{"id":574,"date":"2019-04-30T08:00:30","date_gmt":"2019-04-30T08:00:30","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/?post_type=chapter&#038;p=574"},"modified":"2019-10-29T05:10:57","modified_gmt":"2019-10-29T05:10:57","slug":"infrastruktuur-vork-ja-selle-turve","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/chapter\/infrastruktuur-vork-ja-selle-turve\/","title":{"raw":"Infrastruktuur, v\u00f5rk ja selle turve","rendered":"Infrastruktuur, v\u00f5rk ja selle turve"},"content":{"raw":"Antud\u00a0peat\u00fckk annab \u00fclevaate:\r\n<ul>\r\n \t<li>OSI-baasmudelist<\/li>\r\n \t<li>V\u00f5rgu infrastruktuurist<\/li>\r\n \t<li>Domeenidest ehk veebinimedest<\/li>\r\n \t<li>Kriitilisest infrastruktuurist ja infrastruktuuri kaardi loomisest<\/li>\r\n \t<li>Terminoloogiast k\u00fcberriskide ja k\u00fcberkaitse puhul<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>OSI-mudel<\/h1>\r\nArvutite omavahelist suhtlust kirjeldab<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/320-osi-mudel\"> OSI-mudel<\/a> (ehk avatud s\u00fcsteemide sidumise arhitektuur). OSI-mudeli tundmine aitab paremini m\u00f5ista arvutite toimimist, leida lahendusi IT-probleemidele, aga ka saada aru erinevatest turvan\u00f5rkustest ning valida kaitsemeetmeid.\r\n\r\nOSI-mudelil on seitse kihti. Alates k\u00f5ige alumisest kihist ning liikudes \u00fclespoole, on need kihid j\u00e4rgmised :\r\n<ol>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4666\">F\u00fc\u00fcsiline kiht (Physical Layer)<\/a> (V\u00f5rgukaabel, optika, WiFi antennid, raadioside);<\/li>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4665\">L\u00fclikiht (Data link Layer<\/a>) (2 kihi kommutaatorid ehk Switch);<\/li>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4664\">V\u00f5rgukiht (Network Layer)<\/a> (3 kihi kommutaatorid, ruuterid);<\/li>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4663\">Transpordikiht (Transport Layer)<\/a> (Transpordikihi protokollid TCP, UDP);<\/li>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4662\">Seansikiht (Session Layer) <\/a>(Seansikihi protokollid TLS, SSH jne)<\/li>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4660\">Esituskiht (Presentation Layer)<\/a> (Andmete kodeerimine)<\/li>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2787\">Rakenduskiht (Application Layer)<\/a> (programmide eneste protokollid nt HTTP, HTTPS, SMTP, FTP, DNS).<\/li>\r\n<\/ol>\r\nIga kiht kommunikeerub vahetult tema peal v\u00f5i all oleva kihiga. V\u00f5rgu\u00fchendus saab alguse rakenduse kihist ja l\u00e4bib teekonna kuni f\u00fc\u00fcsilise kihini.\r\n\r\nF\u00fc\u00fcsiline kiht tegeleb andmete f\u00fc\u00fcsilise edastamisega \u00fcle v\u00f5rgukaabli, optika ja raadioside sihtarvutisse.\r\n\r\nL\u00fclikiht on kiht, kus toimub f\u00fc\u00fcsilise kihi vigade kontroll. Selles kihis lisab l\u00fclikiht IP-aadressidele MAC-aadressid. L\u00fclikihi seade on n\u00e4iteks kiht 2 kommutaator ja kiht 3 kommutaator.\r\n\r\nV\u00f5rgukiht tegeleb pakettide liigutamisega seadmete vahel, m\u00e4\u00e4rab pakettide tee kasutades seadmete loogilisi aadresse. V\u00f5rgukihi seade on n\u00e4iteks ruuter ja kiht 3 kommutaator.\r\n\r\nKui \u00fcks inimene soovib minna k\u00fclla s\u00f5brale ega ole teda varem k\u00fclastanud, siis oleks kasulik teada aadressi, kus s\u00f5ber t\u00e4pselt elab. Kui \u00fchendada arvutid omavahel v\u00f5rgustikku, siis on vaja ka neile k\u00f5igile oma aadress m\u00e4\u00e4rata, et nad teaksid, kuidas \u00fcksteise poole p\u00f6\u00f6rduda. Arvutitele jagatav aadress j\u00e4rgib kindlaid reegleid (sest muidu tekiks suur segadus). K\u00f5ige levinum reeglistik on internetiprotokoll (ehk lihtsalt IP). Vastavalt sellele protokollile (ehk reeglite kogumile) saab iga nutiseade endale IP-aadressi.\r\n\r\nInternetiprotokollist on praegu kasutusel kaks erinevat versiooni: IPv4 ja IPv6 (vastavalt versioonid 4 ja 6). IPv4 kasutab aadressi kujuna nelja t\u00e4isarvu nullist 255-ni, mis on omavahel eraldatud punktidega. N\u00e4iteks: 192.168.0.1 v\u00f5i 195.50.209.246. Niiviisi on v\u00f5imalik nummerdada \u00fcle 4 miljardi seadme (t\u00e4psemalt 4 294 967 296) ja sellest tundus igati piisavat ajastul, kui \u00fcks tavaline kalkulaator oli nii suur, et t\u00e4itis terve suure saali. Praegusel ajal on aga planeedil Maa seadmeid palju rohkem kui 4 miljardit ja aastal 2015 said erinevatele asutustele \u00e4ra jagatud viimsed IPv4 aadressid. Seet\u00f5ttu on hakatud aina rohkem kasutama IPv6 aadresse, mida on kokku 340282366920938463463374607431768211456 (seega peaks p\u00e4ris t\u00fckiks ajaks piisama).\r\n\r\nTranspordikiht haldab transpordifunktsioone. Tegeletakse \u00fchenduste ehk linkide usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kontrollimise, segmentideks jagamise ning veakontrolliga. Transpordikiht t\u00fckeldab saatvas masinas andmed pakettideks, kui m\u00f5ni pakett kaduma l\u00e4heb saadetakse ainult puuduv pakett uuesti. Transpordikihi protokollid on <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2977-tcp\">TCP<\/a> ja <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2978-udp\">UDP<\/a>.\r\n\r\nSeansikiht haldab arvutitevahelist dialoogi, luues, hallates ja katkestades sideseansse arvutite vahel. Selle kihi \u00fclesandeks on andmevahetuse turvalisuse tagamine ja oluline on andmete terviklikkus. \u00dchenduse katkemise korral, hoolitseb seansikiht \u00fchenduse taastamise eest.\r\n\r\nEsituskiht v\u00f5tab vastu andmed rakenduskihilt. Kontrollib, kas andmed on j\u00e4rgmise kihi jaoks sobivas formaadis, kui vaja konventeerib andmed sobivasse formaati. Esituskiht pakub erinevaid funktsioone: andmete pakkimine, kr\u00fcpteerimine, kooditabeli muutmine ja formaatimine.\r\n\r\nRakenduskiht algatab esmase p\u00e4ringu. P\u00e4ringu sihtarvuti rakenduskihi \u00fclesanne on edastada see p\u00e4ring vastavale rakendusele v\u00f5i teenusele. P\u00e4ring v\u00f5ib olla veebip\u00e4ring veebilehitsejast <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2863-http\">HTTP<\/a> v\u00f5i <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/803-https\">HTTPS<\/a> protokolliga. HTTP on h\u00fcperteksti edastusprotokoll. HTTPS on turvaline h\u00fcperteksti edastusprotokoll. HTTPS loob turvalise kr\u00fcpteeritud kanali l\u00e4bi v\u00f5rgu. Rakenduskihis t\u00f6\u00f6tab domeen.\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">HTTP<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nHTTP (ingl HyperText Transfer Protocol) on veebi tehniliseks aluseks olev andme-edastusprotokoll, mis kirjeldab veebilehtede \u00fclesehitust, info edastusviise jpm.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">HTTPS<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nHTTPS (ingl HyperText Transfer Protocol, Secure) \u2013 HTTP edasiarendus, mis kasutab veebisisu edastamiseks turvatud (kr\u00fcpteeritud) kanalit.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">H\u00fcpertekst<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nH\u00fcpertekst on tekst, mis on m\u00f5eldud lugemiseks mittelineaarselt (mitte \u00fche voona \u00fclalt alla). H\u00fcpertekst v\u00f5ib sisaldada viiteid (h\u00fcperlinke) liikumiseks nii teksti enda sees kui ka v\u00e4listele objektidele. Tuntuimaks n\u00e4iteks on veeb ehk WWW, arvutieelsest ajastust v\u00f5ib mainida n\u00e4iteks Piiblit.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n&nbsp;\r\n\r\n[h5p id=\"27\"]\r\n<h1>V\u00f5rgu infrastruktuur<\/h1>\r\n<div style=\"font-weight: 400\">\r\n\r\nTehnoloogia arengu kaasabil on v\u00f5imalik olla internetis peaaegu k\u00f5ikjal Eestis. Kasutades 3G v\u00f5i 4G traadita interneti\u00fchendust. Testitud on juba ka 5G traadita interneti\u00fchendust.