{"id":30,"date":"2018-12-14T06:37:26","date_gmt":"2018-12-14T06:37:26","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/?post_type=chapter&#038;p=30"},"modified":"2019-07-30T07:59:25","modified_gmt":"2019-07-30T07:59:25","slug":"veebihaldus-ja-kasutajad","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/chapter\/veebihaldus-ja-kasutajad\/","title":{"raw":"Veebihaldus ja kasutajad","rendered":"Veebihaldus ja kasutajad"},"content":{"raw":"Antud peat\u00fckk annab \u00fclevaate erinevate sisuhalduste kasutamisest. Peat\u00fckis k\u00e4sitletakse eelk\u00f5ige j\u00e4rgmisi teemasid:\r\n<ul>\r\n \t<li>Veebilehtede loomise erinevad generatsioonid (areng).<\/li>\r\n \t<li>Anal\u00fc\u00fcsitakse erinevaid v\u00f5imalusi maailmas.<\/li>\r\n \t<li>Uuritakse, kuidas hallata veebivahendeid administraatori vaatest (kasutajad, kujunduse ja lisamoodulite laadimine).<\/li>\r\n \t<li>Uuritakse erinevaid lisav\u00f5imalusi e-teenuste loomisel.<\/li>\r\n \t<li>Mis on veebinimi ehk domeen?<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Otsustuse koht<\/h1>\r\nEelmises peat\u00fckis jaguneti erinevatesse oskusgruppidesse. Kui soovitakse antud peat\u00fckis oma gruppi muuta, et omandada enam teadmisi antud teemal, siis on see v\u00f5imalik, sest veebilehtede sisu haldamise ja loomisega on lihtsam hakkama saada ning paljudel \u00f5pilastel v\u00f5ib olla juba eelnevad kogemusi blogi v\u00f5i sotsiaalmeedia kasutusest, mis tulevad siinkohal kindlasti kasuks. \u00dclesanded on jaotatud kolme gruppi: algajad (t\u00e4rnita), keskmised (\u00fcks t\u00e4rn (*)) ja edasij\u00f5udnud (kaks t\u00e4rni (**)). Keskmised ja edasij\u00f5udnud sooritavad ka alumise astme \u00fclesanded, kui teemad on varasemalt l\u00e4bimata.\r\n\r\n<strong>Algajad:<\/strong> Veebilehtede ja teenuste loomise generatsioonid; Valida sobiv teenus siit, kuhu leht luua: \u201cVeebilehe loomine olemasoleva veebiteenuse peale\u201d - looge sisu (tekst, pildid, videod, men\u00fc\u00fc) ja hallake kasutajaid kui v\u00f5imalik. Sotsiaalmeedia kui uus veebiteenus (looge sotsiaalmeedia toetusleht).\r\n\r\n<strong>Keskmised*:<\/strong> Veebilehtede ja teenuste loomise generatsioonid; Enamlevinud veebilahendused: valige WordPress (v\u00f5i kasutage kas veebip\u00f5hist lahendust <a href=\"https:\/\/wordpress.com\/\">https:\/\/wordpress.com\/<\/a>). Samuti proovige \u00fcht lahendust siit: \u201cVeebilehe loomine olemasoleva veebiteenuse peale\u201d (nt iga grupp valib erineva katsetamiseks). Sotsiaalmeedia kui uus veebiteenus (looge sotsiaalmeedia toetusleht).\r\n\r\n<strong>Edasij\u00f5udnud**:<\/strong> Veebilehtede ja teenuste loomise generatsioonid; Enamlevinud veebilahendused WordPress, Joomla, Drupal (valida kaks); \u00dcL: Vahel on vaja testida ja uurida erinevaid veebilahendusi, aga k\u00f5ike ei tahaks oma veebiservile installeerida - katseta erinevaid lahendusi. \u00dcL: Domeen ja erinevate domeeni ja veebiserveriteenuste v\u00f5rdlemine.\r\n<h1>Veebilehtede ja teenuste loomise generatsioonid<\/h1>\r\nVeebilehtede loomisel v\u00f5ib tinglikult v\u00e4lja tuua erinevaid arenguetappe:\r\n<ul>\r\n \t<li><strong>Esimeseks etapiks<\/strong> saab pidada seda, kui veebileht oli staatiline, n\u00e4iteks kirjutati html-koodis ja igal lehel oli sees oma osa kujundusele ja sisule. Staatiline leht t\u00e4hendas, et kuvati ainult infot ja kasutajal puudus aktiivne roll. Kui veebihaldaja soovis midagi uuendada, n\u00e4iteks kujunduses, siis tuli seda teha \u00fckshaaval igal lehel eraldi. See oli aga v\u00e4ga t\u00f6\u00f6mahukas. Veebileht kirjutati algselt k\u00e4sitsi koodis (n\u00e4ited siin - <a href=\"http:\/\/www.neti.ee\/HTML\/\">HTML tutvustus)<\/a> v\u00f5i m\u00f5ne graafilise programmiga nagu Microsoft FrontPage v\u00f5i Netscape Composer, mis on juba ammu ajalukku kadunud.<\/li>\r\n \t<li><strong>Teiseks etapiks<\/strong> v\u00f5ib lugeda seda, kui veebilehe kujundus, sisu ja raamistik eraldati erinevatesse failidesse ning muutes \u00fcht, ei rikkunud see \u00e4ra teiste sisu. Sellest ajast on meile tuttavad CSS-laadi (Cascading Style Sheets) lehed, milles sai koodi abil kujundust luua (CSS n\u00e4ited siin - <a href=\"https:\/\/www.w3schools.com\/css\/\">kliki siia<\/a>). Siin oli v\u00f5imalik veebilehtede tegijatel hakata spetsialiseeruma, et \u00fcks oskas h\u00e4sti disaini programmeerida, teine aga s\u00fcsteemi ennast ja kolmas tegeles puhtalt sisuga ehk teksti, piltide ja muu meediaga, mida kasutajatele kuvati. Antud juhul vajati seda t\u00f6\u00f6d tegema piisavalt IT-teadlikke inimesi, kes loodust aru said.<\/li>\r\n \t<li><strong>Kolmandaks etapiks<\/strong> v\u00f5ib pidada CMSi (Content Management System) ehk sisuhalduste turule tulekut, mis aitas hakata looma d\u00fcnaamilist sisu ehk korjama erinevatest kohtadest sisu kokku (nt uudised veebilehel p\u00e4rinesid ajalehe infovoost vms) ja ka kasutajad said omapoolselt midagi lisada (h\u00e4\u00e4letused, foorumid, k\u00fcsin-vastan nurgakesed). Sisuhalduste turule tulek t\u00e4hendas, et iga oskajam inimene sai veebilehe sisu poolt mingil m\u00e4\u00e4ral hallata - vastavalt oma kasutus\u00f5igustele sisu lisada ja muuta. Tehnilise s\u00fcsteemi osa sai osta v\u00f5i laadida internetist tasuta alla ehk kulud veebilehe \u00fclevalhoidmisele v\u00e4henesid. Tehnilisemates k\u00fcsimustes p\u00f6\u00f6rduti ikka administraatori poole, aga programmeerijate palkamise osa tavalise veebi puhul, mis kasutas baaslahendust, v\u00e4henes. Disaini sai tellida eraldi disaineri k\u00e4est ja tekkis uus amet kasutajakesksuse disainer. Kuna veebilehtede hulk hakkas kasvama, siis tekkis vajadus ka k\u00f5ige loodu testimiseks. Oluliseks sai turvalisus, sest kui s\u00fcsteemis oli koodiviga, siis pahalased said s\u00fcsteemile ligi - kuvati kas oma s\u00f5numeid, l\u00f5huti veebileht \u00e4ra v\u00f5i peideti veebilehele viiruseid. Veebilehtede s\u00fcsteeme tuli pidevalt testida, uuendada, varundada. Kuna antud lahendused said v\u00e4ga populaarseteks, siis praegugi pakuvad mitmed teenusepakkujad eelinstalleeritud skripte (milles next-next-next saate) teenuse installeerimiseks v\u00f5i lahedusi, millele loote konto ja saate seda kasutama hakata.