ka <strong>v\u00f5rguadministraator, <\/strong>kes haldab ligip\u00e4\u00e4se erinevate v\u00f5rkude ja tulem\u00fc\u00fcride vahel. V\u00e4iksemas ettev\u00f5ttes v\u00f5ib seda k\u00f5ike teha \u00fcks inimene, suuremas on aga \u00fche ameti peal sageli mitu spetsialisti.<\/p>\n<h1>\u00dcLESANNE<\/h1>\n<p>Rajaleidja ametite andmebaasist leiab erinevate IT-ametite p\u00f5hjaliku kirjelduse ja e-testi. Lugege l\u00e4bi materjalid ja testge ennast, kas Sa tead, mida teeb S\u00fcsteemiadministraator &#8211; <a href=\"http:\/\/ametid.rajaleidja.ee\/S%C3%BCsteemiadministraator-1\">kliki siia <\/a>ja mida teeb Andmebaasi administraator &#8211; <a href=\"http:\/\/ametid.rajaleidja.ee\/Andmebaasi-administraator\">kliki siia<\/a> ning mida teeb S\u00fcsteemiarhitekt &#8211; <a href=\"http:\/\/ametid.rajaleidja.ee\/S%C3%BCsteemiarhitekt\">kliki siia<\/a><\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-1\" title=\"S\u00fcsteemiadministraator  Valdo Kanem\u00e4gi. Rajaleidja ametid\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/t8wParhipKg?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Virtuaalserver, veebiserver ja veebiteenus**<\/h1>\n<p>Enamasti on serveri p\u00f5his\u00fcsteemina kasutusel Linux, Windows v\u00f5i MacOSil baseeruv s\u00fcsteemitarkvara. Server on aga eraldi arvuti, milles tavakasutaja v\u00f5i t\u00f6\u00f6taja andmeid (nt tabelarvutust v\u00f5i pilte) ei t\u00f6\u00f6tle. Siinse kursusega soovitakse, et \u00f5pilane saaks v\u00f5imalusel kogemuse, mida t\u00e4hendab olla serveri, veebiserveri ja teenuse haldaja. Selleks on mitu v\u00f5imalust. V\u00f5imalused:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>installeerite oma olemasolevasse arvutisse veebiserveri tarkvara<\/strong> nt XAMPP ja loote oma veebileht sinna &#8211; see lahendus tundub lihtne, aga on kindlasti v\u00e4ga ebaturvaline. Ebaturvaline on see seet\u00f5ttu, et sellised enamasti Windowsi tavakasutaja arvutisse loodud teenused on maiuspalaks k\u00fcberkrattidele, kes ainult ootavad, et keegi om turvamata Windowsi v\u00f5i ka m\u00f5ne teise s\u00fcsteemi internetis avalikult k\u00e4ttesaadavaks teeks. Murekohaks on ka see, et \u00fcks ja sama arvuti on kasutusel ka muudeks toiminguteks &#8211; seega sellist lahendust kindlasti ei soovitaks;<\/li>\n<li><strong>installeerite oma olemasolevasse arvutisse virtuaalmasina, mille peale installeerite veebiserveri tarkvara ja veebiteenuse<\/strong>. See variant on veidi turvalisem lahendus, sest siis saate enam aimu, mis t\u00e4hendab oma arvutist, teise arvuti haldamine. Virtuaalmasin on nimelt selline teenus, mis v\u00f5imaldab arvutis teist arvutit m\u00e4ngida. J\u00e4rgmised \u00fclesanded aitavad seda lahendust proovida. Samamoodi soovitaks kasutada aluseks pigem Linuxi baasil olevat s\u00fcsteemi, sest sellega on turvalisus paremini tagatud, sest Windowsi puhul v\u00f5ib juhtuda, et n\u00e4iteks olete j\u00e4tnud arvuti uuendamata v\u00f5i m\u00f5ni teine programm on tekitanud turvaaugu, milles te teadlik ei ole;<\/li>\n<li><strong>koolil on v\u00f5imalik panna kooli serverisse v\u00f5i m\u00f5nda sisev\u00f5rgus olevasse server-arvutisse peale veebiserveri teenus<\/strong> ja jagada v\u00e4lja \u00f5igused selle teenuse kasutamiseks \u00f5pilastele. See oleks kooli poolt v\u00e4ga hea lahendus, kui eesm\u00e4rgiks oleks \u00f5ppida ainult veebiteenuse kasutamist ehk WordPressi installeerimist, haldamist ja uuendamist. Kahjuks ei saa selle k\u00e4igus kogemusi veebiserveri ja teenuse haldaja administraatori t\u00f6\u00f6st;<\/li>\n<li><strong>kasutada veebip\u00f5hiseid teenuseid, milleks pole midagi vaja installeerida<\/strong> &#8211; sellest tuleb pikemalt j\u00e4rgmises peat\u00fckis &#8220;Veebihaldus ja kasutajad&#8221;. V\u00f5imaluse miinuseks on, et kasutajad ei saa sel juhul kogemust, mida v\u00f5iks. Ehk siis saadakse kogemuse ainult veebiteenuse sisulise teenuse haldamise osas, luues kasutajaid ja sisu.