{"id":88,"date":"2018-12-17T15:58:51","date_gmt":"2018-12-17T15:58:51","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/?post_type=chapter&#038;p=88"},"modified":"2024-02-05T11:40:39","modified_gmt":"2024-02-05T11:40:39","slug":"eeskujud-ja-antieeskujud","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/chapter\/eeskujud-ja-antieeskujud\/","title":{"raw":"Eeskujud ja antieeskujud","rendered":"Eeskujud ja antieeskujud"},"content":{"raw":"Antud\u00a0peat\u00fckk annab \u00fclevaate:\r\n<ul>\r\n \t<li>Erinevatest rollidest k\u00fcberkaitses - valge, hall ja must m\u00fcts<\/li>\r\n \t<li>Kangelased ja antikangelased k\u00fcberkaitses<\/li>\r\n \t<li>Kes on Anonymous? (video)<\/li>\r\n \t<li>Mida teevad h\u00e4kkerid? (video)<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Inimesed k\u00fcberkaitses<\/h1>\r\n<div id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_30\" class=\"box generalbox center clearfix p-y-1\">\r\n<div id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_29\" class=\"no-overflow\">\r\n<p dir=\"ltr\"><span class=\"\">Maailmas jagatakse inimesi enamasti kaheks: p\u00e4ttideks ja ingliteks ehk inimesteks, kes saadavad korda head v\u00f5i kurja.\u00a0<\/span><\/p>\r\n<p dir=\"ltr\"><span class=\"\">K\u00fcberkaitse maailmas jagatakse aga tegijaid kolmeks:<\/span><\/p>\r\n\r\n<ul>\r\n \t<li>valgem\u00fctsid ehk \"white hat\" on need, kes saadavad korda head. Nende eesm\u00e4rgiks on leida s\u00fcsteemist turvavigu ja nendest teada anda v\u00f5i neid parandada. Neid kutsutakse ka eetilisteks h\u00e4kkeriteks.<\/li>\r\n \t<li>hallim\u00fctsid ehk \"gray hat\" on need, kes vastavalt olukorrast v\u00f5ivad teha nii head v\u00f5i v\u00f5ivad tegutseda ka oma kasu eesm\u00e4rgil ehk kui n\u00e4iteks turvavea avastamisel on v\u00f5imalik selle eest saada ka kasu, siis kindlasti nad selle ka v\u00e4lja v\u00f5tavad.<\/li>\r\n \t<li>mustad m\u00fctsid ehk \"backhat\" on tegelased, kellel on pigem kurjad motiivid ja neid kardetakse, sest nende eesm\u00e4rgiks on ainult omakasu ja pahanduste tegemine teistele.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-194 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/information-security-management-hansa-edirisinghe-4-638.jpg\" alt=\"\" width=\"638\" height=\"479\" \/>\r\n\r\n[h5p id=\"24\"]\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\nArvake \u00e4ra: Kes on valge, hall ja musta m\u00fctsi kandja? Vajadusel kasutage interneti otsingu abi.\u00a0<i id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_36\"><span id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_35\" class=\"\">(Allikas: Wikipedia)<\/span><\/i>\r\n\r\n<img class=\"alignnone wp-image-196 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/tegijad-1024x215.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"215\" \/>\r\n\r\n<img class=\"alignnone wp-image-335 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/naised2-1024x210.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"210\" \/>\r\n<p dir=\"ltr\">Arvutite ja Internetiga on seotud olnud tohutult palju erinevaid inimesi. Allj\u00e4rgnev on vaid l\u00fchike nimekiri m\u00f5nest huvitavast nimest - kindlasti tasub ise huvitavaid inimesi juurde otsida.<\/p>\r\n\r\n<ul>\r\n \t<li id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_39\"><b><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Robert_Tappan_Morris\">Robert Tappan Morris<\/a><\/b>(s\u00fcndinud 8. novembril 1965) on tuntud maailma esimese arvutiviiruse loojana.\u00a0<span id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_38\">Oma nn \"Morrise ussi\" l\u00f5i ta Cornelli \u00fclikoolis esimese kursuse tudengina 1988. Aastal. Aasta hiljem (1989) sai temast esimene inimene, kes on m\u00f5istetud s\u00fc\u00fcdi virtuaalses kuriteos. Morrist s\u00fc\u00fcdistati nn Morrise ussi loomises ja levitamises. Morrise ussi peetakse esimeseks arvutiussiks, mis internetis levib. Ussi saatis ta v\u00e4lja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi arvutitest, et v\u00e4ltida kahtluse langemist Cornellile.