{"id":81,"date":"2018-12-17T15:51:10","date_gmt":"2018-12-17T15:51:10","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/?post_type=chapter&#038;p=81"},"modified":"2023-09-23T05:19:21","modified_gmt":"2023-09-23T05:19:21","slug":"intsident","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/chapter\/intsident\/","title":{"raw":"Veebir\u00fcnded, v\u00f5rgulogid","rendered":"Veebir\u00fcnded, v\u00f5rgulogid"},"content":{"raw":"Antud\u00a0peat\u00fckk annab \u00fclevaate:\r\n<ul>\r\n \t<li>V\u00f5rgur\u00fcnnetest<\/li>\r\n \t<li>V\u00f5rgulogidest ja nende anal\u00fc\u00fcsimisest<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<div>\r\n<h1>R\u00fcnded v\u00f5rgust<\/h1>\r\nArvutid on \u00fcksteisega v\u00f5rku \u00fchendatud, et omavahel infot vahetada. K\u00f5ige suurem ja tuntuim v\u00f5rgustik on internet, aga saab teha ka v\u00e4iksemaid v\u00f5rgustikke, mis ei ole (avalikku) internetti \u00fchendatud. N\u00e4iteks LAN-\u00fcritustel (LAN = Local Area Network) \u00fchendavad arvutim\u00e4nguhuvilised oma arvutid omavahel, et \u00fcksteisega virtuaalselt v\u00f5istelda. V\u00f5ib \u00f6elda, et enamik k\u00fcberr\u00fcndeid tuleneb t\u00e4nap\u00e4eval internetist, seega kasutades arvutiv\u00f5rkusid. Ometi ei kutsuta n\u00e4iteks Nigeeria petukirjade saatmist v\u00f5rgur\u00fcndeks, sest nende r\u00fcnnete k\u00f5ige eristuvam joon ei ole v\u00f5rguga otseselt seotud. Neid kirju v\u00f5iks ka n\u00e4iteks tavapostiga saata.\r\n\r\n<\/div>\r\nV\u00f5rgur\u00fcnnete puhul r\u00fcnnatakse j\u00e4llegi turbe k\u00f5iki omadusi: k\u00e4ideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus. K\u00e4ideldavusr\u00fcnnakud v\u00f5tavad tavaliselt teenust\u00f5kestusr\u00fcnnaku kuju. N\u00e4iteks eelpool mainitud \u201cping\u201d p\u00e4ringuid saadetakse \u00fche serveri pihta tohututes kogustes ja server ei jaksa enam k\u00f5igile vastata ning tekib \u00fclekoormus (nii nagu isegi hea \u00f5pilane ei pruugi jaksata erinevatele \u00f5petajatele korraga vastata). Selliseid r\u00fcndeid nimetatakse sageli DoS (Denial of Service) r\u00fcnnakuteks. Eriti keeruline on sellisete r\u00fcnnakute vastu v\u00f5idelda, kui need tulevad sadadest eri kohtadest \u00fcle kogu maailma \u2013 sellisel juhul kasutatakse terminit DDoS (Distributed Denial of Service) ehk hajutatud teenust\u00f5kker\u00fcnnak.\r\n\r\nTervikluse ja konfidentsiaalsuse r\u00fcndamiseks v\u00f5rgus kasutatakse sageli MitM (Man-in-the-Middle) r\u00fcnnakut, kus kurjategija s\u00e4tib enda nutiseadme kahe suhtleva osapoole vahele. N\u00e4iteks, kui Alice tahab saata Bob\u2019ile kirja (Alice ja Bob on k\u00fcberkaitses traditsioonilised nimed, keda alatasa n\u00e4idetes kasutatakse), siis kurikael Eve (mis on sageli traditsiooniline nimi, sest k\u00f5lab natukene kui \u201cEvil\u201d) v\u00f5ib teha j\u00e4rgnevat:\r\n<ul>\r\n \t<li>Eve valetab Alice\u2019ile, et tema ongi Bob (seda on k\u00fcbermaailmas kohati lihtsam teha kui p\u00e4rismaailmas);<\/li>\r\n \t<li>Eve loeb kirja ja soovi korral muudab seda (n\u00e4iteks kui Alice kirjutab: \u201cSaame homme kokku\u201d, siis Eve v\u00f5ib selle asemele hoopis kirjutada: \u201cBob, sa oled tobu\u201d.<\/li>\r\n \t<li>Eve valetab Bobile, et tema ongi Alice (seda on k\u00fcbermaailmas kohati lihtsam teha kui p\u00e4rismaailmas) ja edastab (soovi korral muudetud) kirja.<\/li>\r\n \t<li>Bob saab k\u00e4tte kirja, mis ei ole enam salajane (Eve rikkus kirja konfidentsiaalsuse, kui seda luges) ega terviklik (juhul kui Eve muutis ka sisu).<\/li>\r\n<\/ul>\r\nTeine levinud v\u00f5rgur\u00fcnde viis on erinevate seadmete massiline sk\u00e4nneerimne. Reaalsest elust v\u00f5ib tuua analoogi suure autoparklaga, kus keegi k\u00e4ib ja logistab linke, et n\u00e4ha, kas autouksed on ikka lukus. Arvutimaailmas on sellise tegevuse nimi portscan ja see annab skaneerijale infot selle kohta, millised seadmed asuvad temaga samas v\u00f5rgus ja millised virtuaalsed n\u00f6 uksed (pordid) on masinatel avatud. Veebiserveritel on tavaliselt avatud pordid 80 (HTTP) ja 443 (HTTPS). Kui on kogemata j\u00e4\u00e4nud lahti veel m\u00f5ni port, siis seda v\u00f5ib olla v\u00f5imalik k\u00fcberr\u00fcnnakuks \u00e4ra kasutada.\r\n\r\nV\u00f5rguturbe roll on kaitsta organisatsiooni IT-infrastruktuuri igat t\u00fc\u00fcpi k\u00fcberohtude eest, sealhulgas:\r\n<ul>\r\n \t<li>viirused, ussid ja trooja hobused;<\/li>\r\n \t<li>nullp\u00e4eva r\u00fcnnakud;<\/li>\r\n \t<li>h\u00e4kkerir\u00fcnnakud;<\/li>\r\n \t<li>teenuset\u00f5kestusr\u00fcnnakud;<\/li>\r\n \t<li>nuhkvara ja reklaamvara<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h2>V\u00f5rgur\u00fcnded loeteluna<\/h2>\r\n<div class=\"box generalbox center clearfix p-y-1\">\r\n<div class=\"no-overflow\">\r\n\r\nK\u00f5ik inimesed kasutavad igap\u00e4evaselt v\u00e4hemalt \u00fchte v\u00f5i mitut seadet, mis on v\u00f5rku \u00fchendatud. K\u00f5ik v\u00f5rgus olevad seadmed on potentsiaalsed v\u00f5rgur\u00fcnde ohvrid. R\u00fcnded v\u00f5ivad alguse saada erinevatest allikatest. Pahatahtlikud isikud soovivad saada interneti kaudu liikuvat informatsiooni kasutades selleks v\u00f5rguliikluse pealtkuulamist. Samuti v\u00f5idakse \u00fche kasutaja arvutit \u00e4ra kasutada, et r\u00fcnnata teisi.\r\n\r\nV\u00f5rgur\u00fcnded on:\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/9100-direct-access-attack\">Otsep\u00e4\u00e4suga r\u00fcnne<\/a> (Direct access attack) t\u00e4hendab enamasti r\u00fcnnet avatud arvutile v\u00f5i v\u00f5rgu\u00fchendusele f\u00fc\u00fcsilise juurdep\u00e4\u00e4suga. M\u00f5nes kontekstis h\u00f5lmab ka m\u00f5ningaid kaugp\u00e4\u00e4suga r\u00fcndeid, n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/900-klahviloger-klahvinuhk\">klahvilogeriga<\/a>.