<\/li>\r\n \t<li><strong>Neljandaks etapiks<\/strong> nimetaksime veebilehtede loomises uut trendi, milles veebilehe tellija, n\u00e4iteks omanik, avab e-teenuse (veebilehe), milles ta kirjeldab oma soovi ja selle alusel luuakse 5-10 minuti jooksul sobilik baaslahendus, mille sisse saab sisuhaldaja oma sisu panna. Turvalisuse k\u00fcsimus lahendatakse \u00e4ra keskselt ehk veebilehe omanik saab keskenduda enam sisule, mitte tehnilistele muredele ja turvalisusele. Antud lahendused pole alati k\u00f5ige paindlikumad erilahendusteks, aga nad on piisavalt head, et lihtsam \u00e4ri veebis k\u00e4ima l\u00fckata. Selle n\u00e4ideteks Eesti loojate poolt on Weps- ja Voog-teenused.<\/li>\r\n \t<li><strong>Viiendaks<\/strong> on tekkimas liikumine, kus paljud teenused ja ettev\u00f5tted on kolinud sotsiaalmeediasse ja veebilehti tihti enam eraldi ei loodagi - sisuhalduste puhul on oluline roll teenuse kasutajal, kelle interaktiivsust kasutatakse. Br\u00e4ndi loojad toodavad kogu aeg sotsiaalmeediak\u00f5lbulikku sisu ning ristkasutavad erinevaid teenuseid, et olla \"kliendile l\u00e4hemal\". Selliste teenuste kasutamine laseb ettev\u00f5ttel hoida kokku kulusid tehniliselt haldamiselt ja ka turvalisuselt. Samas lepitakse aga karbilahendusega, mis ei erine teisest sarnasest pakkujast. Sotsiaalmeedia kanalid lubavad teatavaid \"\u00e4ppe\" ka ise juurde arendada ja loomulikult erinevat video- ja pildisisu jagada.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-253 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/CMS-content-management-system.png\" alt=\"\" width=\"628\" height=\"250\" \/>\r\n<h1>Enamlevinud veebilahendused WordPress, Joomla, Drupal*<\/h1>\r\nRauno Kais Zone Mediast kirjutas 2011. aastal: \"Hetkel kasutatakse maailmas peamiselt kolme sisuhalduss\u00fcsteemi: WordPress, Joomla ja Drupal\". Neist selgelt levinuim on algselt blogi pidamiseks m\u00f5eldud WordPress (<em>allikas:<\/em>\u00a0<a href=\"http:\/\/www.w3techs.com\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">http:\/\/www.w3techs.com\/<\/a>), mida kasutab juba 13% maailma top 1 000 000 veebisaidist. Kokku baseerub WordPressil \u00fcle 25 miljoni veebisaidi, kusjuures n\u00e4dalas laetakse alla umbes 1 miljon WordPressi installatsiooni ja need numbrid kasvavad pidevalt. Vaadates 2018. aasta andmeid, selgub, et kasutatavuselt on toodete j\u00e4rjekord sama, aga r\u00e4\u00e4gitakse juba \u00fcle 10-miljonilisest arvust veebilehtede puhul, millele iga p\u00e4ev tuleb lisa.\r\n\r\nVeebilehestiku lahendused, mida s\u00fcgavamalt siin kursusel vaatleme, ongi Wordpress, Joomla ja Drupal. Neid lahendusi kasutavad paljud, kuid samas on nad seet\u00f5ttu ka tihti ebaturvalised, kui nad on uuendamata. N\u00e4iteks kui soovite teada, mida \u00fcks v\u00f5i teine veebileht kasutab, siis aitab see veeb infot saada - <a href=\"https:\/\/whatcms.org\/\">https:\/\/whatcms.org\/<\/a>\r\n\r\nUuendada saab veebilehe s\u00fcsteemi kas automaatselt v\u00f5i manuaalselt - oleneb, milline on kasutatav serveriteenuse lahendus. Automaatlahendus eeldab, et olete oma lehestikust teinud koopia ning uuendamise nupu vajutamisel toimub uuendamine. Manuaalse lahenduse korral tuleb samamoodi eelnevalt k\u00f5ik varundada, aga uuendamiseks on vaja enam tehnilisi teadmisi (FTP-st, failis\u00fcsteemist) ja vahel ka programmeerimist. M\u00f5lemal juhul tuleb abiks oskus probleeme lahendada ja abi internetist otsida, kui midagi ei \u00f5nnestu, sest vahel on uuendusfailidel vead sees (on v\u00e4he testitud) v\u00f5i teie kasutatav server k\u00e4itub teistmoodi kui enamus teiste omasid.\r\n\r\nTasuta lahenduste kasutamine on maailmas v\u00f5imalik t\u00e4nu lugematule hulgale f\u00e4nnidele, kes antud teenust ise edasi arendavad ja sellele kasutusmaterjale loovad. Kogukondi on erinevates keeltes, ka eesti keeles. Loomulikult aitab enam see kui vallatakse h\u00e4sti inglise keelt, siis saab abi otse loojatelt. Abi saab ise internetist otsides v\u00f5i ka miks mitte vaadates vajalikke \u00f5petusvideoid, mida teised inimesed on jaganud. Abistavate lisakursuste arv on langemas, sest enamus lahendused on tehtud piisavalt lihtsaks ja intuitiivseks kasutada ning internet on ka sellekohaseid abimaterjale t\u00e4is, kui peaks m\u00f5ni mure tekkima.\r\n\r\nWordPress kasutamine:\r\n<ul>\r\n \t<li>Wordpressi \u00fcldjuhend koos domeeniteema selgitusega - <a href=\"https:\/\/veebihai.ee\/tasuta-kodulehe-tegemine-wordpress\/\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li>Sisu haldamine ja tekstiredaktor - <a href=\"https:\/\/veebikoda.com\/wordpressi-sisu-haldamine\/\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/DWDMTWHP62w[\/embed]\r\n\r\nJoomla kasutamine:\r\n<ul>\r\n \t<li>Joomla ENG - <a href=\"https:\/\/www.joomla.org\/\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li>Joomla tugi Eestis - <a href=\"https:\/\/joomlaeesti.ee\/joomla\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li>Joomla kasutamise \u00f5petused - <a href=\"http:\/\/www.eraser.ee\/component\/tags\/tag\/opetus\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li>Joomla \u00f5petusvideod (ENG) - <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/channel\/UCAgbMBkD1VPDQspCl2tzhSw\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li>Drupal ja Joomla sisuhalduste v\u00f5rdlus - <a href=\"http:\/\/www.cs.tlu.ee\/teemad\/get_file.php?id=60\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\nDrupal kasutamine:\r\n<ul>\r\n \t<li>Panels mooduli kasutamine - <a href=\"http:\/\/www.cs.tlu.ee\/teemaderegister\/get_file.php?id=554\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li>Drupali tekstiredaktor - <a href=\"https:\/\/kodulehekoolitused.ee\/redaktori-lisamine-drupal-ja-wysiwyg\/\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li>Vormide lisamine - <a href=\"https:\/\/kodulehekoolitused.ee\/drupali-opetus-vormide-lisamine\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li>Drupali ametlik leht (ENG) - <a href=\"https:\/\/www.drupal.org\/\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li>Drupali kasutamine (ENG) - <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=-DYSucV1_9w&amp;list=PLtaXuX0nEZk9MKY_ClWcPkGtOEGyLTyCO\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>\u00dcLESANNE*, **<\/h1>\r\nVahel on vaja testida ja uurida erinevaid veebilahendusi, aga k\u00f5ike ei tahaks oma veebiservile installeerida. Selleks tulevad appi erinevad keskkonnad internetis, kus pakutakse v\u00f5imalust uurida antud lahendust nii kasutaja kui ka administraatori rollis. Iga 24 tunni j\u00e4rel antud keskkond uuendatakse ja m\u00e4ng algab otsast peale.