{"id":75,"date":"2018-12-17T15:49:02","date_gmt":"2018-12-17T15:49:02","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/?post_type=chapter&#038;p=75"},"modified":"2025-06-22T06:10:24","modified_gmt":"2025-06-22T06:10:24","slug":"pettused-ja-kelmused","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/chapter\/pettused-ja-kelmused\/","title":{"raw":"Pettused ja kelmused","rendered":"Pettused ja kelmused"},"content":{"raw":"Antud\u00a0peat\u00fckk annab \u00fclevaate:\r\n<ul>\r\n \t<li>Kes-keda-miks-mida r\u00fcndab?<\/li>\r\n \t<li>R\u00fcndevektoritest<\/li>\r\n \t<li>Pettustest ja k\u00fcberkuritegudest ning kahjust, mida see p\u00f5hjustab<\/li>\r\n \t<li>Piraatlusest ja autorikaitsest<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Ole kodus ja t\u00f6\u00f6l turvaline!<\/h1>\r\nhttps:\/\/youtu.be\/2KmkIX0CpaQ\r\n<h1>Kes, miks, kuidas ja mida r\u00fcndab?<\/h1>\r\nK\u00fcberkurjategijaid on mitut liiki:\r\n<ul>\r\n \t<li><strong>K\u00fcberkurjategijad<\/strong> ehk tavalised kurjategijad, nende<b>\u00a0<\/b>eesm\u00e4rk r\u00fcndamisel on eelk\u00f5ige mingit liiki isikliku kasu saamine: rahaline, t\u00e4helepanu v\u00f5i reklaam. K\u00fcberkurjategijad r\u00fcndavad nii tavakasutajaid, ettev\u00f5tteid kui ka riigiaparaati - kui leitakse, et on v\u00f5imalik oma isikliku kasu saamiseks vajalikku tulemust saavutada, siis otsitakse, kas otsene sihtm\u00e4rk v\u00f5i muu viis oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks.<\/li>\r\n \t<li><b>H\u00e4ktivistid <\/b>- isikud, kes soovivad eelk\u00f5ige t\u00e4helepanu saavutada mingisuguse tegevuse v\u00f5i eesm\u00e4rgi esile t\u00f5stmiseks v\u00f5i selle saavutamiseks. H\u00e4ktivistid otsivad endale sihtm\u00e4rgi vastavalt oma tegevuse soovitud l\u00f5ppeesm\u00e4rgile - selleks v\u00f5ivad olla nii ettev\u00f5tted kui riigiaparaat, aga teatud juhtudel ka tavakasutaja.<\/li>\r\n \t<li><b>Riigid<\/b>, kes r\u00fcndavad teisi riike (riigi ametnikke\/s\u00f5jav\u00e4elasi jt) k\u00fcberruumis ja k\u00fcbervahenditega ning nende eesm\u00e4rgiks on saada teatud liiki poliitilist v\u00f5i s\u00f5jalist kasu.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nK\u00fcberkuritegevus v\u00f5ib tekitada peamiselt kolme liiki kahju: k\u00fcberkurjategijad v\u00f5ivad varastada informatsiooni, v\u00e4\u00e4rkasutada identiteete ja informatsiooni v\u00f5i v\u00e4\u00e4rkasutada ressursse (arvutusv\u00f5imsust).\r\n<h1>R\u00fcndevektorid<\/h1>\r\nK\u00f5ik \u00fclal loetletud r\u00fcndajad kasutavad oma tegevuses erinevaid r\u00fcndevektoreid. <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/13-rundevektor\">R\u00fcndevektor\u00a0<\/a>on arvutis\u00fcsteemi tungimiseks ja\/v\u00f5i sinna kahjustava lasti (troojani, nuhkvara vms) paigutamiseks s\u00fcsteemi n\u00f5rkuse \u00e4rakasutamise tee v\u00f5i vahend.\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">R\u00fcndevektor<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nR\u00fcndevektor on viis arvutis\u00fcsteemi tungimiseks s\u00fcsteemi n\u00f5rkuse (n\u00e4iteks tarkvaravea) \u00e4rakasutamine.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\nR\u00fcndevektoreid on \u00e4\u00e4rmiselt palju, sest praktiliselt iga s\u00fcsteemi osa on v\u00f5imalik (v\u00e4hemalt teoreetiliselt) erinevat moodi r\u00fcnnata.\u00a0Kui s\u00fcsteemis on avastatud turvaauk, siis saab seda n\u00f5rkust kasutada r\u00fcndevektorina. Turvaauk v\u00f5ib olla viga s\u00fcsteemis v\u00f5i ka s\u00fcsteemi loogikas. N\u00e4iteks v\u00f5ib juhtuda (kuigi ei tohiks), et netipoes saab tellida kaupa negatiivses koguses, n\u00e4iteks -4 (miinus neli) telekat. Kui selline n\u00f5rkus on netipoe s\u00fcsteemis avastatud, siis saab seda \u00e4ra kasutada r\u00fcndevektorina oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks. V\u00f5ib-olla on s\u00fcsteem ehitatud nii, et negatiivse koguse korral kantakse kauba n-\u00f6 ostmisel raha hoopis ostja kontole.\r\n\r\nTehniliste r\u00fcndevektorite leidmisel otsitakse sageli viise s\u00fcsteemi kasutamiseks, mille peale s\u00fcsteemi loojad pole m\u00f5elnud. N\u00e4iteks v\u00f5ib olla v\u00f5imalik droonide abil toimetada pealtkuulamisseadmed r\u00fcnnatava organisatsiooni sisev\u00f5rku. Veel on v\u00f5imalik nakatada kahjurvaraga m\u00f5ni veebileht, mida potentsiaalne ohver suure t\u00f5en\u00e4osusega k\u00fclastab. Kui vastav kahjurvara ohvri k\u00e4est t\u00e4iendavat tegevust (nt OK nupu vajutamist) ei n\u00f5ua, siis on tegu <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/3185-drive-by-attack\">vaatenakkusega\u00a0<\/a>(drive-by attack), mis toimub lihtsalt mingi selleks h\u00e4kitud veebisaidi k\u00fclastamisel v\u00f5i e-kirja (kirja enda, mitte enam manuse v\u00f5i lingi) avamisel (v\u00f5i isegi \u00fchekordsel meiliteate rea kl\u00f5psamisel). Kahjurkoodi peitmiseks veebilehele on levinud m\u00e4rkamatu (peaaegu n\u00e4htamatu) alampaneeli loomine elemendina iFrame\r\n\r\nLisaks on mitmeid r\u00fcndevektoreid, mis on seotud inimestega. Nimelt on sageli lihtsam inimest m\u00f5jutada, kui hakata masinatest turvaauke otsima ning see on ka k\u00fcberkurjategijatele m\u00e4rksa odavam viis oma r\u00fcnnakuid l\u00e4bi viia. \u00dcle 90% r\u00fcnnetest toimub inimeste, mitte masinate vastu. N\u00e4iteks saab inimeselt k\u00fcsida tundlikke andmeid e-maili teel (kalastus ehk p<i>hishing<\/i>). Kui e-mail on loodud spetsiaalselt \u00fchele kindlale inimesele, siis on tegu harpuunimisega (<i>spearphishing<\/i>). Muidugi on ka lihtsalt v\u00f5imalik inimestele palju reklaamkirju saata, mida nad ei ole tellinud ega soovi saada (r\u00e4mpspost ehk\u00a0<i>spam<\/i>). Vaadake t\u00e4psemalt videost!\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=yCkSzrjDuvs&amp;list=PLNPWRftK1TNpBrPjlaYgInkrePCf38saZ&amp;index=1[\/embed]\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\nNagu eelnevalt \u00f6eldud, on erinevaid r\u00fcndevektoreid ja -meetmeid v\u00e4ga palju, t\u00e4psemalt tutvu nende kirjeldustega\u00a0<a href=\"https:\/\/heimdalsecurity.com\/blog\/cyber-attack\/\">siin<\/a>.\r\n\r\n<img class=\"alignnone wp-image-126 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"351\" \/> <img class=\"alignnone wp-image-127 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-2.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"579\" \/>\r\n\r\n[h5p id=\"31\"]\r\n<h2 id=\"yui_3_17_2_1_1545064541640_30\">Pettused ja k\u00fcberkuriteod<\/h2>\r\nErinevatel hinnangutel l\u00e4heb k\u00fcberkuritegevus maailmale maksma 600 miljardit dollarit aastas (<a href=\"https:\/\/www.csis.org\/analysis\/economic-impact-cybercrime\">info,<\/a> jpm), s.o 1% \u00fclemaailmsest SKP-st. K\u00fcberkuriteod on kuriteod, mis on pandud toime sidev\u00f5rkude ja infos\u00fcsteemide abil v\u00f5i nende vastu.\r\n<p style=\"font-weight: 400\">K\u00fcberkurjategijate tegevuse peamine eesm\u00e4rk on teenida raha ning k\u00fcberkuritegevus m\u00f6\u00f6dus hiljuti oma \u201ckasumlikkuse\u201d poolest narkokuritegevusest ja t\u00f5usis sellega esikohale kuriteoliikide seas.\u00a0Kui k\u00f5ige suurema osa k\u00fcberkuritegudest moodustavad t\u00e4nap\u00e4eval raha teenimise eesm\u00e4rgil toime pandud kuriteod, ei ole see ainus motivatsioon \u2013 kuritegusid pannakse toime ka uudishimust v\u00f5i huligaansusest. Lisaks varalise kasu saamise eesm\u00e4rgil toime pandud kuritegudele toimub k\u00fcberruumis ka ebaseadusliku materjali levitamine, ahistamine, kelmus, inimeste m\u00f5jutamine, intellektuaalse omandi vargus jne.<\/p>\r\n<p style=\"font-weight: 400\">K\u00f5ige \u00fcldisemalt v\u00f5ib k\u00fcberkuritegusid liigitada kolmeks: 1) isikuvastased k\u00fcberkuriteod; 2) omandivastased k\u00fcberkuriteod; 3) riigivastased k\u00fcberkuriteod.<\/p>\r\n<p style=\"font-weight: 400\">Isikuvastased k\u00fcberkuriteod sisaldavad endas erinevat liiki ahistamist, ebaseaduslikku ligip\u00e4\u00e4su seadmetele, finantskuritegusid, identiteedivargust jne. Omandivastased k\u00fcberkuriteod on pahavara levitamine, intellektuaalomandi vargus, arvutiressursi vargus, arvutiressursi ebaseaduslik kasutamine jne. Riigivastased k\u00fcberkuriteod on k\u00fcberterrorism, rahapesu jne.<\/p>\r\nVideost n\u00e4ete, milline kuritegevus toimub Tumeveebis. Paljastusi jagab Radar (2018).\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/watch?time_continue=1&amp;v=1VdE3u4QcpU[\/embed]\r\n<h1>Mis on k\u00fcberpettus? Missugust kahju see p\u00f5hjustab?