\u00a0<\/span>Hiljem v\u00e4itis Morris, et l\u00f5i programmi puhtteaduslikust huvist ja tema eesm\u00e4rgiks oli hoopis interneti suuruse m\u00f5\u00f5tmine. Ussi \u00fclekandmiss\u00fcsteemis olla aga tekkinud viga, mille tagaj\u00e4rjel m\u00f5ned nakatunud arvutid hakkasid ussi \u00fcha taastootma, kuni nad muutusid kasutusk\u00f5lbmatuteks. Morrise uss rikkus niimoodi hulga s\u00fcsteeme. Andmed kahju ulatuse kohta on ebaselged, samuti pole t\u00e4pselt teada, paljud s\u00fcsteemid ja arvutid otseselt kahjustatud said. Teada on aga see, et Morris sai 10 000 dollarit trahvi ning 3-aastase katseajaga karistuse.\u00a0Massachusettsi tehnoloogiainstituut n\u00e4ib aga olevat talle andestanud \u2013 Morris t\u00f6\u00f6tab seal praegu dotsendina.<\/li>\r\n \t<li><b><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Kevin_Mitnick\">Kevin Mitnick<\/a><\/b><span class=\"\">(s\u00fcndinud 6.augustil 1963)<\/span>\u00a0tegi kuulsaks IT-s\u00fcsteemidega seonduvate inimeste r\u00fcndamise ja andis m\u00f5istele social engineering (eesti keeles tehnosotsiaalne sahkerdamine, suhtlusr\u00fcnne, inimestega manipuleerimine vms) uue t\u00e4henduse. Mitnick leidis, et inimeste petmine\/m\u00f5jutamine on sageli k\u00f5ige lihtsam viis s\u00fcsteemi sisse saada.\u00a0Mitnick on oma ebaseaduslike tegude eest korduvalt vanglakaristust kandnud. N\u00fc\u00fcd on ta aga ametlikult turvateste tegeva endanimelise firma (Mitnick Security Consulting LLC) juht.<\/li>\r\n \t<li><b><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Steve_Wozniak\">Steve Wozniak<\/a><\/b><span class=\"\">(s\u00fcndinud 11 augustil 1950) k<\/span>oos Steve Jobs\u2019iga (s\u00fcndinud 24 veebruaril 1955) Apple\u2019i asutanud Steve Wozniak oli enne esimeste Apple arvutite programmeerimist huvitunud telefonide h\u00e4kkimisest. Tasuta k\u00f5nede tegemiseks kasutatavaid \u201csiniseid kaste\u201d (Blue box, https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Blue_box) tegid Steve\u2019id enda tarbeks ja m\u00fc\u00fcsid ka teistele ligikaudi 170-dollarise t\u00fckihinnaga.<\/li>\r\n \t<li><b><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Edward_Snowden\">Edward Snowden<\/a><\/b>(s\u00fcndinud 21. juunil 1983 P\u00f5hja-Carolinas) on endine CIA ja DIA t\u00f6\u00f6taja ning hilisem NSA lepinguline t\u00f6\u00f6taja Delli juures, kes sai vilepuhujana maailmakuulsaks, kui lekitas infot NSA ja CIA \u00fclisalajase j\u00e4lgimisprogrammi PRISM kohta. PRISMi avalikuks tulek p\u00f5hjustas \u00fclemaailmse skandaali. USA kuulutas Snowdeni tagaotsitavaks ja teda s\u00fc\u00fcdistatakse mitmes kuriteos, sealhulgas riigireetmises ja spionaa\u017eis. Snowdeni teod on tekitanud kaks leeri: \u00fcks pool peab teda reeturiks, kelle \u00fcle tuleks kohut m\u00f5ista, teine pool aga arvab, et valitsusasutuse ebaseadusliku j\u00e4litustegevuse paljastajana on ta kangelane ja v\u00e4\u00e4rib austust.<\/li>\r\n \t<li><b><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Julian_Assange\">Julian Assange<\/a><\/b>\u00a0(s\u00fcnninimi Julian Paul Hawkins; s\u00fcndinud 3. juulil 1971 Townsville, Queensland) on Austraalia internetiaktivist ja ajakirjanik, WikiLeaksi asutaja ja peatoimetaja. Varem tegutsenud programmeerijana. 1980-ndatel on ta v\u00e4idetavalt sisse tunginud j\u00e4rgmiste asutuste infos\u00fcsteemidesse: Pentagon ja teised USA kaitseministeeriumi asutused, MILNET, USA merev\u00e4gi, NASA, Citibank, Lockheed Martin, Motorola, Panasonic, Xerox ja mitmed \u00fclikoolid. Siinkohas tasub m\u00e4rkida, et suurtel asutustel on infos\u00fcsteemid suured ja keerukad - seega \u00fchte alams\u00fcsteemi sisse tungimine ei t\u00e4henda sugugi seda, et k\u00f5ik s\u00fcsteemi osad oleks r\u00fcndaja kontrolli all.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<\/div>\r\n<ul>\r\n \t<li><strong>Deidre Diamond<\/strong> - Cyber Security Network (CyberSN) asjutaja. Alustas oma karj\u00e4\u00e4ri l\u00e4bi StartUp kiirendi nimega Rapid7. ettev\u00f5te tegeleb k\u00fcberkaitse alaste koolitustega mittetehnilistel teemadel. On v\u00f5rgustike algataja ja eestvedaja, positiivse t\u00f6\u00f6kultuuri looja.