{"id":36,"date":"2019-01-03T09:12:12","date_gmt":"2019-01-03T09:12:12","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/?post_type=chapter&#038;p=36"},"modified":"2019-08-08T10:39:23","modified_gmt":"2019-08-08T10:39:23","slug":"kasutajakogemuse-analuus","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/chapter\/kasutajakogemuse-analuus\/","title":{"raw":"Kasutatavus ja selle hindamine","rendered":"Kasutatavus ja selle hindamine"},"content":{"raw":"<em>Usability<\/em> ehk kasutatavus v\u00f5i kasutajas\u00f5bralikkus on kasutaja ning kasutatava keskkonna ideaalselt kokku sobiv kooslus. Kasutaja arusaam ning eesm\u00e4rk on t\u00e4pses vastavuses sellega, kuidas keskkond k\u00e4itub ning kuidas seda eesm\u00e4rgi saavutamiseks kasutada tuleb. Selleks, et teada kas kasutatav on m\u00f5ni veebileht v\u00f5i rakendus, tuleb l\u00e4bi viia kasutatavuse hindamine. Kuna aga kasutatavus ja kasutajakogemus on subjektiivne (iga inimene on erinev ja seega on erinev ka nende kasutajakogemus), pole v\u00f5imalik disainida s\u00fcsteemi, mis sobiks k\u00f5ikidele kasutajatele. K\u00fcll aga saame me l\u00e4bi hea kasutatavuse muuta s\u00fcsteemi mugavaks v\u00f5imalikult laiale kasutajaskonnale.\r\n<div class=\"page\" title=\"Page 7\">\r\n<div class=\"layoutArea\">\r\n<div class=\"column\">\r\n\r\nJakob Nielsen, kes on \u00fcks maailma tunnustatumaid kasutatavuse eksperte, on s\u00f5nastanud kasutatavuse \u00fcldkriteeriumid:\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<div class=\"layoutArea\">\r\n<div class=\"column\">\r\n<ul>\r\n \t<li><strong>\u00d5pitavus<\/strong> \u2013 kui lihtne on esmakordsetel kasutajatel toote kasutamisega hakkama saada?<\/li>\r\n \t<li><strong>Efektiivsus<\/strong> \u2013 kui kiiresti kogenud kasutajad toote kasutamisega hakkama saavad?<\/li>\r\n \t<li><strong>Meeldej\u00e4\u00e4vus<\/strong> \u2013 kui lihtsalt kasutajad p\u00e4rast pikemat pausi toote kasutamises taastavad varasema v\u00f5imekuse?<\/li>\r\n \t<li><strong>Eksimiskindlus<\/strong> \u2013 kui palju vigu kasutajad teevad, kui t\u00f5sised need vead on ja kui lihtne on nende parandamine?<\/li>\r\n \t<li><strong>Esteetiline<\/strong> <strong>rahulolu<\/strong> \u2013 kui meeldiv on toote disain kasutajate jaoks?<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h2>Kasutatavuse hindamise meetodid<\/h2>\r\nKasutatavuse hindamise k\u00f5ige keerulisem osa on muuta kasutaja subjektiivne hinnang (\"mulle ei meeldi see veebileht\") objektiivseks (\"Ma ei leia lehelt nuppu, mille abil vormi t\u00e4itmine katkestada\"). Subjektiivse tagasiside lahtim\u00f5testamise jaoks on olemas erinevad meetodid, mille abil subjektiivne vastus muutub objektiivseks (v\u00f5i v\u00e4hemalt objektiivsemaks). Sel p\u00f5hjusel on ka kasutatavuse testimine nii v\u00e4\u00e4rtuslik t\u00f6\u00f6riist l\u00e4bivalt kogu projekti aga eesk\u00e4tt protot\u00fc\u00fcpimise faasides.\r\n\r\nKasutatavuse teste\u00a0on hea teha juba protot\u00fc\u00fcpimise faasis seet\u00f5ttu, kuna me saame mitmetele probleemidele j\u00e4lile enne, kui s\u00fcsteem reaalsesse arendusse l\u00e4heb. Kuna teenuse, tegevuse, veebi v\u00f5i s\u00fcsteemi protot\u00fc\u00fcbi vead on juba parandatud, siis saame edasisi arenduskulusid j\u00e4llegi kontrolli all hoida. Samas on kasutatavuse testimist v\u00f5imalik teha alati ka olemasoleva s\u00fcsteemi peal.\r\n<h3>Eksperthinnangud<\/h3>\r\nEksperthinnangud on m\u00f5eldud toote (antud juhul veebilehe, rakenduse vms) kasutatavuse hindamiseks ekspertidele etteantud kriteeriumide alusel. Levinud kriteeriumite kogumikud on\u00a0Nielseni kasutatavuse heuristikud ja veebi juurdep\u00e4\u00e4setavuse juhised.