\r\n\r\nV\u00f5rgu infrastruktuur v\u00f5ib koosneda erinevatest riistvara osadest - ruuterid, switchid, tulem\u00fc\u00fcrid, kaablid ja tarkvara; ning v\u00f5rgu rakendustest, mis h\u00f5lmavad erinevaid operatsioonis\u00fcsteeme. V\u00f5rgu infrastruktuurid h\u00f5lmavad ka v\u00f5rguteenuseid, n\u00e4iteks interneti\u00fchendusi. Juba \u00fcks arvuti on kasulik aparaat - see aitab n\u00e4iteks keerulisi tehteid arvutada, infot salvestad v\u00f5i meelt lahutada (erinevaid arvutim\u00e4nge m\u00e4ngida). V\u00f5rguturvalisus on k\u00fcberturvalisuse alamliik, mille eesm\u00e4rk on kaitsta inimeste, ettev\u00f5tete v\u00f5i riigiasutuste v\u00f5rguseadmete kaudu saadetud andmeid. Tuleb tagada, et teave on k\u00e4ttesaadav, et seda ei muudeta ega kuritarvitata (ei kuulata pealt ega j\u00e4lgita).\r\n\r\nT\u00f5eline v\u00e4\u00e4rtus tekib aga siis, kui arvutid panna suhtlema omavahel. Siis on v\u00f5imalik \u00fchest arvutist teistele infot serveerida - seda veebilehtede kujul. N\u00e4iteks Wikipedia.org pakub v\u00f5imalust vaadata hulgaliselt videomaterjali. Veebilehe k\u00fclastaja arvuti (mille kohta sageli kasutatakse terminit \"klient\") saadab Wikipedia serverile p\u00e4ringu, n\u00e4iteks midagi sellist: \"Mis asub aadressil <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Avatud_s%C3%BCsteemide_sidumise_arhitektuur\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Avatud_s%C3%BCsteemide_sidumise_arhitektuur<\/a>?\" Vastuseks saadab server veebilehe sisu. Kuidas aga arvutid omavahel suhtlevad ja \u00fcksteist internetiavarustest \u00fcles leiavad?\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Andmesidev\u00f5rk<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nAndmesidev\u00f5rk on andmete edastamiseks ja s\u00e4ilitamiseks m\u00f5eldud tehnoloogiliste vahendite (arvutid, v\u00f5rguseadmed) kogum.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/3491-vorguseade\">V\u00f5rguseade <\/a>on aparatuurne sidevahend arvutite v\u00f5i muude l\u00f5ppseadmete v\u00f5rgustuseks.\r\n\r\n<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2691-marsruuter-ruuter\">Marsruuter ehk ruuter<\/a> on elektrooniline seade, mis \u00fchendab omavahel kaht v\u00f5i enamat arvutiv\u00f5rku. Kahe arvutiv\u00f5rgu vahel toimub andmeside pakettidena. Pakett sisaldab informatsiooni, millisest arvutist pakett tuleb ja kuhu minema peab. IP-aadresside j\u00e4rgi saab ruuter aru, millises v\u00f5rgus saatja ja vastuv\u00f5tja on. Ruuter on seade, mis edastab informatsiooni OSI kolmandas kihis.\r\n\r\n<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kohtv%C3%B5rgu_kommutaator\">Kommutaator ehk switch<\/a> on arvutiv\u00f5rgu seade, mille abil luuakse \u00fchenduskoht (ehk LAN) v\u00f5rgus. Kommutaatori \u00fclesanne on signaali edastamine ja v\u00f5imendamine. Informatsiooni edastatakse MAC-aadresside p\u00f5hjal. Kommutaator v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tada \u00fchel v\u00f5i mitmel OSI kihil samaaegselt. Kommutaator on seade, mis edastab informatsiooni OSI teises kihis.\r\n\r\n<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tulem%C3%BC%C3%BCr_(informaatika)\"> Tulem\u00fc\u00fcr <\/a>v\u00f5ib olla nii seade kui ka tarkvara v\u00f5i m\u00f5lemad koos. Nt Alates Windows XP-st on Windows operatsioonis\u00fcsteemi tulem\u00fc\u00fcr sisseehitatud. Arvutikasutajal on v\u00f5imalik tulem\u00fc\u00fcr t\u00f6\u00f6le panna v\u00f5i kinni keerata. Olemas on ka seadmed, mis on ainult tulem\u00fc\u00fcr. Nt Palo Alto ja tulem\u00fc\u00fcri funktsionaalsusega ruuterid. Seadete konfigureerimine oleneb seadmete margist.\r\n\r\n<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/1230\">WiFi \u2013 traadita kohtv\u00f5rk <\/a>on v\u00e4ga mugav ehitada, see ei vaja suuri rahalisi v\u00e4ljaminekuid. WiFi-t on ka kerge paigaldada ja laiendada. Positiivne pool WiFi kasutusel on see, et inimesed ei ole enm seotud kindla lauataguse t\u00f6\u00f6kohaga kusagil kontoris, vaid v\u00f5ivad teha t\u00f6\u00f6d seal, kus soovivad, kus on aga olemas traadita interneti\u00fchendus.\r\n\r\nKasutusel on ka avalikud WiFi-v\u00f5rgud ja privaat-WiFi-v\u00f5rgud. Avalikke WiFi-v\u00f5rke leiab n\u00e4iteks hotellides, lennujaamades, bensiinijaamas, toitlustuskohtades jne.\r\n\r\nWiFi-liiklust on v\u00f5imalik kr\u00fcpteerida. Selleks kasutatakse kaht kr\u00fcptimisalgoritmi <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/489-wep%20ja%20%20WPA2%20https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4984-wap-1\">WEP<\/a>\u00a0ja <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4984-wap-1\">WAP2<\/a>.\u00a0 WEP on t\u00e4naseks aegunud ja v\u00e4ga lihtsasti lahtimuugitav. WAP2 on protokoll, mida kasutatakse k\u00f5ikide moodsate WiFi-v\u00f5rkude turvamiseks.\r\n\r\nKui on vaja kasutada internetti, aga ollakse avalikus traadita internetis soovitaks kasutada VPN \u00fchendust. <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/764\">VPN<\/a> on virtuaalne privaatv\u00f5rk. VPN t\u00f6\u00f6tamisel loodakse turvaline tunnel.\u00a0 IT-s\u00fcsteeme \u00fchendavad l\u00e4bi ebaturvalise avaliku v\u00f5rgu turvaliste tunnelite kaudu. \u00a0Privaatsus ja turvalisus tagatakse side<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/1-krupteerimine\"> kr\u00fcpteerimise<\/a> ja<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/14-autentimine\"> autentimisega<\/a>\r\n\r\nVPN \u00fchendust on v\u00f5imalik luua tarkvara p\u00f5hiselt ja seadmete p\u00f5hiselt. VPN \u00fchenduse loomine tarkvara p\u00f5hiselt on v\u00e4ga lihtne. K\u00f5ige odavam ja lihtsam on kasutada VPN loomiseks Windowsis leiduvaid protokolle. Windows operatsioonis\u00fcsteemis on v\u00f5imalik VPN \u00fchendus luua nii ettev\u00f5te v\u00f5rguga kui isiklikuks otstarbeks. Tuleb meeles pidada, et see lahendus ei ole k\u00f5ige turvalisem, kuna on leitud turvaauke.\r\n\r\nKeerulisem viis VPN \u00fchenduse tekitamiseks tuleb \u00a0kasutada kahte ruuterit, mis toetavad VPN-i. \u00dcks ruuter peab asuma ettev\u00f5ttes ja teine ruuter peab asuma inimese kodus. \u00a0Ettev\u00f5te poolne ruuter peab v\u00f5imaldada luua 10 \u00fchendus ehk tunnelit, v\u00f5ib ka rohkem ja inimese kodus peab olema ruuter, mis v\u00f5imaldab luua v\u00e4hemalt \u00fche tunneli.\r\n\r\nVPN- lahendus on hea asutustele, mille osakonnad v\u00f5i filiaalid asuvad peamajast eemal. Samuti, kui asutuses on v\u00f5imaldab kodukontoris t\u00f6\u00f6tamist.\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\n[h5p id=\"28\"]\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\nTeema kordamiseks leia vastused neile k\u00fcsimustele:\r\n<ul>\r\n \t<li>Mis kuju on IPv6 aadressil?<\/li>\r\n \t<li>Millisele firmale kuulub domeen fb.com. Selleks saad kasutada WHOIS otsingut, n\u00e4iteks aadressil\u00a0<a href=\"https:\/\/whois.icann.org\/en\/lookup?name=fb.com\">https:\/\/whois.icann.org\/en\/lookup?name=fb.com<\/a><\/li>\r\n \t<li>Kuidas kustutada oma arvutis paiknev DNS cache?<\/li>\r\n \t<li>Mida kuvab k\u00e4sk \"ping neti.ee\" vastuseks? Mis on neti.ee IP-aadress? Mis on sinu enda arvuti\/ nutiseadme IP-aadress? V\u00f5rdle enda seadme IP-aadressi oma naabri IP-aadressiga. Mida m\u00e4rkad?<\/li>\r\n \t<li>Mis vahe on HTTP ja HTTPS protokollidel ja milleks neid kasutatakse?