<\/li>\n<\/ul>\n<h1>\u00dcLESANNE**<\/h1>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval enamik servereid, mis leiduvad internetis, t\u00f6\u00f6tavad Linuxi operatsioonis\u00fcsteemil. Selleks, et sellega tutvuda ei ole vaja teist arvutit, samuti ei tule oma arvutile paigutada teist operatsioonis\u00fcsteemi. K\u00f5ige h\u00f5lpsam on kasutada programmi nimega &#8220;Virtualbox&#8221; ja installeerida see oma arvutisse. Kuna kursusel on kavas tutvuda v\u00f5rguserveriga, siis alustame k\u00f5ige lihtsamast:<\/p>\n<ol>\n<li>Installeerime Virtualboxi<\/li>\n<li>Seadistame virtuaalmasina<\/li>\n<li>Laeme internetis ala Linuxi ISO-faili.<\/li>\n<li>Installeerime Linuxi virtuaalmasinasse.<\/li>\n<li>Seadistame selle.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Virtuaalmasin on teine arvuti, mis k\u00e4ib esimese arvuti sees. Samas on virtuaalmasin siiski t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik arvuti, millel on oma BIOS, virtuaalne k\u00f5vaketas ja operatsioonis\u00fcsteem.<\/p>\n<p><strong>NB! Arvutil peab olema v\u00e4hemalt 4GB m\u00e4lu. Soovitav 8GB. 40GB vaba kettaruumi. Protsessoril peab olema virtualiseerimise tugi. Kui kasutada operatsioonis\u00fcsteemiks WIN10, siis HOME versioon n\u00e4iteks ei k\u00f5lba.<\/strong><\/p>\n<p>J\u00e4rgige all olevat juhendit ja installeerige oma arvutisse VirtualBox ja Debiani-nimeline Linuxi versiooni. M\u00f5lema programmi alla laadimise link on toodud \u00e4ra juhendis. Alla laadimiseks varuge aega. Kui teie koolis on kehv interneti\u00fchendus, siis tuleks failid alla laadida ja jagada edasi l\u00e4bi sisev\u00f5rgu v\u00f5i m\u00e4lupulga: <a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Virtual-masina-paigaldamine-1.docx\">Virtual-masina-paigaldamine.<\/a><\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-2\" title=\"How to Use VirtualBox (Beginners Guide)\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/sB_5fqiysi4?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>\u00dcLESANNE**<\/h1>\n<p>Eelmises \u00fclesandes installeerisite Debiani veebiserveri, n\u00fc\u00fcd \u00f5pime, kuidas sellega ringi k\u00e4ia nii, et saaksime edasisi toimingud teha ehk hakata installeerima j\u00e4rgmises \u00fclesandes veebiserverit. Juhised on inglise keeles, sest kogu IT-maailm toimetab ja saab abi erinevatest e-foorumitest inglise keeles, ka s\u00fcsteem on inglise keeles. \u00d5ppides asja eesti keeles ei loo \u00f5ppija endale konkurentsieelist teiste maailma tublide IT-huviliste noorte ees.<\/p>\n<p>Kui Linux on \u00f5pilasele v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i tundmatu, siis tuleb appi Debiani \u00f5pik, mis on \u00fcsna mahukas &#8211; <a href=\"https:\/\/www.debian.org\/doc\/manuals\/debian-reference\/ch01.en.html\">kliki siia<\/a>. Linuxi selgeks tegemine peaks olema iga administraatori au asi! Kui aga ei n\u00e4hta oma tulevikku veel otseselt veebiadministraatorina, siis on k\u00f5ige enam abiks peat\u00fckk nr 5, milles r\u00e4\u00e4gitakse v\u00f5rgu seadistamisest. Seda on vaja, kui soovitakse oma \u00fcles pandavat veebiteenust ka teistest arvutitest, peale enda oma, ka n\u00e4ha &#8211; <a href=\"https:\/\/www.debian.org\/doc\/manuals\/debian-reference\/ch05.en.html\">kliki siia<\/a>.<\/p>\n<p>Lugege juhist, kuidas veebiserveris hakkama saada: <a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Serverile_ligipaasemine-1.docx\">Serverile ligipaasemine.<\/a><\/p>\n<h1>\u00dcLESANNE**<\/h1>\n<p>Veebiserveri LAMP paigaldamine annab v\u00f5imaluse teisele server-masinale panna \u00fcles veebiserveri teenuse ehk muuta teie serveri otstarvet. LAMP-server on Linuxi veebimajutuse nurgakivi. LAMP oli esimene d\u00fcnaamilise veebisisu loomise vahend Linuxis ja on ikkagi suurema osa internetilehek\u00fclgede keskkonnaks ka t\u00e4nap\u00e4eval. Kui soovite oma veebilehek\u00fclje majutamiseks seadistada LAMPi, oleks raske leida paremat kui Debian Stretch. Debian on tuntud stabiilsuse, turvalisuse ja massiivsete paketihoidlate poolest. Lisaks on vajalik installeeritav andmebaas MariaDB (MySQL) kuna d\u00fcnaamilised veebilehed hoiavad sisu nii serveris failidena (tekst, kood, pildid) kui ka andmebaasi tabelitena (info, kasutajad jm).