\r\n\r\nSiin on kaks keskkonda, milles tuleb teil leida neli erinevat v\u00f5imalust, et testida administraatori rolli ja teha sellest \u00fclevaade administraatori t\u00f6\u00f6d silmas pidades.\r\n\r\nTehke v\u00f5rdlev \u00fclevaade, milles on v\u00e4lja toodud:\r\n<ul>\r\n \t<li>lahenduse nimi<\/li>\r\n \t<li>millel viimati uuendati (latest realise), on oluline turvalisuse kontekstis<\/li>\r\n \t<li>litsents, mille alusel saab kasutada<\/li>\r\n \t<li>CMS-kategooria<\/li>\r\n \t<li>V\u00f5imaluste loetelu\/l\u00fchikirjeldus<\/li>\r\n \t<li>kasutajate loomine ja haldus (kirjeldage pikemalt, mida v\u00f5imaldab)<\/li>\r\n \t<li>s\u00fcsteemiseadete muutmise kirjeldus (mida teha saab)<\/li>\r\n \t<li>proovige lisada uut disaini, disaini muuta - kirjeldage, kuidas \u00f5nnestus<\/li>\r\n \t<li>kirjeldage oma s\u00f5nadega administraatori vaate lihtsust, kasutusmugavust.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<a href=\"https:\/\/www.opensourcecms.com\/\">https:\/\/www.opensourcecms.com\/<\/a>\r\n\r\n<a href=\"http:\/\/www.cmsmatrix.org\/\">http:\/\/www.cmsmatrix.org\/<\/a>\r\n\r\n\u00dclesannet on m\u00f5istlik teha paarist\u00f6\u00f6na.\r\n<h1>Veebilehe loomine olemasoleva veebiteenuse peale<\/h1>\r\nKuna k\u00f5ikidel ei \u00f5nnestu koheselt veebiserveri haldamisega l\u00e4biviidavad \u00fclesanded v\u00f5i m\u00f5eldakse enam turvalisusele ja soovitakse, et keegi teine v\u00f5taks riskid oma kanda, siis selleks on t\u00e4nap\u00e4eval samamoodi v\u00f5imalused loodud. Antud v\u00f5imalused teenuste arendamisel on aga piiratud teenusepakkuja reeglitega. Reeglid on enamasti loodud turvalisust silmas pidades, et nende pakutud teenus ei oleks kergesti r\u00fcnnatav. Piiranguks v\u00f5ib olla piltide ja failide \u00fcleslaadimise v\u00f5imaluse mittelubamine v\u00f5i ka see, et tellija ei saa \u00fcles laadida omaloodud kujunduspaketti vms.\r\n\r\nSellel veebilehel antakse erinevaid soovitusi, mida enamik inimesi maailmas kasutavad: <a href=\"http:\/\/www.sitebuilderreport.com\/\">http:\/\/www.sitebuilderreport.com\/<\/a>\r\n\r\nMeie poolt kokku pandud tasuta\/osaliselt\u00a0tasuliste lihtsamate v\u00f5imaluste loetelu on siin:\r\n<ul>\r\n \t<li>Blogger\u00a0<a href=\"http:\/\/www.blogger.com\/\">www.blogger.com<\/a><\/li>\r\n \t<li>WordPress\u00a0<a style=\"text-align: initial;font-size: 1em\" href=\"http:\/\/www.wordpress.com\/\">www.wordpress.com<\/a><\/li>\r\n \t<li>Weebly\u00a0<a href=\"http:\/\/www.weebly.com\/\">www.weebly.com<\/a><\/li>\r\n \t<li>Webs\u00a0<a href=\"http:\/\/www.webs.com\/\">http:\/\/www.webs.com\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>SnapPages\u00a0<a href=\"http:\/\/snappages.com\/\">http:\/\/snappages.com\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>DoodleKit\u00a0<a href=\"http:\/\/www.doodlekit.com\/\">http:\/\/www.doodlekit.com\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>Wix <a href=\"http:\/\/www.wix.com\/\">http:\/\/www.wix.com\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>Yola\u00a0<a href=\"https:\/\/www.yola.com\/\">https:\/\/www.yola.com\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>IMCreator\u00a0<a href=\"http:\/\/www.imcreator.com\/\">http:\/\/www.imcreator.com\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>Google Sites\u00a0<a href=\"http:\/\/sites.google.com\/\">http:\/\/sites.google.com\/<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\nEriti positiivne on aga see, et ka Eesti Start-upid on loonud lahendusi, millega luua veebilehti, n\u00e4iteks <span style=\"font-size: 1em\">Voog\u00a0<\/span><a style=\"font-size: 1em\" href=\"https:\/\/www.voog.com\/\">https:\/\/www.voog.com\/<\/a>. Teine,\u00a0 aga veel huvitavamat kogemust pakkuv v\u00f5imalus, on Weps, mille veebilehel olev robot k\u00fcsib lehe loomisel kasutaja k\u00e4est k\u00fcsimusi ning loob seej\u00e4rel kasutaja vastuste p\u00f5hjal sobiliku lehe 5 minutiga - <a href=\"https:\/\/www.weps.ee\/\">https:\/\/www.weps.ee\/<\/a>. M\u00f5lemad lehed on proovimiseks tasuta, aga kasutamiseks tasulised. Aga kindlasti on v\u00e4ga m\u00f5istlik proovida, et teada saada, mida Eesti loojad antud valdkonnas pakuvad.\r\n<h1>Sotsiaalmeedia kui uus veebiteenus<\/h1>\r\nKui ka need lahendused olid liiga ebahuvitavad v\u00f5i keerulised, siis l\u00f5puks j\u00e4\u00e4b alati v\u00f5imalus luua oma digiteenus sotsiaalmeedia baasil. On valikuks siis Youtube, Instagram v\u00f5i n\u00e4iteks Facebook - kliki siia, j\u00e4\u00e4b iga\u00fche enda otsustada.\r\n\r\nFacebookis on v\u00f5imalus luua oma teenus \"lehena\", lisada sinna kasutajaid v\u00f5i erinevad alammen\u00fc\u00fcsid ja k\u00f5ike muud p\u00f5nevat, millega enamus noored juba kursis on. T\u00e4nap\u00e4eval on paljud firmad liikunudki selle poole, et neil ametlikku kodulehte enam ei olegi, sest selleks ongi loodud Facebook Page lahendus. Samamoodi tasub luua endale erinevaid muid kanaleid nagu Youtube, Twitter, Instagram ning need ei vaja noortele ka enam t\u00e4iendavaid lisaseletusi. Turunduse seisukohalt on sotsiaalmeedia lahenduste reklaamimine ja sotsiaalmeedia v\u00f5imaluste selgitamine ainu\u00f5ige tee, eriti kui teenuse sihtr\u00fchmaks on noored ise.\r\n\r\n<img class=\"alignnone wp-image-255 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Add-an-Admin-to-your-Facebook-Page-1024x686-1024x686.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"686\" \/>\r\n<h1>\u00dcLESANNE<\/h1>\r\nJuhtum: koolib\u00e4ndide tutvustusveeb ja sotsiaalmeedia teavituslahendus\r\n<ul>\r\n \t<li>Looge veebileht, millel on kolme sorti kasutajaid (administraator, publitseerija, sisu lisaja). Esitage t\u00f5endusmaterjal kontode olemasolust ja n\u00e4ited, kuidas \u00fche kasutaja v\u00f5imalused ja vaated teiste omadest erinevad.<\/li>\r\n \t<li>Muutke veebilehe kujundust. Esitage t\u00f5endusmaterjal, milles n\u00e4itate v\u00e4hemalt 2-3 erineva kujunduse lisamist ja selles disaini muutmist (pildid, v\u00e4rv jms).