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/684\">Teenuset\u00f5kestamise r\u00fcnne,<\/a>\u00a0<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/684\">ummistus<\/a> (Denial of service attack) on teenuse k\u00e4ideldavuse langus v\u00f5i kadu r\u00fcnde v\u00f5i muu intsidendi t\u00f5ttu. S\u00f5ltuvalt kontekstist v\u00f5ib h\u00f5lmata k\u00f5iki p\u00f5hjusi v\u00f5i ainult \u00fchest allikast tulevat r\u00fcnnet. Vaadake videot \"K\u00fcberturvalisuse koolitusmaterjal: teenust\u00f5kestusr\u00fcnnak\".[embed]https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ROpVHThtajs&amp;list=PLNPWRftK1TNpBrPjlaYgInkrePCf38saZ&amp;index=3[\/embed]<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<ul>\r\n \t<li>V\u00f5rguliikluse pealtkuulamine\/<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/3080-sniffing\">nuuskimine<\/a> (Sniffing) on varjatud teabe kogumine. V\u00f5rguliiklise pealtkuulamisega on v\u00f5imalik tuvastada konfidentsiaalseid andmeid. V\u00f5imalik saada teada kasutajate kasutajanimed, paroolid, et neid kasutades v\u00f5rku siseneda.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/923-man-in-the-middle-attack\">Vahendusr\u00fcnne\u00a0<\/a>(man-in-the-middle attack (MITM)) on suhtluspoolte teabevahetust manipuleeriv r\u00fcnne. Eesk\u00e4tt autentimisprotseduuri aktiivne pealtkuulamisr\u00fcnne. R\u00fcndaja muudab edastatavaid andmeid valikuliselt ja teeskleb tundliku teabe saamiseks \u00fcht sidepartneritest. Kui r\u00fcndaja vahetab \u00fche poole avaliku v\u00f5tme enda omaga, saab ta dekr\u00fcpteerida tollele saadetud kr\u00fcptogrammi.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/12854-password-attack\">Paroolir\u00fcnne<\/a> (Password attack) on parooli murdmist taotlev r\u00fcnne. Seda kasutatakse, et s\u00fcsteemi sisse tungida.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nParoolir\u00fcnne jaguneb:\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/639-brute-force-attack\">Toorej\u00f5u r\u00fcnne<\/a> (Brute-force attack) on parooli, kr\u00fcptov\u00f5tme vms m\u00f5istatamine k\u00f5igi v\u00f5imalike variantide l\u00e4biproovimise teel. Selle vastu aitab, kui kasutada numbrite, kirjavahem\u00e4rkide ja t\u00e4hem\u00e4rkidega paroole.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/575-dictionary-attack\">S\u00f5nastikr\u00fcnne\u00a0<\/a>(Dictionary attack) on j\u00f5ur\u00fcnne, mis parooli vm saladuse m\u00f5istatamiseks proovib mingist suurest ammendavast loendist v\u00f5etud s\u00f5nu v\u00f5i nende kombinatsioone.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nKuidas r\u00fcndab kurjategija? Tavaliselt on kurjategija r\u00fcndestsenaarium j\u00e4rgmine:\r\n<ol>\r\n \t<li>Portide skaneerimine, millega tuvastab aktiivsed teenused.<\/li>\r\n \t<li>V\u00f5rgu pealtkuulamine, mille k\u00e4igus tuvastatakse, millised andmed v\u00f5rgus liiguvad, kasutajanimed jms<\/li>\r\n \t<li>Sissetung s\u00fcsteemi<\/li>\r\n<\/ol>\r\n[h5p id=\"29\"]\r\n<div>\r\n<h1>P\u00f6\u00f6rdlammutamine<\/h1>\r\nPeeter Marvet (Zone Media) koostab h\u00e4id \u00f5ppematerjale, kuidas \u00fchte v\u00f5i teist asja k\u00fcberis teha. \u00dcks materjal puudutab p\u00f6\u00f6rdlammutamist. Peeter kirjutab: \"V\u00f5tsin ette 5 viimasel ajal maha h\u00e4kitud WordPressi, mille puhastamiseks kliendid Zone klienditoe tehnikute abi on kasutanud ja seadsin endale j\u00e4rgmised \u00fclesanded:\r\n<ul>\r\n \t<li>tuvastada kogu veebis olev pahavara (sellest ka \u201cp\u00f6\u00f6rdlammutamine\u201d)<\/li>\r\n \t<li>lisada leitu \u00fchele t\u00fchjale ja anon\u00fc\u00fcmsele WordPressile<\/li>\r\n \t<li>testida levinud pahavara-sk\u00e4nnereid ja m\u00e4\u00e4rata nende efektiivsus<\/li>\r\n \t<li>selgitada v\u00e4lja t\u00f5en\u00e4oline sisseh\u00e4kkimise viis<\/li>\r\n<\/ul>\r\nPikemalt saab seda lugu koos videoga vaadata ja lugeda siit: Mis oli antud Wordpressi mure? Milliseid t\u00f6\u00f6riistu kasutati? - <a href=\"https:\/\/blog.zone.ee\/2017\/07\/26\/poordlammutamine-ehk-nett-on-hukas\/\">kliki siia<\/a>\r\n\r\n<img class=\"alignnone wp-image-349 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/peeternett.png\" alt=\"\" width=\"619\" height=\"365\" \/>\r\n\r\n[h5p id=\"16\"]\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<h1>Logid ja anal\u00fc\u00fcs<\/h1>\r\n<p style=\"font-weight: 400\">V\u00f5rgus olevate seadmete kasutamine toob kaasa v\u00e4ga palju v\u00f5rguliiklust. Mingil hetkel v\u00f5iksid k\u00f5ik interneti kasutajad uurida, mis informatsiooni on teie kohta v\u00f5imalik v\u00f5rgust leida.<\/p>\r\n<p style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4110-vorguanaluus\">V\u00f5rguanal\u00fc\u00fcs<\/a>\u00a0on v\u00f5rgu d\u00fcnaamilise k\u00e4itumise j\u00e4lgimine ja hindamine, see v\u00f5ib uurida liikluse olemasolu, puudumist, mahtu, suunda, ja\/ v\u00f5i sagedust.<\/p>\r\n\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">V\u00f5rguanal\u00fc\u00fcs<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nV\u00f5rguanal\u00fc\u00fcs on andmesidev\u00f5rkudes toimuva andmeliikluse j\u00e4lgimine erinevate tehniliste vahendite abil.