\r\n<h4>Nielseni kasutatavuse heuristikud<\/h4>\r\nV\u00f5ttes aluseks k\u00fcmme printsiipi, hinnatakse nende j\u00e4rgi vaadeldavat tootet ja tehakse \u00fclevaade (vastas-ei vastanud ja p\u00f5hjendus). S\u00fcsteemi hinnatakse 3-5 eksperdi poolt \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult.\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/embed\/hWc0Fd2AS3s[\/embed]\r\n<ul>\r\n \t<li><strong>\u00dclevaade s\u00fcsteemi staatusest<\/strong> - S\u00fcsteem peab alati informeerima kasutajaid sellest, mis on teoksil l\u00e4bi sobiva tagasiside m\u00f5istliku aja jooksul.<\/li>\r\n \t<li><strong>Seos veebirakenduse ja reaalse maailma vahel<\/strong> -\u00a0S\u00fcsteem peab k\u00f5nelema kasutaja keeles, kasutades kasutajale tuttavaid s\u00f5nu, fraase ja m\u00f5isteid, mitte s\u00fcsteemikeskset terminoloogiat. Informatsiooni esitamisel tuleb j\u00e4rgida reaalses maailmas v\u00e4ljakujunenud tavasid ning esitusj\u00e4rjekorda.<\/li>\r\n \t<li><span style=\"text-align: initial;font-size: 1em\"><span style=\"text-align: initial;font-size: 1em\"><strong>Kasutajapoolne kontroll ja vabadus<\/strong> -\u00a0<\/span><\/span><span style=\"text-align: initial;font-size: 1em\">Kasutajad teevad sageli s\u00fcsteemis liikudes vigu ning vajavad selgelt m\u00e4rgistatud \u201cvaruv\u00e4ljap\u00e4\u00e4su\u201d, et lahkuda ebasoovitud olukorrast kiiresti. S\u00fcsteem peaks pakkuma undo ja redo funktsionaalsust.<\/span><\/li>\r\n \t<li><strong>J\u00e4rjepidevus ja standardid<\/strong> -\u00a0Kasutajad ei pea m\u00f5tlema, kas erinevad s\u00f5nad, situatsioonid ja tegevused on sama t\u00e4hendusega, kui teistel platvormidel. J\u00e4rgi v\u00e4ljakujunenud disainimustreid.<\/li>\r\n \t<li><strong>Vigade ennetamine<\/strong> -\u00a0Headest veateadetest veelgi olulisem on hoolikalt l\u00e4bim\u00f5eldud disain, mis aitab vigu ennetada. K\u00f5rvalda veaohtlikud situatsioonid v\u00f5i kuva kasutajale enne neid kinnitust vajav hoiatus.<\/li>\r\n \t<li><strong>Pigem \u00e4ratundmine kui meenutamine<\/strong> -\u00a0\u00c4ra koorma kasutaja m\u00e4lu ning tee olulised objektid, tegevused ja valikud h\u00e4sti n\u00e4htavaks. Kasutaja ei pea meeles pidama informatsiooni l\u00e4bi mitme ekraanidialoogi. Kasutusjuhised peavad olema n\u00e4havad v\u00f5i lihtsalt k\u00e4ttesaadavad, kui need vajalikud on.<\/li>\r\n \t<li><strong>Paindlikkus ja kasutusefektiivsus<\/strong> -\u00a0Uute kasutajate eest peidetud kiirteed (<em>shortcuts<\/em>) v\u00f5imaldavad kogenud kasutajate jaoks s\u00fcsteemi kasutamist oluliselt kiirendada, toetades seel\u00e4bi m\u00f5lemat t\u00fc\u00fcpi kasutajaid. Luba kasutajatel kohandada sageli tehtavaid toiminguid.<\/li>\r\n \t<li><strong>Esteetiline ja minimalistlik kujundus<\/strong> -\u00a0Dialoogid ei tohi sisaldada infot, mis on ebaoluline v\u00f5i harva vajalik. Iga t\u00e4iendav valik v\u00f5istleb olulise infoga ja v\u00e4hendab selle n\u00e4htavust.<\/li>\r\n \t<li><strong>Aita kasutajatel \u00e4ra tunda, diagnoosida ja taastuda vigadest<\/strong> -\u00a0Veateated tuleb esitada lihtsas keeles (ilma veakoodideta) kirjeldades t\u00e4pselt probleemi ja pakkudes konstruktiivse lahenduse.<\/li>\r\n \t<li><strong>Abiinfo ja dokumentatsioon<\/strong> -\u00a0Kuigi on parem, kui kasutajad saavad hakkama ilma dokumentatsioonita, v\u00f5ib olla vajalik pakkuda abiinfot ja dokumentatsiooni. Selline info peab olema lihtne otsida, keskenduma kasutaja tegevustele, loetlema konkreetsed sammud ning mitte olema liiga mahukas.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h4>Veebi juurdep\u00e4\u00e4setavuse juhised<\/h4>\r\nWCAG 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines 2.0) standard kehtestab n\u00f5uded veebilehek\u00fclgede juurdep\u00e4\u00e4setavusele ning pakub v\u00e4lja suunised nende t\u00e4itmiseks nii veebilehe arendajatele kui ka sisutoimetajatele.