{"id":5,"date":"2018-12-17T13:06:21","date_gmt":"2018-12-17T13:06:21","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/2018\/12\/17\/chapter-1\/"},"modified":"2023-09-23T04:56:44","modified_gmt":"2023-09-23T04:56:44","slug":"chapter-1","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/chapter\/chapter-1\/","title":{"raw":"Inforuum ja -\u00fchiskond ning k\u00fcberkaitse","rendered":"Inforuum ja -\u00fchiskond ning k\u00fcberkaitse"},"content":{"raw":"Antud peat\u00fckk annab \u00fclevaate:\r\n<ul>\r\n \t<li>K\u00fcberkaitse vajadusest ja eesm\u00e4rkidest<\/li>\r\n \t<li>Info\u00fchiskonna arengust<\/li>\r\n \t<li>Inforuumist ja selle jaotumisest<\/li>\r\n \t<li>K\u00fcberturvalisuse ajaloost<\/li>\r\n \t<li>Digimaailma p\u00f5hialustest<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Sissejuhatus k\u00fcberkaitsesse<\/h1>\r\nhttps:\/\/youtu.be\/oNJ4i9_45Bg\r\n<h1>K\u00fcberkaitse eesm\u00e4rgid<\/h1>\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">K\u00fcberturvalisus<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nK\u00fcberturvalisus t\u00e4hendab informatsiooni ja seda sisaldavate seadmete kaitset erinevate ohtude ja r\u00fcnnete eest. K\u00fcberturvalisuse raames on olulisel kohal kolm infoturbe eesm\u00e4rki: k\u00e4ideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus (vt vastavaid m\u00e4rks\u00f5nu).\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\nK\u00fcberturvalisust iseloomustavad laias laastus kolm turbe-eesm\u00e4rki: informatsiooni k\u00e4ideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus.\r\n\r\nTeisis\u00f5nu, kasutajana soovime, et informatsioon oleks meile k\u00e4ttesaadav, kui seda vajame, et info oleks sellisel kujul, kui see algselt oli ning et see info oleks ainult seal (ja neil inimestel), kus seda on vaja.\r\n<ul>\r\n \t<li>Andmete k\u00e4ideldavus on eelnevalt kokku lepitud vajalikul\/n\u00f5utaval t\u00f6\u00f6ajal kasutamisk\u00f5lblike andmete \u00f5igeaegne ja h\u00f5lbus k\u00e4ttesaadavus (st vajalikul\/n\u00f5utaval ajahetkel ja vajaliku\/n\u00f5utava aja jooksul) selleks volitatud tarbijaile (isikutele v\u00f5i tehnilistele vahenditele). K\u00e4ideldavus on esmane n\u00f5ue iga infos\u00fcsteemi k\u00f5igile andmetele ja muudele infovaradele - k\u00e4ideldavuse kadumisel on kogu infos\u00fcsteem tarbetu.\r\nN\u00e4ide: kui pangas\u00fcsteemide k\u00e4ideldavus on h\u00e4iritud, v\u00f5ib pangakaardiga maksmine olla raskendatud v\u00f5i v\u00f5imatu.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Andmete\u00a0k\u00e4ideldavus<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nAndmete k\u00e4ideldavus on andmete k\u00e4ttesaadavus n\u00f5utaval ajal, n\u00f5utava kiirusega ja ainult selleks volitatud isikutele v\u00f5i seadmetele.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<ul>\r\n \t<li>Andmete\u00a0terviklus\u00a0on andmete \u00f5igsuse\/t\u00e4ielikkuse\/ajakohasuse tagatus ning p\u00e4ritolu autentsus ja volitamatute muutuste puudumine.\r\nN\u00e4ide: Pangakonto seis ei tohiks ilma konto-omaniku n\u00f5usolekuta v\u00e4heneda ega \u00fcldiselt ootamatult muutuda. Kui pangakonto seis on ootamatult n\u00e4iteks sajakordistunud ning pank ei oska seda seletada, siis on midagi viltu s\u00fcsteemiga.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Andmete\u00a0terviklus<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nAndmete tervikluse moodustavad andmete p\u00e4ritolu autentsus (andmete v\u00e4idetav ja tegelik p\u00e4ritolu kattub), t\u00e4ielikkus (andmed sisaldavad k\u00f5ike, mida vaja), \u00f5igsus (andmed on \u00f5iged ja ajakohased) ning kontrollitud ligip\u00e4\u00e4s (andmeid ei saa muuta keegi, kelle selleks \u00f5igust ei ole).\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<ul>\r\n \t<li>Andmete\u00a0konfidentsiaalsus\u00a0on andmete k\u00e4ttesaadavus ainult selleks volitatud tarbijaile (isikutele v\u00f5i tehnilistele s\u00fcsteemidele) ning k\u00e4ttesaamatus k\u00f5igile \u00fclej\u00e4\u00e4nutele.