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n&nbsp;\r\n<p style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/9031-vorgu-logimine\">V\u00f5rgulogimine\u00a0<\/a>on\u00a0oluliste v\u00f5rgus\u00fcndmuste logimine. S\u00fcndmuseks loetakse mingisuguse t\u00e4htsusega muutust IT s\u00fcsteemides, need muutused v\u00f5ivad olla kas negatiivse v\u00f5i positiivse iseloomuga. Negatiivse iseloomuga s\u00fcndmused on sisuliselt vead s\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6s, milleks v\u00f5ib olla v\u00f5rgulingi mitte t\u00f6\u00f6tamine s\u00fcsteemis v\u00f5i failis\u00fcsteemi \u00fclekoormus. Positiivse s\u00fcndmuse n\u00e4iteks v\u00f5ib olla UPS t\u00f6\u00f6 taastumine peale elektrikatkestust, pahavara saatmine serverisse, v\u00f5i s\u00fcsteemi tegevuse taastumine.<\/p>\r\n\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">V\u00f5rgulogimine<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nV\u00f5rgulogimine on v\u00f5rkudes toimuvate erinevate s\u00fcndmuste (n\u00e4iteks veebilehe lugemine, \u00fchendumine serveriga jne) registreerimine vastavate tehniliste vahendite abil.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n&nbsp;\r\n<p style=\"font-weight: 400\">Kui toimub mingi s\u00fcndmus, siis vastav IT s\u00fcsteemi komponent saadab teate vastava s\u00fcndmuse kohta, mis kirjeldab seda s\u00fcndmust IT spetsialistile (n\u00e4iteks ruuter saadab v\u00f5rgulingi mitte t\u00f6\u00f6tamisel teate \"Interface Serial1 down\", v\u00f5i IDS s\u00fcsteem saadab turvahoiatuse teate \"Portscan from 10.0.0.1\").<\/p>\r\n<p style=\"font-weight: 400\">V\u00f5rgu uurimist v\u00f5ib alustada lihtsate k\u00e4skudega:<\/p>\r\n\r\n<ul>\r\n \t<li>Windows ipconfig ja Linux ifconfig- k\u00e4sk annab informatsiooni v\u00f5rguliideste kohta. N\u00e4itab nende olekut, m\u00e4\u00e4ratud IP- aadressi, pakettide arvu, mis on v\u00f5rguliidese l\u00e4bi liikunud alates s\u00fcsteemi viimasest k\u00e4ivitamisest. IP- aadresse on v\u00f5imalik n\u00e4ha ipv4 ja ipv6-na.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-175 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ipconfig.png\" alt=\"\" width=\"546\" height=\"167\" \/>\r\n<ul>\r\n \t<li>ping (nii Linuxis kui Windowsis) on \u00fcks p\u00f5hilisemaid k\u00e4ske v\u00f5rguhalduse t\u00f5rkeotsingu jaoks. K\u00e4suga on v\u00f5imalik kontrollida, kas teenus t\u00f6\u00f6tab v\u00f5i ei t\u00f6\u00f6ta. Nt sisestades arvuti terminali k\u00e4sk ping neti.ee ja saate vastuse, siis t\u00e4hendab, et teenus v\u00f5i arvuti t\u00f6\u00f6tab (vt pilti). V\u00f5ib tulla ka vastus \u201cdestination net unreachable\u201d v\u00f5ib arvata, et teenus v\u00f5i arvuti ei t\u00f6\u00f6ta.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-176 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping.png\" alt=\"\" width=\"452\" height=\"203\" \/>\r\n\r\n<img class=\"alignnone wp-image-177 size-full\" style=\"font-size: 1em\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping2.png\" alt=\"\" width=\"549\" height=\"180\" \/>\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2709\">nslookup<\/a>- annab vastuse missuguse DNS serveriga sinu\u00a0arvuti on \u00fchendatud. Kasulik t\u00f6\u00f6riist DNS probleemide lahendamiseks. K\u00e4ivitamisel n\u00e4itab see esmalt arvuti nime ja kohaliku s\u00fcsteemi DNS aadressi (Windows keskkonnas).<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-178 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/nslookup.png\" alt=\"\" width=\"266\" height=\"57\" \/>\r\n<ul>\r\n \t<li id=\"yui_3_17_2_1_1545069584894_38\">hostname- k\u00e4sk mis n\u00e4itab tavaliselt arvuti nime millesse olete sisse loginud.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<img class=\"alignnone size-full wp-image-179\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/hostname.png\" alt=\"\" width=\"290\" height=\"50\" \/>\r\n\r\nV\u00f5rguliikluse pealtkuulamine on oluline t\u00f6\u00f6v\u00f5te, et saada v\u00f5rguliiklusest parem \u00fclevaade ja kontrollida v\u00f5rguliiklust. \u00dcks kasutatavamaid vabavaralisi programme v\u00f5rguliikluse pealtkuulamiseks ja anal\u00fc\u00fcsimiseks on\u00a0<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/12093-wireshark\">Wireshark<\/a>. Wiresharki saab kasutada paljudel erinevatel operatsioonis\u00fcsteemidel.\r\nWiresharkiga saab lindistada v\u00f5rguliiklust ja juba lindistatud v\u00f5rguliikluse faile avada, et neid anal\u00fc\u00fcsida.\u00a0<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/523-logi\">Logi<\/a>\u00a0on kronoloogiline s\u00fcndmuste\u00a0<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/47-andmik\">andmik<\/a>, mis talletatakse andmefailina,\u00a0 selle j\u00e4rgnevaks l\u00e4bivaatuseks ja anal\u00fc\u00fcsimiks. Logi v\u00f5ib olla tavaline fail, andmebaas, vmt.\u00a0Logisid kirjutavad peaaegu k\u00f5ik seadmed ja teenused\u00a0 (arvutid, v\u00f5rguseadmed, printerid jne). T\u00e4htis on see, et logifailid oleksid k\u00e4ttesaadavad, kui teenus v\u00f5i seade seda ei ole. Logifailid v\u00f5iksid olla eraldiseisvas salvestusseadmes. Kui seadmel toimub tehase seadete taastamine ei ole tihtipeale v\u00f5imalik logifaile lugeda.\r\n\r\nLogid on oluliseks t\u00f6\u00f6vahendiks s\u00fcsteemiadministraatoritele. Logimine on standardiseeritud erinevate standarditega, mida kasutavad suurem osa tootjaid. Enamlevinud standardiks on\u00a0<em>BSD syslog protocol<\/em>, mille arendas v\u00e4lja Eric Allman 1980-ndatel aastatel.\u00a0Logimine on oluline nii reaalajas s\u00fcndmuste j\u00e4lgimisel kui s\u00fcndmuste j\u00e4rgsel uurimisel. Kuna logimine toimub reaalajas, on logid v\u00e4ga heaks allikaks s\u00fcsteemide monitoorimisele reaalajas - s\u00fcndmuste logid kajastavad selliseid andmeid, mida muul viisil ei ole v\u00f5imalik k\u00e4tte saada. Logimine on v\u00e4\u00e4rtuslikuks allikaks s\u00fcsteemi tervise hindamisel (kas s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab v\u00f5i mitte), ning turvalisuse valdkonnas aitab leida p\u00f5hjuseid intsidentide toimumisele v\u00f5i vigade p\u00f5hjuste anal\u00fc\u00fcsile.