<\/li>\r\n \t<li><strong>Alissa Johnson<\/strong> \u2013 infoturbe juht Xeroxis, eelmine t\u00f6\u00f6koht USA Valges majas. Tema eesm\u00e4rgiks oli \u00fchendada \u00e4ri ja poliitika kogukonnad parimate k\u00fcberkaitse otsuste tegemiseks. T\u00f6\u00f6s Valges majas oli ta ka vastutav eelarvestamise ja infrastruktuuri terviklikkuse tagamise eest erinevates asukohtades, kasutades ka pilvetehnoloogia v\u00f5imalusi.<\/li>\r\n \t<li><strong>Katie Moussouris<\/strong> on USA k\u00fcberturbe uurija. Tema loodud on Microsofti vigade (Bug Bounty) leidmise toetusprogramm. Tema ettev\u00f5tteks on Luta Security. Ta on ka kaasa l\u00f6\u00f6nud USA Kaitseministeeriumi vigade leidmise programmi loomisel h\u00e4kkeritele.<\/li>\r\n \t<li><strong>Paige Bailey<\/strong> \u2013 tundtud nime all kui DynamicWebPaige. Google Tehisintellekti arendaja, kes varasemalt t\u00f6\u00f6tas Microsofitis samal teemal ja ka Azure turvalisemaks muutmise nimel.<\/li>\r\n \t<li><strong>Krisina Svechinskaya<\/strong> \u2013 on endine vene h\u00e4kker, kes pettis v\u00e4lja passi ja pankade v\u00f5ltsingutega. Ta kaustas Zeur Troojat, et pangadest raha k\u00e4tte saada.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nLoe lisaks, kes on k\u00f5ige tuntumad naish\u00e4kkerid\u00a0 - <a href=\"https:\/\/www.computersciencedegreehub.com\/10-notorious-female-hackers\">kliki siia<\/a>\r\n\r\nAga k\u00f5ik tegelased ei ole kindlasti positiivsed ja sellest saab kuulata juba siit <a href=\"https:\/\/cybers.eu\/cybercast\/kubercast-029-vene-haktivistid-odav-populaarsus-kaitumismustrid-ja-eesti-kaitsevoimekus-ee\">Podcastist.<\/a>\r\nK\u00dcBERCAST #029: Vene h\u00e4ktivistid \u2013 odav populaarsus, k\u00e4itumismustrid ja Eesti kaitsev\u00f5imekus (ee)\r\n<div id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_29\" class=\"no-overflow\">\r\n<h1>Naised k\u00fcberturbes<\/h1>\r\n2021 aastal viis Tallinna Tehnika\u00fclikool l\u00e4bi projekti \"Naised k\u00fcberturbes - eeskujud t\u00fcdrukutele\", mille raames valmis \u00f5ppematerjal koos 58 persoonilooga Eesti \u00e4gedatest naistest IT-valdkonnas.\u00a0<a href=\"https:\/\/go.taltech.ee\/eeskujud\"><strong>https:\/\/go.taltech.ee\/eeskujud<\/strong><\/a>\r\n<p class=\"CDt4Ke zfr3Q\" dir=\"ltr\">\u201cNaised k\u00fcberturbes - eeskujud t\u00fcdrukutele\u201d e-raamat on valmis vajadusest tuua esile tublid naised IT- ja k\u00fcberturbesektorist, kuid pakkuda ka v\u00f5imalusi m\u00f5ista, millised on v\u00f5imalused k\u00fcberturbe ja IT-ga tegelema hakkamisel ning millised on karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalused. Samas n\u00e4idata ka asja inimlikumat poolt - jagada muresid ja kahtluseid ning oskust nendest \u00fcle saada.<\/p>\r\n<p class=\"CDt4Ke zfr3Q\" dir=\"ltr\">IT-valdkond vajab Eestis ja ka mujal juurde palju uusi spetsialiste - nii mehi kui naisi, kuid kahjuks asuvad IT-sse ja k\u00fcberturbesse \u00f5ppima vaid 10-25 protsenti t\u00fcdrukutest oma sihtr\u00fchmast. Selle \u00fcheks p\u00f5hjuseks peetakse eeskujude v\u00e4hesust ja ka seda, et koolides ei ole teemast v\u00e4ga r\u00e4\u00e4gitud. Teised p\u00f5hjused on aga kurvemad - naiste oskuseid ja v\u00f5imeid ei peeta alati meestega v\u00f5rdsteks ning neil tuleb ennast enam t\u00f5endada.<\/p>\r\n<p dir=\"ltr\">Materjal on loodud kahele sihtr\u00fchmale: 7.-12. klassi noored, kes alles otsivad oma teed ja t\u00e4iskasvanud, kes noori nende teel toetavad ja n\u00f5ustavad (lapsevanemad, \u00f5petajad, mentorid ning koolid ja ettev\u00f5tjad). Ehkki see materjal keskendub t\u00fcdrukutele, v\u00f5ivad ka poisid siit kasulikke teadmisi saada. <strong>Tutvuge materjali, lugudega ning sooritage reflektsioonitestid!\u00a0<\/strong><\/p>\r\n<p dir=\"ltr\"><img class=\"alignnone wp-image-970 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/260268961_259386826244052_5833505012820264591_n-1024x536.jpg\" alt=\"Naised k\u00fcberturbes\" width=\"1024\" height=\"536\" \/><\/p>\r\n\r\n<h1>Olukord k\u00fcberruumis<\/h1>\r\n<span class=\"\">M\u00f5tle - kas oskad v\u00e4lja tuua m\u00f5nda interneti ja arvutitega seotud intsidenti, millest oled viimasel ajal meedia vahendusel kuulnud?