\r\nN\u00e4ide: Gmail\u2019s v\u00f5i Facebook\u2019s kirjutatud privaats\u00f5numid on tegelikult p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00e4ttesaadavad ka vastavate s\u00fcsteemide administraatoritele. Kasutaja privaats\u00f5numite konfidentsiaalsuse tase on m\u00e4rksa k\u00f5rgem otspunktkr\u00fcpteerimist (end-to-end encryption) kasutavate rakenduste puhul (nt WhatsApp, Signal, Telegram, Viber, Wickr, Wire jt).<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Andmete\u00a0konfidentsiaalsus<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nAndmete konfidentsiaalsus on andmete k\u00e4ttesaadavus ainult selleks volitatud tarbijaile (isikutele v\u00f5i tehnilistele s\u00fcsteemidele) ning k\u00e4ttesaamatus k\u00f5igile \u00fclej\u00e4\u00e4nutele.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n\u00dcheski infos\u00fcsteemis ei ole olemas t\u00e4ielikku turvet, st t\u00e4ielikku k\u00e4ideldavust, t\u00e4ielikku terviklust ja t\u00e4ielikku konfidentsiaalsust. Millistele infoturbe aspektidele tuleb konkreetsete andmete korral t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, oleneb konkreetsest infos\u00fcsteemist ja selle otstarbest, st k\u00e4ideldavate andmete v\u00e4\u00e4rtusest. Enamasti tuleb arvesse v\u00f5tta turvalisuse k\u00f5iki kolme komponenti, kuid erinevate kaaludega. Organisatsioonis n\u00f5utav infoturbetase s\u00f5ltub organisatsiooni \u00fclesannetest, \u00f5igusaktidest ja eeskirjadest, organisatsiooni tegevuse sisemisest korraldusest, infos\u00fcsteemide ja ka teenuseandjate ja koost\u00f6\u00f6- v\u00f5i lepingupartnerite tagatud v\u00f5i n\u00f5utud turvatasemest jms.\r\n<p class=\"title style-scope ytd-video-primary-info-renderer\">Teadlane teab: Mis on k\u00fcberturvalisus? (Raul Rikk)<\/p>\r\n[embed]http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=s2I6pgEM0Ds[\/embed]\r\n<h1>Info\u00fchiskond<\/h1>\r\nMaterjali loomise ajal (2018) elas maailmas \u00fcle 7,6 miljardi inimese (<a href=\"https:\/\/www.worldometers.info\/world-population\/\">info<\/a>), kellest internetti kasutab u 50% (<a href=\"https:\/\/www.internetworldstats.com\/stats.htm\">info)<\/a>. Internetti \u00fchendatud seadmeid on u 23 miljardit, ning aastaks 2020 ennustatakse nende kasvu 31 miljardile ning aastaks 2025 juba 75 miljardile (<a href=\"https:\/\/www.statista.com\/statistics\/471264\/iot-number-of-connected-devices-worldwide\/\">info<\/a>). Euroopa Liidus kasutab digitaalseid teenuseid u 50% elanikest ja u 90% ettev\u00f5tetest, e-kaubandus moodustab u 25% ettev\u00f5tluse k\u00e4ibest (<a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/digital-single-market\/en\/use-internet\">info<\/a>). Eestis toimub 95% pangandusest elektrooniliselt ning 92% tuludeklaratsioonidest esitatakse internetis. Meil on kasutusel e-identiteet dokumentide allkirjastamiseks ja kr\u00fcpteerimiseks, toimuvad e-valimised, kasutusel on elektroonilised tervishoiuteenused jpm. M\u00f5ningatel hinnangutel annab e-teenuste kasutamine ajakokkuhoidu umbes \u00fche n\u00e4dala inimese kohta aastas.\r\n\r\n<span style=\"font-size: 1em\">Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on omanud l\u00e4himineviku majanduse ja \u00fchiskonna arengutes v\u00e4ga suurt rolli. Internet, arvutid, mobiiltelefonid ja teised nutiseadmed ning -lahendused on loonud v\u00f5rreldes varasemate aegadega t\u00e4iesti uued v\u00f5imalused inimeste igap\u00e4evaelu ja -t\u00f6\u00f6, aga ka \u00f5ppimise ja vaba aja korraldamiseks.\u00a0 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcks peamisi vahendeid mistahes elualal konkurentsiv\u00f5ime t\u00f5stmiseks. Info\u00fchiskonnas nagu nimigi \u00fctleb tegeletakse peamiselt infoga - selle loomise, levitamise ja tarbimisega - ning sellel tegevusel on nii majanduslikud, kultuurilised kui ka poliitilised m\u00f5jud.<\/span>\r\n\r\n<span style=\"font-size: 1em;text-align: initial\">Infotehnoloogia arengutrende vaadates on selge, et ka l\u00e4hema paarik\u00fcmne aasta jooksul j\u00e4tkub selle oluline roll majanduse ja \u00fchiskonnaelu edendamisel. Kui seniajani on arengumootoriks olnud suurema v\u00f5imsusega arvutustehnika v\u00f5i uudsete taristulahenduste v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine, siis edaspidi s\u00f5ltuvad arengud pigem sellest, kuidas infotehnoloogia pakutavaid v\u00f5imalusi erinevates valdkondades uuendustele avada ning kasutusele v\u00f5tta. Infotehnoloogia (aga ka tehnoloogia laiemalt) areng ning selle kasutusalade laienemine esitab ka suuremaid n\u00f5udmisi selle k\u00f5ige turvalisuse paindlikuks tagamiseks.