\r\n\r\n[h5p id=\"25\"]\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\n<p id=\"yui_3_17_2_1_1545118244744_38\">Wireshark- E-mail headeri anal\u00fc\u00fcs. Selle \u00fclesande raames \u00f5pid kasutama programmi WireShark.<\/p>\r\n\u00dclesanne tuleks viia l\u00e4bi meeskonnas ja arvutis peaks olema peale installeeritud WireShark nimeline programm\u00a0<a href=\"https:\/\/www.wireshark.org\/\">https:\/\/www.wireshark.org\/<\/a>\r\n<ul>\r\n \t<li id=\"yui_3_17_2_1_1545118244744_43\">Vajalikud failid uurimiseks saab alla laadida siit -\u00a0 <a href=\"https:\/\/drive.google.com\/drive\/folders\/1rmJNzWQVFafLGiNrfm_i2iLvsvQeKybk?usp=sharing\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li>K\u00e4ivita Wireshark tarkvara<\/li>\r\n \t<li>Ava Wiresharki tarkvaraga allalaaditud failid laiendiga pcapng.<\/li>\r\n \t<li>Uuri pcapng faile j\u00e4rgmiste filtreerimise k\u00e4skudega:<\/li>\r\n<\/ul>\r\nhttp contains \"google\" \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0 (NB! google asemel v\u00f5ib sisestada selle s\u00f5na mida otsida tahad nt \"hotmail\" v\u00f5i \"squirrelmail\").\r\n\r\nip.addr == 192.168.1.1\r\n\r\nhttp.request.method == POST\r\n\r\nhttp.request.method == GET\r\n\r\nhttp.request.method == HEAD\r\n\r\nhttp.request.method in {\"HEAD\" \"GET\"}\r\n\r\ntcp.port in {443}\r\n\r\n&nbsp;\r\n<ul>\r\n \t<li>Kirjuta huvitavad tulemused \u00fcles- nt Mis IP- aadress on arvutil?, Mis v\u00f5rguseadet kasutati?, Mis e- maili postkasti teenust kasutati?, Mis veebilehitsejat kasutati e-maili postkasti sisselogimiseks?, Mis faile alla laeti?, Kust kohast failid alla laeti?, Mis IP- aadressid on veel kasutuses ja kellele need kuuluvad?<\/li>\r\n \t<li>V\u00f5imaluse korral kirjuta \u00fcles e-maili sisu v\u00f5rgulindistuse alusel.<\/li>\r\n \t<li>Miks osade pcapng failide puhul oli v\u00f5imalik v\u00e4lja lugeda rohkem informatsiooni, kui teiste puhul?<\/li>\r\n \t<li>Kuidas oleks v\u00f5imalik hoiduda v\u00f5rgu pealtkuulamisest?<\/li>\r\n<\/ul>\r\n\u00dclesande lahendamiseks on abiks Wireshark kasutamise video\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/mH6Ta1SNjnI[\/embed]\r\n\r\nAbiks inglise keelne video - WireShark kasutamine algajatele:\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/TkCSr30UojM[\/embed]\r\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\r\n<ul>\r\n \t<li>Man-in-the-middle r\u00fcnne- <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Man-in-the-middle_attack\">https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Man-in-the-middle_attack<\/a><\/li>\r\n \t<li>Wireshark kasutusjuhend- <a href=\"https:\/\/www.wireshark.org\/docs\/wsug_html_chunked\/\">https:\/\/www.wireshark.org\/docs\/wsug_html_chunked\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>K\u00fcberohtude t\u00fc\u00fcbid\u00a0<a href=\"https:\/\/www.linkedin.com\/pulse\/types-cyber-attack-threats-deepak-kumar-d3pak-\">https:\/\/www.linkedin.com\/pulse\/types-cyber-attack-threats-deepak-kumar-d3pak-<\/a><\/li>\r\n \t<li>Logid ja logimine <a href=\"https:\/\/www.ituudised.ee\/uudised\/2019\/02\/17\/logid-ja-logimine?\">https:\/\/www.ituudised.ee\/uudised\/2019\/02\/17\/logid-ja-logimine?<\/a><\/li>\r\n \t<li>Turvaline WiFi seadistamine <a href=\"https:\/\/digi.geenius.ee\/rubriik\/uudis\/kuidas-teha-kodune-wifi-vork-turvaliseks\/\">https:\/\/digi.geenius.ee\/rubriik\/uudis\/kuidas-teha-kodune-wifi-vork-turvaliseks\/<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\r\nAndke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin \u2013\u00a0<a style=\"font-size: 1em\" href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSfp9jhOLxGK_TPaKGaX9NlzvG7ixkT4FwB2T5bPiOaBQWXOxw\/viewform\">kliki siia<\/a>","rendered":"<p>Antud\u00a0peat\u00fckk annab \u00fclevaate:<\/p>\n<ul>\n<li>V\u00f5rgur\u00fcnnetest<\/li>\n<li>V\u00f5rgulogidest ja nende anal\u00fc\u00fcsimisest<\/li>\n<\/ul>\n<div>\n<h1>R\u00fcnded v\u00f5rgust<\/h1>\n<p>Arvutid on \u00fcksteisega v\u00f5rku \u00fchendatud, et omavahel infot vahetada. K\u00f5ige suurem ja tuntuim v\u00f5rgustik on internet, aga saab teha ka v\u00e4iksemaid v\u00f5rgustikke, mis ei ole (avalikku) internetti \u00fchendatud. N\u00e4iteks LAN-\u00fcritustel (LAN = Local Area Network) \u00fchendavad arvutim\u00e4nguhuvilised oma arvutid omavahel, et \u00fcksteisega virtuaalselt v\u00f5istelda. V\u00f5ib \u00f6elda, et enamik k\u00fcberr\u00fcndeid tuleneb t\u00e4nap\u00e4eval internetist, seega kasutades arvutiv\u00f5rkusid. Ometi ei kutsuta n\u00e4iteks Nigeeria petukirjade saatmist v\u00f5rgur\u00fcndeks, sest nende r\u00fcnnete k\u00f5ige eristuvam joon ei ole v\u00f5rguga otseselt seotud. Neid kirju v\u00f5iks ka n\u00e4iteks tavapostiga saata.<\/p>\n<\/div>\n<p>V\u00f5rgur\u00fcnnete puhul r\u00fcnnatakse j\u00e4llegi turbe k\u00f5iki omadusi: k\u00e4ideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus. K\u00e4ideldavusr\u00fcnnakud v\u00f5tavad tavaliselt teenust\u00f5kestusr\u00fcnnaku kuju. N\u00e4iteks eelpool mainitud \u201cping\u201d p\u00e4ringuid saadetakse \u00fche serveri pihta tohututes kogustes ja server ei jaksa enam k\u00f5igile vastata ning tekib \u00fclekoormus (nii nagu isegi hea \u00f5pilane ei pruugi jaksata erinevatele \u00f5petajatele korraga vastata). Selliseid r\u00fcndeid nimetatakse sageli DoS (Denial of Service) r\u00fcnnakuteks. Eriti keeruline on sellisete r\u00fcnnakute vastu v\u00f5idelda, kui need tulevad sadadest eri kohtadest \u00fcle kogu maailma \u2013 sellisel juhul kasutatakse terminit DDoS (Distributed Denial of Service) ehk hajutatud teenust\u00f5kker\u00fcnnak.