<\/h1>\r\n<p style=\"font-weight: 400\">K\u00fcberpettuse puhul on enamasti tegu kindlaks \u00fclesandeks loodud ja disainitud pahavaraga. Selleks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks tarkvara, mis loob ebavajalikke v\u00f5rgu\u00fchendusi, et serverit koormata v\u00f5i tarkvara, mis kopeerib illegaalselt konfidentsiaalset informatsiooni ja saadab selle v\u00f5rku. Lisaks v\u00f5ib k\u00fcberpettusena k\u00e4sitleda ka k\u00e4sklust, mille sisestamisel k\u00e4sureale v\u00f5i veebivormi midagi negatiivset ja ootamatud juhtub. N\u00e4iteks k\u00e4sk, millega saab veebi kaudu andmebaasi \u00e4ra kustutada. Samuti kasutatakse k\u00fcberpettusena terminit \"sotsiaalne manipulatsioon\" (social engineering), mis on viis inimesi manipuleerida, eesm\u00e4rgiga saada ohvritelt konfidentsiaalset infot v\u00f5i suunata neid tegema teatud kindlaid tegevusi. Enamikel juhtudel ei puutu ohver kunagi r\u00fcndajaga n\u00e4ost-n\u00e4kku kokku.<\/p>\r\nN\u00e4iteks Eesti Pangaliit on avanud eestikeelse lehe, kus nad tutvustavad enimlevinud pettuseid: <a href=\"https:\/\/pettuseinfo.ee\/\">https:\/\/pettuseinfo.ee\/\u00a0<\/a>\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">K\u00fcberpettus<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nK\u00fcberpettus on IT-vahendite abil toimepandud pettus (n\u00e4iteks nn Nigeeria kiri).\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\n<span class=\"\">Avage veebileht <a href=\"https:\/\/www.scamwatch.gov.au\/types-of-scams\">https:\/\/www.scamwatch.gov.au\/types-of-scams<\/a> ja uurige:<\/span>\r\n<ul>\r\n \t<li><span class=\"\">Millist liiki pettuseid on olemas ja tehke sellest \u00fclevaade teistele (iga grupp valib erineva teema).<\/span><\/li>\r\n \t<li><span class=\"\">Milliste pettustega olete ise v\u00f5i on sinu tuttavad kokku puutunud?<\/span><\/li>\r\n \t<li><span class=\"\">Millest ei ole varem kuulnud?<\/span><span class=\"\">\u00a0<\/span><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-117 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kyberkuriteod-1024x811.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"811\" \/>\r\n<h1>Petukirjad ja nende n\u00e4ited Eestist ja mujalt<\/h1>\r\nPetukirjad v\u00f5ivad v\u00e4lja n\u00e4ha t\u00e4iesti tavaliste kirjadena, kuid nad on tavaliselt l\u00fchikesed, sisaldavad kirjavigu v\u00f5i vale keelekasutust. Pettusele viitavad veel ka n\u00e4iteks imelik saatja aadress, saatja nime ja aadressi erinevus, kirjavead saatja aadressis v\u00f5i kirjavead kirja sees. Samuti n\u00f5uavad petukirjad tavaliselt kiiret reageerimist ja sisaldavad mingit \u00e4hvardust (kui sa kohe kontot ei kinnita vajutades siia lingile, siis see suletakse; maksa raha, muidu avaldame video).\r\n<p dir=\"ltr\"><strong>Kuidas pettusi \u00e4ra tunda? <\/strong>Petukirjade puhul tuleb kindlasti p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu saatja nimele ja aadressile. Kas need on korrektsed ning kas \u00fcks vastab teisele? Samuti tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata \u00f5igekirjale - kuigi k\u00fcberkurjategijad on muutunud ka eesti keeles professionaalsemaks, v\u00f5ib neis enamasti ikka leida \u00f5igekirja- v\u00f5i loogikavigu. Veel tuleks m\u00f5elda, kas kirja saatja (isegi, kui kiri tundub olevat legitiimsest allikast) ikka t\u00f5esti k\u00fcsiks sellist informatsiooni e-kirja teel? Ka petulehtede puhul tuleb p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu lehe aadressile, isegi t\u00e4iesti \u00f5igena tunduva petulehe puhul v\u00f5ivad olla kirjavead (\"o\" v\u00f5i \"0\", \"1\" v\u00f5i \"l\" jne). Samuti tuleb loogiliselt m\u00f5elda, kas \u00fcks v\u00f5i teine leht p\u00e4riselt k\u00fcsib infot, mida vastaval lehel k\u00fcsitakse?<\/p>\r\n<p dir=\"ltr\">\u00dcks levinud petukirjade alaliike on \u00f5ngitsemine (ingl k phishing) ehk andmep\u00fc\u00fck. See on selline k\u00fcberpettuse viis, millega \u00fcritatakse kasutajalt saada isiklikku v\u00f5i finantsilist informatsiooni. \u00d5ngitsemise eesm\u00e4rk on teenida raha, v\u00f5tta \u00fcle kasutaja konto v\u00f5i arvuti\/nutiseade. \u00d5ngitsemine v\u00f5ib toimuda e-kirja, sotsiaalmeedia, veebilehtede v\u00f5i foorumite kaudu. Tavaliselt saadetakse ohvrile e-kirja manusena fail v\u00f5i veebilehe link, mida avades nakatub kasutaja arvuti pahavaraga v\u00f5i satub nakatunud veebilehele. E-kiri ja selle saatja (v\u00f5i lingi saatja sotsiaalv\u00f5rgustikus) sarnanevad tavaliselt usaldusv\u00e4\u00e4rsele allikale v\u00f5i isikule (nt pank, veebipood, ettev\u00f5te, aga ka tuttavad inimesed).<\/p>\r\n<p dir=\"ltr\"><img class=\"alignnone wp-image-118 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri-1.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"633\" \/><img class=\"alignnone wp-image-119 size-full\" style=\"font-size: 1em\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri2.jpg\" alt=\"\" width=\"1073\" height=\"672\" \/><img class=\"alignnone wp-image-120 size-full\" style=\"font-size: 1em\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri3.jpg\" alt=\"\" width=\"1363\" height=\"672\" \/><\/p>\r\n[h5p id=\"10\"]\r\n<h1>Petulehed<\/h1>\r\nPetulehed v\u00f5ivad v\u00e4lja n\u00e4ha t\u00e4iesti tavaliste veebilehtedena, kuid vaadeldes aadressiriba, esinevad selles tavaliselt vead v\u00f5i on aadressireal hoopis erinev aadress sellest, mis on kirjas lehel endal. Pettusele viitab ka see, kui selles k\u00fcsitakse liiga palju detaile v\u00f5i n\u00f5utakse viivitamatut tegutsemist.\r\n<p dir=\"ltr\"><strong>Kuidas pettusi \u00e4ra tunda?<\/strong> Petulehtede puhul tuleb p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu lehe aadressile, isegi \u00f5igena tunduva petulehe puhul v\u00f5ivad olla kirjavead (\"o\" v\u00f5i \"0\", \"1\" v\u00f5i \"l\" jne). Samuti tuleb loogiliselt m\u00f5elda, kas \u00fcks v\u00f5i teine leht k\u00fcsib ka kogu seda infot, mida vastaval lehel teilt k\u00fcsitakse?<\/p>\r\n<p dir=\"ltr\"><img class=\"alignnone wp-image-121 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/Facebook-petuleht.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"423\" \/> <img class=\"alignnone wp-image-122 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/google-petuleht.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"433\" \/> <img class=\"alignnone wp-image-123 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/MTA-petuleht.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"523\" \/><\/p>\r\n\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\nDisaini petuleht.\u00a0<span style=\"text-align: initial;text-indent: 1em;font-size: 1em\">\u00dclesande eesm\u00e4rk on anal\u00fc\u00fcsida l\u00e4bi erinevaid veebilehti (e-poode) ja nende alusel disainida kokku n\u00e4ide \u00fchest kujundusest.<\/span>\r\n<ul>\r\n \t<li>\u00d5pilased otsivad internetis erinevaid e-poode ja tutvuvad nende turvalisusega 5-10 minutit.<\/li>\r\n \t<li>\u00d5pilased avavad enda oskustega vastavuses disainivahendi (Paint, tekstiredaktor, Inkscape, GIMP) Pixlr (Online) vms).<\/li>\r\n \t<li>Print Screen, l\u00f5ikamise jt disainit\u00f6\u00f6riistade kasutamise abil luuakse disain veebipoe esilehest, mis on ebaturvaline, aga p\u00fc\u00fcab n\u00e4ida turvaline.<\/li>\r\n \t<li>Postitage loodud esilehe pilt foorumisse vastuseks.<\/li>\r\n \t<li>Kirjutage selgituseks, mis on loodud pildi-veebilehe juurde, mis tekitab v\u00f5ltsturvalisust ja mille j\u00e4rgi aru saab, et tegelikult see nii ei ole.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n\u00dclesande sooritamisel on abiks:\r\n<ul>\r\n \t<li>N\u00e4ide veebilehest, mis tundub ja arvatavasti ka on ebaturvaline.<\/li>\r\n \t<li>Vihjed: https puudumine, toodete hinnad, \"piiratud\/limited\" pakkumine jne.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-187 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/epood.png\" alt=\"\" width=\"960\" height=\"540\" \/>\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\nE-poodide lehek\u00fclgede turvalisuse testimine. \u00dclesande eesm\u00e4rk on anal\u00fc\u00fcsida ja testida erinevate e-poodide lehek\u00fclgede turvalisust j\u00e4rgneva lehek\u00fclje abil: <a href=\"https:\/\/www.scamadviser.com\/\">https:\/\/www.scamadviser.com\/<\/a>\r\n<ul>\r\n \t<li>Otsige internetis erinevaid e-poodide veebilehek\u00fclgi.<\/li>\r\n \t<li>Sisestage leitud e-poodide URL <a href=\"https:\/\/www.scamadviser.com\/\">https:\/\/www.scamadviser.com\/\u00a0<\/a>veeblihek\u00fcljele ja testi e-poe lehek\u00fclje turvalisust.<\/li>\r\n \t<li>Tutvustage tulemusi teistele.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Mida teha kui oled \u00f5ngitsuslehele oma info sisestanud?<\/h1>\r\nKui oled seda teinud, siis vaheta kindlasti kohe \u00e4ra oma vastava konto salas\u00f5na ja kui sul veel ei ole, aktiveeri kaheastmeline autentimine. Samuti m\u00f5tle, kas sul on sama salas\u00f5na kasutusel m\u00f5nes teises keskkonnas ning sellisel juhul vaheta ka sealsed salas\u00f5nad. \u00dcldise m\u00e4rkusena: v\u00e4ldi samade salas\u00f5nade kasutamist erinevates keskkondades!