{"id":37,"date":"2018-12-17T14:31:22","date_gmt":"2018-12-17T14:31:22","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/?post_type=chapter&#038;p=37"},"modified":"2024-02-26T11:30:16","modified_gmt":"2024-02-26T11:30:16","slug":"digiuhiskonna-kultuur-ja-eetika","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/chapter\/digiuhiskonna-kultuur-ja-eetika\/","title":{"raw":"Digi\u00fchiskonna kultuur ja eetika","rendered":"Digi\u00fchiskonna kultuur ja eetika"},"content":{"raw":"Antud\u00a0peat\u00fckk annab \u00fclevaate:\r\n<ul>\r\n \t<li>Digi\u00fchiskonna kultuurist<\/li>\r\n \t<li>Infom\u00fcrast ja t\u00f5est internetis<\/li>\r\n \t<li>Eetilistest dilemmadest info\u00fchiskonnas toimimisel<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Digi\u00fchiskonna kultuur<\/h1>\r\nInternetikultuur on ajalooliselt tekkinud 1960. aastatel ja selle t\u00f5us j\u00e4\u00e4b aastasse 1990. Interneti esmakasutajatele ja selle loojatele on viidatud ka kui h\u00e4kkereertika loojatele, kus vanamoodi enam ei saanud ja uutmoodi \u00fchiskonnana veel ei osatud k\u00f5ike seda head, mida internet endaga kaasa t\u00f5i, s\u00fcsteemselt \u00e4ra kasutada.\r\n\r\nInternetikultuur on nagu \u00fchiskondlik kokkulepe, mis \u00fcletab riikide piire ja kehtib ainult temas endas ehk internetis. Internetikultuuri manifeste leiab erinevate teemade kohta nagu blogimine, otsesuhtlus, e-poodlemine, m\u00e4ngud, foorumid, meemid, videod, sotsiaalv\u00f5rgustikud, virtuaalmaailmad kui ka Wikid. Koolides on enamasti tuntud \u00fcks neist kokkulepitud reeglistikest nimega Netikett ehk interneti etikett, mida selle kasutajad omaks v\u00f5tavad ja millest lugu peavad, kes tahavad selles kogukonnas toimetada.\r\n\r\nTeemad, mis internetikultuuri uurijatele huvi pakuvad, on:\r\n<ul>\r\n \t<li>anon\u00fc\u00fcmsus ja mitteanon\u00fc\u00fcmsus;<\/li>\r\n \t<li>internetis loodud ideetiteet (kellena tahame n\u00e4ida) ja identiteet, milles v\u00f5ime tuvastada reaalse isiku;<\/li>\r\n \t<li>kommenteerimislahendus koos hindamisv\u00f5imalusega ja kommenteerimislahendus, milles puudub hindamisv\u00f5imalus;<\/li>\r\n \t<li>positiivse tagasiside kultuur (FB \"laik\") ja positiivse-negatiivse tagasiside kultuur;<\/li>\r\n \t<li>modereeritud ja modereerimata tegevused internetis.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n[h5p id=\"15\"]\r\n<h1>Infom\u00fcra<\/h1>\r\nUus aeg toob aga kaasa ka uusi muresid. Infotarbimise probleemiks on kognitiivne illusioon \u2013 arvamus, et mida rohkem infot saame, seda paremini ja t\u00e4psemalt m\u00f5istame maailma. T\u00f5epoolest, teoreetiliselt peakski suurem infohulk t\u00f5stma otsustamise kvaliteeti, aitama vastu v\u00f5tta paremaid otsuseid. Kuid praktikas tekib t\u00f5rge, sest inimese infot\u00f6\u00f6tlussuutlikkusel on piirid. Inimene ei suuda tohutut hulka infot korralikult l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada ja eristada olulist v\u00e4hemolulisest. Liiga palju infot tekitab stressi.\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Informatsioon<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nInformatsioon t\u00e4hendab \u00fcldm\u00f5istena teadmist millestki. T\u00e4psem t\u00e4hendus on aga valdkonniti erinev, IT-vallas m\u00f5istetakse seda suurel m\u00e4\u00e4ral andmete s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n&nbsp;\r\n\r\nKui inimene ei suuda enam eristada olulist infot v\u00e4heolulisest, hakkab maailmast arusaamist m\u00f5jutama see info, mis on intensiivsem, mis k\u00f5lab valjemini ja mida on rohkem. See t\u00e4hendab, et v\u00e4hemoluline, mitteasjakohane info hakkab olulisemat infot maskeerima. Seda mitteasjakohast infot nimetataksegi infom\u00fcraks.\r\n\r\n\u00dcks infom\u00fcra aspekt v\u00e4ljendub inimesele omases negatiivsusinstinktis. See t\u00e4hendab, et meie t\u00e4helepanu haarab kergemini negatiivne info, me m\u00e4rkame paremini pigem halba kui head. See on kujunenud nii inimese evolutsiooni k\u00e4igus \u2013 elluj\u00e4\u00e4miseks on olulisem m\u00e4rgata ohtu t\u00e4histavaid signaale (<a href=\"https:\/\/www.tlu.ee\/lti\/uudised\/teadlane-teab-kuidas-moonutab-meie-maailmapilti-igapaevane-infomura\">Tallinna \u00dclikool<\/a>).\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/3ewQnAofDYQ[\/embed]\r\n<h1>T\u00f5de ja t\u00f5elaadsus, valeuudis<\/h1>\r\nOxford Dictionaries kuulutas 2016. aasta s\u00f5naks \"t\u00f5ej\u00e4rgne\" (<em>post-truth<\/em>). Lihtsustatult - v\u00f5idab see, kes karjub k\u00f5ige k\u00f5vemini (v\u00f5i kauem) ja kes teeb seda lihtsamalt. Olukorda utreerides v\u00f5iks \u00f6elda, et paari tuhande aastaga oleme j\u00f5udnud Platoni teostest suvalise meeleoluka m\u00f5tteteraga kassipildini. \u00dcks viis, kuidas sotsiaalmeediakanalid manipuleerivad tarbijaga, on seegi, et n\u00e4idatakse ainult neid uudiseid, mida tarbija soovib n\u00e4ha, ujutades ta nendega \u00fcle ja varjates samal ajal k\u00f5ik muu vastuv\u00f5tuk\u00fcllastuse t\u00f5ttu. Klikimeedia (<em>clickbaits<\/em>) p\u00fc\u00fcab inimesi sensatsioonih\u00f5nguliste ja\/v\u00f5i eksitavate pealkirjade ning v\u00e4rviliste piltidega enda lehek\u00fclgi k\u00fclastama meelitada, et teenida raha. Kuid k\u00f5ik see v\u00f5tab aega ja seet\u00f5ttu on nii laste kui ka t\u00e4iskasvanute funktsionaalse lugemise ehk teksti (selle k\u00f5ige laiemas t\u00e4henduses) m\u00f5istmise t\u00e4htsustamise k\u00f5rval eriti oluliseks muutunud iga meediatarbija (allika)kriitilisuse arendamine.\r\n\r\nMida uskuda, mida mitte ja kuidas saada aru, mis on t\u00f5de v\u00f5i t\u00f5elaadne - sellest v\u00f5ib saada meie k\u00e4esoleva aja \u00fcks olulsemaid v\u00e4ljakutseid. Kriitiline m\u00f5tlemine saab tekkida ainult alusele, milles on paigas tegelik teadmine (nt kooliharidus): maakera on \u00fcmmargune. Samas on tekkimas liikumine, kus usutakse pigem arvamusi kui teadust - lameda maa teooria. Ka poliitikud on p\u00fc\u00fcdnud pakkuda oma arvamusi ja m\u00f5tteid t\u00f5e p\u00e4he ning see on ohtlik tee. Kuid tavainimesed tegutsevad sotsiaalmeedias ja jagavad omavahel infot. Kui tekib kriis, siis ilmuvad mitmed huvitavad rollid. Vaata videot, kus Tallinna \u00dclikooli teadlane r\u00e4\u00e4gib oma doktorit\u00f6\u00f6st ja uuritud juhtumitest.