<\/span>\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\n[h5p id=\"2\"]\r\n<h1>Inforuum<\/h1>\r\n<span lang=\"EN-GB\">Me suhtleme, \u00f5pime, t\u00f6\u00f6tame, ostleme ja m\u00e4ngime veebis. J\u00e4rjest enam on meie elud s\u00f5ltuvuses erinevatest digitaalsetest teenustest. Enamikku igap\u00e4evategevustest saab sooritada internetis ning see muudab meid altiks erisugustele k\u00fcberohtudele. <\/span>Internet m\u00f5jutab meid, muutume digisuhtluses nullideks ja \u00fchtedeks ning laeme ennast \u00fcles internetti - pilve ehk kellegi teise arvutisse. Inforuumis on palju m\u00fcra, sest \u00fcles laevad ennast k\u00f5ik ning selles kaoses v\u00f5ib ennast lausa kaotada, kui ei oleks s\u00fcsteeme. Internet on v\u00f5rkude v\u00f5rk ja on seet\u00f5ttu v\u00f5rreldav n\u00e4rvis\u00fcsteemiga. Algne internet ja t\u00e4nane internet ei ole enam samav\u00e4\u00e4rsed: 1969. aastal oli v\u00f5rku \u00fchendatud neli \u00fclikooli, et omavahel andmeid vahendada - t\u00e4na on omavahel \u00fchenduses k\u00f5ik maailma netiseadmed.\r\n\r\n<img class=\"alignnone wp-image-25 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/esimene-internet-1024x588.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"588\" \/>\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Internet<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">Internet on \u00fclemaailmne kogum erinevaid v\u00f5rke, millesse \u00fchendatud seadmed (ajalooliselt arvutid ja v\u00f5rguseadmed, t\u00e4nap\u00e4eval on selle laienduseks asjade internet) suhtlevad omavahel TCP\/IP protokolli kasutades. Internet sisaldab palju erinevaid teenuseid, tuntuimatena v\u00f5ib mainida veebi ja e-posti.<\/div>\r\n<\/div>\r\n&nbsp;\r\n\r\nInternet jaguneb mitmeks osaks:\r\n<ul>\r\n \t<li>surfitav veeb ehk avalik veeb k\u00f5ikidele, seal on n\u00e4iteks meile tuntud otsimootorid;<\/li>\r\n \t<li>s\u00fcvaveeb ehk keskkond, milles tegelikult 95% internetitegevusest toimub. N\u00e4iteks e-kool v\u00f5i kasutaja e-post on osa s\u00fcvaveebist, sest sinna peab sisse logima ja iga\u00fcks avalikust veebist sinna ligi ei p\u00e4\u00e4se;<\/li>\r\n \t<li>tumeveeb, millele ligip\u00e4\u00e4semiseks on vaja eritarkvara (nt Tor). Kuna tumeveebis on anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4mine lihtsam, siis kasutatakse seda sageli tsensuuri v\u00e4ltimiseks ja kuritegelikel eesm\u00e4rkidel. Kindlasti ei ole kogu tumeveebi sisu kuritegelik - n\u00e4iteks on Tor Browser\u00b4ga v\u00f5imalik ligi p\u00e4\u00e4seda Facebook'i (<a href=\"https:\/\/facebookcorewwwi.onion\">https:\/\/facebookcorewwwi.onion<\/a>) v\u00f5i ProtonMail'i (<a href=\"https:\/\/protonirockerxow.onion\">https:\/\/protonirockerxow.onion<\/a>) teenustele, mis enamikes riikides (nt Eestis) on igati seaduslikud.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-26 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/deep-web-1024x850.jpg\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"850\" \/>\r\n\r\n[h5p id=\"3\"]\r\n<h3 style=\"font-weight: 500\"><b><strong>K\u00fcberturvalisuse ajalugu<\/strong><\/b><\/h3>\r\n<ul style=\"font-weight: 400\">\r\n \t<li>1980ndad - personaalarvuti ja interneti tulek. Neil aastatel teostati ka esimesed eksperimentaalr\u00fcnded. See oli nn h\u00e4kkerikultuuri kuldaeg, kus enamus tegevust ei olnud pahatahtlik.<\/li>\r\n \t<li>1990ndad - veeb ja graafiline kasutajaliides. Neil aastatel tekkis kasutusse termin skriptijuntsud (script kiddies), ilmusid esimesed h\u00e4ktivistid, arenema hakkas pahavara loomine ning r\u00fcnnakutele tekkis destruktiivne iseloom.