{"id":391,"date":"2019-07-30T06:44:29","date_gmt":"2019-07-30T06:44:29","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/?post_type=chapter&p=391"},"modified":"2019-10-04T05:14:14","modified_gmt":"2019-10-04T05:14:14","slug":"terminibaas","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/chapter\/terminibaas\/","title":{"raw":"Terminibaas","rendered":"Terminibaas"},"content":{"raw":"
    \r\n \t
  1. Riik digiteenuste kontekstis<\/strong><\/li>\r\n<\/ol>\r\nE-teenus\/veebiteenus<\/strong> on standardne viis, kuidas integreerida veebirakendusi interneti protokollide abil, kasutades erinevaid avatud standardeid. Veebiteenused on n\u00f5rgalt seotud arvutiteenus, mis aitab v\u00e4hendada \u00e4rirakenduste ehitamise keerukust, v\u00e4hendada kulusid ja soodustada uusi \u00e4rimudeleid. Veebiteenused aitavad p\u00e4\u00e4seda juurde erinevatele arvutitele (teenuseosutajatele) olenemata nende platvormist ja keelest. (Wikipedia: https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Veebiteenus<\/a>)\r\n\r\nX-tee<\/strong> on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis v\u00f5imaldab turvalist ja t\u00f5estusv\u00e4\u00e4rtust tagavat internetip\u00f5hist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. Teabe vahetamiseks kirjeldab \u00fcks X-tee liige jagatavad andmed ning k\u00f5ik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. Kuna X-teega liitunud s\u00fcsteeme on palju, saavad X-tee liikmed oma \u00e4riprotsesside t\u00f5hustamiseks kasutada teiste liikmete teenuseid ja andmeid. X-teel on mitmek\u00fclgne turvalahendus: autentimine, mitmetasemeline autoriseerimine, k\u00f5rgetasemeline logide t\u00f6\u00f6tlemise s\u00fcsteem, kr\u00fcpteeritud ja allkirjastatud andmeliiklus. (RIA, https:\/\/www.ria.ee\/et\/riigi-infosusteem\/andmevahetuskiht-x-tee.html<\/a>)\r\n\r\nKoost\u00f6\u00f6v\u00f5ime raamistik<\/strong> on organisatsioonidevaheline kokkulepe ja instrument koosv\u00f5ime saavutamiseks. Raamistik on Eesti avaliku sektori infos\u00fcsteemide ja teenuste koosv\u00f5imet k\u00e4sitlevate n\u00f5uete, standardite ja juhendite kogum, mis tagab avaliku sektori asutuste, ettev\u00f5tete ja kodanike \u00a0teenindamise nii Eestis kui ka \u00fcleeuroopaliselt. Koosv\u00f5ime raamistik on juhendmaterjal avaliku sektori infotehnoloogia (IT) \u00f5igusaktide ettevalmistamisel, IT-lahenduste kavandamisel ning IT-alaste riigihangete korraldamisel. (MKM, https:\/\/www.mkm.ee\/sites\/default\/files\/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf<\/a>)\r\n\r\nPrintsiip \u201conce only\u201d<\/strong> ehk andmete \u00fchekordse k\u00fcsimise p\u00f5him\u00f5te<\/strong> (once only principle)\u00a0 t\u00e4hendab seda, et kodanikud\/ettev\u00f5tjad ei peaks riigiastustele edastama (sama) informatsiooni rohkem kui \u00fcks kord. Koosk\u00f5las andmekaisten\u00f5uete ja muude piirangutega vahetavad riigiasutused omavahel infot (seda ka piiri\u00fcleselt). (NLIB, https:\/\/elik.nlib.ee\/k-v-andmebaas\/page\/2\/?kv_id=1187&show_all=1<\/a>)\r\n\r\nAandmete n\u00e4htamatu liikumine<\/strong> (inglise k seamless governance) - Eesti on ametlikult \u00fcle minemas vanaviisi asjaajamisest kaasaegsele, mille tulemusena riiklikud e-teenused hakkavad toimima valdavalt n\u00e4htamatuna ehk \u00fche suhtluskorraga v\u00f5i p\u00e4ris automaatselt. N\u00e4ited: Peaaegu automaatselt toimivad meil n\u00e4iteks Maanteeametis autode ost ja m\u00fc\u00fck, juhilubade vahetus v\u00f5i Maksu- ja Tolliametis eelt\u00e4idetud tuludeklaratsioon.\u00a0(MKM, https:\/\/www.mkm.ee\/et\/uudised\/e-teenused-toimivad-peagi-nahtamatult<\/a>)\r\n
      \r\n \t
    1. Ettev\u00f5tluskeskkond ja digiteenuste loomise juhtimine<\/strong><\/li>\r\n<\/ol>\r\nTeenuse kasutuslepe\/kasutustingimused \u2013 <\/strong>teenuste kasutamise reeglistik, millega lubatakse v\u00f5i keelatakse teenuse kasutajate k\u00e4itumine ja teenuse kasutamise v\u00f5imalused. Nt. automatiseeritud skriptide, programmide ja t\u00f6\u00f6riistade kasutamise lubamine\/keelamine; andmete taaskasutus, autori\u00f5igused, isikuandmete kaitse; andmete hoiustamine, kasutamine, jagamine ja h\u00e4vitamine; kasutajate \u00f5igused ja kohustused; haldaja \u00f5igused ja kohustused jne.\r\n\r\nKolmas osapool<\/strong> on isik v\u00f5i asutus, kes on tunnistatud s\u00f5ltumatuks antud k\u00fcsimuses osalevatest osapooltest (EKI, http:\/\/termin.eki.ee\/mt\/_uus_lahenemisviis\/concept.asp?conceptID=406&term=kolmas%20osapool<\/a>)\r\n\r\nE-residentlus<\/strong> on virtuaalne residentsus \u2013 riigi alalise elaniku staatusele l\u00e4hedane staatus, mille v\u00f5ivad omandada isikud, kes riigis ei resideeri. Sellega kaasneb riiklikult v\u00e4ljastatud turvaline digitaalne identiteet, mis annab v\u00e4lismaalastele v\u00f5imaluse kasutada e-teenuseid, mis tavap\u00e4raselt on olnud avatud vaid kohalikele elanikele, n\u00e4iteks v\u00f5imalus anda digitaalseid allkirju. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/E-residentsus<\/a>)\r\n\r\nStart-up\/idufirma<\/strong> (ingl start-up) on ettev\u00f5te, mis on loodud eesm\u00e4rgiga leida korratav ja skaleeruv \u00e4rimudel. Idufirmat eristab teistest (alustavatest) firmadest asjaolu, et idufirma toodet v\u00f5i teenust ei ole veel \u00e4riliselt t\u00f5estatud, puudub v\u00e4ljakujunenud kliendibaas ja \u00e4rimudel on pidevas aktiivses arengus ning v\u00f5ib isegi kardinaalselt muutuda protsessi k\u00e4igus. Idufirma v\u00f5ib tegutseda mis tahes valdkonnas, kuid enamik neist tegutsevad tehnoloogia- v\u00f5i tarkvara-alal, kuna seal on uue toote v\u00e4ljaarendamise kulud teiste tegevusaladega v\u00f5rreldes v\u00e4iksemad. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Idufirma<\/a>)\r\n\r\n\u00c4riinkubaator\/\u00c4riingel\/Riskikapital<\/strong> \u2013 \u00c4riinkubaator <\/strong>on innovatiivne n\u00f5ustamis- ja juhendamistoetuse ning muude teenuste ja tehnikaga varustatud paindliku ruumikasutusega soodne \u00e4ri-ja t\u00f6\u00f6keskkond alustavatele ettev\u00f5tjatele; \u00c4riinkubaator on ka organisatsioon, mis aitab alustajaid ettev\u00f5tjaid edukalt realiseerida oma \u00e4riideid ja saavutada planeeritud finantsn\u00e4itajaid \u2013 k\u00e4ivet ja kasumit.