<\/li>\r\n \t<li>Lisage lehele erinevad sisulehed, millest osa on avalikud, osa on piiratud \u00f5igustega ehk n\u00e4htavad ainult sisse logitud kasutajatele. Esitage t\u00f5endusmaterjal erinevatest sisulehtedest ja erinevad rollivaadete pildid.<\/li>\r\n \t<li>Lisage m\u00f5ned uued moodulid, mis toetavad veebilehe hindamist v\u00f5i muud, mida antud leht peaks tegema. Esitage lisamoodulite lisamisest ja kasutusest ning vajalikkusest kirjeldused ja pildin\u00e4ited.<\/li>\r\n \t<li>Looge sotsiaalmeedia kanalid ja siduge need olemasoleva veebilahendusega. Esitage t\u00f5endusmaterjaliks pildin\u00e4ited.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n\u00dclesannet on m\u00f5istlik teha paarist\u00f6\u00f6na.\r\n\r\n<img class=\"alignnone wp-image-297 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Untitled-Diagram.png\" alt=\"Sotsiaalmeedia kampaaniaplaan\" width=\"784\" height=\"597\" \/>\r\n<h1>\u00dcLESANNE*, **<\/h1>\r\nValige oma oskuste alusel kaks erinevat lahendust, milles teha p\u00f5hjalikum harjutus antud juhtumi alusel:\r\n<ul>\r\n \t<li>Looge veebileht kasutades veebip\u00f5hiseid lahendusi (kas 24h \u00fcleval olevad sisuhaldused) v\u00f5i piiratud \u00f5igustega Wordpress.com v\u00f5i m\u00f5ni sarnane (vt veebilehe loomine olemasoleva teenuse peale). Edasij\u00f5udnutele: kui oled juba oskuslikum, siis loo lahendused oma \u00fclespandud veebiserverisse ning installeeritud teenustele (Wordpress, Joomla, Drupal).<\/li>\r\n \t<li>Looge sotsiaalmeedia toetusleht ehk siis pange enda heaks t\u00f6\u00f6le sotsiaalmeedia lahendused (Facebook, Instagram vm) luues sinna alla gruppe ja f\u00e4nnilehti vms teenuseid.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Domeen**<\/h1>\r\nKui olete v\u00e4lja m\u00f5elnud, millist lahendust kasutada, siis kerkib esile k\u00fcsimus - kus seda kasutada? Oma arvutis veebileht toimib, toimib ka internetiteenust kasutades (omades nime www.wordpress.com\/sinunimi v\u00f5i sinunimi.wordpress.com), aga tahaks siiski p\u00e4riselt oma veebinime ehk domeeni. Internet.ee on .ee domeeni haldaja - see t\u00e4hendab, et k\u00f5ik veebinimed, mis l\u00f5ppevad .ee l\u00f5puga, on tema hallatavas \u00fchisregistris kirjas. <span style=\"text-align: initial;font-size: 1em\">WHOIS otsinguga saab teada, kellele mingi veebinimi kuulub <\/span><a style=\"text-align: initial;font-size: 1em\" href=\"https:\/\/www.whois.net\/\">https:\/\/www.whois.net\/<\/a>. Kui veebinimi on vaba, siis saab selle endale registreerida. M\u00f5elge aga enda jaoks alati l\u00e4bi, et kui tahaksite registreerida domeeninime oma p\u00e4risnime alla, et siis peaksite internetis alati v\u00e4ga h\u00e4sti k\u00e4ituma ja see peaks olema ka v\u00e4ga turvaline, sest iga\u00fcks saaks Sinu nime j\u00e4rgi tuvastada, kes Sa tegelikult oled!\r\n<ul>\r\n \t<li>Kuidas endale vajalik domeeninimi registreerida saab lugeda siit - <a href=\"https:\/\/www.internet.ee\/domeenid\/kuidas-registreerida-ee-domeeni\">kliki siia<\/a>\r\n<ul>\r\n \t<li>Et Sinu leht omaks nime ja .ee v\u00f5i muud (.eu .com .net jne.) l\u00f5ppu, tuleb registripidajale maksta aastamaksu. Kui unustad aastamaksu tasumata, siis saab selle nime registreerida endale keegi teine, mis t\u00e4hendab, et nime tagasi saamine v\u00f5ib v\u00e4ga kalliks maksma minna!<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<\/li>\r\n \t<li>Teiseks on vaja leida sobilik veebilehe serveriteenuse pakkuja (hostingu provider), keda Eestis on mitmeid, ka pakutavaid v\u00f5imalusi on mitmeid - kallimaid v\u00f5i odavamaid. Iga teenusepakkuja pakub ka erinevat teenust - on sellega liidetud e-posti teenus, kui suur on kettamaht, palju kasutajaid kuus saab lehel k\u00e4ia ja palju infot \u00fcles v\u00f5i alla laadida, v\u00f5i pakutakse eelinstalleeritud skripte (saab mugavalt sisuhalduseid uuendada ja varundada), v\u00f5i miskit muud.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>\u00dcLESANNE**<\/h1>\r\nV\u00f5rdle viie erineva Eesti veebilehe veebiserveri pakkuja lahendust:\r\n<ul>\r\n \t<li>teenusepakkuja nimi<\/li>\r\n \t<li>pakett (odavaim)<\/li>\r\n \t<li>hind<\/li>\r\n \t<li>kettamaht<\/li>\r\n \t<li>andmeedastusmaht<\/li>\r\n \t<li>lisav\u00f5imalused<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Lisalugemiseks**<\/h1>\r\nKellel sellest k\u00f5igest veel v\u00e4heks j\u00e4i, siis soovitame tutvuda Tallinna Tehnika\u00fclikooli IT Kolled\u017ei Veebitehnoloogia kursuse materjalidega, mille on loonud M\u00e4rt Kalmo <a href=\"https:\/\/moodle.hitsa.ee\/course\/view.php?id=5667\">https:\/\/moodle.hitsa.ee\/course\/view.php?id=5667<\/a>. Kursuselt saate \u00fclevaate, mis toimub veebilehe\/teenuse loomise k\u00f6\u00f6gipoolel. Samamoodi r\u00e4\u00e4givad sellest pikemalt informaatika ainekava teised kursused, kus arendatakse tarkvara ja disainitakse see ilusaks.\r\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\r\nTagasisidet materjalile saab anda siit \u2013 <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSfvKkf9jlHPBeAkKOWEdt_E4DGYB18_DjT8pDLX3jfvpZ12Pw\/viewform\">kliki siia<\/a>","rendered":"<p>Antud peat\u00fckk annab \u00fclevaate erinevate sisuhalduste kasutamisest. Peat\u00fckis k\u00e4sitletakse eelk\u00f5ige j\u00e4rgmisi teemasid:<\/p>\n<ul>\n<li>Veebilehtede loomise erinevad generatsioonid (areng).<\/li>\n<li>Anal\u00fc\u00fcsitakse erinevaid v\u00f5imalusi maailmas.<\/li>\n<li>Uuritakse, kuidas hallata veebivahendeid administraatori vaatest (kasutajad, kujunduse ja lisamoodulite laadimine).<\/li>\n<li>Uuritakse erinevaid lisav\u00f5imalusi e-teenuste loomisel.<\/li>\n<li>Mis on veebinimi ehk domeen?<\/li>\n<\/ul>\n<h1>Otsustuse koht<\/h1>\n<p>Eelmises peat\u00fckis jaguneti erinevatesse oskusgruppidesse. Kui soovitakse antud peat\u00fckis oma gruppi muuta, et omandada enam teadmisi antud teemal, siis on see v\u00f5imalik, sest veebilehtede sisu haldamise ja loomisega on lihtsam hakkama saada ning paljudel \u00f5pilastel v\u00f5ib olla juba eelnevad kogemusi blogi v\u00f5i sotsiaalmeedia kasutusest, mis tulevad siinkohal kindlasti kasuks. \u00dclesanded on jaotatud kolme gruppi: algajad (t\u00e4rnita), keskmised (\u00fcks t\u00e4rn (*)) ja edasij\u00f5udnud (kaks t\u00e4rni (**)). Keskmised ja edasij\u00f5udnud sooritavad ka alumise astme \u00fclesanded, kui teemad on varasemalt l\u00e4bimata.