\r\n<h1>Kontode kaaperdamine<\/h1>\r\n<p dir=\"ltr\">\u00dcksk\u00f5ik, millise konto\u00a0 (e-postkast, sotsiaalmeedia vm) v\u00f5ivad kurjategijad varastada ning sellel on nende jaoks v\u00e4\u00e4rtus. Konto v\u00f5idakse kaaperdada kas kasutaja poolt millegi tegemise v\u00f5 millegi tegemata j\u00e4tmise tagaj\u00e4rjel v\u00f5i teenusepakkuja k\u00fcberr\u00fcnde ohvriks langemise tagaj\u00e4rjel. Kuidas aru saada, et sinu konto on kaaperdatud? Sotsiaalmeediakonto kaaperdamise puhul v\u00f5ivad sinu seinale ilmuda teated, mida sa ise kirjutanud pole v\u00f5i su tuttavad v\u00f5ivad saada teateid, mida sa ise kirjutanud ei ole. Samuti v\u00f5id kuulda oma s\u00f5pradelt-tuttavatelt, et nad on saanud sinult teateid, linke v\u00f5i e-kirju, mida sa tead, et pole ise saatnud.<\/p>\r\nKui avastad, et sinu konto on kaaperdatud, siis k\u00f5ige esimese sammuna peaks kindlasti muutma \u00e4ra vastava teenuse salas\u00f5na. Samuti tuleks muuta k\u00f5ikide teiste keskkondade salas\u00f5nad, kui oled sama salas\u00f5na kasutanud ka mujal. J\u00e4rgmise sammuna v\u00f5iks teavitada s\u00f5pru-tuttavaid juhtunust ning seej\u00e4rel eemaldada k\u00f5ik postitused, mida sa ise pole teinud. Lisaks, kui sa seda juba teinud ei ole, on soovitatav v\u00f5tta kasutusele kaheastmeline autentimine, mida paljud e-posti ja sotsiaalmeedia platvormid pakuvad.\r\n\r\nKui sulle tundub, et kellegi teise konto on kaaperdatud sealt saabuvate imelike s\u00f5numite t\u00f5ttu, tuleb kindlasti enne linkidele kl\u00f5psamist v\u00f5i manuste avamist j\u00e4rele m\u00f5elda, kas see inimene p\u00e4riselt teeks selliseid postitusi, kas ta jagaks selliseid linke, kas postitus v\u00f5i e-kiri tundub \u00f5ige olevat v\u00f5i kas inimene on t\u00f5esti reisil ja rahah\u00e4das. Kui kahtled, tasub v\u00f5tta inimesega \u00fchendust ja k\u00fcsida j\u00e4rele. Ning igal juhul on m\u00f5istlik inimesele teada anda, et tema kontolt saabub imelikke teateid.\r\n<h1>Mida saavad kurjategijad teha kaaperdatud meilikontoga?<\/h1>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-124 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/varastatud-meilikonto.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"417\" \/>\r\n<h1 id=\"yui_3_17_2_1_1545067183841_29\">Piraatlusest<\/h1>\r\nPiraatlus on seotud autorlusega. Igal autoril on \u00f5igus saada oma loodu kasutamise eest tasu - t\u00f6\u00f6andjalt v\u00f5i muud moodi, kui autor ei ole just andnud oma loomingut teistmoodi edasi jagamiseks. N\u00e4iteks v\u00f5ib autor loobuda oma teose autori\u00f5igusest ja anda selle rahva \u00fchisomandiks. Enamasti see nii aga ei ole, kuigi paljud autorid on n\u00f5us, et nende loodut kasutatakse tasu maksmata hariduses, n\u00e4iteks \u00f5petamisel v\u00f5i vahel ka \u00e4ri tegemiseks, kui nende autorlusele on selgelt viidatud. \u00dcks laiemalt levinud v\u00f5imalus oma loodud sisu jagamise selgitamiseks on Creative Commons.\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\n[h5p id=\"9\"]\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\n<span class=\"\">Uurige antud veebilehelt, millist liiki teose jagamise v\u00f5imalusi on? Mida t\u00e4hendavad pildil \u00e4ra toodud m\u00e4rgendid <\/span>\u00a0-\u00a0<a href=\"https:\/\/creativecommons.org\/share-your-work\/\">kliki siia<\/a>\r\n<div class=\"box generalbox center clearfix p-y-1\">\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\n<img class=\"alignnone wp-image-150 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/creative-commons-783531_960_720.png\" alt=\"\" width=\"960\" height=\"531\" \/>\r\n\r\nEnamik inimesi kasutab tehnikat m\u00f5tlemata, kuskohast see tuleb, kes on selle loonud ja kas selle eest on ka keegi makstud. Paljud arvavad, et kui riistvara ehk seadme enda eest on makstud, siis sellest piisab. Tegelikkuses tuleb maksta ka tarkvara kasutuslitsentsi eest. Pea liiva alla peitmine ei ole lahendus! Ehk seda teemat ei tasu ignoreerida.\r\n\r\nN\u00e4iteks Windows kuulub ettev\u00f5ttele Microsoft ja k\u00f5ik inimesed, kes seda kasutavad peaksid, olema litsentsi eest tasunud. Litsents annab teile \u00f5iguse seda kasutada just ainult selles konkreetses arvutis, mitte laenata seda oma s\u00f5pradele, m\u00fc\u00fca v\u00f5i kui te enam seda ei kasuta, siis \u00e4ra kinkida. T\u00e4pselt sama lugu on Microsoft Office\u00b4ga, PhotoShop\u00b4ga kui ka paljude teiste asjadega, mida armastatakse kasutada.\r\n\r\nKui me teadlikult levitame v\u00f5i m\u00fc\u00fcme autori\u00f5igusega kaitstud teost (kirjandus-, kunsti\u2013 v\u00f5i teadusteos), siis on tegemist piraatlusega. K\u00f5ige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, filmid, videom\u00e4ngud, arvutitarkvara. Piraatlus on \u00f5igusvastane tegevus ning on karistatav.\r\n\r\nLaialdaselt on levinud selline piraatluse vorm, et \u00fcks tarbija ostab sisu ja 10 s\u00f5pra laevad endale sellest koopia. Tuleb tunnistada, et mida kallim on toote hind, seda suurem on kiusatus seda ka edasi jagada. See ei ole aga legaalne tegevus.\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\n[h5p id=\"14\"]\r\n\r\nKuidas valida legaalselt tarkvara:\r\n<ul>\r\n \t<li>On olemas prooviversioone tarkvarast, mida saate kasutada n\u00e4iteks 30 p\u00e4eva tasuta. Samas te ei v\u00f5i kasutada seda tarkvara peale 30 p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumist.<\/li>\r\n \t<li>On v\u00f5imalus tarkvara osta, n\u00e4iteks mitmetel toodetel on kooliversioonid, mis maksavad tunduvalt v\u00e4hem kui t\u00e4iskarbitoode. Vaata hindu siit: <a href=\"http:\/\/www.soft.ee\/\">http:\/\/www.soft.ee\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>On v\u00f5imalus kasuta tasuta tarkvara, nt MS Office asemel kasutatakse koolides sageli Libre Office\u00b4t v\u00f5i Windowsi asemel kasutatakse Linuxit.<\/li>\r\n \t<li>On v\u00f5imalus osta legaalselt tasulist tarkvara.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nTarkvarapiraatluse varjuk\u00fcljed on:\r\n<ul>\r\n \t<li>tarkvaratootja ei saa oma toote eest raha = ta ei saa oma toodet edasi arendada, seega, kui ta l\u00e4heb pankrotti, siis ei ole kellelgi enam v\u00f5imalus antud toodet kasutada,<\/li>\r\n \t<li>allat\u00f5mmatav piraatkoopia on 99% t\u00f5en\u00e4osusega juba m\u00f5ne viirusega nakatatud - seega annate ise kurikaeladele v\u00f5imaluse oma arvutis tegutseda. Tasuta l\u00f5unaid ei ole olemas!<\/li>\r\n \t<li>teil endal on oht saada seaduse poolt karistatud ja j\u00e4\u00e4da ilma oma arvutist (kontrolle teostatakse nt lennujaamas v\u00f5i merepiiril) v\u00f5i kui keegi kaebab teie peale, siis politsei tuleb koos BSAga kontrollima. Eriti kerge on j\u00e4\u00e4da vahele, kui kuulutate avalikult, et kasutate teatud programme.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nPS! Kui teil ei ole ostut\u0161ekki, siis on potentsiaalselt tegemist piraatlusega, sest kui tuleb kontroll ja teil ei ole t\u0161ekki ette n\u00e4idata, siis eeldatakse, et te ei ole selle asja eest maksnud. Kui arvuti ostsite, siis peab olema ostut\u0161eki peal m\u00e4rgitud, mille eest olete tasunud.\r\n\r\nMida teha, kui avastate, et teie arvutis on piraattarkvara? V\u00f5imalusi on erinevaid: a. legaliseerida ehk osta vajalik tarkvara; b. mitte kuulutada, et teie arvutis on illegaalne tarkvara (sh ei tasu kuulutada ka, et \"oskan ja kasutan Photoshop\u00b4i\", sest see v\u00f5ib saada aluseks, et teie arvutit tuleb BSA kontrollima).\r\n\r\n....................\r\n\r\n\u00dcsna v\u00e4he r\u00e4\u00e4gitakse Eestis aga piraatlusest muusika v\u00f5i filmide allalaadimise v\u00f5tmes. Tegelikkuses on tegemist t\u00e4pselt samalaadse tegevusega, mis tarkvara (sh m\u00e4ngudega) seoses. Kui olete \"koguja\" ehk laete alla hulganisti muusikat, filme, seriaale ning jagate neid ka edasi teistele, siis hakkab teie tegevuse kohta politsei kindlasti huvi tundma. Soovitame muuta oma harjumust asju alla laadida ja kasutada pigem striimi ehk online-vaatamise v\u00f5imalusi. Kui vaatate asja m\u00f5nelt veebilehelt, teenusest v\u00f5i Youtubest, siis see tegevus on legaalne. Saate kogeda k\u00f5iki asju nagu varem, aga ei sea ennast ohtu. Muidugi, kui antud teenus veebis on tasuline, siis tuleks selle eest ka maksta, mitte otsida viise, kuidas tasu maksmist v\u00e4ltida.