<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Domeen<\/h1>\r\nArvutitel pole probleemi pikki numbreid meelde j\u00e4tta, aga inimestel p\u00fcsivad paremini meeles t\u00e4henduslikud aadressid. Selle asemel, et p\u00e4he tuupida aadress 195.222.6.67, v\u00f5ib lihtsalt meelde j\u00e4tta, et tegemist on Eesti v\u00e4lisministeeriumiga, mis on seotud vm.ee domeeninimega. Domeeninimed on t\u00e4nap\u00e4eval lahutamatu osa meie igap\u00e4evaelust ja paljud ei m\u00f5tle selle \u00fcle s\u00fcgavamalt - lihtsalt toksi sisse n\u00e4iteks delfi.ee ja saad uudiseid lugeda. Domeeninimi peab olema unikaalne ja neid on t\u00e4naseks registreeritud juba sadade miljonite kaupa. Algselt v\u00f5is domeeninime l\u00f5pu j\u00e4rgi teha j\u00e4reldusi selle kohta, mis riigis mingi veebileht asub, aga praeguseks kasutatakse neid suhteliselt vabalt. Kuigi .ee-ga l\u00f5ppevate domeeninimede \u00fcle on kontroll Eesti Interneti sihtasutusel, ei t\u00e4henda see, et k\u00f5ik .ee-ga l\u00f5ppevad domeenid on Eesti rahvale suunatud - n\u00e4iteks fr.ee lihtsalt meenutab s\u00f5na \"free\". Samal p\u00f5hjusel on k\u00fcllaltki populaarsed n\u00e4iteks Montenegro (.me) ja Itaalia (.it) domeeninimed. Lisaks riigikoodidele on hulgaliselt domeeninimesid erinevate l\u00f5ppudega, nt .android ja .chrome ja .travelersinsurance.\r\n\r\nPopulaarsete veebilehtede korral (nt google.com) v\u00f5ib juhtuda, et \u00fcks veebiaadress\u00a0 juhatab k\u00fclastajad erinevate IP-aadressideni - selleks, et koormust arvutite vahel jagada. Seosed domeeninimede ja IP-aadresside vahel on salvestatud domeeninimeserverites (ehk l\u00fchidalt lihtsalt \"nimeserver\"). Domeeninimes\u00fcsteemi ja ka domeeninimservereid kutsutakse l\u00fchidalt DNS. Kui sisestad oma veebibrauserile tundmatu aadressi, siis saadab see p\u00e4ringu DNS serverile, kust tuleb vastuseks vastav IP-aadress. Edaspidi j\u00e4tab kasutaja arvuti (v\u00f5i muu nutiseade) tavaliselt selle seose m\u00f5neks ajaks meelde, et ei peaks iga kord DNS serverit otsima.\r\n\r\nKuna DNS serverid saavad suunata k\u00fclastajaid vastavale IP-aadressile, siis on see k\u00fcberkurjategijate magus sihtm\u00e4rk. Kui kellelgi \u00f5nnestub \u00fcle v\u00f5tta m\u00f5jukas DNS server, siis saab n\u00e4iteks k\u00f5ik google.com domeeni otsivad inimesed suunata pahavaraga nakatatud veebisaidile (mis v\u00f5ib isegi google.com saidi moodi v\u00e4lja n\u00e4ha).\r\n\r\nKuidas aga leida m\u00f5nele suvalisele veebisaidile vastav IP-aadress? Proovi n\u00e4iteks oma arvuti k\u00e4sureal (Linux'is \u00fcldiselt \"terminal\", ja Windows'is \"cmd\") kasutada k\u00e4sku \"ping\". N\u00e4iteks kirjuta sinna \"ping neti.ee\". Kui tahad k\u00e4su t\u00e4itmist poole peal katkestada, siis vajuta Ctrl+C.\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\n\u00dclesande eesm\u00e4rk\u00a0on, et \u00f5ppida muutma Windowsi baasil arvutite v\u00f5rguseadeid.\u00a0Ava fail ja tee nagu seal palutud - <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/document\/d\/1mNQ5vci-iD6FTLiTInK44oHpjM46E8KljeWuVSuaAZw\/edit?usp=sharing\">kliki siia<\/a>\r\n<ul>\r\n \t<li>Uuri millised v\u00f5rguseadmed on sinu s\u00fclearvutis v\u00f5i nutiseadmes saadaval<\/li>\r\n \t<li>Kas seadmes on tulem\u00fc\u00fcr ja kuidas see on seadistatud?<\/li>\r\n \t<li>Interneti seadete uurimine ja muutmine<\/li>\r\n<\/ul>\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/eJ8gpaCZrkY[\/embed]\r\n<h1>Kriitiline infrastruktuur ehk taristu<\/h1>\r\n<span class=\"\">Kriitiliseks taristuks loetakse selliseid f\u00fc\u00fcsilisi ja infotehnoloogilisi v\u00f5rke, teenuseid, ressursse ja asutusi, mille mittetoimimisel on suur m\u00f5ju riigi toimimisele ja julgeolekule, inimeste tervisele, ohutusele v\u00f5i majanduslikule heaolule. Kriitilise taristu hulka kuuluvad erinevad asutused ja sektorid: tervishoid, elektrienergia, toidu- ja veevarustus, keskk\u00fcte, side, pangandus ja rahandus, transport, avalik haldus.<\/span>\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Kriitiline taristu<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\n<span class=\"\">Kriitiline taristu on kogum riigi jaoks elut\u00e4htsaid v\u00f5rke, teenuseid, ressursse ja asutusi, mille tegevuse katkemine kahjustab riigi toimimist olulisel m\u00e4\u00e4ral.<\/span>\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n&nbsp;\r\n\r\n<img class=\"alignnone wp-image-33 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kriitiline-taristu.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"431\" \/>\r\n\r\n&nbsp;\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\nV\u00f5rguskeemi loomine - loo r\u00fchmat\u00f6\u00f6s\u00a0v\u00f5rguskeem etteantud v\u00f5rguseadmete ja tingimuste j\u00e4rgi kasutades selleks paberit v\u00f5i digitaalseid keskkondasid.\r\n\r\nEttev\u00f5te X v\u00f5rguseadmed ja tingimused on\u00a0 j\u00e4rgmised:\r\n<ul>\r\n \t<li>\u00dcks <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tulem%C3%BC%C3%BCr_(informaatika)\">tulem\u00fc\u00fcr<\/a>;<\/li>\r\n \t<li>\u00dcks <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2691-marsruuter-ruuter\">marsruuter (Router)<\/a>;<\/li>\r\n \t<li>20 lauaarvutit on \u00fchendatud esimesse kommutaatorisse;<\/li>\r\n \t<li>Viis s\u00fclearvutit v\u00f5imalik \u00fchendada teise kommutaatorisse ja\/v\u00f5i Wi-Fi-sse;<\/li>\r\n \t<li>Kaks <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/1795-kommutaator\">kommutaatorit (Switch)<\/a>;<\/li>\r\n \t<li>\u00dcks <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/1230\">Wi-Fi<\/a> ruuter;<\/li>\r\n \t<li>Viis tahvelarvutit on \u00fchendatud Wi-Fi-sse.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nV\u00f5rguskeemi v\u00f5ib koostada paberil v\u00f5i kasutades digitaalseid keskkondasid:\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/www.gliffy.com\/\">https:\/\/www.gliffy.com\/<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/products.office.com\/et-ee\/visio\/flowchart-software\">https:\/\/products.office.com\/et-ee\/visio\/flowchart-software<\/a><\/li>\r\n \t<li><a style=\"text-align: initial;font-size: 1em\" href=\"https:\/\/creately.com\/Online-Network-Diagram-Software\">https:\/\/creately.com\/Online-Network-Diagram-Software<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-290 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/conceptdraw-sample-1024x673.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"673\" \/>\r\n\r\n<\/div>\r\n<div style=\"font-weight: 400\"><\/div>\r\n<h1>Tehnoloogiariskid<\/h1>\r\nMis on oluline k\u00fcberriskide haldamises ettev\u00f5tte vaates?\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/-9Sd9rdgM6k[\/embed]\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\n<p id=\"yui_3_17_2_1_1545071847939_34\">M\u00f5ttekaardi koostamine terminite peale.\u00a0\u00dclesande eesm\u00e4rk<span style=\"font-size: 1em\">\u00a0on, et \u00f5pilased \u00f5piksid tundma ja kinnistaksid k\u00fcberturvalisusega seotud m\u00f5isted ja kasutama vajalikke s\u00f5na- ja k\u00e4siraamatuid.\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\r\n\u00dclesande kirjeldus:\u00a0<span style=\"font-size: 1em\">\u00d5pilased loovad m\u00f5ttekaardi, edasij\u00f5udnud m\u00f5istekaardi ja tutvustavad seda teistele.\u00a0<\/span>\r\n\r\n\u00d5petaja jagab \u00f5pilased kuude r\u00fchma, iga grupp loob kaardi temale antud terminitest ja l\u00fchenditest, mida r\u00fchm ise sooviks antud teema kohta kaardile lisada.\u00a0Sobilik tarkvara valitakse \u00f5pilaste oskuste piires (nt saab \u00fclesande viia l\u00e4bi paberil v\u00f5i ka digitaalseid lahendusi kasutades, vt soovituslikke programme veebis).\r\n<ul>\r\n \t<li>\u00dclesande sooritamiseks antakse aega 45 minutit.