\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/u3lTL5fOXgY[\/embed]\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\nValepildid on saamas ka internetis huvitavaks v\u00e4ljakutseks. R\u00e4\u00e4gime edaspidi palju sellest, milliseid vahendeid petturid kasutavad ja et kunagi ei tea, kes istub internetis sinu vastas teisel pool ekraani. K\u00fcberteadlased ja ka politseiuurijad puutuvad t\u00e4na kokku tehnoloogia abil loodud v\u00f5ltsingutega, nt majanduskuritegude alla liigituv foto linnust, kes on v\u00e4lja surnud. Kui selline linnupilt peaks ilmuma v\u00e4lja piirkonnas, kus soovitakse n\u00e4iteks rajada hotelli, siis hotelli rajamine j\u00e4\u00e4b katki. Sama on muude ohustatud liikidega. K\u00f5iki neid tehispildimaailma pilte ja tehisvideoid ning muid t\u00f5endusmaterjale saadakse luua tehnoloogia arengu t\u00f5ttu. Siin on \u00fcks n\u00e4idisgalerii inimestest, autodest, loomadest, korteri m\u00fc\u00fcgipakkumistest jne, keda\/mida ei ole tegelikult olemas, mille on loonud tehisintellekt: <a href=\"https:\/\/petapixel.com\/2018\/12\/17\/these-portraits-were-made-by-ai-none-of-these-people-exist\">https:\/\/petapixel.com\/2018\/12\/17\/these-portraits-were-made-by-ai-none-of-these-people-exist<\/a>\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/watch?time_continue=1&amp;v=kSLJriaOumA[\/embed]\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\nPeale piltide v\u00f5ltsitakse ka videoid - vaata siit, kuidas n\u00e4iteks hologrammide abil saab luua tehisvideoid (<a href=\"https:\/\/www.ted.com\/talks\/supasorn_suwajanakorn_fake_videos_of_real_people_and_how_to_spot_them\">TED TALK, 2018<\/a>). V\u00f5ltsitakse ka k\u00f5ike muud, mida annab v\u00f5ltsida, n\u00e4iteks toodete hinnanguid. Siit n\u00e4eb videot Hiina klikifarmist (1-5 minut):\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=IwjCAM0XxzE[\/embed]\r\n\r\nSiin annab kaheksa n\u00e4pun\u00e4idet uudiste anal\u00fc\u00fcsimiseks Maarja Punak politseist - <a href=\"https:\/\/geenius.ee\/uudis\/maarja-punak-8-reeglit-kuidas-ara-tunda-libauudist-ja-mitte-nende-onge-langeda\">kliki siia<\/a>\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\n1. Infomanipulatsioon. Eesm\u00e4rgiks on \u00f5ppida anal\u00fc\u00fcsima kriitiliselt allikaid.\r\n<ul id=\"yui_3_17_2_1_1545070525781_30\">\r\n \t<li id=\"yui_3_17_2_1_1545070525781_29\">Leidke internetist vale-uudis, nt otsige \"fake news examples\" v\u00f5i \"libauudis n\u00e4ide\".<\/li>\r\n \t<li>Anal\u00fc\u00fcsige valitud juhtumi alusel, kes on uudise osapooled, mis on nende motivatsioon, see aitab m\u00f5ista, kuidas valeuudise loojad m\u00f5tlevad.<\/li>\r\n \t<li>N\u00fc\u00fcd valige v\u00e4lja uudis, mille p\u00f5hjal loote valeuudise.<\/li>\r\n \t<li>Esitage m\u00f5lemad uudisn\u00e4ited klassile anal\u00fc\u00fcsimiseks. Kas klassikaaslased saavad aru, milline on t\u00f5ene ja milline valeuudis?<\/li>\r\n<\/ul>\r\n2. M\u00f5elge v\u00e4lja \u00fcks libauudis ja \u00fcks p\u00e4risuudis (peavad tunduma t\u00f5ep\u00e4rased) ja esitlege klassile. Kas klassikaaslased saavad aru, milline on t\u00f5ene ja milline valeuudis?\r\n\r\n\u00dclesande sooritamisel on abiks:\r\n<ol>\r\n \t<li>Propastop\u00b4i veebileht, kuhu kogutakse n\u00e4iteid erinevatest Eesti meedias ja ka mujal ilmunud kallutatud v\u00f5i valeuudistest: <a href=\"https:\/\/www.propastop.org\/\">https:\/\/www.propastop.org\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>Raadio Kuku libauudised:\u00a0<a style=\"text-align: initial;font-size: 1em\" href=\"http:\/\/podcast.kuku.postimees.ee\/saated\/libauudised\/\">http:\/\/podcast.kuku.postimees.ee\/saated\/libauudised\/<\/a><\/li>\r\n<\/ol>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-188 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/fake-news.jpg\" alt=\"\" width=\"450\" height=\"600\" \/>\r\n<h1>Eetika<\/h1>\r\nEetika kirjeldab tavasid ja kombeid. \u00dcks k\u00f5ige enam arutatavamaid teemasid digitaalsuse ja eetika vallas on inimv\u00e4\u00e4rikus ja selle kaitsmine ning austamine. Tihti k\u00fcsitakse, kas vajame digitaalse maailma jaoks uusi standardeid (eetikat puudutavaid v\u00f5i ka uusi seadusi, et ohjata laimavaid kommentaare v\u00f5i \u0161okeerivate videote ja piltide levitamist)? Mida arvate teie? Kas eetikast r\u00e4\u00e4gitakse koolis piisavalt?\r\n\r\nEetilised arutelud tulevad tihti jutuks tulevikuteemadele m\u00f5eldes - kes vastutab, kas programmi looja, programmi kasutaja v\u00f5i hoopis programmi m\u00fc\u00fcja?\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/c5gu8xmmum4[\/embed]\r\n<h1>Eetiline juhtum: kui mulle ei meeldi sinu veebiprofiil, siis ma sind t\u00f6\u00f6le ei v\u00f5ta!<\/h1>\r\nEetilised otsused ei puuduta ainult s\u00fcsteeme ja sisuloomet. Eetika puudutab ka inimeste vahelisi suhteid, \u00fcksteisest arusaamist sotsiaalsetes situatsioonides.\r\n\r\nOtsimine internetist on andnud tervele maailmale v\u00f5imaluse heita pilk inimeste sisemaailma. Samas on ohtlik arvata, et k\u00f5ik, mida internetist leida v\u00f5ib, on t\u00f5si. N\u00e4iteks internetti \u00fcles paisatud nali v\u00f5ib olla kellegi teise meelest \u00fcsna solvav. Tihti juhtub ka nii, et inimene ise ei olegi vastavat infot \u00fcles pannud - seda on teinud tema s\u00f5brad v\u00f5i halvemal juhul on tema andmeid kasutades loodud varikonto. Teadlased on kindlaks teinud, et mida noorem on inimene, seda v\u00e4hem ta eeldab, et t\u00f6\u00f6andja teda guugeldab. Mida vanem on inimene, seda v\u00e4hem ta enda kohta aga infot p\u00fc\u00fcab internetist eemaldada. 80% inimese kohta k\u00e4ivast infost pannakse internetti \"kellegi teise poolt\" (s\u00f5brad, kool, vanemad, t\u00f6\u00f6andja, meedia).