<\/p>\n<p><strong>Algajad:<\/strong> Veebilehtede ja teenuste loomise generatsioonid; Valida sobiv teenus siit, kuhu leht luua: \u201cVeebilehe loomine olemasoleva veebiteenuse peale\u201d &#8211; looge sisu (tekst, pildid, videod, men\u00fc\u00fc) ja hallake kasutajaid kui v\u00f5imalik. Sotsiaalmeedia kui uus veebiteenus (looge sotsiaalmeedia toetusleht).<\/p>\n<p><strong>Keskmised*:<\/strong> Veebilehtede ja teenuste loomise generatsioonid; Enamlevinud veebilahendused: valige WordPress (v\u00f5i kasutage kas veebip\u00f5hist lahendust <a href=\"https:\/\/wordpress.com\/\">https:\/\/wordpress.com\/<\/a>). Samuti proovige \u00fcht lahendust siit: \u201cVeebilehe loomine olemasoleva veebiteenuse peale\u201d (nt iga grupp valib erineva katsetamiseks). Sotsiaalmeedia kui uus veebiteenus (looge sotsiaalmeedia toetusleht).<\/p>\n<p><strong>Edasij\u00f5udnud**:<\/strong> Veebilehtede ja teenuste loomise generatsioonid; Enamlevinud veebilahendused WordPress, Joomla, Drupal (valida kaks); \u00dcL: Vahel on vaja testida ja uurida erinevaid veebilahendusi, aga k\u00f5ike ei tahaks oma veebiservile installeerida &#8211; katseta erinevaid lahendusi. \u00dcL: Domeen ja erinevate domeeni ja veebiserveriteenuste v\u00f5rdlemine.<\/p>\n<h1>Veebilehtede ja teenuste loomise generatsioonid<\/h1>\n<p>Veebilehtede loomisel v\u00f5ib tinglikult v\u00e4lja tuua erinevaid arenguetappe:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Esimeseks etapiks<\/strong> saab pidada seda, kui veebileht oli staatiline, n\u00e4iteks kirjutati html-koodis ja igal lehel oli sees oma osa kujundusele ja sisule. Staatiline leht t\u00e4hendas, et kuvati ainult infot ja kasutajal puudus aktiivne roll. Kui veebihaldaja soovis midagi uuendada, n\u00e4iteks kujunduses, siis tuli seda teha \u00fckshaaval igal lehel eraldi. See oli aga v\u00e4ga t\u00f6\u00f6mahukas. Veebileht kirjutati algselt k\u00e4sitsi koodis (n\u00e4ited siin &#8211; <a href=\"http:\/\/www.neti.ee\/HTML\/\">HTML tutvustus)<\/a> v\u00f5i m\u00f5ne graafilise programmiga nagu Microsoft FrontPage v\u00f5i Netscape Composer, mis on juba ammu ajalukku kadunud.<\/li>\n<li><strong>Teiseks etapiks<\/strong> v\u00f5ib lugeda seda, kui veebilehe kujundus, sisu ja raamistik eraldati erinevatesse failidesse ning muutes \u00fcht, ei rikkunud see \u00e4ra teiste sisu. Sellest ajast on meile tuttavad CSS-laadi (Cascading Style Sheets) lehed, milles sai koodi abil kujundust luua (CSS n\u00e4ited siin &#8211; <a href=\"https:\/\/www.w3schools.com\/css\/\">kliki siia<\/a>). Siin oli v\u00f5imalik veebilehtede tegijatel hakata spetsialiseeruma, et \u00fcks oskas h\u00e4sti disaini programmeerida, teine aga s\u00fcsteemi ennast ja kolmas tegeles puhtalt sisuga ehk teksti, piltide ja muu meediaga, mida kasutajatele kuvati. Antud juhul vajati seda t\u00f6\u00f6d tegema piisavalt IT-teadlikke inimesi, kes loodust aru said.<\/li>\n<li><strong>Kolmandaks etapiks<\/strong> v\u00f5ib pidada CMSi (Content Management System) ehk sisuhalduste turule tulekut, mis aitas hakata looma d\u00fcnaamilist sisu ehk korjama erinevatest kohtadest sisu kokku (nt uudised veebilehel p\u00e4rinesid ajalehe infovoost vms) ja ka kasutajad said omapoolselt midagi lisada (h\u00e4\u00e4letused, foorumid, k\u00fcsin-vastan nurgakesed). Sisuhalduste turule tulek t\u00e4hendas, et iga oskajam inimene sai veebilehe sisu poolt mingil m\u00e4\u00e4ral hallata &#8211; vastavalt oma kasutus\u00f5igustele sisu lisada ja muuta. Tehnilise s\u00fcsteemi osa sai osta v\u00f5i laadida internetist tasuta alla ehk kulud veebilehe \u00fclevalhoidmisele v\u00e4henesid. Tehnilisemates k\u00fcsimustes p\u00f6\u00f6rduti ikka administraatori poole, aga programmeerijate palkamise osa tavalise veebi puhul, mis kasutas baaslahendust, v\u00e4henes. Disaini sai tellida eraldi disaineri k\u00e4est ja tekkis uus amet kasutajakesksuse disainer. Kuna veebilehtede hulk hakkas kasvama, siis tekkis vajadus ka k\u00f5ige loodu testimiseks. Oluliseks sai turvalisus, sest kui s\u00fcsteemis oli koodiviga, siis pahalased said s\u00fcsteemile ligi &#8211; kuvati kas oma s\u00f5numeid, l\u00f5huti veebileht \u00e4ra v\u00f5i peideti veebilehele viiruseid. Veebilehtede s\u00fcsteeme tuli pidevalt testida, uuendada, varundada. Kuna antud lahendused said v\u00e4ga populaarseteks, siis praegugi pakuvad mitmed teenusepakkujad eelinstalleeritud skripte (milles next-next-next saate) teenuse installeerimiseks v\u00f5i lahedusi, millele loote konto ja saate seda kasutama hakata.<\/li>\n<li><strong>Neljandaks etapiks<\/strong> nimetaksime veebilehtede loomises uut trendi, milles veebilehe tellija, n\u00e4iteks omanik, avab e-teenuse (veebilehe), milles ta kirjeldab oma soovi ja selle alusel luuakse 5-10 minuti jooksul sobilik baaslahendus, mille sisse saab sisuhaldaja oma sisu panna. Turvalisuse k\u00fcsimus lahendatakse \u00e4ra keskselt ehk veebilehe omanik saab keskenduda enam sisule, mitte tehnilistele muredele ja turvalisusele. Antud lahendused pole alati k\u00f5ige paindlikumad erilahendusteks, aga nad on piisavalt head, et lihtsam \u00e4ri veebis k\u00e4ima l\u00fckata. Selle n\u00e4ideteks Eesti loojate poolt on Weps- ja Voog-teenused.<\/li>\n<li><strong>Viiendaks<\/strong> on tekkimas liikumine, kus paljud teenused ja ettev\u00f5tted on kolinud sotsiaalmeediasse ja veebilehti tihti enam eraldi ei loodagi &#8211; sisuhalduste puhul on oluline roll teenuse kasutajal, kelle interaktiivsust kasutatakse. Br\u00e4ndi loojad toodavad kogu aeg sotsiaalmeediak\u00f5lbulikku sisu ning ristkasutavad erinevaid teenuseid, et olla &#8220;kliendile l\u00e4hemal&#8221;. Selliste teenuste kasutamine laseb ettev\u00f5ttel hoida kokku kulusid tehniliselt haldamiselt ja ka turvalisuselt. Samas lepitakse aga karbilahendusega, mis ei erine teisest sarnasest pakkujast. Sotsiaalmeedia kanalid lubavad teatavaid &#8220;\u00e4ppe&#8221; ka ise juurde arendada ja loomulikult erinevat video- ja pildisisu jagada.