<\/li>\r\n \t<li>\u00d5pilased peavad oma loodud kaardil kasutama v\u00e4hemalt 6 p\u00f5hiterminit ja 6 l\u00fchendit ja lisama juurde uurimistulemusel veel 6 teemakohast terminit, mida ei ole loetletud.<\/li>\r\n \t<li>\u00d5pilased tutvustavad oma loodud m\u00f5ttekaarti teistele (a 3-4 minutit).<\/li>\r\n \t<li>V\u00f5imalus on esitada k\u00fcsimusi ja leitut \u00f5petaja poolt asjatundliku kommentaariga toetada.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nM\u00f5isted ja r\u00fchmad:\r\n<ul>\r\n \t<li>R\u00fchm A -\u00a0Andmed, Andmekaitse, Andmekogu, Andmete t\u00f6\u00f6tlemine, Autoriseerimine, Avalik v\u00f5ti,\u00a0Viirus, Virtuaalne privaatv\u00f5rk, V\u00f5rgul\u00fc\u00fcs,\u00a03DES, AES, ARP, AV, BYOD, CA, CERT, CHAP, CRC.<\/li>\r\n \t<li>R\u00fchm B -\u00a0Avarii (Disaster), Avatekst, Avatus (Exposure), Dark Web, Deep Web Dekr\u00fcpteerimine, De\u0161ifreerimiseks, Ekstranet, Elut\u00e4htis teenus, Foori protokoll (Traffic Light Protocol), K\u00fcberkriminalistika (Forensics), Haavatavus (Vulnerability), H\u00fcbriids\u00f5da,\u00a0DDoS, DES, DoS, EDI, ETO, FTP, FW, GMT, HIPAA.<\/li>\r\n \t<li>R\u00fchm C -\u00a0Identiteet, Identiteedi vargus, Identifitseerimine, Informatsioon, Infos\u00fcsteem, Infovara, Internet, Intranet, Intsident (Incident), IP aadress, Isikuandmed,\u00a0HMI, HTTP, IDEA, IDS, IMAP, IOT, IPS, ISKE, ISO, LAN.<\/li>\r\n \t<li>R\u00fchm D -\u00a0Jada\u0161ifer (stream cipher), K\u00e4ideldavus, Kaitsetus (Exposure), Konfidentsiaalsus, Kr\u00fcpteerimine, Kr\u00fcptoalgoritm, Kr\u00fcptograafia, Kr\u00fcptogramm, K\u00fcberkuritegu, K\u00fcbers\u00f5da, Lunavara (Ransomware),\u00a0MIME, NAT, NTP, OSINT, PAN, PAP, PCI-DSS, PGP, PKI.<\/li>\r\n \t<li>R\u00fchm E -\u00a0MAC aadress, Marsruuter, Nimeserver, N\u00f5rkus (Vulnerability), Nuhkvara, Oht (Threat), \u00d5ngitsemine, Pahavara, Plokk\u0161ifer (block cipher), Probleem (Problem), R\u00e4si, Risk, R\u00fcndeskript (exploit),\u00a0PLC, POP \/ POP3, RC4, RSA, S\/MIME, SCADA, SMTP, SNMP.<\/li>\r\n \t<li>R\u00fchm F -\u00a0Salajane v\u00f5ti, Seires\u00fcsteem, Sertifikaat, Server, \u0160ifreerimine, Signeerimine, S\u00fcndmus (Event), Terviklus, Trollid, Tulem\u00fc\u00fcr, Turvaauk, Turvameede, Uss (worm), Vara (asset),\u00a0SSH, SSL, TCP, TLS, UDP, UTZ, VPN, WAN, WEP, WPA.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n\u00dclesande sooritamisel abiks:\r\n<ul>\r\n \t<li>Soovituslikke tarkvarasid m\u00f5ttekaardi loomiseks:\u00a0 <strong>Draw.io\u00a0<\/strong>(<a href=\"https:\/\/www.draw.io\/\">https:\/\/www.draw.io<\/a>\/)<strong>\u00a0Bubbl<\/strong>\u00a0(<a href=\"http:\/\/bubbl.us\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">http:\/\/bubbl.us\/<\/a>),\u00a0<strong>Cacoo<\/strong>\u00a0(<a href=\"https:\/\/cacoo.com\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">https:\/\/cacoo.com\/<\/a>),\u00a0<strong>Spiderscribe<\/strong>\u00a0(<a href=\"http:\/\/www.spiderscribe.net\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">http:\/\/www.spiderscribe.net\/<\/a>),\u00a0<strong>Coggle<\/strong>\u00a0(<a href=\"https:\/\/coggle.it\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">https:\/\/coggle.it\/<\/a>).<\/li>\r\n \t<li>Abiks terministest ja l\u00fchenditest arusaamisel:<\/li>\r\n<\/ul>\r\nV. Hanson, A. Tavast. Arvutikasutaja s\u00f5nastik: <a href=\"http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/speciality\/aks\/\">http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/speciality\/aks\/<\/a>\r\n\r\nL. Liikane, M. Kesa. Arvutis\u00f5nastik: <a href=\"http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/speciality\/computer\/\">http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/speciality\/computer\/<\/a>\r\n\r\nIT terministandardi projekti (1998-2001) s\u00f5nastik: <a href=\"http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/speciality\/itstandard\/\">http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/speciality\/itstandard\/<\/a>\r\n\r\n[ITS] IT terministandardi s\u00f5nastik: <a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/its\/\">http:\/\/www.eki.ee\/dict\/its\/<\/a>\r\n\r\nANDMEKAITSE JA INFOTURBE LEKSIKON: <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/\">https:\/\/akit.cyber.ee\/<\/a>\r\n\r\nSTANDARDIP\u00d5HINE TARKVARATEHNIKA S\u00d5NASTIK: <a href=\"https:\/\/stats.cyber.ee\/\">https:\/\/stats.cyber.ee\/<\/a>\r\n\r\nE-teatmik Vallaste: <a href=\"http:\/\/www.vallaste.ee\/\">http:\/\/www.vallaste.ee\/<\/a>\r\n\r\nCOBIT s\u00f5nastik (inglise keeles): <a href=\"https:\/\/www.isaca.org\/Pages\/Glossary.aspx\">https:\/\/www.isaca.org\/Pages\/Glossary.aspx<\/a>\r\n\r\nja otsimootorid nt Google otsing: <a href=\"http:\/\/www.google.com\/\">www.google.com<\/a>\r\n\r\n&nbsp;\r\n<ul id=\"yui_3_17_2_1_1545071847939_37\">\r\n \t<li id=\"yui_3_17_2_1_1545071847939_36\">M\u00f5ttekaart\/Ideekaart (mindmap) aitab \u00f5pilasel materjali koostada ja s\u00fcsteemi panna. Sobib kasutamiseks ajur\u00fcnnakuna, refleksioonina.\u00a0<i>(Allikas: Wikipedia)<\/i><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-201 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/mindmap_n\u00e4ide.png\" alt=\"\" width=\"757\" height=\"600\" \/>\r\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\r\n<ul>\r\n \t<li>Millised on VPN-i kasutamise eelised?<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<a href=\"https:\/\/digi.geenius.ee\/sisuturundus\/millised-on-vpni-kasutamise-eelised\/\">https:\/\/digi.geenius.ee\/sisuturundus\/millised-on-vpni-kasutamise-eelised\/<\/a>\r\n<ul>\r\n \t<li><span style=\"font-size: 1em\">Kuhu panna kodus WiFi-ruuter, et internet kiirem oleks?<\/span><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<a href=\"https:\/\/digi.geenius.ee\/rubriik\/hea-nipp\/kuhu-panna-kodus-wifi-ruuter-et-internet-kiirem-oleks\/\">https:\/\/digi.geenius.ee\/rubriik\/hea-nipp\/kuhu-panna-kodus-wifi-ruuter-et-internet-kiirem-oleks\/<\/a>\r\n<ul>\r\n \t<li>Esmav\u00f5rgu turvalisusest: <a href=\"https:\/\/blog.ria.ee\/esemevorgu-turvalisusest\/\">https:\/\/blog.ria.ee\/esemevorgu-turvalisusest\/<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\r\nAndke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin \u2013\u00a0<a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSdgqJw-ovw4ADheHolkbtyC6Bmc2f0d4hADWYlPQjHcUtFPfg\/viewform\">kliki siia<\/a>","rendered":"<p>Antud\u00a0peat\u00fckk annab \u00fclevaate:<\/p>\n<ul>\n<li>OSI-baasmudelist<\/li>\n<li>V\u00f5rgu infrastruktuurist<\/li>\n<li>Domeenidest ehk veebinimedest<\/li>\n<li>Kriitilisest infrastruktuurist ja infrastruktuuri kaardi loomisest<\/li>\n<li>Terminoloogiast k\u00fcberriskide ja k\u00fcberkaitse puhul<\/li>\n<\/ul>\n<h1>OSI-mudel<\/h1>\n<p>Arvutite omavahelist suhtlust kirjeldab<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/320-osi-mudel\"> OSI-mudel<\/a> (ehk avatud s\u00fcsteemide sidumise arhitektuur). OSI-mudeli tundmine aitab paremini m\u00f5ista arvutite toimimist, leida lahendusi IT-probleemidele, aga ka saada aru erinevatest turvan\u00f5rkustest ning valida kaitsemeetmeid.