<\/li>\r\n \t<li>2000ndate aastate esimesel poolel hakkas kiiremini arenema ja professionaliseeruma k\u00fcberkuritegevus, mille eesm\u00e4rgiks oli raha teenimine kuritegelikul moel interneti pakutavaid v\u00f5imalusi kasutades. Suurenes veebikaubanduse osakaal, sellest motiveerituna hakkas kuriteoliigina arenema krediitkaardiandmete vargus ja nendega kauplemine. Kurjategijate poolt v\u00f5eti kasutusele botnetid ja hajusr\u00fcnded. Samuti hakkas arenema patriootlike h\u00e4kkerite tegevus (Hiina, Venemaa, Iisrael jt).<\/li>\r\n \t<li>2000ndate aastate teisel poolel algas n\u00f6 poolavalik riikidevaheline v\u00f5idurelvastumine k\u00fcberruumis, riikide poolt institutsionaliseeriti patriootlike h\u00e4kkerite tegevus. Sel ajaperioodil algas ka nutiseadmete v\u00f5iduk\u00e4ik.<\/li>\r\n \t<li>2010ndatel aastatel v\u00f5is n\u00e4ha esimesi avalikke n\u00e4iteid riiklikest k\u00fcberoperatsioonidest. See ajaperiood oli asjade interneti s\u00fcnniks.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<span style=\"background-color: #ffffff\"><b>Olulisemad k\u00fcberintsidendid l\u00e4bi aegade<\/b><\/span>\r\n\r\n[h5p id=\"18\"]\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\nM\u00f5tle, milline v\u00f5iks olla tulevik aastal 2030 v\u00f5i hoopis 2050? Milline on selles teie roll: kasutajana, loojana v\u00f5i hoopis selle v\u00e4ltijana? Viige klassis l\u00e4bi h\u00e4\u00e4letus, kes ja millisest rollist enim huvitatud on? P\u00f5hjendage oma valikut.\r\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\r\n<ul>\r\n \t<li>Infograafik \"Interneti struktuur\": <a href=\"http:\/\/www.visualcapitalist.com\/dark-web\/\">http:\/\/www.visualcapitalist.com\/dark-web\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>Infograafik \"Cybersecurity Boom\": <a href=\"http:\/\/www.visualcapitalist.com\/the-cybersecurity-boom\/\">http:\/\/www.visualcapitalist.com\/the-cybersecurity-boom\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>Infograafik \"\u00c4ririskid tulevikus\": <a href=\"http:\/\/www.visualcapitalist.com\/the-changing-landscape-of-business-risk\/\">http:\/\/www.visualcapitalist.com\/the-changing-landscape-of-business-risk\/<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/digiriiul.sisekaitse.ee\/handle\/123456789\/2423\">Sisejulgeoleku h\u00fcbriidohtude tutvustamine\r\n<\/a><a href=\"https:\/\/digiriiul.sisekaitse.ee\/handle\/123456789\/2423\">https:\/\/digiriiul.sisekaitse.ee\/handle\/123456789\/2423<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Koduseks vaatamiseks<\/h1>\r\n<p class=\"title style-scope ytd-video-primary-info-renderer\">Digimaailma p\u00f5hialused | Anto Veldre | E-\u00f5ppe n\u00e4dal 2012<\/p>\r\n<a href=\"https:\/\/hobune.stream\/videos\/O1A5IVn0W9Y\">https:\/\/hobune.stream\/videos\/O1A5IVn0W9Y<\/a>\r\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\r\nAndke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin - <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSfFzkiyDSyW_bkDZikIzD_Ox01PjqHvyL6DSaedOJdzqRTprQ\/viewform\">kliki siia<\/a>","rendered":"<p>Antud peat\u00fckk annab \u00fclevaate:<\/p>\n<ul>\n<li>K\u00fcberkaitse vajadusest ja eesm\u00e4rkidest<\/li>\n<li>Info\u00fchiskonna arengust<\/li>\n<li>Inforuumist ja selle jaotumisest<\/li>\n<li>K\u00fcberturvalisuse ajaloost<\/li>\n<li>Digimaailma p\u00f5hialustest<\/li>\n<\/ul>\n<h1>Sissejuhatus k\u00fcberkaitsesse<\/h1>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-2\" title=\"Sissejuhatus k\u00fcberkaitsesse\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/oNJ4i9_45Bg?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>K\u00fcberkaitse eesm\u00e4rgid<\/h1>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">K\u00fcberturvalisus<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>K\u00fcberturvalisus t\u00e4hendab informatsiooni ja seda sisaldavate seadmete kaitset erinevate ohtude ja r\u00fcnnete eest. K\u00fcberturvalisuse raames on olulisel kohal kolm infoturbe eesm\u00e4rki: k\u00e4ideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus (vt vastavaid m\u00e4rks\u00f5nu).<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>K\u00fcberturvalisust iseloomustavad laias laastus kolm turbe-eesm\u00e4rki: informatsiooni k\u00e4ideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus.<\/p>\n<p>Teisis\u00f5nu, kasutajana soovime, et informatsioon oleks meile k\u00e4ttesaadav, kui seda vajame, et info oleks sellisel kujul, kui see algselt oli ning et see info oleks ainult seal (ja neil inimestel), kus seda on vaja.<\/p>\n<ul>\n<li>Andmete k\u00e4ideldavus on eelnevalt kokku lepitud vajalikul\/n\u00f5utaval t\u00f6\u00f6ajal kasutamisk\u00f5lblike andmete \u00f5igeaegne ja h\u00f5lbus k\u00e4ttesaadavus (st vajalikul\/n\u00f5utaval ajahetkel ja vajaliku\/n\u00f5utava aja jooksul) selleks volitatud tarbijaile (isikutele v\u00f5i tehnilistele vahenditele). K\u00e4ideldavus on esmane n\u00f5ue iga infos\u00fcsteemi k\u00f5igile andmetele ja muudele infovaradele &#8211; k\u00e4ideldavuse kadumisel on kogu infos\u00fcsteem tarbetu.<br \/>\nN\u00e4ide: kui pangas\u00fcsteemide k\u00e4ideldavus on h\u00e4iritud, v\u00f5ib pangakaardiga maksmine olla raskendatud v\u00f5i v\u00f5imatu.<\/li>\n<\/ul>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Andmete\u00a0k\u00e4ideldavus<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>Andmete k\u00e4ideldavus on andmete k\u00e4ttesaadavus n\u00f5utaval ajal, n\u00f5utava kiirusega ja ainult selleks volitatud isikutele v\u00f5i seadmetele.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<ul>\n<li>Andmete\u00a0terviklus\u00a0on andmete \u00f5igsuse\/t\u00e4ielikkuse\/ajakohasuse tagatus ning p\u00e4ritolu autentsus ja volitamatute muutuste puudumine.<br \/>\nN\u00e4ide: Pangakonto seis ei tohiks ilma konto-omaniku n\u00f5usolekuta v\u00e4heneda ega \u00fcldiselt ootamatult muutuda. Kui pangakonto seis on ootamatult n\u00e4iteks sajakordistunud ning pank ei oska seda seletada, siis on midagi viltu s\u00fcsteemiga.<\/li>\n<\/ul>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Andmete\u00a0terviklus<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>Andmete tervikluse moodustavad andmete p\u00e4ritolu autentsus (andmete v\u00e4idetav ja tegelik p\u00e4ritolu kattub), t\u00e4ielikkus (andmed sisaldavad k\u00f5ike, mida vaja), \u00f5igsus (andmed on \u00f5iged ja ajakohased) ning kontrollitud ligip\u00e4\u00e4s (andmeid ei saa muuta keegi, kelle selleks \u00f5igust ei ole).<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<ul>\n<li>Andmete\u00a0konfidentsiaalsus\u00a0on andmete k\u00e4ttesaadavus ainult selleks volitatud tarbijaile (isikutele v\u00f5i tehnilistele s\u00fcsteemidele) ning k\u00e4ttesaamatus k\u00f5igile \u00fclej\u00e4\u00e4nutele.<br \/>\nN\u00e4ide: Gmail\u2019s v\u00f5i Facebook\u2019s kirjutatud privaats\u00f5numid on tegelikult p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00e4ttesaadavad ka vastavate s\u00fcsteemide administraatoritele. Kasutaja privaats\u00f5numite konfidentsiaalsuse tase on m\u00e4rksa k\u00f5rgem otspunktkr\u00fcpteerimist (end-to-end encryption) kasutavate rakenduste puhul (nt WhatsApp, Signal, Telegram, Viber, Wickr, Wire jt).<\/li>\n<\/ul>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Andmete\u00a0konfidentsiaalsus<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>Andmete konfidentsiaalsus on andmete k\u00e4ttesaadavus ainult selleks volitatud tarbijaile (isikutele v\u00f5i tehnilistele s\u00fcsteemidele) ning k\u00e4ttesaamatus k\u00f5igile \u00fclej\u00e4\u00e4nutele.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>\u00dcheski infos\u00fcsteemis ei ole olemas t\u00e4ielikku turvet, st t\u00e4ielikku k\u00e4ideldavust, t\u00e4ielikku terviklust ja t\u00e4ielikku konfidentsiaalsust. Millistele infoturbe aspektidele tuleb konkreetsete andmete korral t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, oleneb konkreetsest infos\u00fcsteemist ja selle otstarbest, st k\u00e4ideldavate andmete v\u00e4\u00e4rtusest. Enamasti tuleb arvesse v\u00f5tta turvalisuse k\u00f5iki kolme komponenti, kuid erinevate kaaludega. Organisatsioonis n\u00f5utav infoturbetase s\u00f5ltub organisatsiooni \u00fclesannetest, \u00f5igusaktidest ja eeskirjadest, organisatsiooni tegevuse sisemisest korraldusest, infos\u00fcsteemide ja ka teenuseandjate ja koost\u00f6\u00f6- v\u00f5i lepingupartnerite tagatud v\u00f5i n\u00f5utud turvatasemest jms.