<\/p>\n<p>Tervikluse ja konfidentsiaalsuse r\u00fcndamiseks v\u00f5rgus kasutatakse sageli MitM (Man-in-the-Middle) r\u00fcnnakut, kus kurjategija s\u00e4tib enda nutiseadme kahe suhtleva osapoole vahele. N\u00e4iteks, kui Alice tahab saata Bob\u2019ile kirja (Alice ja Bob on k\u00fcberkaitses traditsioonilised nimed, keda alatasa n\u00e4idetes kasutatakse), siis kurikael Eve (mis on sageli traditsiooniline nimi, sest k\u00f5lab natukene kui \u201cEvil\u201d) v\u00f5ib teha j\u00e4rgnevat:<\/p>\n<ul>\n<li>Eve valetab Alice\u2019ile, et tema ongi Bob (seda on k\u00fcbermaailmas kohati lihtsam teha kui p\u00e4rismaailmas);<\/li>\n<li>Eve loeb kirja ja soovi korral muudab seda (n\u00e4iteks kui Alice kirjutab: \u201cSaame homme kokku\u201d, siis Eve v\u00f5ib selle asemele hoopis kirjutada: \u201cBob, sa oled tobu\u201d.<\/li>\n<li>Eve valetab Bobile, et tema ongi Alice (seda on k\u00fcbermaailmas kohati lihtsam teha kui p\u00e4rismaailmas) ja edastab (soovi korral muudetud) kirja.<\/li>\n<li>Bob saab k\u00e4tte kirja, mis ei ole enam salajane (Eve rikkus kirja konfidentsiaalsuse, kui seda luges) ega terviklik (juhul kui Eve muutis ka sisu).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Teine levinud v\u00f5rgur\u00fcnde viis on erinevate seadmete massiline sk\u00e4nneerimne. Reaalsest elust v\u00f5ib tuua analoogi suure autoparklaga, kus keegi k\u00e4ib ja logistab linke, et n\u00e4ha, kas autouksed on ikka lukus. Arvutimaailmas on sellise tegevuse nimi portscan ja see annab skaneerijale infot selle kohta, millised seadmed asuvad temaga samas v\u00f5rgus ja millised virtuaalsed n\u00f6 uksed (pordid) on masinatel avatud. Veebiserveritel on tavaliselt avatud pordid 80 (HTTP) ja 443 (HTTPS). Kui on kogemata j\u00e4\u00e4nud lahti veel m\u00f5ni port, siis seda v\u00f5ib olla v\u00f5imalik k\u00fcberr\u00fcnnakuks \u00e4ra kasutada.<\/p>\n<p>V\u00f5rguturbe roll on kaitsta organisatsiooni IT-infrastruktuuri igat t\u00fc\u00fcpi k\u00fcberohtude eest, sealhulgas:<\/p>\n<ul>\n<li>viirused, ussid ja trooja hobused;<\/li>\n<li>nullp\u00e4eva r\u00fcnnakud;<\/li>\n<li>h\u00e4kkerir\u00fcnnakud;<\/li>\n<li>teenuset\u00f5kestusr\u00fcnnakud;<\/li>\n<li>nuhkvara ja reklaamvara<\/li>\n<\/ul>\n<h2>V\u00f5rgur\u00fcnded loeteluna<\/h2>\n<div class=\"box generalbox center clearfix p-y-1\">\n<div class=\"no-overflow\">\n<p>K\u00f5ik inimesed kasutavad igap\u00e4evaselt v\u00e4hemalt \u00fchte v\u00f5i mitut seadet, mis on v\u00f5rku \u00fchendatud. K\u00f5ik v\u00f5rgus olevad seadmed on potentsiaalsed v\u00f5rgur\u00fcnde ohvrid. R\u00fcnded v\u00f5ivad alguse saada erinevatest allikatest. Pahatahtlikud isikud soovivad saada interneti kaudu liikuvat informatsiooni kasutades selleks v\u00f5rguliikluse pealtkuulamist. Samuti v\u00f5idakse \u00fche kasutaja arvutit \u00e4ra kasutada, et r\u00fcnnata teisi.<\/p>\n<p>V\u00f5rgur\u00fcnded on:<\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/9100-direct-access-attack\">Otsep\u00e4\u00e4suga r\u00fcnne<\/a> (Direct access attack) t\u00e4hendab enamasti r\u00fcnnet avatud arvutile v\u00f5i v\u00f5rgu\u00fchendusele f\u00fc\u00fcsilise juurdep\u00e4\u00e4suga. M\u00f5nes kontekstis h\u00f5lmab ka m\u00f5ningaid kaugp\u00e4\u00e4suga r\u00fcndeid, n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/900-klahviloger-klahvinuhk\">klahvilogeriga<\/a>.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/684\">Teenuset\u00f5kestamise r\u00fcnne,<\/a>\u00a0<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/684\">ummistus<\/a> (Denial of service attack) on teenuse k\u00e4ideldavuse langus v\u00f5i kadu r\u00fcnde v\u00f5i muu intsidendi t\u00f5ttu. S\u00f5ltuvalt kontekstist v\u00f5ib h\u00f5lmata k\u00f5iki p\u00f5hjusi v\u00f5i ainult \u00fchest allikast tulevat r\u00fcnnet. Vaadake videot &#8220;K\u00fcberturvalisuse koolitusmaterjal: teenust\u00f5kestusr\u00fcnnak&#8221;.<iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-1\" title=\"K\u00fcberturvalisuse koolitusmaterjal: teenust\u00f5kestusr\u00fcnnak\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/ROpVHThtajs?list=PLNPWRftK1TNpBrPjlaYgInkrePCf38saZ\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>V\u00f5rguliikluse pealtkuulamine\/<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/3080-sniffing\">nuuskimine<\/a> (Sniffing) on varjatud teabe kogumine. V\u00f5rguliiklise pealtkuulamisega on v\u00f5imalik tuvastada konfidentsiaalseid andmeid. V\u00f5imalik saada teada kasutajate kasutajanimed, paroolid, et neid kasutades v\u00f5rku siseneda.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/923-man-in-the-middle-attack\">Vahendusr\u00fcnne\u00a0<\/a>(man-in-the-middle attack (MITM)) on suhtluspoolte teabevahetust manipuleeriv r\u00fcnne. Eesk\u00e4tt autentimisprotseduuri aktiivne pealtkuulamisr\u00fcnne. R\u00fcndaja muudab edastatavaid andmeid valikuliselt ja teeskleb tundliku teabe saamiseks \u00fcht sidepartneritest. Kui r\u00fcndaja vahetab \u00fche poole avaliku v\u00f5tme enda omaga, saab ta dekr\u00fcpteerida tollele saadetud kr\u00fcptogrammi.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/12854-password-attack\">Paroolir\u00fcnne<\/a> (Password attack) on parooli murdmist taotlev r\u00fcnne. Seda kasutatakse, et s\u00fcsteemi sisse tungida.