\u00a0WCAG 2.0 n\u00f5udeid tuleb j\u00e4rgida, et tagada erivajadusega inimestele samav\u00e4\u00e4rsed v\u00f5imalused veebi kasutamiseks nagu on teistel kasutajatel. Juurdep\u00e4\u00e4setavuse suunised v\u00f5tavad arvesse erivajadusi, sealhulgas n\u00e4gemis-, kuulmis-, taju-, k\u00f5ne-, ja keelepuudeid, \u00f5piraskusi ning f\u00fc\u00fcsilisi ja neuroloogilisi puudeid.\r\n\r\nSuuniste j\u00e4rgimine teeb veebilehe paremini kasutatavaks ka teistele, n\u00e4iteks vanematele inimestele, algajatele arvutikasutajatele, v\u00e4lismaalastele, aga ka kasutajatele, kellel on aeglane interneti\u00fchendus, v\u00f5i kes kasutavad vanema riistvara v\u00f5i veebisirvimise tarkvaraga arvuteid.\u00a0WCAG 2.0 laiem eesm\u00e4rk on veebilehtede \u00fcldise kvaliteedi ja kasutajamugavuse t\u00f5stmine. N\u00f5uete j\u00e4rgimine aitab muuta veebilehe selgemaks, struktuursemaks ja kasutajas\u00f5bralikumaks.\r\n\r\nLevinuim on WCAG 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines 2.0) tase AA, mis on vaikimisi suuniseks ka Eesti riigiasutustele (<a href=\"https:\/\/www.mkm.ee\/et\/wcag-20-rakendusjuhised\">https:\/\/www.mkm.ee\/et\/wcag-20-rakendusjuhised<\/a>)\r\n<h3><em>Kasutajatestid<\/em><\/h3>\r\n<h4>Valjult m\u00f5tlemise test (Think aloud protocol)<\/h4>\r\nValjult m\u00f5tlemise testi k\u00e4igus t\u00e4idab kasutaja etteantud testimis\u00fclesandeid ning samal ajal r\u00e4\u00e4gib testimise k\u00e4igus oma tegevustest, m\u00f5tetest ja otsustest. Kasutaja tegevused ja ja jutt salvestatakse audio ja \/ v\u00f5i videokujul:\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/embed\/-h8hUtwkMCE[\/embed]\r\n<h4><em>Eye tracking<\/em><\/h4>\r\n<em>Eye tracking<\/em> tehnoloogia v\u00f5imaldab j\u00e4lgida ja lindistada spetsiaalsete seadmete\u00a0infrapuna peegeldusi inimsilma pupillidelt. Andmetele tuginedes on v\u00f5imalik visualiseerida soojuskaarti aladega, mida kasutaja rohkem j\u00e4lgib ekraanil ning kuvada pilgujooni, mille abil kuvada kasutaja pilgu liikumise trajektoore.\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/embed\/lo_a2cfBUGc[\/embed]\r\n<h3>Fookusgrupi intervjuud<\/h3>\r\nFookusgrupi intervjuudeks (ka r\u00fchmaintervjuud) nimetatakse andmekogumisviisi, kus kasutatakse intervjuusid r\u00fchma liikmetelt t\u00e4iendava info saamiseks p\u00e4rast vastavasisulise uuringu l\u00e4biviimist. Selle eesm\u00e4rgiks on uurida osalejate suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast. Fookusgrupi intervjuu viiakse l\u00e4bi v\u00e4ikese r\u00fchma inimestega mingil konkreetsel teemal. Grupi suurus v\u00f5ib varieeruda, kuid tavaliselt sisaldab see 5-12 inimest. Meetodi nimetus tuleneb sellest, et uurija juhib vestlust ja hoiab vestlust fookuses. Vestluse kestus ulatub poolest tunnist kuni kahe tunnini ning vestluse k\u00e4igus formuleeritakse lisak\u00fcsimusi ja t\u00e4psustatakse olemasolevaid. Fookusgrupi intervjuul uuritakse seisukohtade moodustumist grupi kontekstis. See meetod sobib teema \u00fcldise tausta v\u00e4ljaselgitamiseks v\u00f5i uute ideede ja uurimish\u00fcpoteeside genereerimiseks.\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/embed\/ZLw0YXcseG0[\/embed]\r\n<h3>Anal\u00fc\u00fctika<\/h3>\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/embed\/n0zfBUbLDy4[\/embed]\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<h2>\u00dclesanne<\/h2>\r\nTavaliselt viiakse esimesed kasutajakogemuse anal\u00fc\u00fcsid l\u00e4bi juba interaktiivsete protot\u00fc\u00fcpidega, aga kuna teie poolt sellel kursusel loodud protot\u00fc\u00fcp on ilmselt liiga \"\u00f5huke\", siis teeme k\u00e4esoleva harjutuse m\u00f5ne teise digiteenuse p\u00f5hjal.