\r\n\r\nSeoses t\u00f6\u00f6andjate guugeldamisega t\u00f6id \u00fches teadusuuringus osalejad v\u00e4lja mitmeid negatiivseid kommentaare t\u00f6\u00f6andja aadressil, n\u00e4iteks \"ma ei ole t\u00f6\u00f6andja ori, t\u00f6\u00f6tan seal ainult 8 tundi, see, mida ma teen muul ajal, ei peaks neid puudutama\"; \"internet ei ole t\u00f5de, see kas ma joon v\u00f5i pean mitut naist, ei peaks t\u00f6\u00f6andjat puudutama\". Samas nenditi ka ise, et enda e-ohutuse alased k\u00e4itumused ei ole k\u00f5ige paremad, nt \"aktsepteerin k\u00f5iki oma s\u00f5pradeks, kes soovivad\".\r\n\r\n25 t\u00f6\u00f6andjat 34-st nentis, et uurivad internetist ja v\u00f5rgustikest potentsiaalsete t\u00f6\u00f6tajate kohta ja 21 neist usub, et see, mis internetist vastu peegeldab, on t\u00f5de. 11 kipub arvama, et kui ta midagi ei leia, siis see on kahtlane ehk v\u00f5ib-olla ei ole eriti motiveeritud sellise inimesega koos t\u00f6\u00f6tamast. 28 t\u00f6\u00f6andjat 34-st peataks aga v\u00e4rbamisprotsessi, kui leiaks midagi, mis talle ei meeldi: n\u00e4iteks liigne pidutsemine, l\u00f5dvad elukombed, v\u00e4givald, narkootikumid, rassism vms. Samas, kui inimese kohta on veebis n\u00e4htaval normaalse ajalooga profiil, siis see t\u00f5stab inimese v\u00e4rbamise t\u00f5en\u00e4osust.\r\n\r\nStrateegiad veebiprofiili korraldamiseks, otsingutulemustega hakkamasaamiseks:\r\n<ul>\r\n \t<li>\u00e4ra luba peol endast pilti teha - kasutatav strateegia nii \u00f5pilaste kui ka tudengite hulgas;<\/li>\r\n \t<li>uuri, kuhu laetakse \u00fcles pildid - kasutavad pigem \u00f5pilased;<\/li>\r\n \t<li>uuri, kes j\u00e4\u00e4b piltide omanikuks\u00a0 - kasutavad pigem \u00f5pilased;<\/li>\r\n \t<li>tee ise pilte ainult siis, kui oled loa saanud - kasutavad pigem \u00f5pilased;<\/li>\r\n \t<li>selgita ise teistele, kuidas planeerid pilte jagada\/kasutada - kasutavad pigem \u00f5pilased.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n\u00d5pilaste strateegiad:\r\n<ul>\r\n \t<li>ei postita infot internetti, teised postitavad minu eest (see pole minu probleem, sest mina pole postitanud - ignoreerimine);<\/li>\r\n \t<li>postitan enda kohta hunnikutes infot, nii et see summutab k\u00f5ik muu info (panna \u00fcles palju positiivset infot, siis negatiivne ei paista v\u00e4lja);<\/li>\r\n \t<li>postitan \u00fcles v\u00e4\u00e4rinfo (v\u00e4\u00e4rinfo postitan \u00fcles meelega, et inimesed tuleks ja k\u00fcsiks minult ise, kas see on t\u00f5de v\u00f5i ei ole). Selle strateegia tagasil\u00f6\u00f6giks on see, et t\u00f6\u00f6andja ei k\u00fcsi ja t\u00f6\u00f6d te ei saa.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n\u00dcli\u00f5pilaste strateegiad:\r\n<ul>\r\n \t<li>otsi ja eemalda - otsi ise enda kohta k\u00e4ivat infot ja eemalda see koheselt;<\/li>\r\n \t<li>ma ei ole ennast kunagi guugeldanud (enamasti \u00f5petajaks kandideeriv tudeng, naisterahvas - peale otsingu\u00fclesannet lubab panna k\u00f5ik enda kohta k\u00e4ivad kontod kinni);<\/li>\r\n \t<li>tean midagi, mis minu kohta netis on, aga mitte v\u00e4ga p\u00f5hjalikult - see grupp ei ole v\u00e4ga ehmunud internetist leitud tulemuste \u00fcle.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nM\u00f5elge! Kas antud strateegiad on ka sinu harjumustele sarnased?\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\nArutlege eetilise juhtumi \u00fcle erinevate rollide vaatest: \u00f5petaja Pille, \u00f5pilane A, B, C, D, lapsevanem, koolijuht.\r\n<ul>\r\n \t<li>Miks \u00fcks v\u00f5i teine isik juhtumis tegi just sellise otsuse? P\u00f5hjenda tema valikut.<\/li>\r\n \t<li>Miks \u00fche v\u00f5i teise juhtumis osaleja valik ei olnud sobilik teisele osapoolele?<\/li>\r\n \t<li>Kuidas antud juhtumit lahendada?<\/li>\r\n \t<li>Mis on antud juhtumil seost k\u00fcberkaitsega?<\/li>\r\n<\/ul>\r\nJuhtum:\r\n\r\nEesti keele \u00f5petaja Pille otsustas, et \u00f5pilased (15-aastased) hakkavad edaspidi kasutama kodut\u00f6\u00f6de esitamiseks pilveteenuste v\u00f5imalusi. Pille luges riiklikust \u00f5ppekavast, et tema kui eesti keele \u00f5petaja kohustus on \u00f5pilastele selgeks teha, kuidas digitaaltehnoloogiaid kasutatakse ainep\u00f5hiselt. Koolis poldud veel otsustatud, millist pilveteenuste keskkonda eelistada, samuti ei olnud GDPR-teemadel veel \u00f5pilastelt ega vanematelt lubasid k\u00fcsitud. Osal \u00f5pilastel oli konto olemas Google\u00b4s, teistel oli konto Office 365s, kolmandatel ei olnud kontot \u00fcheski pilveteenuses. Pille otsustas, et kuna enamus \u00f5pilasi n\u00e4is kasutavat Google\u00b4t, siis kodut\u00f6\u00f6d tulebki esitada seda teenusepakkujat kasutades oma p\u00e4risnime alt. Kodut\u00f6\u00f6ks oli referaat ja referaadi tegemise t\u00e4htajaks oli 2 n\u00e4dalat.\r\n\r\nKui kodut\u00f6\u00f6 t\u00e4htaeg saabus, siis osa \u00f5pilasi esitasid kodut\u00f6\u00f6 ja osa ei esitanud:\r\n<ul>\r\n \t<li>\u00d5pilane A, kellel oli Google\u00b4i konto, saatis \u00f5petajale Google\u00b4s maha laetud t\u00f6\u00f6 e-postile. P\u00f5hjenduseks, miks ta ei soovinud seda v\u00e4lja jagada \u00f5petaja e-postile, \u00fctles ta: \"Ma ei soovi isiklikku kontot kooli asjadeks ristkasutada.\"<\/li>\r\n \t<li>\u00d5pilane B, kellel oli konto Office365\u00b4s, saatis \u00f5petajale v\u00e4lja jagatud dokumendile lingi. P\u00f5hjenduseks, miks ta ei soovinud hakata kasutama Google\u00b4i pilveteenust, selgitas ta: \"Mul on juba olemas pilveteenus, eelistan kasutada seda, kuna see on turvalisem ja mugavam.\"<\/li>\r\n \t<li>\u00d5pilane C, kellel ei olnud kontot pilveteenustes, tegi endale Google\u00b4sse varikonto \"kukimuki\" ja jagas \u00f5petajale t\u00f6\u00f6 v\u00e4lja. Selgituseks, miks ta nii tegi, \u00fctles ta: \"Mulle ei meeldi luua keskkondadesse kontosid, mida ma enamasti ei kasuta. Kuna seda oli vaja kooli jaoks, siis tegin, aga privaatsuse hoidmiseks tegin selle varjunime all.\"<\/li>\r\n \t<li>\u00d5pilane D ei esitanud t\u00f6\u00f6d, sest ei osanud Google\u00b4sse kontot luua, kuna keskkond n\u00f5udis mobiiltelefoni olemasolu ja tema enda telefon oli hetkel paranduses. \u00d5pilane kirjutas t\u00f6\u00f6 paberile, aga ei julgenud seda \u00f5petajale esitada.