<\/p>\n<p>OSI-mudelil on seitse kihti. Alates k\u00f5ige alumisest kihist ning liikudes \u00fclespoole, on need kihid j\u00e4rgmised :<\/p>\n<ol>\n<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4666\">F\u00fc\u00fcsiline kiht (Physical Layer)<\/a> (V\u00f5rgukaabel, optika, WiFi antennid, raadioside);<\/li>\n<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4665\">L\u00fclikiht (Data link Layer<\/a>) (2 kihi kommutaatorid ehk Switch);<\/li>\n<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4664\">V\u00f5rgukiht (Network Layer)<\/a> (3 kihi kommutaatorid, ruuterid);<\/li>\n<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4663\">Transpordikiht (Transport Layer)<\/a> (Transpordikihi protokollid TCP, UDP);<\/li>\n<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4662\">Seansikiht (Session Layer) <\/a>(Seansikihi protokollid TLS, SSH jne)<\/li>\n<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4660\">Esituskiht (Presentation Layer)<\/a> (Andmete kodeerimine)<\/li>\n<li style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2787\">Rakenduskiht (Application Layer)<\/a> (programmide eneste protokollid nt HTTP, HTTPS, SMTP, FTP, DNS).<\/li>\n<\/ol>\n<p>Iga kiht kommunikeerub vahetult tema peal v\u00f5i all oleva kihiga. V\u00f5rgu\u00fchendus saab alguse rakenduse kihist ja l\u00e4bib teekonna kuni f\u00fc\u00fcsilise kihini.<\/p>\n<p>F\u00fc\u00fcsiline kiht tegeleb andmete f\u00fc\u00fcsilise edastamisega \u00fcle v\u00f5rgukaabli, optika ja raadioside sihtarvutisse.<\/p>\n<p>L\u00fclikiht on kiht, kus toimub f\u00fc\u00fcsilise kihi vigade kontroll. Selles kihis lisab l\u00fclikiht IP-aadressidele MAC-aadressid. L\u00fclikihi seade on n\u00e4iteks kiht 2 kommutaator ja kiht 3 kommutaator.<\/p>\n<p>V\u00f5rgukiht tegeleb pakettide liigutamisega seadmete vahel, m\u00e4\u00e4rab pakettide tee kasutades seadmete loogilisi aadresse. V\u00f5rgukihi seade on n\u00e4iteks ruuter ja kiht 3 kommutaator.<\/p>\n<p>Kui \u00fcks inimene soovib minna k\u00fclla s\u00f5brale ega ole teda varem k\u00fclastanud, siis oleks kasulik teada aadressi, kus s\u00f5ber t\u00e4pselt elab. Kui \u00fchendada arvutid omavahel v\u00f5rgustikku, siis on vaja ka neile k\u00f5igile oma aadress m\u00e4\u00e4rata, et nad teaksid, kuidas \u00fcksteise poole p\u00f6\u00f6rduda. Arvutitele jagatav aadress j\u00e4rgib kindlaid reegleid (sest muidu tekiks suur segadus). K\u00f5ige levinum reeglistik on internetiprotokoll (ehk lihtsalt IP). Vastavalt sellele protokollile (ehk reeglite kogumile) saab iga nutiseade endale IP-aadressi.<\/p>\n<p>Internetiprotokollist on praegu kasutusel kaks erinevat versiooni: IPv4 ja IPv6 (vastavalt versioonid 4 ja 6). IPv4 kasutab aadressi kujuna nelja t\u00e4isarvu nullist 255-ni, mis on omavahel eraldatud punktidega. N\u00e4iteks: 192.168.0.1 v\u00f5i 195.50.209.246. Niiviisi on v\u00f5imalik nummerdada \u00fcle 4 miljardi seadme (t\u00e4psemalt 4 294 967 296) ja sellest tundus igati piisavat ajastul, kui \u00fcks tavaline kalkulaator oli nii suur, et t\u00e4itis terve suure saali. Praegusel ajal on aga planeedil Maa seadmeid palju rohkem kui 4 miljardit ja aastal 2015 said erinevatele asutustele \u00e4ra jagatud viimsed IPv4 aadressid. Seet\u00f5ttu on hakatud aina rohkem kasutama IPv6 aadresse, mida on kokku 340282366920938463463374607431768211456 (seega peaks p\u00e4ris t\u00fckiks ajaks piisama).<\/p>\n<p>Transpordikiht haldab transpordifunktsioone. Tegeletakse \u00fchenduste ehk linkide usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kontrollimise, segmentideks jagamise ning veakontrolliga. Transpordikiht t\u00fckeldab saatvas masinas andmed pakettideks, kui m\u00f5ni pakett kaduma l\u00e4heb saadetakse ainult puuduv pakett uuesti. Transpordikihi protokollid on <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2977-tcp\">TCP<\/a> ja <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2978-udp\">UDP<\/a>.<\/p>\n<p>Seansikiht haldab arvutitevahelist dialoogi, luues, hallates ja katkestades sideseansse arvutite vahel. Selle kihi \u00fclesandeks on andmevahetuse turvalisuse tagamine ja oluline on andmete terviklikkus. \u00dchenduse katkemise korral, hoolitseb seansikiht \u00fchenduse taastamise eest.<\/p>\n<p>Esituskiht v\u00f5tab vastu andmed rakenduskihilt. Kontrollib, kas andmed on j\u00e4rgmise kihi jaoks sobivas formaadis, kui vaja konventeerib andmed sobivasse formaati. Esituskiht pakub erinevaid funktsioone: andmete pakkimine, kr\u00fcpteerimine, kooditabeli muutmine ja formaatimine.<\/p>\n<p>Rakenduskiht algatab esmase p\u00e4ringu. P\u00e4ringu sihtarvuti rakenduskihi \u00fclesanne on edastada see p\u00e4ring vastavale rakendusele v\u00f5i teenusele. P\u00e4ring v\u00f5ib olla veebip\u00e4ring veebilehitsejast <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2863-http\">HTTP<\/a> v\u00f5i <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/803-https\">HTTPS<\/a> protokolliga. HTTP on h\u00fcperteksti edastusprotokoll. HTTPS on turvaline h\u00fcperteksti edastusprotokoll. HTTPS loob turvalise kr\u00fcpteeritud kanali l\u00e4bi v\u00f5rgu. Rakenduskihis t\u00f6\u00f6tab domeen.<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">HTTP<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>HTTP (ingl HyperText Transfer Protocol) on veebi tehniliseks aluseks olev andme-edastusprotokoll, mis kirjeldab veebilehtede \u00fclesehitust, info edastusviise jpm.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">HTTPS<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>HTTPS (ingl HyperText Transfer Protocol, Secure) \u2013 HTTP edasiarendus, mis kasutab veebisisu edastamiseks turvatud (kr\u00fcpteeritud) kanalit.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">H\u00fcpertekst<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>H\u00fcpertekst on tekst, mis on m\u00f5eldud lugemiseks mittelineaarselt (mitte \u00fche voona \u00fclalt alla). H\u00fcpertekst v\u00f5ib sisaldada viiteid (h\u00fcperlinke) liikumiseks nii teksti enda sees kui ka v\u00e4listele objektidele. Tuntuimaks n\u00e4iteks on veeb ehk WWW, arvutieelsest ajastust v\u00f5ib mainida n\u00e4iteks Piiblit.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div id=\"h5p-27\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-27\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"27\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Protokollide l\u00fchendid\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<h1>V\u00f5rgu infrastruktuur<\/h1>\n<div style=\"font-weight: 400\">\n<p>Tehnoloogia arengu kaasabil on v\u00f5imalik olla internetis peaaegu k\u00f5ikjal Eestis. Kasutades 3G v\u00f5i 4G traadita interneti\u00fchendust. Testitud on juba ka 5G traadita interneti\u00fchendust.<\/p>\n<p>V\u00f5rgu infrastruktuur v\u00f5ib koosneda erinevatest riistvara osadest &#8211; ruuterid, switchid, tulem\u00fc\u00fcrid, kaablid ja tarkvara; ning v\u00f5rgu rakendustest, mis h\u00f5lmavad erinevaid operatsioonis\u00fcsteeme. V\u00f5rgu infrastruktuurid h\u00f5lmavad ka v\u00f5rguteenuseid, n\u00e4iteks interneti\u00fchendusi. Juba \u00fcks arvuti on kasulik aparaat &#8211; see aitab n\u00e4iteks keerulisi tehteid arvutada, infot salvestad v\u00f5i meelt lahutada (erinevaid arvutim\u00e4nge m\u00e4ngida). V\u00f5rguturvalisus on k\u00fcberturvalisuse alamliik, mille eesm\u00e4rk on kaitsta inimeste, ettev\u00f5tete v\u00f5i riigiasutuste v\u00f5rguseadmete kaudu saadetud andmeid. Tuleb tagada, et teave on k\u00e4ttesaadav, et seda ei muudeta ega kuritarvitata (ei kuulata pealt ega j\u00e4lgita).<\/p>\n<p>T\u00f5eline v\u00e4\u00e4rtus tekib aga siis, kui arvutid panna suhtlema omavahel. Siis on v\u00f5imalik \u00fchest arvutist teistele infot serveerida &#8211; seda veebilehtede kujul. N\u00e4iteks Wikipedia.org pakub v\u00f5imalust vaadata hulgaliselt videomaterjali. Veebilehe k\u00fclastaja arvuti (mille kohta sageli kasutatakse terminit &#8220;klient&#8221;) saadab Wikipedia serverile p\u00e4ringu, n\u00e4iteks midagi sellist: &#8220;Mis asub aadressil <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Avatud_s%C3%BCsteemide_sidumise_arhitektuur\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Avatud_s%C3%BCsteemide_sidumise_arhitektuur<\/a>?