\u00a0\u00c4riingel <\/strong>(inglise keeles angel investor, business angel) on ettev\u00f5tja, kes otsib oma vabale rahale kasumlikku v\u00e4ljundit, omandades osaluse alustavas ettev\u00f5ttes. \u00c4riinglid on k\u00f5rgema riskitaluvusega, paigutades raha ettev\u00f5tetesse, millel on raskusi finantseerimise leidmisega. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/%C3%84riingel<\/a>) Riskikapital<\/strong> (inglise keeles: venture capital, risk capital) on kapital, mis investeeritakse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse v\u00f5i varases arenguj\u00e4rgus olevatesse ettev\u00f5tetesse, mille edukuse v\u00f5imalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate n\u00e4ol. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Riskikapital<\/a>)\r\n\r\nJuurutamine<\/strong> - tarvitusele v\u00f5tma, praktikas rakendama. Uusi meetodeid, t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid juurutama. Juurutati k\u00fclmakindlaid viljapuusorte. Mudel juurutati masstootmisse. Meie ellu on juurutatud mitmeid uusi tavasid. Lastesse juurutati korraarmastust. (EKI, http:\/\/eki.ee\/dict\/ekss\/index.cgi?Q=juurutama<\/a>)\r\n\r\nK\u00e4itamine <\/strong>- (seadmete v. muude tootmises kasutatavate objektide) k\u00e4iku laskmine, k\u00e4igus pidamine, kasutus, ekspluatatsioon, k\u00e4itamine. Midagi k\u00e4itusse andma, laskma. K\u00f5ik k\u00e4ituses olevad vagunid on tehniliselt korras. (EKI, http:\/\/eki.ee\/dict\/ekss\/index.cgi?Q=k%C3%A4itus<\/a>)\r\n\r\nDisainiprotsess<\/strong> on korduv, mittelineaarne toote v\u00f5i teenuse v\u00e4ljaarendamise protsess, mis koosneb erinevatest etappidest. See t\u00e4hendab, et protsessi l\u00f5pus v\u00f5idakse sattuda tagasi algfaasi ning seej\u00e4rel tuleb kogu protsess v\u00f5i osa sellest uuesti l\u00e4bida. Disainiprotsessi saab illustreerida \u201cdouble-diamond\u201d ehk kahekordse teemandi mudeliga, kuhu kuuluvad neli faasi: avastamine, kirjeldamine, arendamine ja valmistamine. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Disainiprotsess<\/a>)\r\n\r\nInterdistsiplinaarne<\/strong> - teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv, erialadevaheline; ped ainetevaheline. Interdistsiplinaarne seminar, konverents. Interdistsiplinaarsed \u00f5ppekavad. (EKI, http:\/\/eki.ee\/dict\/ekss\/index.cgi?Q=interdistsiplinaarne<\/a>)\r\n\r\nProjektiplaan<\/strong> - koostatakse\u00a0projekti<\/a>\u00a0algfaasis, eesm\u00e4rgiga m\u00e4\u00e4ratleda tulemusteni j\u00f5udmiseks vajalikud tegevused,\u00a0ressursid<\/a>\u00a0ja j\u00e4rjestus. Plaan peab olema piisavalt p\u00f5hjalik ja \u00fclevaatlik, et minimeerida riske ning saavutada otsustajate ja toetuse pakkujate poolehoidu. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Projektijuhtimise_plaan<\/a>)\r\n
        \r\n \t
      1. Digiteenuste arendamine<\/strong><\/li>\r\n<\/ol>\r\nArendamine -<\/strong> (v\u00e4hehaaval) paremaks, t\u00e4iuslikumaks, kvaliteetsemaks muutma, k\u00f5rgemale tasemele viima. Antud \u00f5piku kontekstis peetakse silmas e-teenuse loomist sh programmeerimist. (EKI, http:\/\/eki.ee\/dict\/ekss\/index.cgi?Q=arendama<\/a>)\r\n\r\nKratt<\/strong> - on tehisintellekti s\u00fcsteem. Kratt p\u00f5hineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja \u00f5ppimisv\u00f5imeline ning t\u00e4idab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid.\u00a0Hetkel on levinud pigem kitsas tehisintellekt (narrow AI), mis v\u00e4ljendub masina v\u00f5imes k\u00e4ituda intelligentselt \u00fches kitsas valdkonnas. Samas on kratt \u00f5ppimisv\u00f5imeline. https:\/\/www.kratid.ee\/mis-on-kratt<\/a> ja https:\/\/kompass.hitsa.ee\/tehisintellekt\/<\/a>\r\n\r\nWireframe\/Raam<\/strong> \u2013 kujunduse malli loomine, raamistiku tekitamine, n\u00e4idete loomine (RIA, https:\/\/www.ria.ee\/sites\/default\/files\/content-editors\/publikatsioonid\/e-teenuste_disainimise_kasiraamat.pdf<\/a>)\r\n\r\nStiiliraamat <\/strong>\u2013 on juhiste kogumik disaini kasutamise osas. V\u00e4lja on toodud juhiseid br\u00e4ndistiili rakendamiseks selleks etten\u00e4htud olukordades ning keskkondades. Nt. kirjeldatakse logo ning sellega kaasneva graafika olemus, v\u00f5imalikud kasutused ja piirangud; Firmapaberite kujundused, mis on varustatud t\u00e4psete juhiste ja vajaduse korral ka m\u00f5\u00f5tudega.\r\n\r\nProtot\u00fc\u00fcpimine<\/strong> on s\u00fcsteemi v\u00f5i toote mudeli loomise toiming, mille eesm\u00e4rk on m\u00e4ngida l\u00e4bi erinevad v\u00f5imalikud disaini lahendusvariandid ja leida nende hulgast parimad. Protot\u00fc\u00fcpe valmistatakse nii visuaalseid kui ka funktsionaalseid. Visuaalne protot\u00fc\u00fcp kujutab kavandatud disaini suurust ja v\u00e4limust, kuid mitte funktsionaalsust. Funktsionaalne protot\u00fc\u00fcp kajastab kavandatud disaini nii funktsiooni kui ka v\u00e4limust. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Protot%C3%BC%C3%BCpimine<\/a>)\r\n\r\nFunktsionaalsus - funktsioon, talitlus, tegevus, \u00fclesanne, kohustus. Nt. Programmile lisatakse uusi funktsionaalsusi \u21d2 Programmile lisatakse uusi funktsioone; Pakume erineva funktsionaalsusega veebipakette \u21d2 Pakume eri funktsioonidega veebipakette; \u00dcht ja sama \u00fclesannet saab lahendada v\u00e4ga erineva funktsionaalsuse ja hinnaga \u21d2 \u00dcht ja sama \u00fclesannet saab lahendada eri funktsioonide \/ eri tegevuste ja hinnaga (EKI, http:\/\/www.eki.ee\/dict\/ametnik\/index.cgi?Q=funktsionaalsus&F=M&C06=et<\/a>)\r\n\r\nLive-faas<\/strong> \u2013 teenuse paigutamine kasutuseks tavakasutajatele. Live-faasis peaks olema teenus eelnevalt testitud, et selles ei peaks jooksvalt muutuseid ja parandusi tegema. Kuid tuleb ette, et siiski on lipsanud sisse vead, siis tehakse korraline v\u00f5i erakorraline uuendus.\r\n
          \r\n \t