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nMis sai edasi?\r\n<ul>\r\n \t<li>\u00d5petaja Pille pani k\u00f5ikidele \u00f5pilastele (A, B, C, D) tehtud t\u00f6\u00f6de eest hindeks \"1\" ja selgitas, et \u00f5pilased ei ole antud t\u00f6\u00f6d esitanud korrektselt ja antud \u00f5piv\u00e4ljund on j\u00e4\u00e4nud saavutamata.<\/li>\r\n \t<li>\u00d5pilase D lapsevanem p\u00f6\u00f6rdus kooli direktori poole kaebusega, et tema last ahistatakse ja ei lasta esitada kodut\u00f6\u00f6d, mis on tehtud paberkandjal. Lapsevanem soovis n\u00e4ha dokumentatsiooni, mille alusel kool s\u00e4testab kohustuslikuks digivahendite kasutamise \u00f5ppet\u00f6\u00f6s ja kodut\u00f6\u00f6des. Samuti soovis ta n\u00e4ha p\u00f5hjendust, miks on valitud keskkonnaks Google, mitte m\u00f5ni muu pilveteenus.<\/li>\r\n \t<li>Kooli direktor selgitas, et kool osaleb Haridusministeeriumi poolt heaks kiidetud Digip\u00f6\u00f6rde programmis, mille eesm\u00e4rgiks on \u00f5pilaste digip\u00e4devuse kasvatamine ja \u00f5pilasel tuleb esitada t\u00f6\u00f6 \u00f5petaja poolt ettenatud juhendi alusel.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Lisa\u00fclesanne<\/h1>\r\n<strong><a href=\"https:\/\/docs.google.com\/document\/d\/1QZ6CgHOv24RuMuKCiGv5gA2X5kiUuIYQzg_zEedr6f4\/edit\">Simulatsioonim\u00e4ng \u201cTrollide r\u00fcnnak\u201d: juhend \u00f5petajatele.<\/a>\r\nAutor Diana Poudel.\u00a0<\/strong>\r\n\r\nM\u00e4ngu eesm\u00e4rk on anda noortele kiire \u00fclevaade, kuidas kasutatakse internetis erinevaid m\u00f5jutustehnikaid inimeste arvamuse kujundamiseks. M\u00e4ngu l\u00e4bi teinud noored tunnevad paremini \u00e4ra k\u00f5ige levinumad manipulatsiooni tehnikad (trollikontod, libauudised jne) ning saavad aru, millist kahju sellised r\u00fcnnakud \u00fchiskonnale p\u00f5hjustada v\u00f5ivad.\r\n\r\n\u00d5piv\u00e4ljundid:\r\n<ul>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\">Osaleja teab milliseid manipulatsioonitehnikaid k\u00f5ige sagedamini infor\u00fcnnakutes kasutatakse;<\/li>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\">Osaleja oskab meediat tarbides t\u00e4hele panna eri osapoolte argumente ja milliseid narratiive soovitakse edasi anda;<\/li>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\">Osaleja tunneb \u00e4ra erinevaid manipulatsiooni taktikaid ja l\u00e4bi selle suureneb osaleja vastupidavus selliste r\u00fcnnakute osas.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nLisaks aitab see materjal arendada \u00f5pilaste koost\u00f6\u00f6oskust, loovat m\u00f5tlemist, esitlusoskust ja kriitilist m\u00f5tlemist.\r\n\r\nMaterjal on esmajoones m\u00f5eldud kasutamiseks g\u00fcmnaasiumis meediap\u00e4devuste \u00f5petamiseks, kuid seda v\u00f5ib kohendada ja kasutada erinevate sihtr\u00fchmadega.\u00a0Simulatsioonim\u00e4ng \"Trollide r\u00fcnnak\" aitab panna \u00f5pilasi aktiivselt kaasa m\u00f5tlema ja arutlema ning praktiline \u00fclesanne aitab \u00f5pitud teadmisi paremini kinnistada. Kuna erinevates g\u00fcmnaasiumites on tunni pikkus erinev, siis siin dokumendis on simulatsiooni ajakava kirja pandud 45 minutilise tunni puhul (sellisel juhul on \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud kolme tunni jaoks) v\u00f5i siis 70 minutilise tunni puhul (sellisel juhul katab materjal kahe \u00f5ppetunni sisu).\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=HnRJWPzqcto[\/embed]\r\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\r\n<ul>\r\n \t<li>Mi<span style=\"text-align: initial;text-indent: 1em;font-size: 1em\">ks Facebook\u00b4s toimuva p\u00e4rast ei saa n\u00e4iteks m\u00f5ned inimesed tulevikus laenu: <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/518002\/pank-hakkab-laenutaotlejailt-kusima-ligipaasu-facebooki-kontole\">https:\/\/www.err.ee\/518002\/pank-hakkab-laenutaotlejailt-kusima-ligipaasu-facebooki-kontole<\/a>\u00a0<\/span><\/li>\r\n \t<li>Tartu \u00dclikooli eetikaveeb: <a href=\"https:\/\/www.eetika.ee\/et\">https:\/\/www.eetika.ee\/et<\/a><\/li>\r\n \t<li>Test: tunne \u00e4ra valeuudis: <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/921452\/test-tunne-ara-valeuudis\">https:\/\/novaator.err.ee\/921452\/test-tunne-ara-valeuudis<\/a><\/li>\r\n \t<li>K\u00fcberEetika t\u00f6\u00f6tuba - lisamaterjale eetilisteks aruteludeks internetis toimuva \u00fcle <a href=\"https:\/\/sites.google.com\/view\/kybereetikamaterjal\/home\">https:\/\/sites.google.com\/view\/kybereetikamaterjal\/home<\/a><\/li>\r\n \t<li>Huvitaja. Infos\u00f5da. Vaimne tervis 5.11.2020 <a href=\"https:\/\/vikerraadio.err.ee\/1150934\/huvitaja-infosoda-vaimne-tervis\">https:\/\/vikerraadio.err.ee\/1150934\/huvitaja-infosoda-vaimne-tervis<\/a><\/li>\r\n \t<li>Infos\u00f5na materjal T\u00f5es\u00f5na.ee <a href=\"https:\/\/xn--tesna-duac.ee\/\">https:\/\/xn--tesna-duac.ee\/<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\r\nAndke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin - <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSe88f01gcIIfNeHMrF77-jajfsTMMy-aGF1b1_EVjrpK5qIsA\/viewform\">kliki siia<\/a>","rendered":"<p>Antud\u00a0peat\u00fckk annab \u00fclevaate:<\/p>\n<ul>\n<li>Digi\u00fchiskonna kultuurist<\/li>\n<li>Infom\u00fcrast ja t\u00f5est internetis<\/li>\n<li>Eetilistest dilemmadest info\u00fchiskonnas toimimisel<\/li>\n<\/ul>\n<h1>Digi\u00fchiskonna kultuur<\/h1>\n<p>Internetikultuur on ajalooliselt tekkinud 1960. aastatel ja selle t\u00f5us j\u00e4\u00e4b aastasse 1990. Interneti esmakasutajatele ja selle loojatele on viidatud ka kui h\u00e4kkereertika loojatele, kus vanamoodi enam ei saanud ja uutmoodi \u00fchiskonnana veel ei osatud k\u00f5ike seda head, mida internet endaga kaasa t\u00f5i, s\u00fcsteemselt \u00e4ra kasutada.