<\/span>\r\n<ul>\r\n \t<li>K\u00f5ige parema \u00fclevaate olukorrast k\u00fcberruumist saab Riigi Infos\u00fcsteemide Ameti veebilehet -\u00a0<a href=\"https:\/\/www.ria.ee\/et\/kuberturvalisus\/olukord-kuberruumis.html\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li><span class=\"\">Avage FBI Most Wanted veebileht ja uurige, milliseid k\u00fcberkuritegusid inimesed teinud on, kes t\u00e4na on maailmas tagaotsitute nimekirjas.\u00a0<\/span>FBI k\u00f5ige tagaotsitumad kurjategijad k\u00fcberkrattluse alat leiab siit -\u00a0<a href=\"https:\/\/www.fbi.gov\/investigate\/cyber\/most-wanted\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li>Uuri, kes v\u00f5i mis on Anonymous? -\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Anonymous\">kliki siia<\/a><\/li>\r\n \t<li>Uuri, mida t\u00e4hendas maailma jaoks Wikileaks, kas see on hea v\u00f5i halb?\u00a0<a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/WikiLeaks\">kliki siia<\/a>\u00a0ja\u00a0<a href=\"https:\/\/wikileaks.org\/\">siia<\/a>.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Lisavaatamiseks<\/h1>\r\nKes on Anonymous?\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=M0gTCTXr0ig[\/embed]\r\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\r\n<ul>\r\n \t<li>Lood Eesti IT-inimestest ja ajaloost. Lood ja m\u00f5tted kuulatavad ning raamat tasuta loetav: <a class=\"x1i10hfl xjbqb8w x6umtig x1b1mbwd xaqea5y xav7gou x9f619 x1ypdohk xt0psk2 xe8uvvx xdj266r x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r xexx8yu x4uap5 x18d9i69 xkhd6sd x16tdsg8 x1hl2dhg xggy1nq x1a2a7pz xt0b8zv x1fey0fg\" role=\"link\" href=\"https:\/\/memcpy.ee\/et?fbclid=IwAR0gb6C1wveoRWrvawzjyZLrfQH_k6SWqUJZYWKHKD6nJ2kpa9q6DpySozA\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">https:\/\/memcpy.ee\/et<\/a><\/li>\r\n \t<li><span lang=\"EN\">Kevin Mitnick raamat \u201cThe Art of Deception\u201d<\/span><\/li>\r\n \t<li>Kevin Mitnick raamat \u201cThe Art of Intrusion\u201d<\/li>\r\n \t<li>TED Talk: Governments dont understand cyber warfare. We need hackers\u00a0<a href=\"https:\/\/www.ted.com\/talks\/rodrigo_bijou_governments_don_t_understand_cyber_warfare_we_need_hackers\">https:\/\/www.ted.com\/talks\/rodrigo_bijou_governments_don_t_understand_cyber_warfare_we_need_hackers<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\r\nAndke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin \u2013\u00a0<a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSdRpYHHYFUsXpnhsrfGObMIaATxXH8eEg3_U_0o32w-frADzw\/viewform\">kliki siia<\/a>\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>","rendered":"<p>Antud\u00a0peat\u00fckk annab \u00fclevaate:<\/p>\n<ul>\n<li>Erinevatest rollidest k\u00fcberkaitses &#8211; valge, hall ja must m\u00fcts<\/li>\n<li>Kangelased ja antikangelased k\u00fcberkaitses<\/li>\n<li>Kes on Anonymous? (video)<\/li>\n<li>Mida teevad h\u00e4kkerid? (video)<\/li>\n<\/ul>\n<h1>Inimesed k\u00fcberkaitses<\/h1>\n<div id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_30\" class=\"box generalbox center clearfix p-y-1\">\n<div id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_29\" class=\"no-overflow\">\n<p dir=\"ltr\"><span class=\"\">Maailmas jagatakse inimesi enamasti kaheks: p\u00e4ttideks ja ingliteks ehk inimesteks, kes saadavad korda head v\u00f5i kurja.\u00a0<\/span><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><span class=\"\">K\u00fcberkaitse maailmas jagatakse aga tegijaid kolmeks:<\/span><\/p>\n<ul>\n<li>valgem\u00fctsid ehk &#8220;white hat&#8221; on need, kes saadavad korda head. Nende eesm\u00e4rgiks on leida s\u00fcsteemist turvavigu ja nendest teada anda v\u00f5i neid parandada. Neid kutsutakse ka eetilisteks h\u00e4kkeriteks.<\/li>\n<li>hallim\u00fctsid ehk &#8220;gray hat&#8221; on need, kes vastavalt olukorrast v\u00f5ivad teha nii head v\u00f5i v\u00f5ivad tegutseda ka oma kasu eesm\u00e4rgil ehk kui n\u00e4iteks turvavea avastamisel on v\u00f5imalik selle eest saada ka kasu, siis kindlasti nad selle ka v\u00e4lja v\u00f5tavad.<\/li>\n<li>mustad m\u00fctsid ehk &#8220;backhat&#8221; on tegelased, kellel on pigem kurjad motiivid ja neid kardetakse, sest nende eesm\u00e4rgiks on ainult omakasu ja pahanduste tegemine teistele.