\r\n\r\nN\u00e4ide: Taanis ja Inglismaal on \u00fche faili (pilt, video, helifail vm) puhul trahvi suuruseks ~2000 eurot. See oleneb kohtuotsusest. M\u00f5ned isikud on saanud trahvi v\u00e4hem, m\u00f5ned maksimumsumma ulatuses. Fakt on aga see, et failid tuleb koos trahvi tasumisega arvutist eemaldada. Kuna tegemist ei ole automatiseeritud protsessiga, siis enamasti v\u00f5etakse teie arvuti politsei poolt \u00e4ra ja kontrollitakse, kontrolli ajal te oma arvutit kasutada ei saa, samuti ei maksta kompensatsiooni (et te ei saa arvutit kasutada). Seega ei ole teil erilist kasu arvutist, mis seisab 1-2 aastat kusagil politseis arvel kui asit\u00f5end teie kohtujuhtumis.\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\n<p class=\"no-overflow\">V\u00f5rrelge erinevaid tarkvarasid: <span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">Microsoft Office,\u00a0<\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">Google Chrome, <\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">Microsoft W<\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">indows<\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">\u00a010 OS,\u00a0<\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">VLC media player,\u00a0<\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">Adobe Acrobat Reader, <\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">iTunes,\u00a0<\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">WhatsApp.\u00a0<\/span><\/p>\r\n\r\n<div class=\"no-overflow\">\r\n<ul>\r\n \t<li><span class=\"\">Mis litsents neile kehtib?<\/span><\/li>\r\n \t<li><span class=\"\">Kust on v\u00f5imalik neid legaalselt alla laadida?<\/span><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\nTutvuge materjaliga \u201cAutori\u00f5igused?\u201d: <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigused\">https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigused<\/a>\r\n\r\nLahendage e-testid, mis on antud lehel.\r\n\r\nVastake k\u00fcsimustele:\r\n<ul>\r\n \t<li>Kuidas v\u00f5in teiste autorite t\u00f6id kasutada?<\/li>\r\n \t<li>Millised on minu \u00f5igused autorina?<\/li>\r\n \t<li>Mis on avatud sisulitentsid?<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>2025. aastal uued videod Video\u00f5psilt<\/h1>\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/vTq7T2X4US8?si=adO_7hfgPY6stM2L[\/embed]\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/tNU-5eoc8pY?si=srWQndljJU26LyPw[\/embed]\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/7Zd2kraDzwc?si=oGzXggDR7EeO6wdy[\/embed]\r\n\r\n<span style=\"font-family: 'Cormorant Garamond', serif;font-size: 1.80225em;font-weight: bold\">Lisalugemiseks<\/span>\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<ul>\r\n \t<li>Ria blogi: <a href=\"https:\/\/blog.ria.ee\/kuberturvalisuse-abc\/\">https:\/\/blog.ria.ee\/kuberturvalisuse-abc\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>Inforgaafik \"Mis on sinu kodu n\u00f5rkused\": <a href=\"http:\/\/www.visualcapitalist.com\/stop-home-iot-hacking\/\">http:\/\/www.visualcapitalist.com\/stop-home-iot-hacking\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>Internetipettuste kohta saab t\u00e4psemalt lugeda siit: <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Internetipettus\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Internetipettus\u00a0<\/a><\/li>\r\n \t<li>Autor ja tema \u00f5igused: <a href=\"https:\/\/eau.org\/mis-on-autorioigus\/\">https:\/\/eau.org\/mis-on-autorioigus\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>BSA - The Software Alliance: <a style=\"text-align: initial;font-size: 1em\" href=\"https:\/\/www.bsa.org\/\">https:\/\/www.bsa.org\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>Geenius, 2018 : BSA: 41% Eestis kasutatavast tarkvarast on piraattarkvara: <a style=\"text-align: initial;font-size: 1em\" href=\"https:\/\/geenius.ee\/uudis\/bsa-41-eestis-kasutatavast-tarkvarast-on-piraattarkvara\/\">https:\/\/geenius.ee\/uudis\/bsa-41-eestis-kasutatavast-tarkvarast-on-piraattarkvara\/<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Lisavaatamiseks<\/h1>\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=_QdPW8JrYzQ&amp;t=2s[\/embed]\r\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\r\nAndke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin - <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSf9X77D03g8qHSK5Drp0B30rh8VdH1ffn7fPK_NktXOhgcvhw\/viewform\">kliki siia<\/a>","rendered":"<p>Antud\u00a0peat\u00fckk annab \u00fclevaate:<\/p>\n<ul>\n<li>Kes-keda-miks-mida r\u00fcndab?<\/li>\n<li>R\u00fcndevektoritest<\/li>\n<li>Pettustest ja k\u00fcberkuritegudest ning kahjust, mida see p\u00f5hjustab<\/li>\n<li>Piraatlusest ja autorikaitsest<\/li>\n<\/ul>\n<h1>Ole kodus ja t\u00f6\u00f6l turvaline!<\/h1>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-6\" title=\"K\u00fcberteadlikus t\u00f6\u00f6l olles\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/2KmkIX0CpaQ?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Kes, miks, kuidas ja mida r\u00fcndab?<\/h1>\n<p>K\u00fcberkurjategijaid on mitut liiki:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>K\u00fcberkurjategijad<\/strong> ehk tavalised kurjategijad, nende<b>\u00a0<\/b>eesm\u00e4rk r\u00fcndamisel on eelk\u00f5ige mingit liiki isikliku kasu saamine: rahaline, t\u00e4helepanu v\u00f5i reklaam. K\u00fcberkurjategijad r\u00fcndavad nii tavakasutajaid, ettev\u00f5tteid kui ka riigiaparaati &#8211; kui leitakse, et on v\u00f5imalik oma isikliku kasu saamiseks vajalikku tulemust saavutada, siis otsitakse, kas otsene sihtm\u00e4rk v\u00f5i muu viis oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks.<\/li>\n<li><b>H\u00e4ktivistid <\/b>&#8211; isikud, kes soovivad eelk\u00f5ige t\u00e4helepanu saavutada mingisuguse tegevuse v\u00f5i eesm\u00e4rgi esile t\u00f5stmiseks v\u00f5i selle saavutamiseks. H\u00e4ktivistid otsivad endale sihtm\u00e4rgi vastavalt oma tegevuse soovitud l\u00f5ppeesm\u00e4rgile &#8211; selleks v\u00f5ivad olla nii ettev\u00f5tted kui riigiaparaat, aga teatud juhtudel ka tavakasutaja.<\/li>\n<li><b>Riigid<\/b>, kes r\u00fcndavad teisi riike (riigi ametnikke\/s\u00f5jav\u00e4elasi jt) k\u00fcberruumis ja k\u00fcbervahenditega ning nende eesm\u00e4rgiks on saada teatud liiki poliitilist v\u00f5i s\u00f5jalist kasu.<\/li>\n<\/ul>\n<p>K\u00fcberkuritegevus v\u00f5ib tekitada peamiselt kolme liiki kahju: k\u00fcberkurjategijad v\u00f5ivad varastada informatsiooni, v\u00e4\u00e4rkasutada identiteete ja informatsiooni v\u00f5i v\u00e4\u00e4rkasutada ressursse (arvutusv\u00f5imsust).<\/p>\n<h1>R\u00fcndevektorid<\/h1>\n<p>K\u00f5ik \u00fclal loetletud r\u00fcndajad kasutavad oma tegevuses erinevaid r\u00fcndevektoreid. <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/13-rundevektor\">R\u00fcndevektor\u00a0<\/a>on arvutis\u00fcsteemi tungimiseks ja\/v\u00f5i sinna kahjustava lasti (troojani, nuhkvara vms) paigutamiseks s\u00fcsteemi n\u00f5rkuse \u00e4rakasutamise tee v\u00f5i vahend.<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">R\u00fcndevektor<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>R\u00fcndevektor on viis arvutis\u00fcsteemi tungimiseks s\u00fcsteemi n\u00f5rkuse (n\u00e4iteks tarkvaravea) \u00e4rakasutamine.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>R\u00fcndevektoreid on \u00e4\u00e4rmiselt palju, sest praktiliselt iga s\u00fcsteemi osa on v\u00f5imalik (v\u00e4hemalt teoreetiliselt) erinevat moodi r\u00fcnnata.\u00a0Kui s\u00fcsteemis on avastatud turvaauk, siis saab seda n\u00f5rkust kasutada r\u00fcndevektorina. Turvaauk v\u00f5ib olla viga s\u00fcsteemis v\u00f5i ka s\u00fcsteemi loogikas. N\u00e4iteks v\u00f5ib juhtuda (kuigi ei tohiks), et netipoes saab tellida kaupa negatiivses koguses, n\u00e4iteks -4 (miinus neli) telekat. Kui selline n\u00f5rkus on netipoe s\u00fcsteemis avastatud, siis saab seda \u00e4ra kasutada r\u00fcndevektorina oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks. V\u00f5ib-olla on s\u00fcsteem ehitatud nii, et negatiivse koguse korral kantakse kauba n-\u00f6 ostmisel raha hoopis ostja kontole.