<\/p>\n<p>Internetikultuur on nagu \u00fchiskondlik kokkulepe, mis \u00fcletab riikide piire ja kehtib ainult temas endas ehk internetis. Internetikultuuri manifeste leiab erinevate teemade kohta nagu blogimine, otsesuhtlus, e-poodlemine, m\u00e4ngud, foorumid, meemid, videod, sotsiaalv\u00f5rgustikud, virtuaalmaailmad kui ka Wikid. Koolides on enamasti tuntud \u00fcks neist kokkulepitud reeglistikest nimega Netikett ehk interneti etikett, mida selle kasutajad omaks v\u00f5tavad ja millest lugu peavad, kes tahavad selles kogukonnas toimetada.<\/p>\n<p>Teemad, mis internetikultuuri uurijatele huvi pakuvad, on:<\/p>\n<ul>\n<li>anon\u00fc\u00fcmsus ja mitteanon\u00fc\u00fcmsus;<\/li>\n<li>internetis loodud ideetiteet (kellena tahame n\u00e4ida) ja identiteet, milles v\u00f5ime tuvastada reaalse isiku;<\/li>\n<li>kommenteerimislahendus koos hindamisv\u00f5imalusega ja kommenteerimislahendus, milles puudub hindamisv\u00f5imalus;<\/li>\n<li>positiivse tagasiside kultuur (FB &#8220;laik&#8221;) ja positiivse-negatiivse tagasiside kultuur;<\/li>\n<li>modereeritud ja modereerimata tegevused internetis.<\/li>\n<\/ul>\n<div id=\"h5p-15\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-15\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"15\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Netikett\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<h1>Infom\u00fcra<\/h1>\n<p>Uus aeg toob aga kaasa ka uusi muresid. Infotarbimise probleemiks on kognitiivne illusioon \u2013 arvamus, et mida rohkem infot saame, seda paremini ja t\u00e4psemalt m\u00f5istame maailma. T\u00f5epoolest, teoreetiliselt peakski suurem infohulk t\u00f5stma otsustamise kvaliteeti, aitama vastu v\u00f5tta paremaid otsuseid. Kuid praktikas tekib t\u00f5rge, sest inimese infot\u00f6\u00f6tlussuutlikkusel on piirid. Inimene ei suuda tohutut hulka infot korralikult l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada ja eristada olulist v\u00e4hemolulisest. Liiga palju infot tekitab stressi.<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Informatsioon<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>Informatsioon t\u00e4hendab \u00fcldm\u00f5istena teadmist millestki. T\u00e4psem t\u00e4hendus on aga valdkonniti erinev, IT-vallas m\u00f5istetakse seda suurel m\u00e4\u00e4ral andmete s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Kui inimene ei suuda enam eristada olulist infot v\u00e4heolulisest, hakkab maailmast arusaamist m\u00f5jutama see info, mis on intensiivsem, mis k\u00f5lab valjemini ja mida on rohkem. See t\u00e4hendab, et v\u00e4hemoluline, mitteasjakohane info hakkab olulisemat infot maskeerima. Seda mitteasjakohast infot nimetataksegi infom\u00fcraks.<\/p>\n<p>\u00dcks infom\u00fcra aspekt v\u00e4ljendub inimesele omases negatiivsusinstinktis. See t\u00e4hendab, et meie t\u00e4helepanu haarab kergemini negatiivne info, me m\u00e4rkame paremini pigem halba kui head. See on kujunenud nii inimese evolutsiooni k\u00e4igus \u2013 elluj\u00e4\u00e4miseks on olulisem m\u00e4rgata ohtu t\u00e4histavaid signaale (<a href=\"https:\/\/www.tlu.ee\/lti\/uudised\/teadlane-teab-kuidas-moonutab-meie-maailmapilti-igapaevane-infomura\">Tallinna \u00dclikool<\/a>).<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-1\" title=\"Teadlane teab: kuidas moonutab meie maailmapilti igap\u00e4evane infom\u00fcra? (Avo-Rein Tereping)\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/3ewQnAofDYQ?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>T\u00f5de ja t\u00f5elaadsus, valeuudis<\/h1>\n<p>Oxford Dictionaries kuulutas 2016. aasta s\u00f5naks &#8220;t\u00f5ej\u00e4rgne&#8221; (<em>post-truth<\/em>). Lihtsustatult &#8211; v\u00f5idab see, kes karjub k\u00f5ige k\u00f5vemini (v\u00f5i kauem) ja kes teeb seda lihtsamalt. Olukorda utreerides v\u00f5iks \u00f6elda, et paari tuhande aastaga oleme j\u00f5udnud Platoni teostest suvalise meeleoluka m\u00f5tteteraga kassipildini. \u00dcks viis, kuidas sotsiaalmeediakanalid manipuleerivad tarbijaga, on seegi, et n\u00e4idatakse ainult neid uudiseid, mida tarbija soovib n\u00e4ha, ujutades ta nendega \u00fcle ja varjates samal ajal k\u00f5ik muu vastuv\u00f5tuk\u00fcllastuse t\u00f5ttu. Klikimeedia (<em>clickbaits<\/em>) p\u00fc\u00fcab inimesi sensatsioonih\u00f5nguliste ja\/v\u00f5i eksitavate pealkirjade ning v\u00e4rviliste piltidega enda lehek\u00fclgi k\u00fclastama meelitada, et teenida raha. Kuid k\u00f5ik see v\u00f5tab aega ja seet\u00f5ttu on nii laste kui ka t\u00e4iskasvanute funktsionaalse lugemise ehk teksti (selle k\u00f5ige laiemas t\u00e4henduses) m\u00f5istmise t\u00e4htsustamise k\u00f5rval eriti oluliseks muutunud iga meediatarbija (allika)kriitilisuse arendamine.<\/p>\n<p>Mida uskuda, mida mitte ja kuidas saada aru, mis on t\u00f5de v\u00f5i t\u00f5elaadne &#8211; sellest v\u00f5ib saada meie k\u00e4esoleva aja \u00fcks olulsemaid v\u00e4ljakutseid. Kriitiline m\u00f5tlemine saab tekkida ainult alusele, milles on paigas tegelik teadmine (nt kooliharidus): maakera on \u00fcmmargune. Samas on tekkimas liikumine, kus usutakse pigem arvamusi kui teadust &#8211; lameda maa teooria. Ka poliitikud on p\u00fc\u00fcdnud pakkuda oma arvamusi ja m\u00f5tteid t\u00f5e p\u00e4he ning see on ohtlik tee. Kuid tavainimesed tegutsevad sotsiaalmeedias ja jagavad omavahel infot. Kui tekib kriis, siis ilmuvad mitmed huvitavad rollid. Vaata videot, kus Tallinna \u00dclikooli teadlane r\u00e4\u00e4gib oma doktorit\u00f6\u00f6st ja uuritud juhtumitest.<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-2\" title=\"1 Minuti Loeng - Mida teeb kriis sotsiaalmeediaga? (P\u00e4ivi Tampere)\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/u3lTL5fOXgY?