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-194 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/information-security-management-hansa-edirisinghe-4-638.jpg\" alt=\"\" width=\"638\" height=\"479\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/information-security-management-hansa-edirisinghe-4-638.jpg 638w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/information-security-management-hansa-edirisinghe-4-638-300x225.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/information-security-management-hansa-edirisinghe-4-638-65x49.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/information-security-management-hansa-edirisinghe-4-638-225x169.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/information-security-management-hansa-edirisinghe-4-638-350x263.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 638px) 100vw, 638px\" \/><\/p>\n<div id=\"h5p-24\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-24\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"24\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"H\u00e4kkerid\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p>Arvake \u00e4ra: Kes on valge, hall ja musta m\u00fctsi kandja? Vajadusel kasutage interneti otsingu abi.\u00a0<i id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_36\"><span id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_35\" class=\"\">(Allikas: Wikipedia)<\/span><\/i><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-196 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/tegijad-1024x215.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"215\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/tegijad-1024x215.png 1024w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/tegijad-300x63.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/tegijad-768x161.png 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/tegijad-65x14.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/tegijad-225x47.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/tegijad-350x73.png 350w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/tegijad.png 1737w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-335 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/naised2-1024x210.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"210\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/naised2-1024x210.png 1024w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/naised2-300x61.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/naised2-768x157.png 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/naised2-65x13.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/naised2-225x46.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/naised2-350x72.png 350w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/naised2.png 1803w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<p dir=\"ltr\">Arvutite ja Internetiga on seotud olnud tohutult palju erinevaid inimesi. Allj\u00e4rgnev on vaid l\u00fchike nimekiri m\u00f5nest huvitavast nimest &#8211; kindlasti tasub ise huvitavaid inimesi juurde otsida.<\/p>\n<ul>\n<li id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_39\"><b><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Robert_Tappan_Morris\">Robert Tappan Morris<\/a><\/b>(s\u00fcndinud 8. novembril 1965) on tuntud maailma esimese arvutiviiruse loojana.\u00a0<span id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_38\">Oma nn &#8220;Morrise ussi&#8221; l\u00f5i ta Cornelli \u00fclikoolis esimese kursuse tudengina 1988. Aastal. Aasta hiljem (1989) sai temast esimene inimene, kes on m\u00f5istetud s\u00fc\u00fcdi virtuaalses kuriteos. Morrist s\u00fc\u00fcdistati nn Morrise ussi loomises ja levitamises. Morrise ussi peetakse esimeseks arvutiussiks, mis internetis levib. Ussi saatis ta v\u00e4lja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi arvutitest, et v\u00e4ltida kahtluse langemist Cornellile.