<\/p>\n<p>Tehniliste r\u00fcndevektorite leidmisel otsitakse sageli viise s\u00fcsteemi kasutamiseks, mille peale s\u00fcsteemi loojad pole m\u00f5elnud. N\u00e4iteks v\u00f5ib olla v\u00f5imalik droonide abil toimetada pealtkuulamisseadmed r\u00fcnnatava organisatsiooni sisev\u00f5rku. Veel on v\u00f5imalik nakatada kahjurvaraga m\u00f5ni veebileht, mida potentsiaalne ohver suure t\u00f5en\u00e4osusega k\u00fclastab. Kui vastav kahjurvara ohvri k\u00e4est t\u00e4iendavat tegevust (nt OK nupu vajutamist) ei n\u00f5ua, siis on tegu <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/3185-drive-by-attack\">vaatenakkusega\u00a0<\/a>(drive-by attack), mis toimub lihtsalt mingi selleks h\u00e4kitud veebisaidi k\u00fclastamisel v\u00f5i e-kirja (kirja enda, mitte enam manuse v\u00f5i lingi) avamisel (v\u00f5i isegi \u00fchekordsel meiliteate rea kl\u00f5psamisel). Kahjurkoodi peitmiseks veebilehele on levinud m\u00e4rkamatu (peaaegu n\u00e4htamatu) alampaneeli loomine elemendina iFrame<\/p>\n<p>Lisaks on mitmeid r\u00fcndevektoreid, mis on seotud inimestega. Nimelt on sageli lihtsam inimest m\u00f5jutada, kui hakata masinatest turvaauke otsima ning see on ka k\u00fcberkurjategijatele m\u00e4rksa odavam viis oma r\u00fcnnakuid l\u00e4bi viia. \u00dcle 90% r\u00fcnnetest toimub inimeste, mitte masinate vastu. N\u00e4iteks saab inimeselt k\u00fcsida tundlikke andmeid e-maili teel (kalastus ehk p<i>hishing<\/i>). Kui e-mail on loodud spetsiaalselt \u00fchele kindlale inimesele, siis on tegu harpuunimisega (<i>spearphishing<\/i>). Muidugi on ka lihtsalt v\u00f5imalik inimestele palju reklaamkirju saata, mida nad ei ole tellinud ega soovi saada (r\u00e4mpspost ehk\u00a0<i>spam<\/i>). Vaadake t\u00e4psemalt videost!<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-1\" title=\"K\u00fcberturvalisuse koolitusmaterjal: kalastamine\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/yCkSzrjDuvs?list=PLNPWRftK1TNpBrPjlaYgInkrePCf38saZ\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Nagu eelnevalt \u00f6eldud, on erinevaid r\u00fcndevektoreid ja -meetmeid v\u00e4ga palju, t\u00e4psemalt tutvu nende kirjeldustega\u00a0<a href=\"https:\/\/heimdalsecurity.com\/blog\/cyber-attack\/\">siin<\/a>.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-126 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"351\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack.jpg 924w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-300x114.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-768x292.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-65x25.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-225x85.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-350x133.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 924px) 100vw, 924px\" \/> <img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-127 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-2.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"579\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-2.jpg 924w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-2-300x188.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-2-768x481.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-2-65x41.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-2-225x141.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/types-of-cyber-attack-2-350x219.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 924px) 100vw, 924px\" \/><\/p>\n<div id=\"h5p-31\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-31\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"31\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"K\u00fcberkurjategijaid\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<h2 id=\"yui_3_17_2_1_1545064541640_30\">Pettused ja k\u00fcberkuriteod<\/h2>\n<p>Erinevatel hinnangutel l\u00e4heb k\u00fcberkuritegevus maailmale maksma 600 miljardit dollarit aastas (<a href=\"https:\/\/www.csis.org\/analysis\/economic-impact-cybercrime\">info,<\/a> jpm), s.o 1% \u00fclemaailmsest SKP-st. K\u00fcberkuriteod on kuriteod, mis on pandud toime sidev\u00f5rkude ja infos\u00fcsteemide abil v\u00f5i nende vastu.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\">K\u00fcberkurjategijate tegevuse peamine eesm\u00e4rk on teenida raha ning k\u00fcberkuritegevus m\u00f6\u00f6dus hiljuti oma \u201ckasumlikkuse\u201d poolest narkokuritegevusest ja t\u00f5usis sellega esikohale kuriteoliikide seas.\u00a0Kui k\u00f5ige suurema osa k\u00fcberkuritegudest moodustavad t\u00e4nap\u00e4eval raha teenimise eesm\u00e4rgil toime pandud kuriteod, ei ole see ainus motivatsioon \u2013 kuritegusid pannakse toime ka uudishimust v\u00f5i huligaansusest. Lisaks varalise kasu saamise eesm\u00e4rgil toime pandud kuritegudele toimub k\u00fcberruumis ka ebaseadusliku materjali levitamine, ahistamine, kelmus, inimeste m\u00f5jutamine, intellektuaalse omandi vargus jne.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\">K\u00f5ige \u00fcldisemalt v\u00f5ib k\u00fcberkuritegusid liigitada kolmeks: 1) isikuvastased k\u00fcberkuriteod; 2) omandivastased k\u00fcberkuriteod; 3) riigivastased k\u00fcberkuriteod.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\">Isikuvastased k\u00fcberkuriteod sisaldavad endas erinevat liiki ahistamist, ebaseaduslikku ligip\u00e4\u00e4su seadmetele, finantskuritegusid, identiteedivargust jne. Omandivastased k\u00fcberkuriteod on pahavara levitamine, intellektuaalomandi vargus, arvutiressursi vargus, arvutiressursi ebaseaduslik kasutamine jne. Riigivastased k\u00fcberkuriteod on k\u00fcberterrorism, rahapesu jne.<\/p>\n<p>Videost n\u00e4ete, milline kuritegevus toimub Tumeveebis. Paljastusi jagab Radar (2018).<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?time_continue=1&#38;v=1VdE3u4QcpU\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?time_continue=1&amp;v=1VdE3u4QcpU<\/a><\/p>\n<h1>Mis on k\u00fcberpettus? Missugust kahju see p\u00f5hjustab?<\/h1>\n<p style=\"font-weight: 400\">K\u00fcberpettuse puhul on enamasti tegu kindlaks \u00fclesandeks loodud ja disainitud pahavaraga. Selleks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks tarkvara, mis loob ebavajalikke v\u00f5rgu\u00fchendusi, et serverit koormata v\u00f5i tarkvara, mis kopeerib illegaalselt konfidentsiaalset informatsiooni ja saadab selle v\u00f5rku. Lisaks v\u00f5ib k\u00fcberpettusena k\u00e4sitleda ka k\u00e4sklust, mille sisestamisel k\u00e4sureale v\u00f5i veebivormi midagi negatiivset ja ootamatud juhtub. N\u00e4iteks k\u00e4sk, millega saab veebi kaudu andmebaasi \u00e4ra kustutada. Samuti kasutatakse k\u00fcberpettusena terminit &#8220;sotsiaalne manipulatsioon&#8221; (social engineering), mis on viis inimesi manipuleerida, eesm\u00e4rgiga saada ohvritelt konfidentsiaalset infot v\u00f5i suunata neid tegema teatud kindlaid tegevusi. Enamikel juhtudel ei puutu ohver kunagi r\u00fcndajaga n\u00e4ost-n\u00e4kku kokku.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks Eesti Pangaliit on avanud eestikeelse lehe, kus nad tutvustavad enimlevinud pettuseid: <a href=\"https:\/\/pettuseinfo.ee\/\">https:\/\/pettuseinfo.ee\/\u00a0<\/a><\/p>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">K\u00fcberpettus<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>K\u00fcberpettus on IT-vahendite abil toimepandud pettus (n\u00e4iteks nn Nigeeria kiri).<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p><span class=\"\">Avage veebileht <a href=\"https:\/\/www.scamwatch.gov.au\/types-of-scams\">https:\/\/www.scamwatch.gov.au\/types-of-scams<\/a> ja uurige:<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span class=\"\">Millist liiki pettuseid on olemas ja tehke sellest \u00fclevaade teistele (iga grupp valib erineva teema).<\/span><\/li>\n<li><span class=\"\">Milliste pettustega olete ise v\u00f5i on sinu tuttavad kokku puutunud?<\/span><\/li>\n<li><span class=\"\">Millest ei ole varem kuulnud?<\/span><span class=\"\">\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-117 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kyberkuriteod-1024x811.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"811\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kyberkuriteod-1024x811.png 1024w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kyberkuriteod-300x238.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kyberkuriteod-768x608.png 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kyberkuriteod-65x51.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kyberkuriteod-225x178.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kyberkuriteod-350x277.png 350w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/kyberkuriteod.png 1261w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<h1>Petukirjad ja nende n\u00e4ited Eestist ja mujalt<\/h1>\n<p>Petukirjad v\u00f5ivad v\u00e4lja n\u00e4ha t\u00e4iesti tavaliste kirjadena, kuid nad on tavaliselt l\u00fchikesed, sisaldavad kirjavigu v\u00f5i vale keelekasutust. Pettusele viitavad veel ka n\u00e4iteks imelik saatja aadress, saatja nime ja aadressi erinevus, kirjavead saatja aadressis v\u00f5i kirjavead kirja sees. Samuti n\u00f5uavad petukirjad tavaliselt kiiret reageerimist ja sisaldavad mingit \u00e4hvardust (kui sa kohe kontot ei kinnita vajutades siia lingile, siis see suletakse; maksa raha, muidu avaldame video).