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Valepildid on saamas ka internetis huvitavaks v\u00e4ljakutseks. R\u00e4\u00e4gime edaspidi palju sellest, milliseid vahendeid petturid kasutavad ja et kunagi ei tea, kes istub internetis sinu vastas teisel pool ekraani. K\u00fcberteadlased ja ka politseiuurijad puutuvad t\u00e4na kokku tehnoloogia abil loodud v\u00f5ltsingutega, nt majanduskuritegude alla liigituv foto linnust, kes on v\u00e4lja surnud. Kui selline linnupilt peaks ilmuma v\u00e4lja piirkonnas, kus soovitakse n\u00e4iteks rajada hotelli, siis hotelli rajamine j\u00e4\u00e4b katki. Sama on muude ohustatud liikidega. K\u00f5iki neid tehispildimaailma pilte ja tehisvideoid ning muid t\u00f5endusmaterjale saadakse luua tehnoloogia arengu t\u00f5ttu. Siin on \u00fcks n\u00e4idisgalerii inimestest, autodest, loomadest, korteri m\u00fc\u00fcgipakkumistest jne, keda\/mida ei ole tegelikult olemas, mille on loonud tehisintellekt: <a href=\"https:\/\/petapixel.com\/2018\/12\/17\/these-portraits-were-made-by-ai-none-of-these-people-exist\">https:\/\/petapixel.com\/2018\/12\/17\/these-portraits-were-made-by-ai-none-of-these-people-exist<\/a><\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-3\" title=\"A Style-Based Generator Architecture for Generative Adversarial Networks\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/kSLJriaOumA?start=1&amp;feature=oembed\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Peale piltide v\u00f5ltsitakse ka videoid &#8211; vaata siit, kuidas n\u00e4iteks hologrammide abil saab luua tehisvideoid (<a href=\"https:\/\/www.ted.com\/talks\/supasorn_suwajanakorn_fake_videos_of_real_people_and_how_to_spot_them\">TED TALK, 2018<\/a>). V\u00f5ltsitakse ka k\u00f5ike muud, mida annab v\u00f5ltsida, n\u00e4iteks toodete hinnanguid. Siit n\u00e4eb videot Hiina klikifarmist (1-5 minut):<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-4\" title=\"Inside the business of &amp;apos;click farms&amp;apos;\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/IwjCAM0XxzE?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>Siin annab kaheksa n\u00e4pun\u00e4idet uudiste anal\u00fc\u00fcsimiseks Maarja Punak politseist &#8211; <a href=\"https:\/\/geenius.ee\/uudis\/maarja-punak-8-reeglit-kuidas-ara-tunda-libauudist-ja-mitte-nende-onge-langeda\">kliki siia<\/a><\/p>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p>1. Infomanipulatsioon. Eesm\u00e4rgiks on \u00f5ppida anal\u00fc\u00fcsima kriitiliselt allikaid.<\/p>\n<ul id=\"yui_3_17_2_1_1545070525781_30\">\n<li id=\"yui_3_17_2_1_1545070525781_29\">Leidke internetist vale-uudis, nt otsige &#8220;fake news examples&#8221; v\u00f5i &#8220;libauudis n\u00e4ide&#8221;.<\/li>\n<li>Anal\u00fc\u00fcsige valitud juhtumi alusel, kes on uudise osapooled, mis on nende motivatsioon, see aitab m\u00f5ista, kuidas valeuudise loojad m\u00f5tlevad.<\/li>\n<li>N\u00fc\u00fcd valige v\u00e4lja uudis, mille p\u00f5hjal loote valeuudise.<\/li>\n<li>Esitage m\u00f5lemad uudisn\u00e4ited klassile anal\u00fc\u00fcsimiseks. Kas klassikaaslased saavad aru, milline on t\u00f5ene ja milline valeuudis?<\/li>\n<\/ul>\n<p>2. M\u00f5elge v\u00e4lja \u00fcks libauudis ja \u00fcks p\u00e4risuudis (peavad tunduma t\u00f5ep\u00e4rased) ja esitlege klassile. Kas klassikaaslased saavad aru, milline on t\u00f5ene ja milline valeuudis?<\/p>\n<p>\u00dclesande sooritamisel on abiks:<\/p>\n<ol>\n<li>Propastop\u00b4i veebileht, kuhu kogutakse n\u00e4iteid erinevatest Eesti meedias ja ka mujal ilmunud kallutatud v\u00f5i valeuudistest: <a href=\"https:\/\/www.propastop.org\/\">https:\/\/www.propastop.org\/<\/a><\/li>\n<li>Raadio Kuku libauudised:\u00a0<a style=\"text-align: initial;font-size: 1em\" href=\"http:\/\/podcast.kuku.postimees.ee\/saated\/libauudised\/\">http:\/\/podcast.kuku.postimees.ee\/saated\/libauudised\/<\/a><\/li>\n<\/ol>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-188 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/fake-news.jpg\" alt=\"\" width=\"450\" height=\"600\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/fake-news.jpg 450w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/fake-news-225x300.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/fake-news-65x87.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/fake-news-350x467.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 450px) 100vw, 450px\" \/><\/p>\n<h1>Eetika<\/h1>\n<p>Eetika kirjeldab tavasid ja kombeid. \u00dcks k\u00f5ige enam arutatavamaid teemasid digitaalsuse ja eetika vallas on inimv\u00e4\u00e4rikus ja selle kaitsmine ning austamine. Tihti k\u00fcsitakse, kas vajame digitaalse maailma jaoks uusi standardeid (eetikat puudutavaid v\u00f5i ka uusi seadusi, et ohjata laimavaid kommentaare v\u00f5i \u0161okeerivate videote ja piltide levitamist)? Mida arvate teie? Kas eetikast r\u00e4\u00e4gitakse koolis piisavalt?<\/p>\n<p>Eetilised arutelud tulevad tihti jutuks tulevikuteemadele m\u00f5eldes &#8211; kes vastutab, kas programmi looja, programmi kasutaja v\u00f5i hoopis programmi m\u00fc\u00fcja?<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-5\" title=\"The Ethics of Cyber-Physical Systems\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/c5gu8xmmum4?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Eetiline juhtum: kui mulle ei meeldi sinu veebiprofiil, siis ma sind t\u00f6\u00f6le ei v\u00f5ta!<\/h1>\n<p>Eetilised otsused ei puuduta ainult s\u00fcsteeme ja sisuloomet. Eetika puudutab ka inimeste vahelisi suhteid, \u00fcksteisest arusaamist sotsiaalsetes situatsioonides.<\/p>\n<p>Otsimine internetist on andnud tervele maailmale v\u00f5imaluse heita pilk inimeste sisemaailma. Samas on ohtlik arvata, et k\u00f5ik, mida internetist leida v\u00f5ib, on t\u00f5si. N\u00e4iteks internetti \u00fcles paisatud nali v\u00f5ib olla kellegi teise meelest \u00fcsna solvav. Tihti juhtub ka nii, et inimene ise ei olegi vastavat infot \u00fcles pannud &#8211; seda on teinud tema s\u00f5brad v\u00f5i halvemal juhul on tema andmeid kasutades loodud varikonto. Teadlased on kindlaks teinud, et mida noorem on inimene, seda v\u00e4hem ta eeldab, et t\u00f6\u00f6andja teda guugeldab. Mida vanem on inimene, seda v\u00e4hem ta enda kohta aga infot p\u00fc\u00fcab internetist eemaldada. 80% inimese kohta k\u00e4ivast infost pannakse internetti &#8220;kellegi teise poolt&#8221; (s\u00f5brad, kool, vanemad, t\u00f6\u00f6andja, meedia).