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Paroolir\u00fcnne jaguneb:<\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/639-brute-force-attack\">Toorej\u00f5u r\u00fcnne<\/a> (Brute-force attack) on parooli, kr\u00fcptov\u00f5tme vms m\u00f5istatamine k\u00f5igi v\u00f5imalike variantide l\u00e4biproovimise teel. Selle vastu aitab, kui kasutada numbrite, kirjavahem\u00e4rkide ja t\u00e4hem\u00e4rkidega paroole.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/575-dictionary-attack\">S\u00f5nastikr\u00fcnne\u00a0<\/a>(Dictionary attack) on j\u00f5ur\u00fcnne, mis parooli vm saladuse m\u00f5istatamiseks proovib mingist suurest ammendavast loendist v\u00f5etud s\u00f5nu v\u00f5i nende kombinatsioone.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kuidas r\u00fcndab kurjategija? Tavaliselt on kurjategija r\u00fcndestsenaarium j\u00e4rgmine:<\/p>\n<ol>\n<li>Portide skaneerimine, millega tuvastab aktiivsed teenused.<\/li>\n<li>V\u00f5rgu pealtkuulamine, mille k\u00e4igus tuvastatakse, millised andmed v\u00f5rgus liiguvad, kasutajanimed jms<\/li>\n<li>Sissetung s\u00fcsteemi<\/li>\n<\/ol>\n<div id=\"h5p-29\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-29\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"29\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"R\u00fcnded v\u00f5rgus\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<div>\n<h1>P\u00f6\u00f6rdlammutamine<\/h1>\n<p>Peeter Marvet (Zone Media) koostab h\u00e4id \u00f5ppematerjale, kuidas \u00fchte v\u00f5i teist asja k\u00fcberis teha. \u00dcks materjal puudutab p\u00f6\u00f6rdlammutamist. Peeter kirjutab: &#8220;V\u00f5tsin ette 5 viimasel ajal maha h\u00e4kitud WordPressi, mille puhastamiseks kliendid Zone klienditoe tehnikute abi on kasutanud ja seadsin endale j\u00e4rgmised \u00fclesanded:<\/p>\n<ul>\n<li>tuvastada kogu veebis olev pahavara (sellest ka \u201cp\u00f6\u00f6rdlammutamine\u201d)<\/li>\n<li>lisada leitu \u00fchele t\u00fchjale ja anon\u00fc\u00fcmsele WordPressile<\/li>\n<li>testida levinud pahavara-sk\u00e4nnereid ja m\u00e4\u00e4rata nende efektiivsus<\/li>\n<li>selgitada v\u00e4lja t\u00f5en\u00e4oline sisseh\u00e4kkimise viis<\/li>\n<\/ul>\n<p>Pikemalt saab seda lugu koos videoga vaadata ja lugeda siit: Mis oli antud WordPressi mure? Milliseid t\u00f6\u00f6riistu kasutati? &#8211; <a href=\"https:\/\/blog.zone.ee\/2017\/07\/26\/poordlammutamine-ehk-nett-on-hukas\/\">kliki siia<\/a><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-349 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/peeternett.png\" alt=\"\" width=\"619\" height=\"365\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/peeternett.png 619w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/peeternett-300x177.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/peeternett-65x38.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/peeternett-225x133.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/peeternett-350x206.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 619px) 100vw, 619px\" \/><\/p>\n<div id=\"h5p-16\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-16\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"16\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"P\u00f6\u00f6rdlammutamine\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<h1>Logid ja anal\u00fc\u00fcs<\/h1>\n<p style=\"font-weight: 400\">V\u00f5rgus olevate seadmete kasutamine toob kaasa v\u00e4ga palju v\u00f5rguliiklust. Mingil hetkel v\u00f5iksid k\u00f5ik interneti kasutajad uurida, mis informatsiooni on teie kohta v\u00f5imalik v\u00f5rgust leida.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/4110-vorguanaluus\">V\u00f5rguanal\u00fc\u00fcs<\/a>\u00a0on v\u00f5rgu d\u00fcnaamilise k\u00e4itumise j\u00e4lgimine ja hindamine, see v\u00f5ib uurida liikluse olemasolu, puudumist, mahtu, suunda, ja\/ v\u00f5i sagedust.<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">V\u00f5rguanal\u00fc\u00fcs<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>V\u00f5rguanal\u00fc\u00fcs on andmesidev\u00f5rkudes toimuva andmeliikluse j\u00e4lgimine erinevate tehniliste vahendite abil.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/9031-vorgu-logimine\">V\u00f5rgulogimine\u00a0<\/a>on\u00a0oluliste v\u00f5rgus\u00fcndmuste logimine. S\u00fcndmuseks loetakse mingisuguse t\u00e4htsusega muutust IT s\u00fcsteemides, need muutused v\u00f5ivad olla kas negatiivse v\u00f5i positiivse iseloomuga. Negatiivse iseloomuga s\u00fcndmused on sisuliselt vead s\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6s, milleks v\u00f5ib olla v\u00f5rgulingi mitte t\u00f6\u00f6tamine s\u00fcsteemis v\u00f5i failis\u00fcsteemi \u00fclekoormus. Positiivse s\u00fcndmuse n\u00e4iteks v\u00f5ib olla UPS t\u00f6\u00f6 taastumine peale elektrikatkestust, pahavara saatmine serverisse, v\u00f5i s\u00fcsteemi tegevuse taastumine.<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">V\u00f5rgulogimine<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>V\u00f5rgulogimine on v\u00f5rkudes toimuvate erinevate s\u00fcndmuste (n\u00e4iteks veebilehe lugemine, \u00fchendumine serveriga jne) registreerimine vastavate tehniliste vahendite abil.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\">Kui toimub mingi s\u00fcndmus, siis vastav IT s\u00fcsteemi komponent saadab teate vastava s\u00fcndmuse kohta, mis kirjeldab seda s\u00fcndmust IT spetsialistile (n\u00e4iteks ruuter saadab v\u00f5rgulingi mitte t\u00f6\u00f6tamisel teate &#8220;Interface Serial1 down&#8221;, v\u00f5i IDS s\u00fcsteem saadab turvahoiatuse teate &#8220;Portscan from 10.0.0.1&#8221;).