        1. Server, veebiserver ja teenuse install<\/strong><\/li>\r\n<\/ol>\r\nVirtuaalserver\/masin<\/strong> - on n\u00e4iliselt eraldiseisev server, mis tegelikult paikneb teenusepakkuja reaalses serveris. Kliendile eraldatakse kindel kogus serveri ressursse (k\u00f5vaketta ruumi) kodulehe, andmebaaside ja teiste rakenduste \u00fclespanemiseks ning garanteeritakse nende pidev k\u00e4ttesaadavus. Eesm\u00e4rgiks on luua omaette serverile sarnanev keskkond ehk nn. virtuaalserver. Nii saavutatav kogukulu on kliendile mitmeid kordi v\u00e4iksem kui oma serveri \u00fclespaneku puhul. Virtuaalmasin<\/strong> on kliendi enda arvutis asuv serveriteenus, mis luuakse lisatarkvara abil nt XAMPP vms. (Haberst, http:\/\/www.haberst.ee\/et\/mis-virtuaalserver<\/a>)\r\n\r\nAdministreerimine<\/strong> \u2013 antud \u00f5piku kontekstis \u201eadministreerimine\u201c viitab s\u00fcsteemiadministraatori t\u00f6\u00f6le, kelle eesm\u00e4rgiks on serverite ja e-teenuste installeerimine, t\u00f6\u00f6s hoidmine, uuendamine, parendamine ja sulgemine.\r\n\r\nServer<\/strong> on arvutis\u00fcsteem v\u00f5i selles t\u00f6\u00f6tav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega \u00fchendatavatele klientidele. N\u00e4iteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuv\u00f5tu teenust jne. Serveri kliendiks v\u00f5ib olla ka teine server. N\u00e4iteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid v\u00f5ivad pakkuda oma teenuseid erinevate \u00fchendusviiside kaudu, enamasti Internetis. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Server<\/a>)\r\n\r\nVeebiserver<\/strong> on arvutiprogramm, mis edastab infot, n\u00e4iteks veebilehti, kasutades h\u00fcperteksti edastusprotokolli. S\u00f5na kasutatakse ka serveri kohta, milles nimetatud tarkvara t\u00f6\u00f6tab. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Veebiserver<\/a>)\r\n\r\nInstalleerimine <\/strong>on protsess, mille k\u00e4igus arvutiprogramm pannakse kasutaja arvutisse nii, et seda oleks v\u00f5imalik hiljem k\u00e4ivitada. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tarkvara_installimine<\/a>)\r\n\r\nSisev\u00f5rk <\/strong>ehk Intranet on asutuse sisev\u00f5rk, mis p\u00f5hineb Interneti protokollistikul. Intranet v\u00f5i intra (poolsl\u00e4ngis) on ka v\u00f5rgup\u00f5hine infos\u00fcsteem asutusesiseseks infovahetuseks (tavaliselt projektijuhtimiseks, kontaktide haldamiseks, dokumentide vahetamiseks jms). Selline intranet v\u00f5ib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, v\u00f5ib-olla suuresti isegi t\u00f6\u00f6tajate kodudes (kuiv\u00f5rd korralik intranet v\u00f5imaldab infoga tegelevatel t\u00f6\u00f6tajatel, nagu programmeerijad, teadlased, copywriterid jms. t\u00f6\u00f6tada kodus juba v\u00e4ga mugavalt). (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Intranet<\/a>)\r\n
            \r\n \t
          1. Veebihaldus ja kasutajad<\/strong><\/li>\r\n<\/ol>\r\nDomeen<\/strong> ehk domeeninimi on tavaliselt f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i juriidilise isiku t\u00e4htede ja numbrite kombinatsioon, mis on \u00f5igusp\u00e4raselt registreeritud, nt Eesti Interneti SA-s viimase poolt volitatud registripidaja kaudu. Domeeninimi internetis peab olema kordumatu (ainulaadne); selle peamine eesm\u00e4rk on internetiaadresside (IP-aadresside) numbrilisele kujule vastava paralleelse (kasutajas\u00f5bralikuma) esitusviisi loomine ehk kajastama kindlat k\u00fcberruumi osa valdusena. Domeeninimi v\u00f5ib koosneda t\u00e4htedest, numbritest ja sidekriipsudest. Nime osi eraldavad punktid. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Domeeninimi<\/a>)\r\n
              \r\n \t
            1. Turvalisus ja kvaliteet<\/strong><\/li>\r\n<\/ol>\r\nPahavara,<\/strong> ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja\/v\u00f5i selle kahjustamiseks. Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda v\u00f5i teid teie rahast ilma j\u00e4tta. (Arutikaitse, https:\/\/www.arvutikaitse.ee\/arvutikaitse-algtoed\/pahavara\/<\/a>)\r\n\r\nVarundamine<\/strong> ehk andmevarundus (inglise keeles backup) on andmetest varukoopiate tegemine, et v\u00f5imaldada andmete hilisem taastamine. T\u00e4htsatest andmetest soovitatakse teha koopiaid v\u00e4lisele andmekandjale, mis ei ole seotud originaalandmeid sisaldava arvutiga. Varundusega on v\u00f5imalik \u00e4ra hoida andmekadusid, mis v\u00f5ivad esile kerkida arvuti suuremate t\u00f5rgete korral. Olulisteks andmekadude p\u00f5hjustajateks on viirused, k\u00f5vaketaste rikked v\u00f5i andmete ekslik kustutamine inimeste endi poolt. Andmete varundamine varieerub \u00fcsna keerulistest kuni lihtsate varundusteni. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Andmete_varundamine<\/a>)\r\n\r\nKonfidentsiaalsus\/salastatus<\/strong> - t\u00e4hendab \u00fcht konfidentsiaalsuse kaitse viisi: teabe omadus olla k\u00e4ttesaamatu v\u00f5i paljastamatu volitamata isikutele, olemitele v\u00f5i protsessidele; andmete omadus, mis n\u00e4itab, millises ulatuses need andmed ei ole volitamatutele isikutele, protsessidele v\u00f5i muudele olemitele k\u00e4ttesaadavad ega avalikustatud. (AKIT, https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/416-konfidentsiaalsus<\/a>)\r\n\r\nTerviklikkus ehk andmeterviklus<\/strong> - lubamatute muutuste puudumine andmetes (sealhulgas: andmete identsus saate- ja vastuv\u00f5tupoolel ning andmete s\u00fcnkroonsus andmebaasis); andmete lubamatu muutmise v\u00f5i h\u00e4vimise puudumine (AKIT, https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/193-andmeterviklus<\/a>)\r\n\r\nK\u00e4ideldavus<\/strong> - omadus olla volitatud olemi n\u00f5udel \u00f5igel ajal k\u00e4ttesaadav ja kasutusk\u00f5lblik. (AKIT, https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/29-kaideldavus<\/a>)\r\n\r\nISKE<\/strong> - ISKE on infos\u00fcsteemide kolmeastmeline etalonturbe s\u00fcsteem, mille eesm\u00e4rk on tagada infos\u00fcsteemides t\u00f6\u00f6deldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. S\u00fcsteem on loodud eelk\u00f5ige riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavatele infos\u00fcsteemidele ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. ISKEt saavad kasutada ka ettev\u00f5tted oma organisatsiooni infoturbe eesm\u00e4rkide saavutamiseks. (RIA, https:\/\/www.ria.ee\/et\/kuberturvalisus\/infosusteemide-turvameetmete-susteem-iske.html<\/a>)\r\n\r\nGDPR\/Isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rus<\/strong> - normib isikuandmete kaitset ja j\u00e4relevalvet ning Andmekaitse Inspektsiooni seisundit (AKI, https:\/\/www.aki.ee\/et\/eraelu-kaitse\/oigusaktid<\/a>)","rendered":"
                \n
              1. Riik digiteenuste kontekstis<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