\r\n\r\nValige iga\u00fcks individuaalselt kasutajakogemuse anal\u00fc\u00fcsiks \u00fcks allj\u00e4rgnevatest digiteenustest (vajadusel v\u00f5ite selle asendada m\u00f5ne enda poolt \u00a0valitud alternatiiviga):\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"http:\/\/Doodle.com\">Doodle.com<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"http:\/\/Piletilevi.ee\">Piletilevi.ee<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"http:\/\/Elron.ee\">Elron.ee<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"http:\/\/Tripadvisor.com\">Tripadvisor.com<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\nKoostage individuaalselt t\u00fc\u00fcpiline \u00fclesanne selle teenuse kasutamise kohta (nt. \"Osta piletilevi.ee teenuse abil Andrea Bocelli kontserdile Tallinnas augustis\"). Seej\u00e4rel leidke endale paariline ning viige vastastikku l\u00e4bi valjusti m\u00f5tlemise testid kummagi valitud teenuse kohta, et selgitada v\u00e4lja v\u00f5imalikud probleemid teenuse kasutatavusega.\r\n<h2>Lisalugemist ja kasutatud allikad<\/h2>\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/www.veebimajutus.ee\/blogi\/mis-on-usability-kasutajasobralikkus\">https:\/\/www.veebimajutus.ee\/blogi\/mis-on-usability-kasutajasobralikkus<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/blog.twn.ee\/et\/mis-on-kasutatavus-kasutajakogemus-ja-kasutatavuse-inseneeria-ux-algajatele\">https:\/\/blog.twn.ee\/et\/mis-on-kasutatavus-kasutajakogemus-ja-kasutatavuse-inseneeria-ux-algajatele<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/uxdesign.cc\/analysing-usability-testing-data-97667ae4999e\">https:\/\/uxdesign.cc\/analysing-usability-testing-data-97667ae4999e<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/www.slideshare.net\/hanspoldoja\/kasutatavus-ja-selle-hindamise-meetodid\">https:\/\/www.slideshare.net\/hanspoldoja\/kasutatavus-ja-selle-hindamise-meetodid<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/www.designprinciplesftw.com\/collections\/10-usability-heuristics-for-user-interface-design\">https:\/\/www.designprinciplesftw.com\/collections\/10-usability-heuristics-for-user-interface-design<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/43408\/pihlak_liisa_2014.pdf\">http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/43408\/pihlak_liisa_2014.pdf<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/www.mkm.ee\/et\/wcag-20-rakendusjuhised\">https:\/\/www.mkm.ee\/et\/wcag-20-rakendusjuhised<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/www.tlu.ee\/~sirvir\/Intervjuu_vaatlus_ja_sisuanals\/intervjuu_erivormid_3.html\">https:\/\/www.tlu.ee\/~sirvir\/Intervjuu_vaatlus_ja_sisuanals\/intervjuu_erivormid_3.html<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/www.usability.gov\/how-to-and-tools\/methods\/focus-groups.html\">https:\/\/www.usability.gov\/how-to-and-tools\/methods\/focus-groups.html<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/www.interaction-design.org\/literature\/article\/how-to-conduct-focus-groups\">https:\/\/www.interaction-design.org\/literature\/article\/how-to-conduct-focus-groups<\/a><\/li>\r\n<\/ul>","rendered":"<p><em>Usability<\/em> ehk kasutatavus v\u00f5i kasutajas\u00f5bralikkus on kasutaja ning kasutatava keskkonna ideaalselt kokku sobiv kooslus. Kasutaja arusaam ning eesm\u00e4rk on t\u00e4pses vastavuses sellega, kuidas keskkond k\u00e4itub ning kuidas seda eesm\u00e4rgi saavutamiseks kasutada tuleb. Selleks, et teada kas kasutatav on m\u00f5ni veebileht v\u00f5i rakendus, tuleb l\u00e4bi viia kasutatavuse hindamine. Kuna aga kasutatavus ja kasutajakogemus on subjektiivne (iga inimene on erinev ja seega on erinev ka nende kasutajakogemus), pole v\u00f5imalik disainida s\u00fcsteemi, mis sobiks k\u00f5ikidele kasutajatele. K\u00fcll aga saame me l\u00e4bi hea kasutatavuse muuta s\u00fcsteemi mugavaks v\u00f5imalikult laiale kasutajaskonnale.