&#8221; Vastuseks saadab server veebilehe sisu. Kuidas aga arvutid omavahel suhtlevad ja \u00fcksteist internetiavarustest \u00fcles leiavad?<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Andmesidev\u00f5rk<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>Andmesidev\u00f5rk on andmete edastamiseks ja s\u00e4ilitamiseks m\u00f5eldud tehnoloogiliste vahendite (arvutid, v\u00f5rguseadmed) kogum.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/3491-vorguseade\">V\u00f5rguseade <\/a>on aparatuurne sidevahend arvutite v\u00f5i muude l\u00f5ppseadmete v\u00f5rgustuseks.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2691-marsruuter-ruuter\">Marsruuter ehk ruuter<\/a> on elektrooniline seade, mis \u00fchendab omavahel kaht v\u00f5i enamat arvutiv\u00f5rku. Kahe arvutiv\u00f5rgu vahel toimub andmeside pakettidena. Pakett sisaldab informatsiooni, millisest arvutist pakett tuleb ja kuhu minema peab. IP-aadresside j\u00e4rgi saab ruuter aru, millises v\u00f5rgus saatja ja vastuv\u00f5tja on. Ruuter on seade, mis edastab informatsiooni OSI kolmandas kihis.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kohtv%C3%B5rgu_kommutaator\">Kommutaator ehk switch<\/a> on arvutiv\u00f5rgu seade, mille abil luuakse \u00fchenduskoht (ehk LAN) v\u00f5rgus. Kommutaatori \u00fclesanne on signaali edastamine ja v\u00f5imendamine. Informatsiooni edastatakse MAC-aadresside p\u00f5hjal. Kommutaator v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tada \u00fchel v\u00f5i mitmel OSI kihil samaaegselt. Kommutaator on seade, mis edastab informatsiooni OSI teises kihis.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tulem%C3%BC%C3%BCr_(informaatika)\"> Tulem\u00fc\u00fcr <\/a>v\u00f5ib olla nii seade kui ka tarkvara v\u00f5i m\u00f5lemad koos. Nt Alates Windows XP-st on Windows operatsioonis\u00fcsteemi tulem\u00fc\u00fcr sisseehitatud. Arvutikasutajal on v\u00f5imalik tulem\u00fc\u00fcr t\u00f6\u00f6le panna v\u00f5i kinni keerata. Olemas on ka seadmed, mis on ainult tulem\u00fc\u00fcr. Nt Palo Alto ja tulem\u00fc\u00fcri funktsionaalsusega ruuterid. Seadete konfigureerimine oleneb seadmete margist.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/1230\">WiFi \u2013 traadita kohtv\u00f5rk <\/a>on v\u00e4ga mugav ehitada, see ei vaja suuri rahalisi v\u00e4ljaminekuid. WiFi-t on ka kerge paigaldada ja laiendada. Positiivne pool WiFi kasutusel on see, et inimesed ei ole enm seotud kindla lauataguse t\u00f6\u00f6kohaga kusagil kontoris, vaid v\u00f5ivad teha t\u00f6\u00f6d seal, kus soovivad, kus on aga olemas traadita interneti\u00fchendus.<\/p>\n<p>Kasutusel on ka avalikud WiFi-v\u00f5rgud ja privaat-WiFi-v\u00f5rgud. Avalikke WiFi-v\u00f5rke leiab n\u00e4iteks hotellides, lennujaamades, bensiinijaamas, toitlustuskohtades jne.<\/p>\n<p>WiFi-liiklust on v\u00f5imalik kr\u00fcpteerida. Selleks kasutatakse kaht kr\u00fcptimisalgoritmi <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/489-wep%20ja%20%20WPA2%20https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4984-wap-1\">WEP<\/a>\u00a0ja <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4984-wap-1\">WAP2<\/a>.\u00a0 WEP on t\u00e4naseks aegunud ja v\u00e4ga lihtsasti lahtimuugitav. WAP2 on protokoll, mida kasutatakse k\u00f5ikide moodsate WiFi-v\u00f5rkude turvamiseks.<\/p>\n<p>Kui on vaja kasutada internetti, aga ollakse avalikus traadita internetis soovitaks kasutada VPN \u00fchendust. <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/764\">VPN<\/a> on virtuaalne privaatv\u00f5rk. VPN t\u00f6\u00f6tamisel loodakse turvaline tunnel.\u00a0 IT-s\u00fcsteeme \u00fchendavad l\u00e4bi ebaturvalise avaliku v\u00f5rgu turvaliste tunnelite kaudu. \u00a0Privaatsus ja turvalisus tagatakse side<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/1-krupteerimine\"> kr\u00fcpteerimise<\/a> ja<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/14-autentimine\"> autentimisega<\/a><\/p>\n<p>VPN \u00fchendust on v\u00f5imalik luua tarkvara p\u00f5hiselt ja seadmete p\u00f5hiselt. VPN \u00fchenduse loomine tarkvara p\u00f5hiselt on v\u00e4ga lihtne. K\u00f5ige odavam ja lihtsam on kasutada VPN loomiseks Windowsis leiduvaid protokolle. Windows operatsioonis\u00fcsteemis on v\u00f5imalik VPN \u00fchendus luua nii ettev\u00f5te v\u00f5rguga kui isiklikuks otstarbeks. Tuleb meeles pidada, et see lahendus ei ole k\u00f5ige turvalisem, kuna on leitud turvaauke.<\/p>\n<p>Keerulisem viis VPN \u00fchenduse tekitamiseks tuleb \u00a0kasutada kahte ruuterit, mis toetavad VPN-i. \u00dcks ruuter peab asuma ettev\u00f5ttes ja teine ruuter peab asuma inimese kodus. \u00a0Ettev\u00f5te poolne ruuter peab v\u00f5imaldada luua 10 \u00fchendus ehk tunnelit, v\u00f5ib ka rohkem ja inimese kodus peab olema ruuter, mis v\u00f5imaldab luua v\u00e4hemalt \u00fche tunneli.<\/p>\n<p>VPN- lahendus on hea asutustele, mille osakonnad v\u00f5i filiaalid asuvad peamajast eemal. Samuti, kui asutuses on v\u00f5imaldab kodukontoris t\u00f6\u00f6tamist.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div id=\"h5p-28\">\n<div class=\"h5p-content\" data-content-id=\"28\"><\/div>\n<\/div>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p>Teema kordamiseks leia vastused neile k\u00fcsimustele:<\/p>\n<ul>\n<li>Mis kuju on IPv6 aadressil?<\/li>\n<li>Millisele firmale kuulub domeen fb.com. Selleks saad kasutada WHOIS otsingut, n\u00e4iteks aadressil\u00a0<a href=\"https:\/\/whois.icann.org\/en\/lookup?name=fb.com\">https:\/\/whois.icann.org\/en\/lookup?name=fb.com<\/a><\/li>\n<li>Kuidas kustutada oma arvutis paiknev DNS cache?<\/li>\n<li>Mida kuvab k\u00e4sk &#8220;ping neti.ee&#8221; vastuseks? Mis on neti.ee IP-aadress? Mis on sinu enda arvuti\/ nutiseadme IP-aadress? V\u00f5rdle enda seadme IP-aadressi oma naabri IP-aadressiga. Mida m\u00e4rkad?<\/li>\n<li>Mis vahe on HTTP ja HTTPS protokollidel ja milleks neid kasutatakse?<\/li>\n<\/ul>\n<h1>Domeen<\/h1>\n<p>Arvutitel pole probleemi pikki numbreid meelde j\u00e4tta, aga inimestel p\u00fcsivad paremini meeles t\u00e4henduslikud aadressid. Selle asemel, et p\u00e4he tuupida aadress 195.222.6.67, v\u00f5ib lihtsalt meelde j\u00e4tta, et tegemist on Eesti v\u00e4lisministeeriumiga, mis on seotud vm.ee domeeninimega. Domeeninimed on t\u00e4nap\u00e4eval lahutamatu osa meie igap\u00e4evaelust ja paljud ei m\u00f5tle selle \u00fcle s\u00fcgavamalt &#8211; lihtsalt toksi sisse n\u00e4iteks delfi.ee ja saad uudiseid lugeda. Domeeninimi peab olema unikaalne ja neid on t\u00e4naseks registreeritud juba sadade miljonite kaupa. Algselt v\u00f5is domeeninime l\u00f5pu j\u00e4rgi teha j\u00e4reldusi selle kohta, mis riigis mingi veebileht asub, aga praeguseks kasutatakse neid suhteliselt vabalt. Kuigi .ee-ga l\u00f5ppevate domeeninimede \u00fcle on kontroll Eesti Interneti sihtasutusel, ei t\u00e4henda see, et k\u00f5ik .ee-ga l\u00f5ppevad domeenid on Eesti rahvale suunatud &#8211; n\u00e4iteks fr.ee lihtsalt meenutab s\u00f5na &#8220;free&#8221;. Samal p\u00f5hjusel on k\u00fcllaltki populaarsed n\u00e4iteks Montenegro (.me) ja Itaalia (.it) domeeninimed. Lisaks riigikoodidele on hulgaliselt domeeninimesid erinevate l\u00f5ppudega, nt .android ja .chrome ja .travelersinsurance.<\/p>\n<p>Populaarsete veebilehtede korral (nt google.com) v\u00f5ib juhtuda, et \u00fcks veebiaadress\u00a0 juhatab k\u00fclastajad erinevate IP-aadressideni &#8211; selleks, et koormust arvutite vahel jagada. Seosed domeeninimede ja IP-aadresside vahel on salvestatud domeeninimeserverites (ehk l\u00fchidalt lihtsalt &#8220;nimeserver&#8221;). Domeeninimes\u00fcsteemi ja ka domeeninimservereid kutsutakse l\u00fchidalt DNS. Kui sisestad oma veebibrauserile tundmatu aadressi, siis saadab see p\u00e4ringu DNS serverile, kust tuleb vastuseks vastav IP-aadress. Edaspidi j\u00e4tab kasutaja arvuti (v\u00f5i muu nutiseade) tavaliselt selle seose m\u00f5neks ajaks meelde, et ei peaks iga kord DNS serverit otsima.