<br \/>\nJ\u00e4rgige juhist ning paigaldage oma virtuaalmasinas olevale Debiani serverile LAMP veebiserveri teenus:\u00a0 <a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/LAMP-server-Debian-9-1.docx\">LAMP-server-Debian-9<\/a><\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-3\" title=\"How To Install Linux, Apache, MySQL, PHP (LAMP)  on Debian 9 Stretch\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/nPZuqV38QbM?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>\u00dcLESANNE*<\/h1>\n<p>Kui serverid on kenasti peale installeeritud ja t\u00f6\u00f6le seadistatud, siis j\u00e4rgmiseks saab vaadata erinevaid teenuseid, mida neile installeerida. Meie soovituslikuks valikuks oleksid Joomla, Drupal ja WordPress. Need teenused on maailmas enim kasutavad ning nendest Joomla ja WordPress on ka enim h\u00e4kitavad. Seega on oluline, et kui antud teenused ikkagi mingil p\u00f5husel tehakse otse veebist k\u00e4ttesaadavaks, siis tuleb neid j\u00e4rjepidevalt uuendada! Selle kohta saab lugeda juba edasistes peat\u00fckkides.<\/p>\n<p>J\u00e4rgige juhiseid ja installeerige oma veebiserverile kolm erinevat veebiteenust:<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Drupal-paigaldamine-1.docx\">Drupal-paigaldamine<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Joomla-paigaldamine.docx\">Joomla-paigaldamine<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Wordpressi-paigaldamine.docx\">WordPressi-paigaldamine<\/a><\/p>\n<h1>Lisalugemiseks*<\/h1>\n<p>Veebiserverit saab \u00fcles seada ka Windows masinale. <strong><span style=\"color: #ff0000\">Windowsi puhul kannatab aga kogu teenuse turvalisus, kui selle serveri haldaja ei ole professionaal, kes oskab turvaauke ennetada, leida ja parandada.<\/span> Sellest tuleb enam juttu kuuendas peat\u00fckis, miks on turvalisus IT-maailmas A ja O.<\/strong> Kui viite veebilehe v\u00f5i veebiteenuse testimist ellu suletud keskkonnas (nt koolis v\u00f5i kodus), et teenust arendada, siis v\u00f5ib kasutada ka Windowsi lahendust. <strong>Soovitame jooksutada antud lahendust eraldiseisvas virtuaalmasinas, et lahendus ei hakkaks teie oma arvutis\u00fcsteemi segama.<\/strong> Samas on seda lahendust v\u00f5imalik t\u00f5esti installeerida ka otse arvutisse ilma virtuaalmasinata.<\/p>\n<p>Sellelt lehelt leiate lihtsa XAMPP-lahenduse, mis installeerib arvvutisse Apachie veebiserveri, MariaDB (andmebaasi), PHP ja Perli. Samuti lisav\u00f5imalused, mis on teil erinevate teenuste loomiseks vaja kasutada. Antud lahendust on v\u00f5imalik installeerida nii Windowsi, Linuxi kui OS X peale. <strong>Kindlasti on oluline installeerida viimane v\u00f5imalik stabiilne versioon ja seda ka oma arvutis uuendada.\u00a0<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.apachefriends.org\/\">https:\/\/www.apachefriends.org\/<\/a><\/p>\n<p>Internetist leiab antud teenuse haldamiseks ja probleemide lahendamiseks hulgaliselt inglisekeelseid abivideoid.<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-4\" title=\"Introduction to XAMPP\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/h6DEDm7C37A?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\n<p>Tagasisidet materjalile saab anda siit \u2013 <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSdabAYL3GU7GEd2w24qhrMWMWvFm8pezPy2-9o15SZjLFiB1Q\/viewform\">kliki siia<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":6,"menu_order":4,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-28","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":3,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/28","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"version-history":[{"count":37,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/28\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":438,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/28\/revisions\/438"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/3"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/28\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=28"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=28"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=28"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}