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-253 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/CMS-content-management-system.png\" alt=\"\" width=\"628\" height=\"250\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/CMS-content-management-system.png 628w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/CMS-content-management-system-300x119.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/CMS-content-management-system-65x26.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/CMS-content-management-system-225x90.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/CMS-content-management-system-350x139.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 628px) 100vw, 628px\" \/><\/p>\n<h1>Enamlevinud veebilahendused WordPress, Joomla, Drupal*<\/h1>\n<p>Rauno Kais Zone Mediast kirjutas 2011. aastal: &#8220;Hetkel kasutatakse maailmas peamiselt kolme sisuhalduss\u00fcsteemi: WordPress, Joomla ja Drupal&#8221;. Neist selgelt levinuim on algselt blogi pidamiseks m\u00f5eldud WordPress (<em>allikas:<\/em>\u00a0<a href=\"http:\/\/www.w3techs.com\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">http:\/\/www.w3techs.com\/<\/a>), mida kasutab juba 13% maailma top 1 000 000 veebisaidist. Kokku baseerub WordPressil \u00fcle 25 miljoni veebisaidi, kusjuures n\u00e4dalas laetakse alla umbes 1 miljon WordPressi installatsiooni ja need numbrid kasvavad pidevalt. Vaadates 2018. aasta andmeid, selgub, et kasutatavuselt on toodete j\u00e4rjekord sama, aga r\u00e4\u00e4gitakse juba \u00fcle 10-miljonilisest arvust veebilehtede puhul, millele iga p\u00e4ev tuleb lisa.<\/p>\n<p>Veebilehestiku lahendused, mida s\u00fcgavamalt siin kursusel vaatleme, ongi WordPress, Joomla ja Drupal. Neid lahendusi kasutavad paljud, kuid samas on nad seet\u00f5ttu ka tihti ebaturvalised, kui nad on uuendamata. N\u00e4iteks kui soovite teada, mida \u00fcks v\u00f5i teine veebileht kasutab, siis aitab see veeb infot saada &#8211; <a href=\"https:\/\/whatcms.org\/\">https:\/\/whatcms.org\/<\/a><\/p>\n<p>Uuendada saab veebilehe s\u00fcsteemi kas automaatselt v\u00f5i manuaalselt &#8211; oleneb, milline on kasutatav serveriteenuse lahendus. Automaatlahendus eeldab, et olete oma lehestikust teinud koopia ning uuendamise nupu vajutamisel toimub uuendamine. Manuaalse lahenduse korral tuleb samamoodi eelnevalt k\u00f5ik varundada, aga uuendamiseks on vaja enam tehnilisi teadmisi (FTP-st, failis\u00fcsteemist) ja vahel ka programmeerimist. M\u00f5lemal juhul tuleb abiks oskus probleeme lahendada ja abi internetist otsida, kui midagi ei \u00f5nnestu, sest vahel on uuendusfailidel vead sees (on v\u00e4he testitud) v\u00f5i teie kasutatav server k\u00e4itub teistmoodi kui enamus teiste omasid.<\/p>\n<p>Tasuta lahenduste kasutamine on maailmas v\u00f5imalik t\u00e4nu lugematule hulgale f\u00e4nnidele, kes antud teenust ise edasi arendavad ja sellele kasutusmaterjale loovad. Kogukondi on erinevates keeltes, ka eesti keeles. Loomulikult aitab enam see kui vallatakse h\u00e4sti inglise keelt, siis saab abi otse loojatelt. Abi saab ise internetist otsides v\u00f5i ka miks mitte vaadates vajalikke \u00f5petusvideoid, mida teised inimesed on jaganud. Abistavate lisakursuste arv on langemas, sest enamus lahendused on tehtud piisavalt lihtsaks ja intuitiivseks kasutada ning internet on ka sellekohaseid abimaterjale t\u00e4is, kui peaks m\u00f5ni mure tekkima.<\/p>\n<p>WordPress kasutamine:<\/p>\n<ul>\n<li>WordPressi \u00fcldjuhend koos domeeniteema selgitusega &#8211; <a href=\"https:\/\/veebihai.ee\/tasuta-kodulehe-tegemine-wordpress\/\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li>Sisu haldamine ja tekstiredaktor &#8211; <a href=\"https:\/\/veebikoda.com\/wordpressi-sisu-haldamine\/\">kliki siia<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-1\" title=\"Wordpress: postitused vs lehed\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/DWDMTWHP62w?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>Joomla kasutamine:<\/p>\n<ul>\n<li>Joomla ENG &#8211; <a href=\"https:\/\/www.joomla.org\/\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li>Joomla tugi Eestis &#8211; <a href=\"https:\/\/joomlaeesti.ee\/joomla\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li>Joomla kasutamise \u00f5petused &#8211; <a href=\"http:\/\/www.eraser.ee\/component\/tags\/tag\/opetus\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li>Joomla \u00f5petusvideod (ENG) &#8211; <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/channel\/UCAgbMBkD1VPDQspCl2tzhSw\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li>Drupal ja Joomla sisuhalduste v\u00f5rdlus &#8211; <a href=\"http:\/\/www.cs.tlu.ee\/teemad\/get_file.php?id=60\">kliki siia<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>Drupal kasutamine:<\/p>\n<ul>\n<li>Panels mooduli kasutamine &#8211; <a href=\"http:\/\/www.cs.tlu.ee\/teemaderegister\/get_file.php?id=554\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li>Drupali tekstiredaktor &#8211; <a href=\"https:\/\/kodulehekoolitused.ee\/redaktori-lisamine-drupal-ja-wysiwyg\/\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li>Vormide lisamine &#8211; <a href=\"https:\/\/kodulehekoolitused.ee\/drupali-opetus-vormide-lisamine\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li>Drupali ametlik leht (ENG) &#8211; <a href=\"https:\/\/www.drupal.org\/\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li>Drupali kasutamine (ENG) &#8211; <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=-DYSucV1_9w&amp;list=PLtaXuX0nEZk9MKY_ClWcPkGtOEGyLTyCO\">kliki siia<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<h1>\u00dcLESANNE*, **<\/h1>\n<p>Vahel on vaja testida ja uurida erinevaid veebilahendusi, aga k\u00f5ike ei tahaks oma veebiservile installeerida. Selleks tulevad appi erinevad keskkonnad internetis, kus pakutakse v\u00f5imalust uurida antud lahendust nii kasutaja kui ka administraatori rollis. Iga 24 tunni j\u00e4rel antud keskkond uuendatakse ja m\u00e4ng algab otsast peale.<\/p>\n<p>Siin on kaks keskkonda, milles tuleb teil leida neli erinevat v\u00f5imalust, et testida administraatori rolli ja teha sellest \u00fclevaade administraatori t\u00f6\u00f6d silmas pidades.