\u00a0<\/span>Hiljem v\u00e4itis Morris, et l\u00f5i programmi puhtteaduslikust huvist ja tema eesm\u00e4rgiks oli hoopis interneti suuruse m\u00f5\u00f5tmine. Ussi \u00fclekandmiss\u00fcsteemis olla aga tekkinud viga, mille tagaj\u00e4rjel m\u00f5ned nakatunud arvutid hakkasid ussi \u00fcha taastootma, kuni nad muutusid kasutusk\u00f5lbmatuteks. Morrise uss rikkus niimoodi hulga s\u00fcsteeme. Andmed kahju ulatuse kohta on ebaselged, samuti pole t\u00e4pselt teada, paljud s\u00fcsteemid ja arvutid otseselt kahjustatud said. Teada on aga see, et Morris sai 10 000 dollarit trahvi ning 3-aastase katseajaga karistuse.\u00a0Massachusettsi tehnoloogiainstituut n\u00e4ib aga olevat talle andestanud \u2013 Morris t\u00f6\u00f6tab seal praegu dotsendina.<\/li>\n<li><b><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Kevin_Mitnick\">Kevin Mitnick<\/a><\/b><span class=\"\">(s\u00fcndinud 6.augustil 1963)<\/span>\u00a0tegi kuulsaks IT-s\u00fcsteemidega seonduvate inimeste r\u00fcndamise ja andis m\u00f5istele social engineering (eesti keeles tehnosotsiaalne sahkerdamine, suhtlusr\u00fcnne, inimestega manipuleerimine vms) uue t\u00e4henduse. Mitnick leidis, et inimeste petmine\/m\u00f5jutamine on sageli k\u00f5ige lihtsam viis s\u00fcsteemi sisse saada.\u00a0Mitnick on oma ebaseaduslike tegude eest korduvalt vanglakaristust kandnud. N\u00fc\u00fcd on ta aga ametlikult turvateste tegeva endanimelise firma (Mitnick Security Consulting LLC) juht.<\/li>\n<li><b><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Steve_Wozniak\">Steve Wozniak<\/a><\/b><span class=\"\">(s\u00fcndinud 11 augustil 1950) k<\/span>oos Steve Jobs\u2019iga (s\u00fcndinud 24 veebruaril 1955) Apple\u2019i asutanud Steve Wozniak oli enne esimeste Apple arvutite programmeerimist huvitunud telefonide h\u00e4kkimisest. Tasuta k\u00f5nede tegemiseks kasutatavaid \u201csiniseid kaste\u201d (Blue box, https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Blue_box) tegid Steve\u2019id enda tarbeks ja m\u00fc\u00fcsid ka teistele ligikaudi 170-dollarise t\u00fckihinnaga.<\/li>\n<li><b><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Edward_Snowden\">Edward Snowden<\/a><\/b>(s\u00fcndinud 21. juunil 1983 P\u00f5hja-Carolinas) on endine CIA ja DIA t\u00f6\u00f6taja ning hilisem NSA lepinguline t\u00f6\u00f6taja Delli juures, kes sai vilepuhujana maailmakuulsaks, kui lekitas infot NSA ja CIA \u00fclisalajase j\u00e4lgimisprogrammi PRISM kohta. PRISMi avalikuks tulek p\u00f5hjustas \u00fclemaailmse skandaali. USA kuulutas Snowdeni tagaotsitavaks ja teda s\u00fc\u00fcdistatakse mitmes kuriteos, sealhulgas riigireetmises ja spionaa\u017eis. Snowdeni teod on tekitanud kaks leeri: \u00fcks pool peab teda reeturiks, kelle \u00fcle tuleks kohut m\u00f5ista, teine pool aga arvab, et valitsusasutuse ebaseadusliku j\u00e4litustegevuse paljastajana on ta kangelane ja v\u00e4\u00e4rib austust.<\/li>\n<li><b><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Julian_Assange\">Julian Assange<\/a><\/b>\u00a0(s\u00fcnninimi Julian Paul Hawkins; s\u00fcndinud 3. juulil 1971 Townsville, Queensland) on Austraalia internetiaktivist ja ajakirjanik, WikiLeaksi asutaja ja peatoimetaja. Varem tegutsenud programmeerijana. 1980-ndatel on ta v\u00e4idetavalt sisse tunginud j\u00e4rgmiste asutuste infos\u00fcsteemidesse: Pentagon ja teised USA kaitseministeeriumi asutused, MILNET, USA merev\u00e4gi, NASA, Citibank, Lockheed Martin, Motorola, Panasonic, Xerox ja mitmed \u00fclikoolid. Siinkohas tasub m\u00e4rkida, et suurtel asutustel on infos\u00fcsteemid suured ja keerukad &#8211; seega \u00fchte alams\u00fcsteemi sisse tungimine ei t\u00e4henda sugugi seda, et k\u00f5ik s\u00fcsteemi osad oleks r\u00fcndaja kontrolli all.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<ul>\n<li><strong>Deidre Diamond<\/strong> &#8211; Cyber Security Network (CyberSN) asjutaja. Alustas oma karj\u00e4\u00e4ri l\u00e4bi StartUp kiirendi nimega Rapid7. ettev\u00f5te tegeleb k\u00fcberkaitse alaste koolitustega mittetehnilistel teemadel. On v\u00f5rgustike algataja ja eestvedaja, positiivse t\u00f6\u00f6kultuuri looja.<\/li>\n<li><strong>Alissa Johnson<\/strong> \u2013 infoturbe juht Xeroxis, eelmine t\u00f6\u00f6koht USA Valges majas. Tema eesm\u00e4rgiks oli \u00fchendada \u00e4ri ja poliitika kogukonnad parimate k\u00fcberkaitse otsuste tegemiseks. T\u00f6\u00f6s Valges majas oli ta ka vastutav eelarvestamise ja infrastruktuuri terviklikkuse tagamise eest erinevates asukohtades, kasutades ka pilvetehnoloogia v\u00f5imalusi.