<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>Kuidas pettusi \u00e4ra tunda? <\/strong>Petukirjade puhul tuleb kindlasti p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu saatja nimele ja aadressile. Kas need on korrektsed ning kas \u00fcks vastab teisele? Samuti tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata \u00f5igekirjale &#8211; kuigi k\u00fcberkurjategijad on muutunud ka eesti keeles professionaalsemaks, v\u00f5ib neis enamasti ikka leida \u00f5igekirja- v\u00f5i loogikavigu. Veel tuleks m\u00f5elda, kas kirja saatja (isegi, kui kiri tundub olevat legitiimsest allikast) ikka t\u00f5esti k\u00fcsiks sellist informatsiooni e-kirja teel? Ka petulehtede puhul tuleb p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu lehe aadressile, isegi t\u00e4iesti \u00f5igena tunduva petulehe puhul v\u00f5ivad olla kirjavead (&#8220;o&#8221; v\u00f5i &#8220;0&#8221;, &#8220;1&#8221; v\u00f5i &#8220;l&#8221; jne). Samuti tuleb loogiliselt m\u00f5elda, kas \u00fcks v\u00f5i teine leht p\u00e4riselt k\u00fcsib infot, mida vastaval lehel k\u00fcsitakse?<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\u00dcks levinud petukirjade alaliike on \u00f5ngitsemine (ingl k phishing) ehk andmep\u00fc\u00fck. See on selline k\u00fcberpettuse viis, millega \u00fcritatakse kasutajalt saada isiklikku v\u00f5i finantsilist informatsiooni. \u00d5ngitsemise eesm\u00e4rk on teenida raha, v\u00f5tta \u00fcle kasutaja konto v\u00f5i arvuti\/nutiseade. \u00d5ngitsemine v\u00f5ib toimuda e-kirja, sotsiaalmeedia, veebilehtede v\u00f5i foorumite kaudu. Tavaliselt saadetakse ohvrile e-kirja manusena fail v\u00f5i veebilehe link, mida avades nakatub kasutaja arvuti pahavaraga v\u00f5i satub nakatunud veebilehele. E-kiri ja selle saatja (v\u00f5i lingi saatja sotsiaalv\u00f5rgustikus) sarnanevad tavaliselt usaldusv\u00e4\u00e4rsele allikale v\u00f5i isikule (nt pank, veebipood, ettev\u00f5te, aga ka tuttavad inimesed).<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-118 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri-1.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"633\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri-1.jpg 924w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri-1-300x206.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri-1-768x526.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri-1-65x45.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri-1-225x154.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri-1-350x240.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 924px) 100vw, 924px\" \/><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-119 size-full\" style=\"font-size: 1em\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri2.jpg\" alt=\"\" width=\"1073\" height=\"672\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri2.jpg 1073w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri2-300x188.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri2-768x481.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri2-1024x641.jpg 1024w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri2-65x41.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri2-225x141.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri2-350x219.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 1073px) 100vw, 1073px\" \/><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-120 size-full\" style=\"font-size: 1em\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri3.jpg\" alt=\"\" width=\"1363\" height=\"672\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri3.jpg 1363w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri3-300x148.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri3-768x379.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri3-1024x505.jpg 1024w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri3-65x32.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri3-225x111.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/petukiri3-350x173.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 1363px) 100vw, 1363px\" \/><\/p>\n<div id=\"h5p-10\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-10\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"10\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Petukirjad\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<h1>Petulehed<\/h1>\n<p>Petulehed v\u00f5ivad v\u00e4lja n\u00e4ha t\u00e4iesti tavaliste veebilehtedena, kuid vaadeldes aadressiriba, esinevad selles tavaliselt vead v\u00f5i on aadressireal hoopis erinev aadress sellest, mis on kirjas lehel endal. Pettusele viitab ka see, kui selles k\u00fcsitakse liiga palju detaile v\u00f5i n\u00f5utakse viivitamatut tegutsemist.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>Kuidas pettusi \u00e4ra tunda?<\/strong> Petulehtede puhul tuleb p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu lehe aadressile, isegi \u00f5igena tunduva petulehe puhul v\u00f5ivad olla kirjavead (&#8220;o&#8221; v\u00f5i &#8220;0&#8221;, &#8220;1&#8221; v\u00f5i &#8220;l&#8221; jne). Samuti tuleb loogiliselt m\u00f5elda, kas \u00fcks v\u00f5i teine leht k\u00fcsib ka kogu seda infot, mida vastaval lehel teilt k\u00fcsitakse?<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-121 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/Facebook-petuleht.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"423\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/Facebook-petuleht.jpg 924w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/Facebook-petuleht-300x137.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/Facebook-petuleht-768x352.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/Facebook-petuleht-65x30.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/Facebook-petuleht-225x103.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/Facebook-petuleht-350x160.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 924px) 100vw, 924px\" \/> <img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-122 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/google-petuleht.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"433\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/google-petuleht.jpg 924w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/google-petuleht-300x141.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/google-petuleht-768x360.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/google-petuleht-65x30.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/google-petuleht-225x105.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/google-petuleht-350x164.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 924px) 100vw, 924px\" \/> <img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-123 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/MTA-petuleht.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"523\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/MTA-petuleht.jpg 924w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/MTA-petuleht-300x170.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/MTA-petuleht-768x435.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/MTA-petuleht-65x37.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/MTA-petuleht-225x127.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/MTA-petuleht-350x198.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 924px) 100vw, 924px\" \/><\/p>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p>Disaini petuleht.\u00a0<span style=\"text-align: initial;text-indent: 1em;font-size: 1em\">\u00dclesande eesm\u00e4rk on anal\u00fc\u00fcsida l\u00e4bi erinevaid veebilehti (e-poode) ja nende alusel disainida kokku n\u00e4ide \u00fchest kujundusest.<\/span><\/p>\n<ul>\n<li>\u00d5pilased otsivad internetis erinevaid e-poode ja tutvuvad nende turvalisusega 5-10 minutit.<\/li>\n<li>\u00d5pilased avavad enda oskustega vastavuses disainivahendi (Paint, tekstiredaktor, Inkscape, GIMP) Pixlr (Online) vms).<\/li>\n<li>Print Screen, l\u00f5ikamise jt disainit\u00f6\u00f6riistade kasutamise abil luuakse disain veebipoe esilehest, mis on ebaturvaline, aga p\u00fc\u00fcab n\u00e4ida turvaline.<\/li>\n<li>Postitage loodud esilehe pilt foorumisse vastuseks.<\/li>\n<li>Kirjutage selgituseks, mis on loodud pildi-veebilehe juurde, mis tekitab v\u00f5ltsturvalisust ja mille j\u00e4rgi aru saab, et tegelikult see nii ei ole.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00dclesande sooritamisel on abiks:<\/p>\n<ul>\n<li>N\u00e4ide veebilehest, mis tundub ja arvatavasti ka on ebaturvaline.<\/li>\n<li>Vihjed: https puudumine, toodete hinnad, &#8220;piiratud\/limited&#8221; pakkumine jne.