<\/p>\n<p class=\"title style-scope ytd-video-primary-info-renderer\">Teadlane teab: Mis on k\u00fcberturvalisus? (Raul Rikk)<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-1\" title=\"Teadlane teab: Mis on k\u00fcberturvalisus? (Raul Rikk)\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/s2I6pgEM0Ds?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Info\u00fchiskond<\/h1>\n<p>Materjali loomise ajal (2018) elas maailmas \u00fcle 7,6 miljardi inimese (<a href=\"https:\/\/www.worldometers.info\/world-population\/\">info<\/a>), kellest internetti kasutab u 50% (<a href=\"https:\/\/www.internetworldstats.com\/stats.htm\">info)<\/a>. Internetti \u00fchendatud seadmeid on u 23 miljardit, ning aastaks 2020 ennustatakse nende kasvu 31 miljardile ning aastaks 2025 juba 75 miljardile (<a href=\"https:\/\/www.statista.com\/statistics\/471264\/iot-number-of-connected-devices-worldwide\/\">info<\/a>). Euroopa Liidus kasutab digitaalseid teenuseid u 50% elanikest ja u 90% ettev\u00f5tetest, e-kaubandus moodustab u 25% ettev\u00f5tluse k\u00e4ibest (<a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/digital-single-market\/en\/use-internet\">info<\/a>). Eestis toimub 95% pangandusest elektrooniliselt ning 92% tuludeklaratsioonidest esitatakse internetis. Meil on kasutusel e-identiteet dokumentide allkirjastamiseks ja kr\u00fcpteerimiseks, toimuvad e-valimised, kasutusel on elektroonilised tervishoiuteenused jpm. M\u00f5ningatel hinnangutel annab e-teenuste kasutamine ajakokkuhoidu umbes \u00fche n\u00e4dala inimese kohta aastas.<\/p>\n<p><span style=\"font-size: 1em\">Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on omanud l\u00e4himineviku majanduse ja \u00fchiskonna arengutes v\u00e4ga suurt rolli. Internet, arvutid, mobiiltelefonid ja teised nutiseadmed ning -lahendused on loonud v\u00f5rreldes varasemate aegadega t\u00e4iesti uued v\u00f5imalused inimeste igap\u00e4evaelu ja -t\u00f6\u00f6, aga ka \u00f5ppimise ja vaba aja korraldamiseks.\u00a0 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcks peamisi vahendeid mistahes elualal konkurentsiv\u00f5ime t\u00f5stmiseks. Info\u00fchiskonnas nagu nimigi \u00fctleb tegeletakse peamiselt infoga &#8211; selle loomise, levitamise ja tarbimisega &#8211; ning sellel tegevusel on nii majanduslikud, kultuurilised kui ka poliitilised m\u00f5jud.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: 1em;text-align: initial\">Infotehnoloogia arengutrende vaadates on selge, et ka l\u00e4hema paarik\u00fcmne aasta jooksul j\u00e4tkub selle oluline roll majanduse ja \u00fchiskonnaelu edendamisel. Kui seniajani on arengumootoriks olnud suurema v\u00f5imsusega arvutustehnika v\u00f5i uudsete taristulahenduste v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine, siis edaspidi s\u00f5ltuvad arengud pigem sellest, kuidas infotehnoloogia pakutavaid v\u00f5imalusi erinevates valdkondades uuendustele avada ning kasutusele v\u00f5tta. Infotehnoloogia (aga ka tehnoloogia laiemalt) areng ning selle kasutusalade laienemine esitab ka suuremaid n\u00f5udmisi selle k\u00f5ige turvalisuse paindlikuks tagamiseks.<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div id=\"h5p-2\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-2\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"2\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Interneti eelk\u00e4ija\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<h1>Inforuum<\/h1>\n<p><span lang=\"EN-GB\">Me suhtleme, \u00f5pime, t\u00f6\u00f6tame, ostleme ja m\u00e4ngime veebis. J\u00e4rjest enam on meie elud s\u00f5ltuvuses erinevatest digitaalsetest teenustest. Enamikku igap\u00e4evategevustest saab sooritada internetis ning see muudab meid altiks erisugustele k\u00fcberohtudele. <\/span>Internet m\u00f5jutab meid, muutume digisuhtluses nullideks ja \u00fchtedeks ning laeme ennast \u00fcles internetti &#8211; pilve ehk kellegi teise arvutisse. Inforuumis on palju m\u00fcra, sest \u00fcles laevad ennast k\u00f5ik ning selles kaoses v\u00f5ib ennast lausa kaotada, kui ei oleks s\u00fcsteeme. Internet on v\u00f5rkude v\u00f5rk ja on seet\u00f5ttu v\u00f5rreldav n\u00e4rvis\u00fcsteemiga. Algne internet ja t\u00e4nane internet ei ole enam samav\u00e4\u00e4rsed: 1969. aastal oli v\u00f5rku \u00fchendatud neli \u00fclikooli, et omavahel andmeid vahendada &#8211; t\u00e4na on omavahel \u00fchenduses k\u00f5ik maailma netiseadmed.