<\/li>\n<li><strong>Katie Moussouris<\/strong> on USA k\u00fcberturbe uurija. Tema loodud on Microsofti vigade (Bug Bounty) leidmise toetusprogramm. Tema ettev\u00f5tteks on Luta Security. Ta on ka kaasa l\u00f6\u00f6nud USA Kaitseministeeriumi vigade leidmise programmi loomisel h\u00e4kkeritele.<\/li>\n<li><strong>Paige Bailey<\/strong> \u2013 tundtud nime all kui DynamicWebPaige. Google Tehisintellekti arendaja, kes varasemalt t\u00f6\u00f6tas Microsofitis samal teemal ja ka Azure turvalisemaks muutmise nimel.<\/li>\n<li><strong>Krisina Svechinskaya<\/strong> \u2013 on endine vene h\u00e4kker, kes pettis v\u00e4lja passi ja pankade v\u00f5ltsingutega. Ta kaustas Zeur Troojat, et pangadest raha k\u00e4tte saada.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Loe lisaks, kes on k\u00f5ige tuntumad naish\u00e4kkerid\u00a0 &#8211; <a href=\"https:\/\/www.computersciencedegreehub.com\/10-notorious-female-hackers\">kliki siia<\/a><\/p>\n<p>Aga k\u00f5ik tegelased ei ole kindlasti positiivsed ja sellest saab kuulata juba siit <a href=\"https:\/\/cybers.eu\/cybercast\/kubercast-029-vene-haktivistid-odav-populaarsus-kaitumismustrid-ja-eesti-kaitsevoimekus-ee\">Podcastist.<\/a><br \/>\nK\u00dcBERCAST #029: Vene h\u00e4ktivistid \u2013 odav populaarsus, k\u00e4itumismustrid ja Eesti kaitsev\u00f5imekus (ee)<\/p>\n<div id=\"yui_3_17_2_1_1545071155109_29\" class=\"no-overflow\">\n<h1>Naised k\u00fcberturbes<\/h1>\n<p>2021 aastal viis Tallinna Tehnika\u00fclikool l\u00e4bi projekti &#8220;Naised k\u00fcberturbes &#8211; eeskujud t\u00fcdrukutele&#8221;, mille raames valmis \u00f5ppematerjal koos 58 persoonilooga Eesti \u00e4gedatest naistest IT-valdkonnas.\u00a0<a href=\"https:\/\/go.taltech.ee\/eeskujud\"><strong>https:\/\/go.taltech.ee\/eeskujud<\/strong><\/a><\/p>\n<p class=\"CDt4Ke zfr3Q\" dir=\"ltr\">\u201cNaised k\u00fcberturbes &#8211; eeskujud t\u00fcdrukutele\u201d e-raamat on valmis vajadusest tuua esile tublid naised IT- ja k\u00fcberturbesektorist, kuid pakkuda ka v\u00f5imalusi m\u00f5ista, millised on v\u00f5imalused k\u00fcberturbe ja IT-ga tegelema hakkamisel ning millised on karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalused. Samas n\u00e4idata ka asja inimlikumat poolt &#8211; jagada muresid ja kahtluseid ning oskust nendest \u00fcle saada.<\/p>\n<p class=\"CDt4Ke zfr3Q\" dir=\"ltr\">IT-valdkond vajab Eestis ja ka mujal juurde palju uusi spetsialiste &#8211; nii mehi kui naisi, kuid kahjuks asuvad IT-sse ja k\u00fcberturbesse \u00f5ppima vaid 10-25 protsenti t\u00fcdrukutest oma sihtr\u00fchmast. Selle \u00fcheks p\u00f5hjuseks peetakse eeskujude v\u00e4hesust ja ka seda, et koolides ei ole teemast v\u00e4ga r\u00e4\u00e4gitud. Teised p\u00f5hjused on aga kurvemad &#8211; naiste oskuseid ja v\u00f5imeid ei peeta alati meestega v\u00f5rdsteks ning neil tuleb ennast enam t\u00f5endada.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Materjal on loodud kahele sihtr\u00fchmale: 7.-12. klassi noored, kes alles otsivad oma teed ja t\u00e4iskasvanud, kes noori nende teel toetavad ja n\u00f5ustavad (lapsevanemad, \u00f5petajad, mentorid ning koolid ja ettev\u00f5tjad). Ehkki see materjal keskendub t\u00fcdrukutele, v\u00f5ivad ka poisid siit kasulikke teadmisi saada. <strong>Tutvuge materjali, lugudega ning sooritage reflektsioonitestid!\u00a0<\/strong><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-970 size-large\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/260268961_259386826244052_5833505012820264591_n-1024x536.jpg\" alt=\"Naised k\u00fcberturbes\" width=\"1024\" height=\"536\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/260268961_259386826244052_5833505012820264591_n-1024x536.jpg 1024w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/260268961_259386826244052_5833505012820264591_n-300x157.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/260268961_259386826244052_5833505012820264591_n-768x402.