<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\">V\u00f5rgu uurimist v\u00f5ib alustada lihtsate k\u00e4skudega:<\/p>\n<ul>\n<li>Windows ipconfig ja Linux ifconfig- k\u00e4sk annab informatsiooni v\u00f5rguliideste kohta. N\u00e4itab nende olekut, m\u00e4\u00e4ratud IP- aadressi, pakettide arvu, mis on v\u00f5rguliidese l\u00e4bi liikunud alates s\u00fcsteemi viimasest k\u00e4ivitamisest. IP- aadresse on v\u00f5imalik n\u00e4ha ipv4 ja ipv6-na.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-175 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ipconfig.png\" alt=\"\" width=\"546\" height=\"167\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ipconfig.png 546w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ipconfig-300x92.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ipconfig-65x20.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ipconfig-225x69.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ipconfig-350x107.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 546px) 100vw, 546px\" \/><\/p>\n<ul>\n<li>ping (nii Linuxis kui Windowsis) on \u00fcks p\u00f5hilisemaid k\u00e4ske v\u00f5rguhalduse t\u00f5rkeotsingu jaoks. K\u00e4suga on v\u00f5imalik kontrollida, kas teenus t\u00f6\u00f6tab v\u00f5i ei t\u00f6\u00f6ta. Nt sisestades arvuti terminali k\u00e4sk ping neti.ee ja saate vastuse, siis t\u00e4hendab, et teenus v\u00f5i arvuti t\u00f6\u00f6tab (vt pilti). V\u00f5ib tulla ka vastus \u201cdestination net unreachable\u201d v\u00f5ib arvata, et teenus v\u00f5i arvuti ei t\u00f6\u00f6ta.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-176 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping.png\" alt=\"\" width=\"452\" height=\"203\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping.png 452w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping-300x135.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping-65x29.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping-225x101.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping-350x157.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 452px) 100vw, 452px\" \/><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-177 size-full\" style=\"font-size: 1em\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping2.png\" alt=\"\" width=\"549\" height=\"180\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping2.png 549w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping2-300x98.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping2-65x21.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping2-225x74.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/ping2-350x115.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 549px) 100vw, 549px\" \/><\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/2709\">nslookup<\/a>&#8211; annab vastuse missuguse DNS serveriga sinu\u00a0arvuti on \u00fchendatud. Kasulik t\u00f6\u00f6riist DNS probleemide lahendamiseks. K\u00e4ivitamisel n\u00e4itab see esmalt arvuti nime ja kohaliku s\u00fcsteemi DNS aadressi (Windows keskkonnas).<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-178 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/nslookup.png\" alt=\"\" width=\"266\" height=\"57\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/nslookup.png 266w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/nslookup-65x14.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/nslookup-225x48.png 225w\" sizes=\"auto, (max-width: 266px) 100vw, 266px\" \/><\/p>\n<ul>\n<li id=\"yui_3_17_2_1_1545069584894_38\">hostname- k\u00e4sk mis n\u00e4itab tavaliselt arvuti nime millesse olete sisse loginud.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-179\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/hostname.png\" alt=\"\" width=\"290\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/hostname.png 290w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/hostname-65x11.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/hostname-225x39.png 225w\" sizes=\"auto, (max-width: 290px) 100vw, 290px\" \/><\/p>\n<p>V\u00f5rguliikluse pealtkuulamine on oluline t\u00f6\u00f6v\u00f5te, et saada v\u00f5rguliiklusest parem \u00fclevaade ja kontrollida v\u00f5rguliiklust. \u00dcks kasutatavamaid vabavaralisi programme v\u00f5rguliikluse pealtkuulamiseks ja anal\u00fc\u00fcsimiseks on\u00a0<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/12093-wireshark\">Wireshark<\/a>. Wiresharki saab kasutada paljudel erinevatel operatsioonis\u00fcsteemidel.<br \/>\nWiresharkiga saab lindistada v\u00f5rguliiklust ja juba lindistatud v\u00f5rguliikluse faile avada, et neid anal\u00fc\u00fcsida.\u00a0<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/523-logi\">Logi<\/a>\u00a0on kronoloogiline s\u00fcndmuste\u00a0<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/47-andmik\">andmik<\/a>, mis talletatakse andmefailina,\u00a0 selle j\u00e4rgnevaks l\u00e4bivaatuseks ja anal\u00fc\u00fcsimiks. Logi v\u00f5ib olla tavaline fail, andmebaas, vmt.\u00a0Logisid kirjutavad peaaegu k\u00f5ik seadmed ja teenused\u00a0 (arvutid, v\u00f5rguseadmed, printerid jne). T\u00e4htis on see, et logifailid oleksid k\u00e4ttesaadavad, kui teenus v\u00f5i seade seda ei ole. Logifailid v\u00f5iksid olla eraldiseisvas salvestusseadmes. Kui seadmel toimub tehase seadete taastamine ei ole tihtipeale v\u00f5imalik logifaile lugeda.<\/p>\n<p>Logid on oluliseks t\u00f6\u00f6vahendiks s\u00fcsteemiadministraatoritele. Logimine on standardiseeritud erinevate standarditega, mida kasutavad suurem osa tootjaid. Enamlevinud standardiks on\u00a0<em>BSD syslog protocol<\/em>, mille arendas v\u00e4lja Eric Allman 1980-ndatel aastatel.