<\/p>\n<p>Kuna DNS serverid saavad suunata k\u00fclastajaid vastavale IP-aadressile, siis on see k\u00fcberkurjategijate magus sihtm\u00e4rk. Kui kellelgi \u00f5nnestub \u00fcle v\u00f5tta m\u00f5jukas DNS server, siis saab n\u00e4iteks k\u00f5ik google.com domeeni otsivad inimesed suunata pahavaraga nakatatud veebisaidile (mis v\u00f5ib isegi google.com saidi moodi v\u00e4lja n\u00e4ha).<\/p>\n<p>Kuidas aga leida m\u00f5nele suvalisele veebisaidile vastav IP-aadress? Proovi n\u00e4iteks oma arvuti k\u00e4sureal (Linux&#8217;is \u00fcldiselt &#8220;terminal&#8221;, ja Windows&#8217;is &#8220;cmd&#8221;) kasutada k\u00e4sku &#8220;ping&#8221;. N\u00e4iteks kirjuta sinna &#8220;ping neti.ee&#8221;. Kui tahad k\u00e4su t\u00e4itmist poole peal katkestada, siis vajuta Ctrl+C.<\/p>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p>\u00dclesande eesm\u00e4rk\u00a0on, et \u00f5ppida muutma Windowsi baasil arvutite v\u00f5rguseadeid.\u00a0Ava fail ja tee nagu seal palutud &#8211; <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/document\/d\/1mNQ5vci-iD6FTLiTInK44oHpjM46E8KljeWuVSuaAZw\/edit?usp=sharing\">kliki siia<\/a><\/p>\n<ul>\n<li>Uuri millised v\u00f5rguseadmed on sinu s\u00fclearvutis v\u00f5i nutiseadmes saadaval<\/li>\n<li>Kas seadmes on tulem\u00fc\u00fcr ja kuidas see on seadistatud?<\/li>\n<li>Interneti seadete uurimine ja muutmine<\/li>\n<\/ul>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-1\" title=\"V\u00f5rguseadete muutmine\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/eJ8gpaCZrkY?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Kriitiline infrastruktuur ehk taristu<\/h1>\n<p><span class=\"\">Kriitiliseks taristuks loetakse selliseid f\u00fc\u00fcsilisi ja infotehnoloogilisi v\u00f5rke, teenuseid, ressursse ja asutusi, mille mittetoimimisel on suur m\u00f5ju riigi toimimisele ja julgeolekule, inimeste tervisele, ohutusele v\u00f5i majanduslikule heaolule. Kriitilise taristu hulka kuuluvad erinevad asutused ja sektorid: tervishoid, elektrienergia, toidu- ja veevarustus, keskk\u00fcte, side, pangandus ja rahandus, transport, avalik haldus.<\/span><\/p>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Kriitiline taristu<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p><span class=\"\">Kriitiline taristu on kogum riigi jaoks elut\u00e4htsaid v\u00f5rke, teenuseid, ressursse ja asutusi, mille tegevuse katkemine kahjustab riigi toimimist olulisel m\u00e4\u00e4ral.<\/span><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-33 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kriitiline-taristu.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"431\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kriitiline-taristu.jpg 924w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kriitiline-taristu-300x140.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kriitiline-taristu-768x358.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kriitiline-taristu-65x30.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kriitiline-taristu-225x105.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kriitiline-taristu-350x163.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 924px) 100vw, 924px\" \/><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p>V\u00f5rguskeemi loomine &#8211; loo r\u00fchmat\u00f6\u00f6s\u00a0v\u00f5rguskeem etteantud v\u00f5rguseadmete ja tingimuste j\u00e4rgi kasutades selleks paberit v\u00f5i digitaalseid keskkondasid.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5te X v\u00f5rguseadmed ja tingimused on\u00a0 j\u00e4rgmised:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00dcks <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tulem%C3%BC%C3%BCr_(informaatika)\">tulem\u00fc\u00fcr<\/a>;<\/li>\n<li>\u00dcks <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2691-marsruuter-ruuter\">marsruuter (Router)<\/a>;<\/li>\n<li>20 lauaarvutit on \u00fchendatud esimesse kommutaatorisse;<\/li>\n<li>Viis s\u00fclearvutit v\u00f5imalik \u00fchendada teise kommutaatorisse ja\/v\u00f5i Wi-Fi-sse;<\/li>\n<li>Kaks <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/1795-kommutaator\">kommutaatorit (Switch)<\/a>;<\/li>\n<li>\u00dcks <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/1230\">Wi-Fi<\/a> ruuter;<\/li>\n<li>Viis tahvelarvutit on \u00fchendatud Wi-Fi-sse.<\/li>\n<\/ul>\n<p>V\u00f5rguskeemi v\u00f5ib koostada paberil v\u00f5i kasutades digitaalseid keskkondasid:<\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/www.gliffy.com\/\">https:\/\/www.gliffy.com\/<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/products.office.com\/et-ee\/visio\/flowchart-software\">https:\/\/products.office.com\/et-ee\/visio\/flowchart-software<\/a><\/li>\n<li><a style=\"text-align: initial;font-size: 1em\" href=\"https:\/\/creately.com\/Online-Network-Diagram-Software\">https:\/\/creately.com\/Online-Network-Diagram-Software<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-290 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/conceptdraw-sample-1024x673.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"673\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/conceptdraw-sample-1024x673.png 1024w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/conceptdraw-sample-300x197.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/conceptdraw-sample-768x505.png 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/conceptdraw-sample-65x43.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/conceptdraw-sample-225x148.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/conceptdraw-sample-350x230.png 350w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/conceptdraw-sample.png 1050w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<\/div>\n<div style=\"font-weight: 400\"><\/div>\n<h1>Tehnoloogiariskid<\/h1>\n<p>Mis on oluline k\u00fcberriskide haldamises ettev\u00f5tte vaates?<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-2\" title=\"\u00c4riarhitektuur: Tehnoloogiariskid - definitsioonid\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/-9Sd9rdgM6k?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p id=\"yui_3_17_2_1_1545071847939_34\">M\u00f5ttekaardi koostamine terminite peale.\u00a0\u00dclesande eesm\u00e4rk<span style=\"font-size: 1em\">\u00a0on, et \u00f5pilased \u00f5piksid tundma ja kinnistaksid k\u00fcberturvalisusega seotud m\u00f5isted ja kasutama vajalikke s\u00f5na- ja k\u00e4siraamatuid.\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n<p>\u00dclesande kirjeldus:\u00a0<span style=\"font-size: 1em\">\u00d5pilased loovad m\u00f5ttekaardi, edasij\u00f5udnud m\u00f5istekaardi ja tutvustavad seda teistele.\u00a0<\/span><\/p>\n<p>\u00d5petaja jagab \u00f5pilased kuude r\u00fchma, iga grupp loob kaardi temale antud terminitest ja l\u00fchenditest, mida r\u00fchm ise sooviks antud teema kohta kaardile lisada.\u00a0Sobilik tarkvara valitakse \u00f5pilaste oskuste piires (nt saab \u00fclesande viia l\u00e4bi paberil v\u00f5i ka digitaalseid lahendusi kasutades, vt soovituslikke programme veebis).<\/p>\n<ul>\n<li>\u00dclesande sooritamiseks antakse aega 45 minutit.<\/li>\n<li>\u00d5pilased peavad oma loodud kaardil kasutama v\u00e4hemalt 6 p\u00f5hiterminit ja 6 l\u00fchendit ja lisama juurde uurimistulemusel veel 6 teemakohast terminit, mida ei ole loetletud.