<\/p>\n<div class=\"page\" title=\"Page 7\">\n<div class=\"layoutArea\">\n<div class=\"column\">\n<p>Jakob Nielsen, kes on \u00fcks maailma tunnustatumaid kasutatavuse eksperte, on s\u00f5nastanud kasutatavuse \u00fcldkriteeriumid:<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<div class=\"layoutArea\">\n<div class=\"column\">\n<ul>\n<li><strong>\u00d5pitavus<\/strong> \u2013 kui lihtne on esmakordsetel kasutajatel toote kasutamisega hakkama saada?<\/li>\n<li><strong>Efektiivsus<\/strong> \u2013 kui kiiresti kogenud kasutajad toote kasutamisega hakkama saavad?<\/li>\n<li><strong>Meeldej\u00e4\u00e4vus<\/strong> \u2013 kui lihtsalt kasutajad p\u00e4rast pikemat pausi toote kasutamises taastavad varasema v\u00f5imekuse?<\/li>\n<li><strong>Eksimiskindlus<\/strong> \u2013 kui palju vigu kasutajad teevad, kui t\u00f5sised need vead on ja kui lihtne on nende parandamine?<\/li>\n<li><strong>Esteetiline<\/strong> <strong>rahulolu<\/strong> \u2013 kui meeldiv on toote disain kasutajate jaoks?<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Kasutatavuse hindamise meetodid<\/h2>\n<p>Kasutatavuse hindamise k\u00f5ige keerulisem osa on muuta kasutaja subjektiivne hinnang (&#8220;mulle ei meeldi see veebileht&#8221;) objektiivseks (&#8220;Ma ei leia lehelt nuppu, mille abil vormi t\u00e4itmine katkestada&#8221;). Subjektiivse tagasiside lahtim\u00f5testamise jaoks on olemas erinevad meetodid, mille abil subjektiivne vastus muutub objektiivseks (v\u00f5i v\u00e4hemalt objektiivsemaks). Sel p\u00f5hjusel on ka kasutatavuse testimine nii v\u00e4\u00e4rtuslik t\u00f6\u00f6riist l\u00e4bivalt kogu projekti aga eesk\u00e4tt protot\u00fc\u00fcpimise faasides.<\/p>\n<p>Kasutatavuse teste\u00a0on hea teha juba protot\u00fc\u00fcpimise faasis seet\u00f5ttu, kuna me saame mitmetele probleemidele j\u00e4lile enne, kui s\u00fcsteem reaalsesse arendusse l\u00e4heb. Kuna teenuse, tegevuse, veebi v\u00f5i s\u00fcsteemi protot\u00fc\u00fcbi vead on juba parandatud, siis saame edasisi arenduskulusid j\u00e4llegi kontrolli all hoida. Samas on kasutatavuse testimist v\u00f5imalik teha alati ka olemasoleva s\u00fcsteemi peal.<\/p>\n<h3>Eksperthinnangud<\/h3>\n<p>Eksperthinnangud on m\u00f5eldud toote (antud juhul veebilehe, rakenduse vms) kasutatavuse hindamiseks ekspertidele etteantud kriteeriumide alusel. Levinud kriteeriumite kogumikud on\u00a0Nielseni kasutatavuse heuristikud ja veebi juurdep\u00e4\u00e4setavuse juhised.<\/p>\n<h4>Nielseni kasutatavuse heuristikud<\/h4>\n<p>V\u00f5ttes aluseks k\u00fcmme printsiipi, hinnatakse nende j\u00e4rgi vaadeldavat tootet ja tehakse \u00fclevaade (vastas-ei vastanud ja p\u00f5hjendus). S\u00fcsteemi hinnatakse 3-5 eksperdi poolt \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult.<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-1\" title=\"10 Usability Heuristics\" width=\"500\" height=\"375\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/hWc0Fd2AS3s?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<ul>\n<li><strong>\u00dclevaade s\u00fcsteemi staatusest<\/strong> &#8211; S\u00fcsteem peab alati informeerima kasutajaid sellest, mis on teoksil l\u00e4bi sobiva tagasiside m\u00f5istliku aja jooksul.<\/li>\n<li><strong>Seos veebirakenduse ja reaalse maailma vahel<\/strong> &#8211;\u00a0S\u00fcsteem peab k\u00f5nelema kasutaja keeles, kasutades kasutajale tuttavaid s\u00f5nu, fraase ja m\u00f5isteid, mitte s\u00fcsteemikeskset terminoloogiat. Informatsiooni esitamisel tuleb j\u00e4rgida reaalses maailmas v\u00e4ljakujunenud tavasid ning esitusj\u00e4rjekorda.