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-187 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/epood.png\" alt=\"\" width=\"960\" height=\"540\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/epood.png 960w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/epood-300x169.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/epood-768x432.png 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/epood-65x37.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/epood-225x127.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/epood-350x197.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 960px) 100vw, 960px\" \/><\/p>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p>E-poodide lehek\u00fclgede turvalisuse testimine. \u00dclesande eesm\u00e4rk on anal\u00fc\u00fcsida ja testida erinevate e-poodide lehek\u00fclgede turvalisust j\u00e4rgneva lehek\u00fclje abil: <a href=\"https:\/\/www.scamadviser.com\/\">https:\/\/www.scamadviser.com\/<\/a><\/p>\n<ul>\n<li>Otsige internetis erinevaid e-poodide veebilehek\u00fclgi.<\/li>\n<li>Sisestage leitud e-poodide URL <a href=\"https:\/\/www.scamadviser.com\/\">https:\/\/www.scamadviser.com\/\u00a0<\/a>veeblihek\u00fcljele ja testi e-poe lehek\u00fclje turvalisust.<\/li>\n<li>Tutvustage tulemusi teistele.<\/li>\n<\/ul>\n<h1>Mida teha kui oled \u00f5ngitsuslehele oma info sisestanud?<\/h1>\n<p>Kui oled seda teinud, siis vaheta kindlasti kohe \u00e4ra oma vastava konto salas\u00f5na ja kui sul veel ei ole, aktiveeri kaheastmeline autentimine. Samuti m\u00f5tle, kas sul on sama salas\u00f5na kasutusel m\u00f5nes teises keskkonnas ning sellisel juhul vaheta ka sealsed salas\u00f5nad. \u00dcldise m\u00e4rkusena: v\u00e4ldi samade salas\u00f5nade kasutamist erinevates keskkondades!<\/p>\n<h1>Kontode kaaperdamine<\/h1>\n<p dir=\"ltr\">\u00dcksk\u00f5ik, millise konto\u00a0 (e-postkast, sotsiaalmeedia vm) v\u00f5ivad kurjategijad varastada ning sellel on nende jaoks v\u00e4\u00e4rtus. Konto v\u00f5idakse kaaperdada kas kasutaja poolt millegi tegemise v\u00f5 millegi tegemata j\u00e4tmise tagaj\u00e4rjel v\u00f5i teenusepakkuja k\u00fcberr\u00fcnde ohvriks langemise tagaj\u00e4rjel. Kuidas aru saada, et sinu konto on kaaperdatud? Sotsiaalmeediakonto kaaperdamise puhul v\u00f5ivad sinu seinale ilmuda teated, mida sa ise kirjutanud pole v\u00f5i su tuttavad v\u00f5ivad saada teateid, mida sa ise kirjutanud ei ole. Samuti v\u00f5id kuulda oma s\u00f5pradelt-tuttavatelt, et nad on saanud sinult teateid, linke v\u00f5i e-kirju, mida sa tead, et pole ise saatnud.<\/p>\n<p>Kui avastad, et sinu konto on kaaperdatud, siis k\u00f5ige esimese sammuna peaks kindlasti muutma \u00e4ra vastava teenuse salas\u00f5na. Samuti tuleks muuta k\u00f5ikide teiste keskkondade salas\u00f5nad, kui oled sama salas\u00f5na kasutanud ka mujal. J\u00e4rgmise sammuna v\u00f5iks teavitada s\u00f5pru-tuttavaid juhtunust ning seej\u00e4rel eemaldada k\u00f5ik postitused, mida sa ise pole teinud. Lisaks, kui sa seda juba teinud ei ole, on soovitatav v\u00f5tta kasutusele kaheastmeline autentimine, mida paljud e-posti ja sotsiaalmeedia platvormid pakuvad.<\/p>\n<p>Kui sulle tundub, et kellegi teise konto on kaaperdatud sealt saabuvate imelike s\u00f5numite t\u00f5ttu, tuleb kindlasti enne linkidele kl\u00f5psamist v\u00f5i manuste avamist j\u00e4rele m\u00f5elda, kas see inimene p\u00e4riselt teeks selliseid postitusi, kas ta jagaks selliseid linke, kas postitus v\u00f5i e-kiri tundub \u00f5ige olevat v\u00f5i kas inimene on t\u00f5esti reisil ja rahah\u00e4das. Kui kahtled, tasub v\u00f5tta inimesega \u00fchendust ja k\u00fcsida j\u00e4rele. Ning igal juhul on m\u00f5istlik inimesele teada anda, et tema kontolt saabub imelikke teateid.<\/p>\n<h1>Mida saavad kurjategijad teha kaaperdatud meilikontoga?<\/h1>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-124 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/varastatud-meilikonto.jpg\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"417\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/varastatud-meilikonto.jpg 924w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/varastatud-meilikonto-300x135.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/varastatud-meilikonto-768x347.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/varastatud-meilikonto-65x29.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/varastatud-meilikonto-225x102.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/varastatud-meilikonto-350x158.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 924px) 100vw, 924px\" \/><\/p>\n<h1 id=\"yui_3_17_2_1_1545067183841_29\">Piraatlusest<\/h1>\n<p>Piraatlus on seotud autorlusega. Igal autoril on \u00f5igus saada oma loodu kasutamise eest tasu &#8211; t\u00f6\u00f6andjalt v\u00f5i muud moodi, kui autor ei ole just andnud oma loomingut teistmoodi edasi jagamiseks. N\u00e4iteks v\u00f5ib autor loobuda oma teose autori\u00f5igusest ja anda selle rahva \u00fchisomandiks. Enamasti see nii aga ei ole, kuigi paljud autorid on n\u00f5us, et nende loodut kasutatakse tasu maksmata hariduses, n\u00e4iteks \u00f5petamisel v\u00f5i vahel ka \u00e4ri tegemiseks, kui nende autorlusele on selgelt viidatud. \u00dcks laiemalt levinud v\u00f5imalus oma loodud sisu jagamise selgitamiseks on Creative Commons.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div id=\"h5p-9\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-9\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"9\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Inimene tahab jagada oma tehtud fotot j\u00e4rgmiste litsentsi tingimuste j\u00e4rgi\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span class=\"\">Uurige antud veebilehelt, millist liiki teose jagamise v\u00f5imalusi on? Mida t\u00e4hendavad pildil \u00e4ra toodud m\u00e4rgendid <\/span>\u00a0&#8211;\u00a0<a href=\"https:\/\/creativecommons.org\/share-your-work\/\">kliki siia<\/a><\/p>\n<div class=\"box generalbox center clearfix p-y-1\">\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-150 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/creative-commons-783531_960_720.png\" alt=\"\" width=\"960\" height=\"531\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/creative-commons-783531_960_720.png 960w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/creative-commons-783531_960_720-300x166.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/creative-commons-783531_960_720-768x425.png 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/creative-commons-783531_960_720-65x36.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/creative-commons-783531_960_720-225x124.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/creative-commons-783531_960_720-350x194.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 960px) 100vw, 960px\" \/><\/p>\n<p>Enamik inimesi kasutab tehnikat m\u00f5tlemata, kuskohast see tuleb, kes on selle loonud ja kas selle eest on ka keegi makstud. Paljud arvavad, et kui riistvara ehk seadme enda eest on makstud, siis sellest piisab. Tegelikkuses tuleb maksta ka tarkvara kasutuslitsentsi eest. Pea liiva alla peitmine ei ole lahendus! Ehk seda teemat ei tasu ignoreerida.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks Windows kuulub ettev\u00f5ttele Microsoft ja k\u00f5ik inimesed, kes seda kasutavad peaksid, olema litsentsi eest tasunud. Litsents annab teile \u00f5iguse seda kasutada just ainult selles konkreetses arvutis, mitte laenata seda oma s\u00f5pradele, m\u00fc\u00fca v\u00f5i kui te enam seda ei kasuta, siis \u00e4ra kinkida. T\u00e4pselt sama lugu on Microsoft Office\u00b4ga, PhotoShop\u00b4ga kui ka paljude teiste asjadega, mida armastatakse kasutada.<\/p>\n<p>Kui me teadlikult levitame v\u00f5i m\u00fc\u00fcme autori\u00f5igusega kaitstud teost (kirjandus-, kunsti\u2013 v\u00f5i teadusteos), siis on tegemist piraatlusega. K\u00f5ige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, filmid, videom\u00e4ngud, arvutitarkvara. Piraatlus on \u00f5igusvastane tegevus ning on karistatav.<\/p>\n<p>Laialdaselt on levinud selline piraatluse vorm, et \u00fcks tarbija ostab sisu ja 10 s\u00f5pra laevad endale sellest koopia. Tuleb tunnistada, et mida kallim on toote hind, seda suurem on kiusatus seda ka edasi jagada. See ei ole aga legaalne tegevus.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div id=\"h5p-14\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-14\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"14\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Autoriseadus\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<p>Kuidas valida legaalselt tarkvara:<\/p>\n<ul>\n<li>On olemas prooviversioone tarkvarast, mida saate kasutada n\u00e4iteks 30 p\u00e4eva tasuta. Samas te ei v\u00f5i kasutada seda tarkvara peale 30 p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumist.<\/li>\n<li>On v\u00f5imalus tarkvara osta, n\u00e4iteks mitmetel toodetel on kooliversioonid, mis maksavad tunduvalt v\u00e4hem kui t\u00e4iskarbitoode. Vaata hindu siit: <a href=\"http:\/\/www.soft.ee\/\">http:\/\/www.soft.ee\/<\/a><\/li>\n<li>On v\u00f5imalus kasuta tasuta tarkvara, nt MS Office asemel kasutatakse koolides sageli Libre Office\u00b4t v\u00f5i Windowsi asemel kasutatakse Linuxit.<\/li>\n<li>On v\u00f5imalus osta legaalselt tasulist tarkvara.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Tarkvarapiraatluse varjuk\u00fcljed on:<\/p>\n<ul>\n<li>tarkvaratootja ei saa oma toote eest raha = ta ei saa oma toodet edasi arendada, seega, kui ta l\u00e4heb pankrotti, siis ei ole kellelgi enam v\u00f5imalus antud toodet kasutada,<\/li>\n<li>allat\u00f5mmatav piraatkoopia on 99% t\u00f5en\u00e4osusega juba m\u00f5ne viirusega nakatatud &#8211; seega annate ise kurikaeladele v\u00f5imaluse oma arvutis tegutseda. Tasuta l\u00f5unaid ei ole olemas!<\/li>\n<li>teil endal on oht saada seaduse poolt karistatud ja j\u00e4\u00e4da ilma oma arvutist (kontrolle teostatakse nt lennujaamas v\u00f5i merepiiril) v\u00f5i kui keegi kaebab teie peale, siis politsei tuleb koos BSAga kontrollima. Eriti kerge on j\u00e4\u00e4da vahele, kui kuulutate avalikult, et kasutate teatud programme.<\/li>\n<\/ul>\n<p>PS! Kui teil ei ole ostut\u0161ekki, siis on potentsiaalselt tegemist piraatlusega, sest kui tuleb kontroll ja teil ei ole t\u0161ekki ette n\u00e4idata, siis eeldatakse, et te ei ole selle asja eest maksnud. Kui arvuti ostsite, siis peab olema ostut\u0161eki peal m\u00e4rgitud, mille eest olete tasunud.<\/p>\n<p>Mida teha, kui avastate, et teie arvutis on piraattarkvara? V\u00f5imalusi on erinevaid: a. legaliseerida ehk osta vajalik tarkvara; b. mitte kuulutada, et teie arvutis on illegaalne tarkvara (sh ei tasu kuulutada ka, et &#8220;oskan ja kasutan Photoshop\u00b4i&#8221;, sest see v\u00f5ib saada aluseks, et teie arvutit tuleb BSA kontrollima).<\/p>\n<p>&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;..<\/p>\n<p>\u00dcsna v\u00e4he r\u00e4\u00e4gitakse Eestis aga piraatlusest muusika v\u00f5i filmide allalaadimise v\u00f5tmes. Tegelikkuses on tegemist t\u00e4pselt samalaadse tegevusega, mis tarkvara (sh m\u00e4ngudega) seoses. Kui olete &#8220;koguja&#8221; ehk laete alla hulganisti muusikat, filme, seriaale ning jagate neid ka edasi teistele, siis hakkab teie tegevuse kohta politsei kindlasti huvi tundma. Soovitame muuta oma harjumust asju alla laadida ja kasutada pigem striimi ehk online-vaatamise v\u00f5imalusi. Kui vaatate asja m\u00f5nelt veebilehelt, teenusest v\u00f5i Youtubest, siis see tegevus on legaalne. Saate kogeda k\u00f5iki asju nagu varem, aga ei sea ennast ohtu. Muidugi, kui antud teenus veebis on tasuline, siis tuleks selle eest ka maksta, mitte otsida viise, kuidas tasu maksmist v\u00e4ltida.<\/p>\n<p>N\u00e4ide: Taanis ja Inglismaal on \u00fche faili (pilt, video, helifail vm) puhul trahvi suuruseks ~2000 eurot. See oleneb kohtuotsusest. M\u00f5ned isikud on saanud trahvi v\u00e4hem, m\u00f5ned maksimumsumma ulatuses. Fakt on aga see, et failid tuleb koos trahvi tasumisega arvutist eemaldada. Kuna tegemist ei ole automatiseeritud protsessiga, siis enamasti v\u00f5etakse teie arvuti politsei poolt \u00e4ra ja kontrollitakse, kontrolli ajal te oma arvutit kasutada ei saa, samuti ei maksta kompensatsiooni (et te ei saa arvutit kasutada). Seega ei ole teil erilist kasu arvutist, mis seisab 1-2 aastat kusagil politseis arvel kui asit\u00f5end teie kohtujuhtumis.<\/p>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p class=\"no-overflow\">V\u00f5rrelge erinevaid tarkvarasid: <span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">Microsoft Office,\u00a0<\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">Google Chrome, <\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">Microsoft W<\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">indows<\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">\u00a010 OS,\u00a0<\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">VLC media player,\u00a0<\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">Adobe Acrobat Reader, <\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">iTunes,\u00a0<\/span><span class=\"\" style=\"font-weight: normal;text-align: initial;font-family: Lora, serif;font-size: 1em\">WhatsApp.\u00a0<\/span><\/p>\n<div class=\"no-overflow\">\n<ul>\n<li><span class=\"\">Mis litsents neile kehtib?<\/span><\/li>\n<li><span class=\"\">Kust on v\u00f5imalik neid legaalselt alla laadida?<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p>Tutvuge materjaliga \u201cAutori\u00f5igused?\u201d: <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigused\">https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigused<\/a><\/p>\n<p>Lahendage e-testid, mis on antud lehel.<\/p>\n<p>Vastake k\u00fcsimustele:<\/p>\n<ul>\n<li>Kuidas v\u00f5in teiste autorite t\u00f6id kasutada?<\/li>\n<li>Millised on minu \u00f5igused autorina?<\/li>\n<li>Mis on avatud sisulitentsid?<\/li>\n<\/ul>\n<h1>2025. aastal uued videod Video\u00f5psilt<\/h1>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-2\" title=\"Andmep\u00fc\u00fck. Pahavara. Identiteedivargus | VIDEO\u00d5PS K\u00fcberturvalisus #1\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/vTq7T2X4US8?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-3\" title=\"Kui h\u00e4kitav Sa oled? | VIDEO\u00d5PS K\u00fcberturvalisus #2\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/tNU-5eoc8pY?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-4\" title=\"Soovitusi k\u00fcberturvalisuse parandamiseks | VIDEO\u00d5PS K\u00fcberturvalisus #3\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/7Zd2kraDzwc?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'Cormorant Garamond', serif;font-size: 1.80225em;font-weight: bold\">Lisalugemiseks<\/span><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<ul>\n<li>Ria blogi: <a href=\"https:\/\/blog.ria.ee\/kuberturvalisuse-abc\/\">https:\/\/blog.ria.ee\/kuberturvalisuse-abc\/<\/a><\/li>\n<li>Inforgaafik &#8220;Mis on sinu kodu n\u00f5rkused&#8221;: <a href=\"http:\/\/www.visualcapitalist.com\/stop-home-iot-hacking\/\">http:\/\/www.visualcapitalist.com\/stop-home-iot-hacking\/<\/a><\/li>\n<li>Internetipettuste kohta saab t\u00e4psemalt lugeda siit: <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Internetipettus\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Internetipettus\u00a0<\/a><\/li>\n<li>Autor ja tema \u00f5igused: <a href=\"https:\/\/eau.org\/mis-on-autorioigus\/\">https:\/\/eau.org\/mis-on-autorioigus\/<\/a><\/li>\n<li>BSA &#8211; The Software Alliance: <a style=\"text-align: initial;font-size: 1em\" href=\"https:\/\/www.bsa.org\/\">https:\/\/www.bsa.org\/<\/a><\/li>\n<li>Geenius, 2018 : BSA: 41% Eestis kasutatavast tarkvarast on piraattarkvara: <a style=\"text-align: initial;font-size: 1em\" href=\"https:\/\/geenius.ee\/uudis\/bsa-41-eestis-kasutatavast-tarkvarast-on-piraattarkvara\/\">https:\/\/geenius.ee\/uudis\/bsa-41-eestis-kasutatavast-tarkvarast-on-piraattarkvara\/<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<h1>Lisavaatamiseks<\/h1>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-5\" title=\"This Is What Happens When You Reply to Spam Email | James Veitch | TED\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/_QdPW8JrYzQ?start=2&amp;feature=oembed\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\n<p>Andke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin &#8211; <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSf9X77D03g8qHSK5Drp0B30rh8VdH1ffn7fPK_NktXOhgcvhw\/viewform\">kliki siia<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":6,"menu_order":2,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-75","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":69,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/75","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"version-history":[{"count":54,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/75\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1069,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/75\/revisions\/1069"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/69"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/75\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=75"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=75"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=75"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=75"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}