<\/li>\n<li>\u00d5pilased tutvustavad oma loodud m\u00f5ttekaarti teistele (a 3-4 minutit).<\/li>\n<li>V\u00f5imalus on esitada k\u00fcsimusi ja leitut \u00f5petaja poolt asjatundliku kommentaariga toetada.<\/li>\n<\/ul>\n<p>M\u00f5isted ja r\u00fchmad:<\/p>\n<ul>\n<li>R\u00fchm A &#8211;\u00a0Andmed, Andmekaitse, Andmekogu, Andmete t\u00f6\u00f6tlemine, Autoriseerimine, Avalik v\u00f5ti,\u00a0Viirus, Virtuaalne privaatv\u00f5rk, V\u00f5rgul\u00fc\u00fcs,\u00a03DES, AES, ARP, AV, BYOD, CA, CERT, CHAP, CRC.<\/li>\n<li>R\u00fchm B &#8211;\u00a0Avarii (Disaster), Avatekst, Avatus (Exposure), Dark Web, Deep Web Dekr\u00fcpteerimine, De\u0161ifreerimiseks, Ekstranet, Elut\u00e4htis teenus, Foori protokoll (Traffic Light Protocol), K\u00fcberkriminalistika (Forensics), Haavatavus (Vulnerability), H\u00fcbriids\u00f5da,\u00a0DDoS, DES, DoS, EDI, ETO, FTP, FW, GMT, HIPAA.<\/li>\n<li>R\u00fchm C &#8211;\u00a0Identiteet, Identiteedi vargus, Identifitseerimine, Informatsioon, Infos\u00fcsteem, Infovara, Internet, Intranet, Intsident (Incident), IP aadress, Isikuandmed,\u00a0HMI, HTTP, IDEA, IDS, IMAP, IOT, IPS, ISKE, ISO, LAN.<\/li>\n<li>R\u00fchm D &#8211;\u00a0Jada\u0161ifer (stream cipher), K\u00e4ideldavus, Kaitsetus (Exposure), Konfidentsiaalsus, Kr\u00fcpteerimine, Kr\u00fcptoalgoritm, Kr\u00fcptograafia, Kr\u00fcptogramm, K\u00fcberkuritegu, K\u00fcbers\u00f5da, Lunavara (Ransomware),\u00a0MIME, NAT, NTP, OSINT, PAN, PAP, PCI-DSS, PGP, PKI.<\/li>\n<li>R\u00fchm E &#8211;\u00a0MAC aadress, Marsruuter, Nimeserver, N\u00f5rkus (Vulnerability), Nuhkvara, Oht (Threat), \u00d5ngitsemine, Pahavara, Plokk\u0161ifer (block cipher), Probleem (Problem), R\u00e4si, Risk, R\u00fcndeskript (exploit),\u00a0PLC, POP \/ POP3, RC4, RSA, S\/MIME, SCADA, SMTP, SNMP.<\/li>\n<li>R\u00fchm F &#8211;\u00a0Salajane v\u00f5ti, Seires\u00fcsteem, Sertifikaat, Server, \u0160ifreerimine, Signeerimine, S\u00fcndmus (Event), Terviklus, Trollid, Tulem\u00fc\u00fcr, Turvaauk, Turvameede, Uss (worm), Vara (asset),\u00a0SSH, SSL, TCP, TLS, UDP, UTZ, VPN, WAN, WEP, WPA.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00dclesande sooritamisel abiks:<\/p>\n<ul>\n<li>Soovituslikke tarkvarasid m\u00f5ttekaardi loomiseks:\u00a0 <strong>Draw.io\u00a0<\/strong>(<a href=\"https:\/\/www.draw.io\/\">https:\/\/www.draw.io<\/a>\/)<strong>\u00a0Bubbl<\/strong>\u00a0(<a href=\"http:\/\/bubbl.us\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">http:\/\/bubbl.us\/<\/a>),\u00a0<strong>Cacoo<\/strong>\u00a0(<a href=\"https:\/\/cacoo.com\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">https:\/\/cacoo.com\/<\/a>),\u00a0<strong>Spiderscribe<\/strong>\u00a0(<a href=\"http:\/\/www.spiderscribe.net\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">http:\/\/www.spiderscribe.net\/<\/a>),\u00a0<strong>Coggle<\/strong>\u00a0(<a href=\"https:\/\/coggle.it\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">https:\/\/coggle.it\/<\/a>).<\/li>\n<li>Abiks terministest ja l\u00fchenditest arusaamisel:<\/li>\n<\/ul>\n<p>V. Hanson, A. Tavast. Arvutikasutaja s\u00f5nastik: <a href=\"http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/speciality\/aks\/\">http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/speciality\/aks\/<\/a><\/p>\n<p>L. Liikane, M. Kesa. Arvutis\u00f5nastik: <a href=\"http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/speciality\/computer\/\">http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/speciality\/computer\/<\/a><\/p>\n<p>IT terministandardi projekti (1998-2001) s\u00f5nastik: <a href=\"http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/speciality\/itstandard\/\">http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/speciality\/itstandard\/<\/a><\/p>\n<p>[ITS] IT terministandardi s\u00f5nastik: <a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/its\/\">http:\/\/www.eki.ee\/dict\/its\/<\/a><\/p>\n<p>ANDMEKAITSE JA INFOTURBE LEKSIKON: <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/\">https:\/\/akit.cyber.ee\/<\/a><\/p>\n<p>STANDARDIP\u00d5HINE TARKVARATEHNIKA S\u00d5NASTIK: <a href=\"https:\/\/stats.cyber.ee\/\">https:\/\/stats.cyber.ee\/<\/a><\/p>\n<p>E-teatmik Vallaste: <a href=\"http:\/\/www.vallaste.ee\/\">http:\/\/www.vallaste.ee\/<\/a><\/p>\n<p>COBIT s\u00f5nastik (inglise keeles): <a href=\"https:\/\/www.isaca.org\/Pages\/Glossary.aspx\">https:\/\/www.isaca.org\/Pages\/Glossary.aspx<\/a><\/p>\n<p>ja otsimootorid nt Google otsing: <a href=\"http:\/\/www.google.com\/\">www.google.com<\/a><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<ul id=\"yui_3_17_2_1_1545071847939_37\">\n<li id=\"yui_3_17_2_1_1545071847939_36\">M\u00f5ttekaart\/Ideekaart (mindmap) aitab \u00f5pilasel materjali koostada ja s\u00fcsteemi panna. Sobib kasutamiseks ajur\u00fcnnakuna, refleksioonina.\u00a0<i>(Allikas: Wikipedia)<\/i><\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-201 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/mindmap_n\u00e4ide.png\" alt=\"\" width=\"757\" height=\"600\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/mindmap_n\u00e4ide.png 757w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/mindmap_n\u00e4ide-300x238.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/mindmap_n\u00e4ide-65x52.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/mindmap_n\u00e4ide-225x178.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/mindmap_n\u00e4ide-350x277.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 757px) 100vw, 757px\" \/><\/p>\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\n<ul>\n<li>Millised on VPN-i kasutamise eelised?<\/li>\n<\/ul>\n<p><a href=\"https:\/\/digi.geenius.ee\/sisuturundus\/millised-on-vpni-kasutamise-eelised\/\">https:\/\/digi.geenius.ee\/sisuturundus\/millised-on-vpni-kasutamise-eelised\/<\/a><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 1em\">Kuhu panna kodus WiFi-ruuter, et internet kiirem oleks?<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><a href=\"https:\/\/digi.geenius.ee\/rubriik\/hea-nipp\/kuhu-panna-kodus-wifi-ruuter-et-internet-kiirem-oleks\/\">https:\/\/digi.geenius.ee\/rubriik\/hea-nipp\/kuhu-panna-kodus-wifi-ruuter-et-internet-kiirem-oleks\/<\/a><\/p>\n<ul>\n<li>Esmav\u00f5rgu turvalisusest: <a href=\"https:\/\/blog.ria.ee\/esemevorgu-turvalisusest\/\">https:\/\/blog.ria.ee\/esemevorgu-turvalisusest\/<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\n<p>Andke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin \u2013\u00a0<a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSdgqJw-ovw4ADheHolkbtyC6Bmc2f0d4hADWYlPQjHcUtFPfg\/viewform\">kliki siia<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":18,"menu_order":6,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-574","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":69,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/574","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/users\/18"}],"version-history":[{"count":33,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/574\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":905,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/574\/revisions\/905"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/69"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/574\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=574"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=574"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=574"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=574"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}