<\/li>\n<li><span style=\"text-align: initial;font-size: 1em\"><span style=\"text-align: initial;font-size: 1em\"><strong>Kasutajapoolne kontroll ja vabadus<\/strong> &#8211;\u00a0<\/span><\/span><span style=\"text-align: initial;font-size: 1em\">Kasutajad teevad sageli s\u00fcsteemis liikudes vigu ning vajavad selgelt m\u00e4rgistatud \u201cvaruv\u00e4ljap\u00e4\u00e4su\u201d, et lahkuda ebasoovitud olukorrast kiiresti. S\u00fcsteem peaks pakkuma undo ja redo funktsionaalsust.<\/span><\/li>\n<li><strong>J\u00e4rjepidevus ja standardid<\/strong> &#8211;\u00a0Kasutajad ei pea m\u00f5tlema, kas erinevad s\u00f5nad, situatsioonid ja tegevused on sama t\u00e4hendusega, kui teistel platvormidel. J\u00e4rgi v\u00e4ljakujunenud disainimustreid.<\/li>\n<li><strong>Vigade ennetamine<\/strong> &#8211;\u00a0Headest veateadetest veelgi olulisem on hoolikalt l\u00e4bim\u00f5eldud disain, mis aitab vigu ennetada. K\u00f5rvalda veaohtlikud situatsioonid v\u00f5i kuva kasutajale enne neid kinnitust vajav hoiatus.<\/li>\n<li><strong>Pigem \u00e4ratundmine kui meenutamine<\/strong> &#8211;\u00a0\u00c4ra koorma kasutaja m\u00e4lu ning tee olulised objektid, tegevused ja valikud h\u00e4sti n\u00e4htavaks. Kasutaja ei pea meeles pidama informatsiooni l\u00e4bi mitme ekraanidialoogi. Kasutusjuhised peavad olema n\u00e4havad v\u00f5i lihtsalt k\u00e4ttesaadavad, kui need vajalikud on.<\/li>\n<li><strong>Paindlikkus ja kasutusefektiivsus<\/strong> &#8211;\u00a0Uute kasutajate eest peidetud kiirteed (<em>shortcuts<\/em>) v\u00f5imaldavad kogenud kasutajate jaoks s\u00fcsteemi kasutamist oluliselt kiirendada, toetades seel\u00e4bi m\u00f5lemat t\u00fc\u00fcpi kasutajaid. Luba kasutajatel kohandada sageli tehtavaid toiminguid.<\/li>\n<li><strong>Esteetiline ja minimalistlik kujundus<\/strong> &#8211;\u00a0Dialoogid ei tohi sisaldada infot, mis on ebaoluline v\u00f5i harva vajalik. Iga t\u00e4iendav valik v\u00f5istleb olulise infoga ja v\u00e4hendab selle n\u00e4htavust.<\/li>\n<li><strong>Aita kasutajatel \u00e4ra tunda, diagnoosida ja taastuda vigadest<\/strong> &#8211;\u00a0Veateated tuleb esitada lihtsas keeles (ilma veakoodideta) kirjeldades t\u00e4pselt probleemi ja pakkudes konstruktiivse lahenduse.<\/li>\n<li><strong>Abiinfo ja dokumentatsioon<\/strong> &#8211;\u00a0Kuigi on parem, kui kasutajad saavad hakkama ilma dokumentatsioonita, v\u00f5ib olla vajalik pakkuda abiinfot ja dokumentatsiooni. Selline info peab olema lihtne otsida, keskenduma kasutaja tegevustele, loetlema konkreetsed sammud ning mitte olema liiga mahukas.<\/li>\n<\/ul>\n<h4>Veebi juurdep\u00e4\u00e4setavuse juhised<\/h4>\n<p>WCAG 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines 2.0) standard kehtestab n\u00f5uded veebilehek\u00fclgede juurdep\u00e4\u00e4setavusele ning pakub v\u00e4lja suunised nende t\u00e4itmiseks nii veebilehe arendajatele kui ka sisutoimetajatele.\u00a0WCAG 2.0 n\u00f5udeid tuleb j\u00e4rgida, et tagada erivajadusega inimestele samav\u00e4\u00e4rsed v\u00f5imalused veebi kasutamiseks nagu on teistel kasutajatel. Juurdep\u00e4\u00e4setavuse suunised v\u00f5tavad arvesse erivajadusi, sealhulgas n\u00e4gemis-, kuulmis-, taju-, k\u00f5ne-, ja keelepuudeid, \u00f5piraskusi ning f\u00fc\u00fcsilisi ja neuroloogilisi puudeid.<\/p>\n<p>Suuniste j\u00e4rgimine teeb veebilehe paremini kasutatavaks ka teistele, n\u00e4iteks vanematele inimestele, algajatele arvutikasutajatele, v\u00e4lismaalastele, aga ka kasutajatele, kellel on aeglane interneti\u00fchendus, v\u00f5i kes kasutavad vanema riistvara v\u00f5i veebisirvimise tarkvaraga arvuteid.