<\/p>\n<p>Tehke v\u00f5rdlev \u00fclevaade, milles on v\u00e4lja toodud:<\/p>\n<ul>\n<li>lahenduse nimi<\/li>\n<li>millel viimati uuendati (latest realise), on oluline turvalisuse kontekstis<\/li>\n<li>litsents, mille alusel saab kasutada<\/li>\n<li>CMS-kategooria<\/li>\n<li>V\u00f5imaluste loetelu\/l\u00fchikirjeldus<\/li>\n<li>kasutajate loomine ja haldus (kirjeldage pikemalt, mida v\u00f5imaldab)<\/li>\n<li>s\u00fcsteemiseadete muutmise kirjeldus (mida teha saab)<\/li>\n<li>proovige lisada uut disaini, disaini muuta &#8211; kirjeldage, kuidas \u00f5nnestus<\/li>\n<li>kirjeldage oma s\u00f5nadega administraatori vaate lihtsust, kasutusmugavust.<\/li>\n<\/ul>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opensourcecms.com\/\">https:\/\/www.opensourcecms.com\/<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.cmsmatrix.org\/\">http:\/\/www.cmsmatrix.org\/<\/a><\/p>\n<p>\u00dclesannet on m\u00f5istlik teha paarist\u00f6\u00f6na.<\/p>\n<h1>Veebilehe loomine olemasoleva veebiteenuse peale<\/h1>\n<p>Kuna k\u00f5ikidel ei \u00f5nnestu koheselt veebiserveri haldamisega l\u00e4biviidavad \u00fclesanded v\u00f5i m\u00f5eldakse enam turvalisusele ja soovitakse, et keegi teine v\u00f5taks riskid oma kanda, siis selleks on t\u00e4nap\u00e4eval samamoodi v\u00f5imalused loodud. Antud v\u00f5imalused teenuste arendamisel on aga piiratud teenusepakkuja reeglitega. Reeglid on enamasti loodud turvalisust silmas pidades, et nende pakutud teenus ei oleks kergesti r\u00fcnnatav. Piiranguks v\u00f5ib olla piltide ja failide \u00fcleslaadimise v\u00f5imaluse mittelubamine v\u00f5i ka see, et tellija ei saa \u00fcles laadida omaloodud kujunduspaketti vms.<\/p>\n<p>Sellel veebilehel antakse erinevaid soovitusi, mida enamik inimesi maailmas kasutavad: <a href=\"http:\/\/www.sitebuilderreport.com\/\">http:\/\/www.sitebuilderreport.com\/<\/a><\/p>\n<p>Meie poolt kokku pandud tasuta\/osaliselt\u00a0tasuliste lihtsamate v\u00f5imaluste loetelu on siin:<\/p>\n<ul>\n<li>Blogger\u00a0<a href=\"http:\/\/www.blogger.com\/\">www.blogger.com<\/a><\/li>\n<li>WordPress\u00a0<a style=\"text-align: initial;font-size: 1em\" href=\"http:\/\/www.wordpress.com\/\">www.wordpress.com<\/a><\/li>\n<li>Weebly\u00a0<a href=\"http:\/\/www.weebly.com\/\">www.weebly.com<\/a><\/li>\n<li>Webs\u00a0<a href=\"http:\/\/www.webs.com\/\">http:\/\/www.webs.com\/<\/a><\/li>\n<li>SnapPages\u00a0<a href=\"http:\/\/snappages.com\/\">http:\/\/snappages.com\/<\/a><\/li>\n<li>DoodleKit\u00a0<a href=\"http:\/\/www.doodlekit.com\/\">http:\/\/www.doodlekit.com\/<\/a><\/li>\n<li>Wix <a href=\"http:\/\/www.wix.com\/\">http:\/\/www.wix.com\/<\/a><\/li>\n<li>Yola\u00a0<a href=\"https:\/\/www.yola.com\/\">https:\/\/www.yola.com\/<\/a><\/li>\n<li>IMCreator\u00a0<a href=\"http:\/\/www.imcreator.com\/\">http:\/\/www.imcreator.com\/<\/a><\/li>\n<li>Google Sites\u00a0<a href=\"http:\/\/sites.google.com\/\">http:\/\/sites.google.com\/<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>Eriti positiivne on aga see, et ka Eesti Start-upid on loonud lahendusi, millega luua veebilehti, n\u00e4iteks <span style=\"font-size: 1em\">Voog\u00a0<\/span><a style=\"font-size: 1em\" href=\"https:\/\/www.voog.com\/\">https:\/\/www.voog.com\/<\/a>. Teine,\u00a0 aga veel huvitavamat kogemust pakkuv v\u00f5imalus, on Weps, mille veebilehel olev robot k\u00fcsib lehe loomisel kasutaja k\u00e4est k\u00fcsimusi ning loob seej\u00e4rel kasutaja vastuste p\u00f5hjal sobiliku lehe 5 minutiga &#8211; <a href=\"https:\/\/www.weps.ee\/\">https:\/\/www.weps.ee\/<\/a>. M\u00f5lemad lehed on proovimiseks tasuta, aga kasutamiseks tasulised. Aga kindlasti on v\u00e4ga m\u00f5istlik proovida, et teada saada, mida Eesti loojad antud valdkonnas pakuvad.<\/p>\n<h1>Sotsiaalmeedia kui uus veebiteenus<\/h1>\n<p>Kui ka need lahendused olid liiga ebahuvitavad v\u00f5i keerulised, siis l\u00f5puks j\u00e4\u00e4b alati v\u00f5imalus luua oma digiteenus sotsiaalmeedia baasil. On valikuks siis Youtube, Instagram v\u00f5i n\u00e4iteks Facebook &#8211; kliki siia, j\u00e4\u00e4b iga\u00fche enda otsustada.<\/p>\n<p>Facebookis on v\u00f5imalus luua oma teenus &#8220;lehena&#8221;, lisada sinna kasutajaid v\u00f5i erinevad alammen\u00fc\u00fcsid ja k\u00f5ike muud p\u00f5nevat, millega enamus noored juba kursis on. T\u00e4nap\u00e4eval on paljud firmad liikunudki selle poole, et neil ametlikku kodulehte enam ei olegi, sest selleks ongi loodud Facebook Page lahendus. Samamoodi tasub luua endale erinevaid muid kanaleid nagu Youtube, Twitter, Instagram ning need ei vaja noortele ka enam t\u00e4iendavaid lisaseletusi. Turunduse seisukohalt on sotsiaalmeedia lahenduste reklaamimine ja sotsiaalmeedia v\u00f5imaluste selgitamine ainu\u00f5ige tee, eriti kui teenuse sihtr\u00fchmaks on noored ise.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-255 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Add-an-Admin-to-your-Facebook-Page-1024x686-1024x686.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"686\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Add-an-Admin-to-your-Facebook-Page-1024x686.png 1024w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Add-an-Admin-to-your-Facebook-Page-1024x686-300x201.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Add-an-Admin-to-your-Facebook-Page-1024x686-768x515.png 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Add-an-Admin-to-your-Facebook-Page-1024x686-65x44.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Add-an-Admin-to-your-Facebook-Page-1024x686-225x151.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Add-an-Admin-to-your-Facebook-Page-1024x686-350x234.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<h1>\u00dcLESANNE<\/h1>\n<p>Juhtum: koolib\u00e4ndide tutvustusveeb ja sotsiaalmeedia teavituslahendus<\/p>\n<ul>\n<li>Looge veebileht, millel on kolme sorti kasutajaid (administraator, publitseerija, sisu lisaja). Esitage t\u00f5endusmaterjal kontode olemasolust ja n\u00e4ited, kuidas \u00fche kasutaja v\u00f5imalused ja vaated teiste omadest erinevad.<\/li>\n<li>Muutke veebilehe kujundust. Esitage t\u00f5endusmaterjal, milles n\u00e4itate v\u00e4hemalt 2-3 erineva kujunduse lisamist ja selles disaini muutmist (pildid, v\u00e4rv jms).<\/li>\n<li>Lisage lehele erinevad sisulehed, millest osa on avalikud, osa on piiratud \u00f5igustega ehk n\u00e4htavad ainult sisse logitud kasutajatele. Esitage t\u00f5endusmaterjal erinevatest sisulehtedest ja erinevad rollivaadete pildid.