                E-teenus\/veebiteenus<\/strong> on standardne viis, kuidas integreerida veebirakendusi interneti protokollide abil, kasutades erinevaid avatud standardeid. Veebiteenused on n\u00f5rgalt seotud arvutiteenus, mis aitab v\u00e4hendada \u00e4rirakenduste ehitamise keerukust, v\u00e4hendada kulusid ja soodustada uusi \u00e4rimudeleid. Veebiteenused aitavad p\u00e4\u00e4seda juurde erinevatele arvutitele (teenuseosutajatele) olenemata nende platvormist ja keelest. (Wikipedia: https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Veebiteenus<\/a>)<\/p>\n

                X-tee<\/strong> on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis v\u00f5imaldab turvalist ja t\u00f5estusv\u00e4\u00e4rtust tagavat internetip\u00f5hist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. Teabe vahetamiseks kirjeldab \u00fcks X-tee liige jagatavad andmed ning k\u00f5ik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. Kuna X-teega liitunud s\u00fcsteeme on palju, saavad X-tee liikmed oma \u00e4riprotsesside t\u00f5hustamiseks kasutada teiste liikmete teenuseid ja andmeid. X-teel on mitmek\u00fclgne turvalahendus: autentimine, mitmetasemeline autoriseerimine, k\u00f5rgetasemeline logide t\u00f6\u00f6tlemise s\u00fcsteem, kr\u00fcpteeritud ja allkirjastatud andmeliiklus. (RIA, https:\/\/www.ria.ee\/et\/riigi-infosusteem\/andmevahetuskiht-x-tee.html<\/a>)<\/p>\n