\u00a0WCAG 2.0 laiem eesm\u00e4rk on veebilehtede \u00fcldise kvaliteedi ja kasutajamugavuse t\u00f5stmine. N\u00f5uete j\u00e4rgimine aitab muuta veebilehe selgemaks, struktuursemaks ja kasutajas\u00f5bralikumaks.<\/p>\n<p>Levinuim on WCAG 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines 2.0) tase AA, mis on vaikimisi suuniseks ka Eesti riigiasutustele (<a href=\"https:\/\/www.mkm.ee\/et\/wcag-20-rakendusjuhised\">https:\/\/www.mkm.ee\/et\/wcag-20-rakendusjuhised<\/a>)<\/p>\n<h3><em>Kasutajatestid<\/em><\/h3>\n<h4>Valjult m\u00f5tlemise test (Think aloud protocol)<\/h4>\n<p>Valjult m\u00f5tlemise testi k\u00e4igus t\u00e4idab kasutaja etteantud testimis\u00fclesandeid ning samal ajal r\u00e4\u00e4gib testimise k\u00e4igus oma tegevustest, m\u00f5tetest ja otsustest. Kasutaja tegevused ja ja jutt salvestatakse audio ja \/ v\u00f5i videokujul:<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-2\" title=\"Think-Aloud Testing\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/-h8hUtwkMCE?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h4><em>Eye tracking<\/em><\/h4>\n<p><em>Eye tracking<\/em> tehnoloogia v\u00f5imaldab j\u00e4lgida ja lindistada spetsiaalsete seadmete\u00a0infrapuna peegeldusi inimsilma pupillidelt. Andmetele tuginedes on v\u00f5imalik visualiseerida soojuskaarti aladega, mida kasutaja rohkem j\u00e4lgib ekraanil ning kuvada pilgujooni, mille abil kuvada kasutaja pilgu liikumise trajektoore.<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-3\" title=\"Eye Tracking Demo\" width=\"500\" height=\"375\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/lo_a2cfBUGc?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h3>Fookusgrupi intervjuud<\/h3>\n<p>Fookusgrupi intervjuudeks (ka r\u00fchmaintervjuud) nimetatakse andmekogumisviisi, kus kasutatakse intervjuusid r\u00fchma liikmetelt t\u00e4iendava info saamiseks p\u00e4rast vastavasisulise uuringu l\u00e4biviimist. Selle eesm\u00e4rgiks on uurida osalejate suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast. Fookusgrupi intervjuu viiakse l\u00e4bi v\u00e4ikese r\u00fchma inimestega mingil konkreetsel teemal. Grupi suurus v\u00f5ib varieeruda, kuid tavaliselt sisaldab see 5-12 inimest. Meetodi nimetus tuleneb sellest, et uurija juhib vestlust ja hoiab vestlust fookuses. Vestluse kestus ulatub poolest tunnist kuni kahe tunnini ning vestluse k\u00e4igus formuleeritakse lisak\u00fcsimusi ja t\u00e4psustatakse olemasolevaid. Fookusgrupi intervjuul uuritakse seisukohtade moodustumist grupi kontekstis. See meetod sobib teema \u00fcldise tausta v\u00e4ljaselgitamiseks v\u00f5i uute ideede ja uurimish\u00fcpoteeside genereerimiseks.<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-4\" title=\"Using Focus Groups in Research\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/ZLw0YXcseG0?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h3>Anal\u00fc\u00fctika<\/h3>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-5\" title=\"Google Analytics: Peamised m\u00f5isted\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/n0zfBUbLDy4?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<h2>\u00dclesanne<\/h2>\n<p>Tavaliselt viiakse esimesed kasutajakogemuse anal\u00fc\u00fcsid l\u00e4bi juba interaktiivsete protot\u00fc\u00fcpidega, aga kuna teie poolt sellel kursusel loodud protot\u00fc\u00fcp on ilmselt liiga &#8220;\u00f5huke&#8221;, siis teeme k\u00e4esoleva harjutuse m\u00f5ne teise digiteenuse p\u00f5hjal.