<\/li>\n<li>Lisage m\u00f5ned uued moodulid, mis toetavad veebilehe hindamist v\u00f5i muud, mida antud leht peaks tegema. Esitage lisamoodulite lisamisest ja kasutusest ning vajalikkusest kirjeldused ja pildin\u00e4ited.<\/li>\n<li>Looge sotsiaalmeedia kanalid ja siduge need olemasoleva veebilahendusega. Esitage t\u00f5endusmaterjaliks pildin\u00e4ited.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00dclesannet on m\u00f5istlik teha paarist\u00f6\u00f6na.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-297 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Untitled-Diagram.png\" alt=\"Sotsiaalmeedia kampaaniaplaan\" width=\"784\" height=\"597\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Untitled-Diagram.png 784w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Untitled-Diagram-300x228.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Untitled-Diagram-768x585.png 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Untitled-Diagram-65x49.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Untitled-Diagram-225x171.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2018\/12\/Untitled-Diagram-350x267.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 784px) 100vw, 784px\" \/><\/p>\n<h1>\u00dcLESANNE*, **<\/h1>\n<p>Valige oma oskuste alusel kaks erinevat lahendust, milles teha p\u00f5hjalikum harjutus antud juhtumi alusel:<\/p>\n<ul>\n<li>Looge veebileht kasutades veebip\u00f5hiseid lahendusi (kas 24h \u00fcleval olevad sisuhaldused) v\u00f5i piiratud \u00f5igustega WordPress.com v\u00f5i m\u00f5ni sarnane (vt veebilehe loomine olemasoleva teenuse peale). Edasij\u00f5udnutele: kui oled juba oskuslikum, siis loo lahendused oma \u00fclespandud veebiserverisse ning installeeritud teenustele (WordPress, Joomla, Drupal).<\/li>\n<li>Looge sotsiaalmeedia toetusleht ehk siis pange enda heaks t\u00f6\u00f6le sotsiaalmeedia lahendused (Facebook, Instagram vm) luues sinna alla gruppe ja f\u00e4nnilehti vms teenuseid.<\/li>\n<\/ul>\n<h1>Domeen**<\/h1>\n<p>Kui olete v\u00e4lja m\u00f5elnud, millist lahendust kasutada, siis kerkib esile k\u00fcsimus &#8211; kus seda kasutada? Oma arvutis veebileht toimib, toimib ka internetiteenust kasutades (omades nime www.wordpress.com\/sinunimi v\u00f5i sinunimi.wordpress.com), aga tahaks siiski p\u00e4riselt oma veebinime ehk domeeni. Internet.ee on .ee domeeni haldaja &#8211; see t\u00e4hendab, et k\u00f5ik veebinimed, mis l\u00f5ppevad .ee l\u00f5puga, on tema hallatavas \u00fchisregistris kirjas. <span style=\"text-align: initial;font-size: 1em\">WHOIS otsinguga saab teada, kellele mingi veebinimi kuulub <\/span><a style=\"text-align: initial;font-size: 1em\" href=\"https:\/\/www.whois.net\/\">https:\/\/www.whois.net\/<\/a>. Kui veebinimi on vaba, siis saab selle endale registreerida. M\u00f5elge aga enda jaoks alati l\u00e4bi, et kui tahaksite registreerida domeeninime oma p\u00e4risnime alla, et siis peaksite internetis alati v\u00e4ga h\u00e4sti k\u00e4ituma ja see peaks olema ka v\u00e4ga turvaline, sest iga\u00fcks saaks Sinu nime j\u00e4rgi tuvastada, kes Sa tegelikult oled!<\/p>\n<ul>\n<li>Kuidas endale vajalik domeeninimi registreerida saab lugeda siit &#8211; <a href=\"https:\/\/www.internet.ee\/domeenid\/kuidas-registreerida-ee-domeeni\">kliki siia<\/a>\n<ul>\n<li>Et Sinu leht omaks nime ja .ee v\u00f5i muud (.eu .com .net jne.) l\u00f5ppu, tuleb registripidajale maksta aastamaksu. Kui unustad aastamaksu tasumata, siis saab selle nime registreerida endale keegi teine, mis t\u00e4hendab, et nime tagasi saamine v\u00f5ib v\u00e4ga kalliks maksma minna!<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Teiseks on vaja leida sobilik veebilehe serveriteenuse pakkuja (hostingu provider), keda Eestis on mitmeid, ka pakutavaid v\u00f5imalusi on mitmeid &#8211; kallimaid v\u00f5i odavamaid. Iga teenusepakkuja pakub ka erinevat teenust &#8211; on sellega liidetud e-posti teenus, kui suur on kettamaht, palju kasutajaid kuus saab lehel k\u00e4ia ja palju infot \u00fcles v\u00f5i alla laadida, v\u00f5i pakutakse eelinstalleeritud skripte (saab mugavalt sisuhalduseid uuendada ja varundada), v\u00f5i miskit muud.<\/li>\n<\/ul>\n<h1>\u00dcLESANNE**<\/h1>\n<p>V\u00f5rdle viie erineva Eesti veebilehe veebiserveri pakkuja lahendust:<\/p>\n<ul>\n<li>teenusepakkuja nimi<\/li>\n<li>pakett (odavaim)<\/li>\n<li>hind<\/li>\n<li>kettamaht<\/li>\n<li>andmeedastusmaht<\/li>\n<li>lisav\u00f5imalused<\/li>\n<\/ul>\n<h1>Lisalugemiseks**<\/h1>\n<p>Kellel sellest k\u00f5igest veel v\u00e4heks j\u00e4i, siis soovitame tutvuda Tallinna Tehnika\u00fclikooli IT Kolled\u017ei Veebitehnoloogia kursuse materjalidega, mille on loonud M\u00e4rt Kalmo <a href=\"https:\/\/moodle.hitsa.ee\/course\/view.php?id=5667\">https:\/\/moodle.hitsa.ee\/course\/view.php?id=5667<\/a>. Kursuselt saate \u00fclevaate, mis toimub veebilehe\/teenuse loomise k\u00f6\u00f6gipoolel. Samamoodi r\u00e4\u00e4givad sellest pikemalt informaatika ainekava teised kursused, kus arendatakse tarkvara ja disainitakse see ilusaks.<\/p>\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\n<p>Tagasisidet materjalile saab anda siit \u2013 <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSfvKkf9jlHPBeAkKOWEdt_E4DGYB18_DjT8pDLX3jfvpZ12Pw\/viewform\">kliki siia<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":6,"menu_order":5,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-30","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":3,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/30","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"version-history":[{"count":53,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/30\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":403,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/30\/revisions\/403"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/3"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/30\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=30"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=30"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=30"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}