                Koost\u00f6\u00f6v\u00f5ime raamistik<\/strong> on organisatsioonidevaheline kokkulepe ja instrument koosv\u00f5ime saavutamiseks. Raamistik on Eesti avaliku sektori infos\u00fcsteemide ja teenuste koosv\u00f5imet k\u00e4sitlevate n\u00f5uete, standardite ja juhendite kogum, mis tagab avaliku sektori asutuste, ettev\u00f5tete ja kodanike \u00a0teenindamise nii Eestis kui ka \u00fcleeuroopaliselt. Koosv\u00f5ime raamistik on juhendmaterjal avaliku sektori infotehnoloogia (IT) \u00f5igusaktide ettevalmistamisel, IT-lahenduste kavandamisel ning IT-alaste riigihangete korraldamisel. (MKM, https:\/\/www.mkm.ee\/sites\/default\/files\/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf<\/a>)<\/p>\n

                Printsiip \u201conce only\u201d<\/strong> ehk andmete \u00fchekordse k\u00fcsimise p\u00f5him\u00f5te<\/strong> (once only principle)\u00a0 t\u00e4hendab seda, et kodanikud\/ettev\u00f5tjad ei peaks riigiastustele edastama (sama) informatsiooni rohkem kui \u00fcks kord. Koosk\u00f5las andmekaisten\u00f5uete ja muude piirangutega vahetavad riigiasutused omavahel infot (seda ka piiri\u00fcleselt). (NLIB, https:\/\/elik.nlib.ee\/k-v-andmebaas\/page\/2\/?kv_id=1187&show_all=1<\/a>)<\/p>\n

                Aandmete n\u00e4htamatu liikumine<\/strong> (inglise k seamless governance) – Eesti on ametlikult \u00fcle minemas vanaviisi asjaajamisest kaasaegsele, mille tulemusena riiklikud e-teenused hakkavad toimima valdavalt n\u00e4htamatuna ehk \u00fche suhtluskorraga v\u00f5i p\u00e4ris automaatselt. N\u00e4ited: Peaaegu automaatselt toimivad meil n\u00e4iteks Maanteeametis autode ost ja m\u00fc\u00fck, juhilubade vahetus v\u00f5i Maksu- ja Tolliametis eelt\u00e4idetud tuludeklaratsioon.\u00a0(MKM, https:\/\/www.mkm.ee\/et\/uudised\/e-teenused-toimivad-peagi-nahtamatult<\/a>)<\/p>\n

                  \n
                1. Ettev\u00f5tluskeskkond ja digiteenuste loomise juhtimine<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

                  Teenuse kasutuslepe\/kasutustingimused \u2013 <\/strong>teenuste kasutamise reeglistik, millega lubatakse v\u00f5i keelatakse teenuse kasutajate k\u00e4itumine ja teenuse kasutamise v\u00f5imalused. Nt. automatiseeritud skriptide, programmide ja t\u00f6\u00f6riistade kasutamise lubamine\/keelamine; andmete taaskasutus, autori\u00f5igused, isikuandmete kaitse; andmete hoiustamine, kasutamine, jagamine ja h\u00e4vitamine; kasutajate \u00f5igused ja kohustused; haldaja \u00f5igused ja kohustused jne.<\/p>\n

                  Kolmas osapool<\/strong> on isik v\u00f5i asutus, kes on tunnistatud s\u00f5ltumatuks antud k\u00fcsimuses osalevatest osapooltest (EKI, http:\/\/termin.eki.ee\/mt\/_uus_lahenemisviis\/concept.asp?conceptID=406&term=kolmas%20osapool<\/a>)<\/p>\n

                  E-residentlus<\/strong> on virtuaalne residentsus \u2013 riigi alalise elaniku staatusele l\u00e4hedane staatus, mille v\u00f5ivad omandada isikud, kes riigis ei resideeri. Sellega kaasneb riiklikult v\u00e4ljastatud turvaline digitaalne identiteet, mis annab v\u00e4lismaalastele v\u00f5imaluse kasutada e-teenuseid, mis tavap\u00e4raselt on olnud avatud vaid kohalikele elanikele, n\u00e4iteks v\u00f5imalus anda digitaalseid allkirju. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/E-residentsus<\/a>)<\/p>\n