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-25 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/esimene-internet-1024x588.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"588\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/esimene-internet-1024x588.png 1024w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/esimene-internet-300x172.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/esimene-internet-768x441.png 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/esimene-internet-65x37.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/esimene-internet-225x129.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/esimene-internet-350x201.png 350w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/esimene-internet.png 1424w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Internet<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">Internet on \u00fclemaailmne kogum erinevaid v\u00f5rke, millesse \u00fchendatud seadmed (ajalooliselt arvutid ja v\u00f5rguseadmed, t\u00e4nap\u00e4eval on selle laienduseks asjade internet) suhtlevad omavahel TCP\/IP protokolli kasutades. Internet sisaldab palju erinevaid teenuseid, tuntuimatena v\u00f5ib mainida veebi ja e-posti.<\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Internet jaguneb mitmeks osaks:<\/p>\n<ul>\n<li>surfitav veeb ehk avalik veeb k\u00f5ikidele, seal on n\u00e4iteks meile tuntud otsimootorid;<\/li>\n<li>s\u00fcvaveeb ehk keskkond, milles tegelikult 95% internetitegevusest toimub. N\u00e4iteks e-kool v\u00f5i kasutaja e-post on osa s\u00fcvaveebist, sest sinna peab sisse logima ja iga\u00fcks avalikust veebist sinna ligi ei p\u00e4\u00e4se;<\/li>\n<li>tumeveeb, millele ligip\u00e4\u00e4semiseks on vaja eritarkvara (nt Tor). Kuna tumeveebis on anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4mine lihtsam, siis kasutatakse seda sageli tsensuuri v\u00e4ltimiseks ja kuritegelikel eesm\u00e4rkidel. Kindlasti ei ole kogu tumeveebi sisu kuritegelik &#8211; n\u00e4iteks on Tor Browser\u00b4ga v\u00f5imalik ligi p\u00e4\u00e4seda Facebook&#8217;i (<a href=\"https:\/\/facebookcorewwwi.onion\">https:\/\/facebookcorewwwi.onion<\/a>) v\u00f5i ProtonMail&#8217;i (<a href=\"https:\/\/protonirockerxow.onion\">https:\/\/protonirockerxow.onion<\/a>) teenustele, mis enamikes riikides (nt Eestis) on igati seaduslikud.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-26 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/deep-web-1024x850.jpg\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"850\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/deep-web-1024x850.jpg 1024w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/deep-web-300x249.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/deep-web-768x638.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/deep-web-65x54.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/deep-web-225x187.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/deep-web-350x291.jpg 350w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/deep-web.jpg 1050w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<div id=\"h5p-3\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-3\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"3\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Mis on osa Deep Weebist?\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<h3 style=\"font-weight: 500\"><b><strong>K\u00fcberturvalisuse ajalugu<\/strong><\/b><\/h3>\n<ul style=\"font-weight: 400\">\n<li>1980ndad &#8211; personaalarvuti ja interneti tulek. Neil aastatel teostati ka esimesed eksperimentaalr\u00fcnded. See oli nn h\u00e4kkerikultuuri kuldaeg, kus enamus tegevust ei olnud pahatahtlik.