<\/p>\n<p>Seoses t\u00f6\u00f6andjate guugeldamisega t\u00f6id \u00fches teadusuuringus osalejad v\u00e4lja mitmeid negatiivseid kommentaare t\u00f6\u00f6andja aadressil, n\u00e4iteks &#8220;ma ei ole t\u00f6\u00f6andja ori, t\u00f6\u00f6tan seal ainult 8 tundi, see, mida ma teen muul ajal, ei peaks neid puudutama&#8221;; &#8220;internet ei ole t\u00f5de, see kas ma joon v\u00f5i pean mitut naist, ei peaks t\u00f6\u00f6andjat puudutama&#8221;. Samas nenditi ka ise, et enda e-ohutuse alased k\u00e4itumused ei ole k\u00f5ige paremad, nt &#8220;aktsepteerin k\u00f5iki oma s\u00f5pradeks, kes soovivad&#8221;.<\/p>\n<p>25 t\u00f6\u00f6andjat 34-st nentis, et uurivad internetist ja v\u00f5rgustikest potentsiaalsete t\u00f6\u00f6tajate kohta ja 21 neist usub, et see, mis internetist vastu peegeldab, on t\u00f5de. 11 kipub arvama, et kui ta midagi ei leia, siis see on kahtlane ehk v\u00f5ib-olla ei ole eriti motiveeritud sellise inimesega koos t\u00f6\u00f6tamast. 28 t\u00f6\u00f6andjat 34-st peataks aga v\u00e4rbamisprotsessi, kui leiaks midagi, mis talle ei meeldi: n\u00e4iteks liigne pidutsemine, l\u00f5dvad elukombed, v\u00e4givald, narkootikumid, rassism vms. Samas, kui inimese kohta on veebis n\u00e4htaval normaalse ajalooga profiil, siis see t\u00f5stab inimese v\u00e4rbamise t\u00f5en\u00e4osust.<\/p>\n<p>Strateegiad veebiprofiili korraldamiseks, otsingutulemustega hakkamasaamiseks:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00e4ra luba peol endast pilti teha &#8211; kasutatav strateegia nii \u00f5pilaste kui ka tudengite hulgas;<\/li>\n<li>uuri, kuhu laetakse \u00fcles pildid &#8211; kasutavad pigem \u00f5pilased;<\/li>\n<li>uuri, kes j\u00e4\u00e4b piltide omanikuks\u00a0 &#8211; kasutavad pigem \u00f5pilased;<\/li>\n<li>tee ise pilte ainult siis, kui oled loa saanud &#8211; kasutavad pigem \u00f5pilased;<\/li>\n<li>selgita ise teistele, kuidas planeerid pilte jagada\/kasutada &#8211; kasutavad pigem \u00f5pilased.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00d5pilaste strateegiad:<\/p>\n<ul>\n<li>ei postita infot internetti, teised postitavad minu eest (see pole minu probleem, sest mina pole postitanud &#8211; ignoreerimine);<\/li>\n<li>postitan enda kohta hunnikutes infot, nii et see summutab k\u00f5ik muu info (panna \u00fcles palju positiivset infot, siis negatiivne ei paista v\u00e4lja);<\/li>\n<li>postitan \u00fcles v\u00e4\u00e4rinfo (v\u00e4\u00e4rinfo postitan \u00fcles meelega, et inimesed tuleks ja k\u00fcsiks minult ise, kas see on t\u00f5de v\u00f5i ei ole). Selle strateegia tagasil\u00f6\u00f6giks on see, et t\u00f6\u00f6andja ei k\u00fcsi ja t\u00f6\u00f6d te ei saa.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00dcli\u00f5pilaste strateegiad:<\/p>\n<ul>\n<li>otsi ja eemalda &#8211; otsi ise enda kohta k\u00e4ivat infot ja eemalda see koheselt;<\/li>\n<li>ma ei ole ennast kunagi guugeldanud (enamasti \u00f5petajaks kandideeriv tudeng, naisterahvas &#8211; peale otsingu\u00fclesannet lubab panna k\u00f5ik enda kohta k\u00e4ivad kontod kinni);<\/li>\n<li>tean midagi, mis minu kohta netis on, aga mitte v\u00e4ga p\u00f5hjalikult &#8211; see grupp ei ole v\u00e4ga ehmunud internetist leitud tulemuste \u00fcle.<\/li>\n<\/ul>\n<p>M\u00f5elge! Kas antud strateegiad on ka sinu harjumustele sarnased?<\/p>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p>Arutlege eetilise juhtumi \u00fcle erinevate rollide vaatest: \u00f5petaja Pille, \u00f5pilane A, B, C, D, lapsevanem, koolijuht.<\/p>\n<ul>\n<li>Miks \u00fcks v\u00f5i teine isik juhtumis tegi just sellise otsuse? P\u00f5hjenda tema valikut.<\/li>\n<li>Miks \u00fche v\u00f5i teise juhtumis osaleja valik ei olnud sobilik teisele osapoolele?<\/li>\n<li>Kuidas antud juhtumit lahendada?<\/li>\n<li>Mis on antud juhtumil seost k\u00fcberkaitsega?<\/li>\n<\/ul>\n<p>Juhtum:<\/p>\n<p>Eesti keele \u00f5petaja Pille otsustas, et \u00f5pilased (15-aastased) hakkavad edaspidi kasutama kodut\u00f6\u00f6de esitamiseks pilveteenuste v\u00f5imalusi. Pille luges riiklikust \u00f5ppekavast, et tema kui eesti keele \u00f5petaja kohustus on \u00f5pilastele selgeks teha, kuidas digitaaltehnoloogiaid kasutatakse ainep\u00f5hiselt. Koolis poldud veel otsustatud, millist pilveteenuste keskkonda eelistada, samuti ei olnud GDPR-teemadel veel \u00f5pilastelt ega vanematelt lubasid k\u00fcsitud. Osal \u00f5pilastel oli konto olemas Google\u00b4s, teistel oli konto Office 365s, kolmandatel ei olnud kontot \u00fcheski pilveteenuses. Pille otsustas, et kuna enamus \u00f5pilasi n\u00e4is kasutavat Google\u00b4t, siis kodut\u00f6\u00f6d tulebki esitada seda teenusepakkujat kasutades oma p\u00e4risnime alt. Kodut\u00f6\u00f6ks oli referaat ja referaadi tegemise t\u00e4htajaks oli 2 n\u00e4dalat.<\/p>\n<p>Kui kodut\u00f6\u00f6 t\u00e4htaeg saabus, siis osa \u00f5pilasi esitasid kodut\u00f6\u00f6 ja osa ei esitanud:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00d5pilane A, kellel oli Google\u00b4i konto, saatis \u00f5petajale Google\u00b4s maha laetud t\u00f6\u00f6 e-postile. P\u00f5hjenduseks, miks ta ei soovinud seda v\u00e4lja jagada \u00f5petaja e-postile, \u00fctles ta: &#8220;Ma ei soovi isiklikku kontot kooli asjadeks ristkasutada.&#8221;<\/li>\n<li>\u00d5pilane B, kellel oli konto Office365\u00b4s, saatis \u00f5petajale v\u00e4lja jagatud dokumendile lingi. P\u00f5hjenduseks, miks ta ei soovinud hakata kasutama Google\u00b4i pilveteenust, selgitas ta: &#8220;Mul on juba olemas pilveteenus, eelistan kasutada seda, kuna see on turvalisem ja mugavam.&#8221;<\/li>\n<li>\u00d5pilane C, kellel ei olnud kontot pilveteenustes, tegi endale Google\u00b4sse varikonto &#8220;kukimuki&#8221; ja jagas \u00f5petajale t\u00f6\u00f6 v\u00e4lja. Selgituseks, miks ta nii tegi, \u00fctles ta: &#8220;Mulle ei meeldi luua keskkondadesse kontosid, mida ma enamasti ei kasuta. Kuna seda oli vaja kooli jaoks, siis tegin, aga privaatsuse hoidmiseks tegin selle varjunime all.&#8221;<\/li>\n<li>\u00d5pilane D ei esitanud t\u00f6\u00f6d, sest ei osanud Google\u00b4sse kontot luua, kuna keskkond n\u00f5udis mobiiltelefoni olemasolu ja tema enda telefon oli hetkel paranduses. \u00d5pilane kirjutas t\u00f6\u00f6 paberile, aga ei julgenud seda \u00f5petajale esitada.