                  Start-up\/idufirma<\/strong> (ingl start-up) on ettev\u00f5te, mis on loodud eesm\u00e4rgiga leida korratav ja skaleeruv \u00e4rimudel. Idufirmat eristab teistest (alustavatest) firmadest asjaolu, et idufirma toodet v\u00f5i teenust ei ole veel \u00e4riliselt t\u00f5estatud, puudub v\u00e4ljakujunenud kliendibaas ja \u00e4rimudel on pidevas aktiivses arengus ning v\u00f5ib isegi kardinaalselt muutuda protsessi k\u00e4igus. Idufirma v\u00f5ib tegutseda mis tahes valdkonnas, kuid enamik neist tegutsevad tehnoloogia- v\u00f5i tarkvara-alal, kuna seal on uue toote v\u00e4ljaarendamise kulud teiste tegevusaladega v\u00f5rreldes v\u00e4iksemad. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Idufirma<\/a>)<\/p>\n

                  \u00c4riinkubaator\/\u00c4riingel\/Riskikapital<\/strong> \u2013 \u00c4riinkubaator <\/strong>on innovatiivne n\u00f5ustamis- ja juhendamistoetuse ning muude teenuste ja tehnikaga varustatud paindliku ruumikasutusega soodne \u00e4ri-ja t\u00f6\u00f6keskkond alustavatele ettev\u00f5tjatele; \u00c4riinkubaator on ka organisatsioon, mis aitab alustajaid ettev\u00f5tjaid edukalt realiseerida oma \u00e4riideid ja saavutada planeeritud finantsn\u00e4itajaid \u2013 k\u00e4ivet ja kasumit.\u00a0\u00c4riingel <\/strong>(inglise keeles angel investor, business angel) on ettev\u00f5tja, kes otsib oma vabale rahale kasumlikku v\u00e4ljundit, omandades osaluse alustavas ettev\u00f5ttes. \u00c4riinglid on k\u00f5rgema riskitaluvusega, paigutades raha ettev\u00f5tetesse, millel on raskusi finantseerimise leidmisega. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/%C3%84riingel<\/a>) Riskikapital<\/strong> (inglise keeles: venture capital, risk capital) on kapital, mis investeeritakse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse v\u00f5i varases arenguj\u00e4rgus olevatesse ettev\u00f5tetesse, mille edukuse v\u00f5imalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate n\u00e4ol. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Riskikapital<\/a>)<\/p>\n

                  Juurutamine<\/strong> – tarvitusele v\u00f5tma, praktikas rakendama. Uusi meetodeid, t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid juurutama. Juurutati k\u00fclmakindlaid viljapuusorte. Mudel juurutati masstootmisse. Meie ellu on juurutatud mitmeid uusi tavasid. Lastesse juurutati korraarmastust. (EKI, http:\/\/eki.ee\/dict\/ekss\/index.cgi?Q=juurutama<\/a>)<\/p>\n

                  K\u00e4itamine <\/strong>– (seadmete v. muude tootmises kasutatavate objektide) k\u00e4iku laskmine, k\u00e4igus pidamine, kasutus, ekspluatatsioon, k\u00e4itamine. Midagi k\u00e4itusse andma, laskma. K\u00f5ik k\u00e4ituses olevad vagunid on tehniliselt korras. (EKI, http:\/\/eki.ee\/dict\/ekss\/index.cgi?Q=k%C3%A4itus<\/a>)<\/p>\n

                  Disainiprotsess<\/strong> on korduv, mittelineaarne toote v\u00f5i teenuse v\u00e4ljaarendamise protsess, mis koosneb erinevatest etappidest. See t\u00e4hendab, et protsessi l\u00f5pus v\u00f5idakse sattuda tagasi algfaasi ning seej\u00e4rel tuleb kogu protsess v\u00f5i osa sellest uuesti l\u00e4bida. Disainiprotsessi saab illustreerida \u201cdouble-diamond\u201d ehk kahekordse teemandi mudeliga, kuhu kuuluvad neli faasi: avastamine, kirjeldamine, arendamine ja valmistamine. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Disainiprotsess<\/a>)<\/p>\n

                  Interdistsiplinaarne<\/strong> – teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv, erialadevaheline; ped ainetevaheline. Interdistsiplinaarne seminar, konverents. Interdistsiplinaarsed \u00f5ppekavad. (EKI, http:\/\/eki.ee\/dict\/ekss\/index.cgi?Q=interdistsiplinaarne<\/a>)<\/p>\n

                  Projektiplaan<\/strong> – koostatakse\u00a0projekti<\/a>\u00a0algfaasis, eesm\u00e4rgiga m\u00e4\u00e4ratleda tulemusteni j\u00f5udmiseks vajalikud tegevused,\u00a0ressursid<\/a>\u00a0ja j\u00e4rjestus. Plaan peab olema piisavalt p\u00f5hjalik ja \u00fclevaatlik, et minimeerida riske ning saavutada otsustajate ja toetuse pakkujate poolehoidu. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Projektijuhtimise_plaan<\/a>)<\/p>\n

                    \n
                  1. Digiteenuste arendamine<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

                    Arendamine –<\/strong> (v\u00e4hehaaval) paremaks, t\u00e4iuslikumaks, kvaliteetsemaks muutma, k\u00f5rgemale tasemele viima. Antud \u00f5piku kontekstis peetakse silmas e-teenuse loomist sh programmeerimist. (EKI, http:\/\/eki.ee\/dict\/ekss\/index.cgi?Q=arendama<\/a>)<\/p>\n