<\/p>\n<p>Valige iga\u00fcks individuaalselt kasutajakogemuse anal\u00fc\u00fcsiks \u00fcks allj\u00e4rgnevatest digiteenustest (vajadusel v\u00f5ite selle asendada m\u00f5ne enda poolt \u00a0valitud alternatiiviga):<\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"http:\/\/Doodle.com\">Doodle.com<\/a><\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/Piletilevi.ee\">Piletilevi.ee<\/a><\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/Elron.ee\">Elron.ee<\/a><\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/Tripadvisor.com\">Tripadvisor.com<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>Koostage individuaalselt t\u00fc\u00fcpiline \u00fclesanne selle teenuse kasutamise kohta (nt. &#8220;Osta piletilevi.ee teenuse abil Andrea Bocelli kontserdile Tallinnas augustis&#8221;). Seej\u00e4rel leidke endale paariline ning viige vastastikku l\u00e4bi valjusti m\u00f5tlemise testid kummagi valitud teenuse kohta, et selgitada v\u00e4lja v\u00f5imalikud probleemid teenuse kasutatavusega.<\/p>\n<h2>Lisalugemist ja kasutatud allikad<\/h2>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/www.veebimajutus.ee\/blogi\/mis-on-usability-kasutajasobralikkus\">https:\/\/www.veebimajutus.ee\/blogi\/mis-on-usability-kasutajasobralikkus<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/blog.twn.ee\/et\/mis-on-kasutatavus-kasutajakogemus-ja-kasutatavuse-inseneeria-ux-algajatele\">https:\/\/blog.twn.ee\/et\/mis-on-kasutatavus-kasutajakogemus-ja-kasutatavuse-inseneeria-ux-algajatele<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/uxdesign.cc\/analysing-usability-testing-data-97667ae4999e\">https:\/\/uxdesign.cc\/analysing-usability-testing-data-97667ae4999e<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.slideshare.net\/hanspoldoja\/kasutatavus-ja-selle-hindamise-meetodid\">https:\/\/www.slideshare.net\/hanspoldoja\/kasutatavus-ja-selle-hindamise-meetodid<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.designprinciplesftw.com\/collections\/10-usability-heuristics-for-user-interface-design\">https:\/\/www.designprinciplesftw.com\/collections\/10-usability-heuristics-for-user-interface-design<\/a><\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/43408\/pihlak_liisa_2014.pdf\">http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/43408\/pihlak_liisa_2014.pdf<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.mkm.ee\/et\/wcag-20-rakendusjuhised\">https:\/\/www.mkm.ee\/et\/wcag-20-rakendusjuhised<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.tlu.ee\/~sirvir\/Intervjuu_vaatlus_ja_sisuanals\/intervjuu_erivormid_3.html\">https:\/\/www.tlu.ee\/~sirvir\/Intervjuu_vaatlus_ja_sisuanals\/intervjuu_erivormid_3.html<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.usability.gov\/how-to-and-tools\/methods\/focus-groups.html\">https:\/\/www.usability.gov\/how-to-and-tools\/methods\/focus-groups.html<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.interaction-design.org\/literature\/article\/how-to-conduct-focus-groups\">https:\/\/www.interaction-design.org\/literature\/article\/how-to-conduct-focus-groups<\/a><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"author":23,"menu_order":7,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-36","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":3,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/36","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/wp-json\/wp\/v2\/users\/23"}],"version-history":[{"count":23,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/36\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":239,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/36\/revisions\/239"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/3"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/36\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=36"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=36"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=36"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}