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/260268961_259386826244052_5833505012820264591_n-1536x804.jpg 1536w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/260268961_259386826244052_5833505012820264591_n-65x34.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/260268961_259386826244052_5833505012820264591_n-225x118.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/260268961_259386826244052_5833505012820264591_n-350x183.jpg 350w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/260268961_259386826244052_5833505012820264591_n.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<h1>Olukord k\u00fcberruumis<\/h1>\n<p><span class=\"\">M\u00f5tle &#8211; kas oskad v\u00e4lja tuua m\u00f5nda interneti ja arvutitega seotud intsidenti, millest oled viimasel ajal meedia vahendusel kuulnud?<\/span><\/p>\n<ul>\n<li>K\u00f5ige parema \u00fclevaate olukorrast k\u00fcberruumist saab Riigi Infos\u00fcsteemide Ameti veebilehet &#8211;\u00a0<a href=\"https:\/\/www.ria.ee\/et\/kuberturvalisus\/olukord-kuberruumis.html\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li><span class=\"\">Avage FBI Most Wanted veebileht ja uurige, milliseid k\u00fcberkuritegusid inimesed teinud on, kes t\u00e4na on maailmas tagaotsitute nimekirjas.\u00a0<\/span>FBI k\u00f5ige tagaotsitumad kurjategijad k\u00fcberkrattluse alat leiab siit &#8211;\u00a0<a href=\"https:\/\/www.fbi.gov\/investigate\/cyber\/most-wanted\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li>Uuri, kes v\u00f5i mis on Anonymous? &#8211;\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Anonymous\">kliki siia<\/a><\/li>\n<li>Uuri, mida t\u00e4hendas maailma jaoks Wikileaks, kas see on hea v\u00f5i halb?\u00a0<a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/WikiLeaks\">kliki siia<\/a>\u00a0ja\u00a0<a href=\"https:\/\/wikileaks.org\/\">siia<\/a>.<\/li>\n<\/ul>\n<h1>Lisavaatamiseks<\/h1>\n<p>Kes on Anonymous?<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-1\" title=\"The Story of Anonymous\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/M0gTCTXr0ig?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\n<ul>\n<li>Lood Eesti IT-inimestest ja ajaloost. Lood ja m\u00f5tted kuulatavad ning raamat tasuta loetav: <a class=\"x1i10hfl xjbqb8w x6umtig x1b1mbwd xaqea5y xav7gou x9f619 x1ypdohk xt0psk2 xe8uvvx xdj266r x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r xexx8yu x4uap5 x18d9i69 xkhd6sd x16tdsg8 x1hl2dhg xggy1nq x1a2a7pz xt0b8zv x1fey0fg\" role=\"link\" href=\"https:\/\/memcpy.ee\/et?fbclid=IwAR0gb6C1wveoRWrvawzjyZLrfQH_k6SWqUJZYWKHKD6nJ2kpa9q6DpySozA\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">https:\/\/memcpy.ee\/et<\/a><\/li>\n<li><span lang=\"EN\">Kevin Mitnick raamat \u201cThe Art of Deception\u201d<\/span><\/li>\n<li>Kevin Mitnick raamat \u201cThe Art of Intrusion\u201d<\/li>\n<li>TED Talk: Governments dont understand cyber warfare. We need hackers\u00a0<a href=\"https:\/\/www.ted.com\/talks\/rodrigo_bijou_governments_don_t_understand_cyber_warfare_we_need_hackers\">https:\/\/www.ted.com\/talks\/rodrigo_bijou_governments_don_t_understand_cyber_warfare_we_need_hackers<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\n<p>Andke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin \u2013\u00a0<a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSdRpYHHYFUsXpnhsrfGObMIaATxXH8eEg3_U_0o32w-frADzw\/viewform\">kliki siia<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"author":6,"menu_order":1,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-88","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":86,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/88","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"version-history":[{"count":24,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/88\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1064,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/88\/revisions\/1064"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/86"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/88\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=88"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=88"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=88"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}