\u00a0Logimine on oluline nii reaalajas s\u00fcndmuste j\u00e4lgimisel kui s\u00fcndmuste j\u00e4rgsel uurimisel. Kuna logimine toimub reaalajas, on logid v\u00e4ga heaks allikaks s\u00fcsteemide monitoorimisele reaalajas &#8211; s\u00fcndmuste logid kajastavad selliseid andmeid, mida muul viisil ei ole v\u00f5imalik k\u00e4tte saada. Logimine on v\u00e4\u00e4rtuslikuks allikaks s\u00fcsteemi tervise hindamisel (kas s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab v\u00f5i mitte), ning turvalisuse valdkonnas aitab leida p\u00f5hjuseid intsidentide toimumisele v\u00f5i vigade p\u00f5hjuste anal\u00fc\u00fcsile.<\/p>\n<div id=\"h5p-25\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-25\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"25\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Logid ja anal\u00fc\u00fcs\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p id=\"yui_3_17_2_1_1545118244744_38\">Wireshark- E-mail headeri anal\u00fc\u00fcs. Selle \u00fclesande raames \u00f5pid kasutama programmi WireShark.<\/p>\n<p>\u00dclesanne tuleks viia l\u00e4bi meeskonnas ja arvutis peaks olema peale installeeritud WireShark nimeline programm\u00a0<a href=\"https:\/\/www.wireshark.org\/\">https:\/\/www.wireshark.org\/<\/a><\/p>\n<ul>\n<li id=\"yui_3_17_2_1_1545118244744_43\">Vajalikud failid uurimiseks saab alla laadida siit &#8211;\u00a0 <a href=\"https:\/\/drive.google.com\/drive\/folders\/1rmJNzWQVFafLGiNrfm_i2iLvsvQeKybk?usp=sharing\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li>K\u00e4ivita Wireshark tarkvara<\/li>\n<li>Ava Wiresharki tarkvaraga allalaaditud failid laiendiga pcapng.<\/li>\n<li>Uuri pcapng faile j\u00e4rgmiste filtreerimise k\u00e4skudega:<\/li>\n<\/ul>\n<p>http contains &#8220;google&#8221; \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0 (NB! google asemel v\u00f5ib sisestada selle s\u00f5na mida otsida tahad nt &#8220;hotmail&#8221; v\u00f5i &#8220;squirrelmail&#8221;).<\/p>\n<p>ip.addr == 192.168.1.1<\/p>\n<p>http.request.method == POST<\/p>\n<p>http.request.method == GET<\/p>\n<p>http.request.method == HEAD<\/p>\n<p>http.request.method in {&#8220;HEAD&#8221; &#8220;GET&#8221;}<\/p>\n<p>tcp.port in {443}<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<ul>\n<li>Kirjuta huvitavad tulemused \u00fcles- nt Mis IP- aadress on arvutil?, Mis v\u00f5rguseadet kasutati?, Mis e- maili postkasti teenust kasutati?, Mis veebilehitsejat kasutati e-maili postkasti sisselogimiseks?, Mis faile alla laeti?, Kust kohast failid alla laeti?, Mis IP- aadressid on veel kasutuses ja kellele need kuuluvad?<\/li>\n<li>V\u00f5imaluse korral kirjuta \u00fcles e-maili sisu v\u00f5rgulindistuse alusel.<\/li>\n<li>Miks osade pcapng failide puhul oli v\u00f5imalik v\u00e4lja lugeda rohkem informatsiooni, kui teiste puhul?<\/li>\n<li>Kuidas oleks v\u00f5imalik hoiduda v\u00f5rgu pealtkuulamisest?<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00dclesande lahendamiseks on abiks Wireshark kasutamise video<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-2\" title=\"Wireshark kasutamine\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/mH6Ta1SNjnI?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>Abiks inglise keelne video &#8211; WireShark kasutamine algajatele:<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-3\" title=\"Wireshark Tutorial for Beginners\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/TkCSr30UojM?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\n<ul>\n<li>Man-in-the-middle r\u00fcnne- <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Man-in-the-middle_attack\">https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Man-in-the-middle_attack<\/a><\/li>\n<li>Wireshark kasutusjuhend- <a href=\"https:\/\/www.wireshark.org\/docs\/wsug_html_chunked\/\">https:\/\/www.wireshark.org\/docs\/wsug_html_chunked\/<\/a><\/li>\n<li>K\u00fcberohtude t\u00fc\u00fcbid\u00a0<a href=\"https:\/\/www.linkedin.com\/pulse\/types-cyber-attack-threats-deepak-kumar-d3pak-\">https:\/\/www.linkedin.com\/pulse\/types-cyber-attack-threats-deepak-kumar-d3pak-<\/a><\/li>\n<li>Logid ja logimine <a href=\"https:\/\/www.ituudised.ee\/uudised\/2019\/02\/17\/logid-ja-logimine?\">https:\/\/www.ituudised.ee\/uudised\/2019\/02\/17\/logid-ja-logimine?<\/a><\/li>\n<li>Turvaline WiFi seadistamine <a href=\"https:\/\/digi.geenius.ee\/rubriik\/uudis\/kuidas-teha-kodune-wifi-vork-turvaliseks\/\">https:\/\/digi.geenius.ee\/rubriik\/uudis\/kuidas-teha-kodune-wifi-vork-turvaliseks\/<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\n<p>Andke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin \u2013\u00a0<a style=\"font-size: 1em\" href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSfp9jhOLxGK_TPaKGaX9NlzvG7ixkT4FwB2T5bPiOaBQWXOxw\/viewform\">kliki siia<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":6,"menu_order":7,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-81","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":69,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/81","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"version-history":[{"count":51,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/81\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1059,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/81\/revisions\/1059"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/69"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/81\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=81"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=81"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=81"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}