                    Kratt<\/strong> – on tehisintellekti s\u00fcsteem. Kratt p\u00f5hineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja \u00f5ppimisv\u00f5imeline ning t\u00e4idab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid.\u00a0Hetkel on levinud pigem kitsas tehisintellekt (narrow AI), mis v\u00e4ljendub masina v\u00f5imes k\u00e4ituda intelligentselt \u00fches kitsas valdkonnas. Samas on kratt \u00f5ppimisv\u00f5imeline. https:\/\/www.kratid.ee\/mis-on-kratt<\/a> ja https:\/\/kompass.hitsa.ee\/tehisintellekt\/<\/a><\/p>\n

                    Wireframe\/Raam<\/strong> \u2013 kujunduse malli loomine, raamistiku tekitamine, n\u00e4idete loomine (RIA, https:\/\/www.ria.ee\/sites\/default\/files\/content-editors\/publikatsioonid\/e-teenuste_disainimise_kasiraamat.pdf<\/a>)<\/p>\n

                    Stiiliraamat <\/strong>\u2013 on juhiste kogumik disaini kasutamise osas. V\u00e4lja on toodud juhiseid br\u00e4ndistiili rakendamiseks selleks etten\u00e4htud olukordades ning keskkondades. Nt. kirjeldatakse logo ning sellega kaasneva graafika olemus, v\u00f5imalikud kasutused ja piirangud; Firmapaberite kujundused, mis on varustatud t\u00e4psete juhiste ja vajaduse korral ka m\u00f5\u00f5tudega.<\/p>\n

                    Protot\u00fc\u00fcpimine<\/strong> on s\u00fcsteemi v\u00f5i toote mudeli loomise toiming, mille eesm\u00e4rk on m\u00e4ngida l\u00e4bi erinevad v\u00f5imalikud disaini lahendusvariandid ja leida nende hulgast parimad. Protot\u00fc\u00fcpe valmistatakse nii visuaalseid kui ka funktsionaalseid. Visuaalne protot\u00fc\u00fcp kujutab kavandatud disaini suurust ja v\u00e4limust, kuid mitte funktsionaalsust. Funktsionaalne protot\u00fc\u00fcp kajastab kavandatud disaini nii funktsiooni kui ka v\u00e4limust. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Protot%C3%BC%C3%BCpimine<\/a>)<\/p>\n

                    Funktsionaalsus – funktsioon, talitlus, tegevus, \u00fclesanne, kohustus. Nt. Programmile lisatakse uusi funktsionaalsusi \u21d2 Programmile lisatakse uusi funktsioone; Pakume erineva funktsionaalsusega veebipakette \u21d2 Pakume eri funktsioonidega veebipakette; \u00dcht ja sama \u00fclesannet saab lahendada v\u00e4ga erineva funktsionaalsuse ja hinnaga \u21d2 \u00dcht ja sama \u00fclesannet saab lahendada eri funktsioonide \/ eri tegevuste ja hinnaga (EKI, http:\/\/www.eki.ee\/dict\/ametnik\/index.cgi?Q=funktsionaalsus&F=M&C06=et<\/a>)<\/p>\n

                    Live-faas<\/strong> \u2013 teenuse paigutamine kasutuseks tavakasutajatele. Live-faasis peaks olema teenus eelnevalt testitud, et selles ei peaks jooksvalt muutuseid ja parandusi tegema. Kuid tuleb ette, et siiski on lipsanud sisse vead, siis tehakse korraline v\u00f5i erakorraline uuendus.<\/p>\n

                      \n
                    1. Server, veebiserver ja teenuse install<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

                      Virtuaalserver\/masin<\/strong> – on n\u00e4iliselt eraldiseisev server, mis tegelikult paikneb teenusepakkuja reaalses serveris. Kliendile eraldatakse kindel kogus serveri ressursse (k\u00f5vaketta ruumi) kodulehe, andmebaaside ja teiste rakenduste \u00fclespanemiseks ning garanteeritakse nende pidev k\u00e4ttesaadavus. Eesm\u00e4rgiks on luua omaette serverile sarnanev keskkond ehk nn. virtuaalserver. Nii saavutatav kogukulu on kliendile mitmeid kordi v\u00e4iksem kui oma serveri \u00fclespaneku puhul. Virtuaalmasin<\/strong> on kliendi enda arvutis asuv serveriteenus, mis luuakse lisatarkvara abil nt XAMPP vms. (Haberst, http:\/\/www.haberst.ee\/et\/mis-virtuaalserver<\/a>)<\/p>\n

                      Administreerimine<\/strong> \u2013 antud \u00f5piku kontekstis \u201eadministreerimine\u201c viitab s\u00fcsteemiadministraatori t\u00f6\u00f6le, kelle eesm\u00e4rgiks on serverite ja e-teenuste installeerimine, t\u00f6\u00f6s hoidmine, uuendamine, parendamine ja sulgemine.<\/p>\n

                      Server<\/strong> on arvutis\u00fcsteem v\u00f5i selles t\u00f6\u00f6tav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega \u00fchendatavatele klientidele. N\u00e4iteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuv\u00f5tu teenust jne. Serveri kliendiks v\u00f5ib olla ka teine server. N\u00e4iteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid v\u00f5ivad pakkuda oma teenuseid erinevate \u00fchendusviiside kaudu, enamasti Internetis. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Server<\/a>)<\/p>\n

                      Veebiserver<\/strong> on arvutiprogramm, mis edastab infot, n\u00e4iteks veebilehti, kasutades h\u00fcperteksti edastusprotokolli. S\u00f5na kasutatakse ka serveri kohta, milles nimetatud tarkvara t\u00f6\u00f6tab. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Veebiserver<\/a>)<\/p>\n