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Mis sai edasi?<\/p>\n<ul>\n<li>\u00d5petaja Pille pani k\u00f5ikidele \u00f5pilastele (A, B, C, D) tehtud t\u00f6\u00f6de eest hindeks &#8220;1&#8221; ja selgitas, et \u00f5pilased ei ole antud t\u00f6\u00f6d esitanud korrektselt ja antud \u00f5piv\u00e4ljund on j\u00e4\u00e4nud saavutamata.<\/li>\n<li>\u00d5pilase D lapsevanem p\u00f6\u00f6rdus kooli direktori poole kaebusega, et tema last ahistatakse ja ei lasta esitada kodut\u00f6\u00f6d, mis on tehtud paberkandjal. Lapsevanem soovis n\u00e4ha dokumentatsiooni, mille alusel kool s\u00e4testab kohustuslikuks digivahendite kasutamise \u00f5ppet\u00f6\u00f6s ja kodut\u00f6\u00f6des. Samuti soovis ta n\u00e4ha p\u00f5hjendust, miks on valitud keskkonnaks Google, mitte m\u00f5ni muu pilveteenus.<\/li>\n<li>Kooli direktor selgitas, et kool osaleb Haridusministeeriumi poolt heaks kiidetud Digip\u00f6\u00f6rde programmis, mille eesm\u00e4rgiks on \u00f5pilaste digip\u00e4devuse kasvatamine ja \u00f5pilasel tuleb esitada t\u00f6\u00f6 \u00f5petaja poolt ettenatud juhendi alusel.<\/li>\n<\/ul>\n<h1>Lisa\u00fclesanne<\/h1>\n<p><strong><a href=\"https:\/\/docs.google.com\/document\/d\/1QZ6CgHOv24RuMuKCiGv5gA2X5kiUuIYQzg_zEedr6f4\/edit\">Simulatsioonim\u00e4ng \u201cTrollide r\u00fcnnak\u201d: juhend \u00f5petajatele.<\/a><br \/>\nAutor Diana Poudel.\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>M\u00e4ngu eesm\u00e4rk on anda noortele kiire \u00fclevaade, kuidas kasutatakse internetis erinevaid m\u00f5jutustehnikaid inimeste arvamuse kujundamiseks. M\u00e4ngu l\u00e4bi teinud noored tunnevad paremini \u00e4ra k\u00f5ige levinumad manipulatsiooni tehnikad (trollikontod, libauudised jne) ning saavad aru, millist kahju sellised r\u00fcnnakud \u00fchiskonnale p\u00f5hjustada v\u00f5ivad.<\/p>\n<p>\u00d5piv\u00e4ljundid:<\/p>\n<ul>\n<li style=\"font-weight: 400\">Osaleja teab milliseid manipulatsioonitehnikaid k\u00f5ige sagedamini infor\u00fcnnakutes kasutatakse;<\/li>\n<li style=\"font-weight: 400\">Osaleja oskab meediat tarbides t\u00e4hele panna eri osapoolte argumente ja milliseid narratiive soovitakse edasi anda;<\/li>\n<li style=\"font-weight: 400\">Osaleja tunneb \u00e4ra erinevaid manipulatsiooni taktikaid ja l\u00e4bi selle suureneb osaleja vastupidavus selliste r\u00fcnnakute osas.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Lisaks aitab see materjal arendada \u00f5pilaste koost\u00f6\u00f6oskust, loovat m\u00f5tlemist, esitlusoskust ja kriitilist m\u00f5tlemist.<\/p>\n<p>Materjal on esmajoones m\u00f5eldud kasutamiseks g\u00fcmnaasiumis meediap\u00e4devuste \u00f5petamiseks, kuid seda v\u00f5ib kohendada ja kasutada erinevate sihtr\u00fchmadega.\u00a0Simulatsioonim\u00e4ng &#8220;Trollide r\u00fcnnak&#8221; aitab panna \u00f5pilasi aktiivselt kaasa m\u00f5tlema ja arutlema ning praktiline \u00fclesanne aitab \u00f5pitud teadmisi paremini kinnistada. Kuna erinevates g\u00fcmnaasiumites on tunni pikkus erinev, siis siin dokumendis on simulatsiooni ajakava kirja pandud 45 minutilise tunni puhul (sellisel juhul on \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud kolme tunni jaoks) v\u00f5i siis 70 minutilise tunni puhul (sellisel juhul katab materjal kahe \u00f5ppetunni sisu).<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-6\" title=\"Trollide r\u00fcnnak simulatsioonim\u00e4ng g\u00fcmnaasiumile - sissejuhatav video\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/HnRJWPzqcto?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\n<ul>\n<li>Mi<span style=\"text-align: initial;text-indent: 1em;font-size: 1em\">ks Facebook\u00b4s toimuva p\u00e4rast ei saa n\u00e4iteks m\u00f5ned inimesed tulevikus laenu: <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/518002\/pank-hakkab-laenutaotlejailt-kusima-ligipaasu-facebooki-kontole\">https:\/\/www.err.ee\/518002\/pank-hakkab-laenutaotlejailt-kusima-ligipaasu-facebooki-kontole<\/a>\u00a0<\/span><\/li>\n<li>Tartu \u00dclikooli eetikaveeb: <a href=\"https:\/\/www.eetika.ee\/et\">https:\/\/www.eetika.ee\/et<\/a><\/li>\n<li>Test: tunne \u00e4ra valeuudis: <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/921452\/test-tunne-ara-valeuudis\">https:\/\/novaator.err.ee\/921452\/test-tunne-ara-valeuudis<\/a><\/li>\n<li>K\u00fcberEetika t\u00f6\u00f6tuba &#8211; lisamaterjale eetilisteks aruteludeks internetis toimuva \u00fcle <a href=\"https:\/\/sites.google.com\/view\/kybereetikamaterjal\/home\">https:\/\/sites.google.com\/view\/kybereetikamaterjal\/home<\/a><\/li>\n<li>Huvitaja. Infos\u00f5da. Vaimne tervis 5.11.2020 <a href=\"https:\/\/vikerraadio.err.ee\/1150934\/huvitaja-infosoda-vaimne-tervis\">https:\/\/vikerraadio.err.ee\/1150934\/huvitaja-infosoda-vaimne-tervis<\/a><\/li>\n<li>Infos\u00f5na materjal T\u00f5es\u00f5na.ee <a href=\"https:\/\/xn--tesna-duac.ee\/\">https:\/\/xn--tesna-duac.ee\/<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\n<p>Andke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin &#8211; <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSe88f01gcIIfNeHMrF77-jajfsTMMy-aGF1b1_EVjrpK5qIsA\/viewform\">kliki siia<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":6,"menu_order":3,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-37","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":3,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/37","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"version-history":[{"count":84,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/37\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1066,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/37\/revisions\/1066"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/3"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/37\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=37"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=37"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=37"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}