<\/li>\n<li>1990ndad &#8211; veeb ja graafiline kasutajaliides. Neil aastatel tekkis kasutusse termin skriptijuntsud (script kiddies), ilmusid esimesed h\u00e4ktivistid, arenema hakkas pahavara loomine ning r\u00fcnnakutele tekkis destruktiivne iseloom.<\/li>\n<li>2000ndate aastate esimesel poolel hakkas kiiremini arenema ja professionaliseeruma k\u00fcberkuritegevus, mille eesm\u00e4rgiks oli raha teenimine kuritegelikul moel interneti pakutavaid v\u00f5imalusi kasutades. Suurenes veebikaubanduse osakaal, sellest motiveerituna hakkas kuriteoliigina arenema krediitkaardiandmete vargus ja nendega kauplemine. Kurjategijate poolt v\u00f5eti kasutusele botnetid ja hajusr\u00fcnded. Samuti hakkas arenema patriootlike h\u00e4kkerite tegevus (Hiina, Venemaa, Iisrael jt).<\/li>\n<li>2000ndate aastate teisel poolel algas n\u00f6 poolavalik riikidevaheline v\u00f5idurelvastumine k\u00fcberruumis, riikide poolt institutsionaliseeriti patriootlike h\u00e4kkerite tegevus. Sel ajaperioodil algas ka nutiseadmete v\u00f5iduk\u00e4ik.<\/li>\n<li>2010ndatel aastatel v\u00f5is n\u00e4ha esimesi avalikke n\u00e4iteid riiklikest k\u00fcberoperatsioonidest. See ajaperiood oli asjade interneti s\u00fcnniks.<\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"background-color: #ffffff\"><b>Olulisemad k\u00fcberintsidendid l\u00e4bi aegade<\/b><\/span><\/p>\n<div id=\"h5p-18\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-18\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"18\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Olulisemad k\u00fcberintsidendid\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p>M\u00f5tle, milline v\u00f5iks olla tulevik aastal 2030 v\u00f5i hoopis 2050? Milline on selles teie roll: kasutajana, loojana v\u00f5i hoopis selle v\u00e4ltijana? Viige klassis l\u00e4bi h\u00e4\u00e4letus, kes ja millisest rollist enim huvitatud on? P\u00f5hjendage oma valikut.<\/p>\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\n<ul>\n<li>Infograafik &#8220;Interneti struktuur&#8221;: <a href=\"http:\/\/www.visualcapitalist.com\/dark-web\/\">http:\/\/www.visualcapitalist.com\/dark-web\/<\/a><\/li>\n<li>Infograafik &#8220;Cybersecurity Boom&#8221;: <a href=\"http:\/\/www.visualcapitalist.com\/the-cybersecurity-boom\/\">http:\/\/www.visualcapitalist.com\/the-cybersecurity-boom\/<\/a><\/li>\n<li>Infograafik &#8220;\u00c4ririskid tulevikus&#8221;: <a href=\"http:\/\/www.visualcapitalist.com\/the-changing-landscape-of-business-risk\/\">http:\/\/www.visualcapitalist.com\/the-changing-landscape-of-business-risk\/<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/digiriiul.sisekaitse.ee\/handle\/123456789\/2423\">Sisejulgeoleku h\u00fcbriidohtude tutvustamine<br \/>\n<\/a><a href=\"https:\/\/digiriiul.sisekaitse.ee\/handle\/123456789\/2423\">https:\/\/digiriiul.sisekaitse.ee\/handle\/123456789\/2423<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<h1>Koduseks vaatamiseks<\/h1>\n<p class=\"title style-scope ytd-video-primary-info-renderer\">Digimaailma p\u00f5hialused | Anto Veldre | E-\u00f5ppe n\u00e4dal 2012<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/hobune.stream\/videos\/O1A5IVn0W9Y\">https:\/\/hobune.stream\/videos\/O1A5IVn0W9Y<\/a><\/p>\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\n<p>Andke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin &#8211; <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSfFzkiyDSyW_bkDZikIzD_Ox01PjqHvyL6DSaedOJdzqRTprQ\/viewform\">kliki siia<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":3,"menu_order":1,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[47],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-5","chapter","type-chapter","status-publish","hentry","chapter-type-standard"],"part":3,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"version-history":[{"count":63,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1047,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/5\/revisions\/1047"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/3"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/5\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=5"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=5"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}