                      Installeerimine <\/strong>on protsess, mille k\u00e4igus arvutiprogramm pannakse kasutaja arvutisse nii, et seda oleks v\u00f5imalik hiljem k\u00e4ivitada. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tarkvara_installimine<\/a>)<\/p>\n

                      Sisev\u00f5rk <\/strong>ehk Intranet on asutuse sisev\u00f5rk, mis p\u00f5hineb Interneti protokollistikul. Intranet v\u00f5i intra (poolsl\u00e4ngis) on ka v\u00f5rgup\u00f5hine infos\u00fcsteem asutusesiseseks infovahetuseks (tavaliselt projektijuhtimiseks, kontaktide haldamiseks, dokumentide vahetamiseks jms). Selline intranet v\u00f5ib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, v\u00f5ib-olla suuresti isegi t\u00f6\u00f6tajate kodudes (kuiv\u00f5rd korralik intranet v\u00f5imaldab infoga tegelevatel t\u00f6\u00f6tajatel, nagu programmeerijad, teadlased, copywriterid jms. t\u00f6\u00f6tada kodus juba v\u00e4ga mugavalt). (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Intranet<\/a>)<\/p>\n

                        \n
                      1. Veebihaldus ja kasutajad<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

                        Domeen<\/strong> ehk domeeninimi on tavaliselt f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i juriidilise isiku t\u00e4htede ja numbrite kombinatsioon, mis on \u00f5igusp\u00e4raselt registreeritud, nt Eesti Interneti SA-s viimase poolt volitatud registripidaja kaudu. Domeeninimi internetis peab olema kordumatu (ainulaadne); selle peamine eesm\u00e4rk on internetiaadresside (IP-aadresside) numbrilisele kujule vastava paralleelse (kasutajas\u00f5bralikuma) esitusviisi loomine ehk kajastama kindlat k\u00fcberruumi osa valdusena. Domeeninimi v\u00f5ib koosneda t\u00e4htedest, numbritest ja sidekriipsudest. Nime osi eraldavad punktid. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Domeeninimi<\/a>)<\/p>\n

                          \n
                        1. Turvalisus ja kvaliteet<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

                          Pahavara,<\/strong> ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja\/v\u00f5i selle kahjustamiseks. Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda v\u00f5i teid teie rahast ilma j\u00e4tta. (Arutikaitse, https:\/\/www.arvutikaitse.ee\/arvutikaitse-algtoed\/pahavara\/<\/a>)<\/p>\n

                          Varundamine<\/strong> ehk andmevarundus (inglise keeles backup) on andmetest varukoopiate tegemine, et v\u00f5imaldada andmete hilisem taastamine. T\u00e4htsatest andmetest soovitatakse teha koopiaid v\u00e4lisele andmekandjale, mis ei ole seotud originaalandmeid sisaldava arvutiga. Varundusega on v\u00f5imalik \u00e4ra hoida andmekadusid, mis v\u00f5ivad esile kerkida arvuti suuremate t\u00f5rgete korral. Olulisteks andmekadude p\u00f5hjustajateks on viirused, k\u00f5vaketaste rikked v\u00f5i andmete ekslik kustutamine inimeste endi poolt. Andmete varundamine varieerub \u00fcsna keerulistest kuni lihtsate varundusteni. (Wikipedia, https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Andmete_varundamine<\/a>)<\/p>\n

                          Konfidentsiaalsus\/salastatus<\/strong> – t\u00e4hendab \u00fcht konfidentsiaalsuse kaitse viisi: teabe omadus olla k\u00e4ttesaamatu v\u00f5i paljastamatu volitamata isikutele, olemitele v\u00f5i protsessidele; andmete omadus, mis n\u00e4itab, millises ulatuses need andmed ei ole volitamatutele isikutele, protsessidele v\u00f5i muudele olemitele k\u00e4ttesaadavad ega avalikustatud. (AKIT, https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/416-konfidentsiaalsus<\/a>)<\/p>\n

                          Terviklikkus ehk andmeterviklus<\/strong> – lubamatute muutuste puudumine andmetes (sealhulgas: andmete identsus saate- ja vastuv\u00f5tupoolel ning andmete s\u00fcnkroonsus andmebaasis); andmete lubamatu muutmise v\u00f5i h\u00e4vimise puudumine (AKIT, https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/193-andmeterviklus<\/a>)<\/p>\n

                          K\u00e4ideldavus<\/strong> – omadus olla volitatud olemi n\u00f5udel \u00f5igel ajal k\u00e4ttesaadav ja kasutusk\u00f5lblik. (AKIT, https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/29-kaideldavus<\/a>)<\/p>\n

                          ISKE<\/strong> – ISKE on infos\u00fcsteemide kolmeastmeline etalonturbe s\u00fcsteem, mille eesm\u00e4rk on tagada infos\u00fcsteemides t\u00f6\u00f6deldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. S\u00fcsteem on loodud eelk\u00f5ige riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavatele infos\u00fcsteemidele ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. ISKEt saavad kasutada ka ettev\u00f5tted oma organisatsiooni infoturbe eesm\u00e4rkide saavutamiseks. (RIA, https:\/\/www.ria.ee\/et\/kuberturvalisus\/infosusteemide-turvameetmete-susteem-iske.html<\/a>)<\/p>\n

                          GDPR\/Isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rus<\/strong> – normib isikuandmete kaitset ja j\u00e4relevalvet ning Andmekaitse Inspektsiooni seisundit (AKI, https:\/\/www.aki.ee\/et\/eraelu-kaitse\/oigusaktid<\/a>)<\/p>\n","protected":false},"author":6,"menu_order":1,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-391","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":389,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/391","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/391\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":433,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/391\/revisions\/433"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/389"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/391\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=391"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=391"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=391"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=391"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}