{"id":90,"date":"2018-12-17T15:59:11","date_gmt":"2018-12-17T15:59:11","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/?post_type=chapter&#038;p=90"},"modified":"2022-11-09T04:57:26","modified_gmt":"2022-11-09T04:57:26","slug":"kuberkaitse-kompetentsid","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/chapter\/kuberkaitse-kompetentsid\/","title":{"raw":"K\u00fcberkaitse kompetentsid","rendered":"K\u00fcberkaitse kompetentsid"},"content":{"raw":"Antud\u00a0peat\u00fckk annab \u00fclevaate j\u00e4rgmistest teemadest:\r\n<ul>\r\n \t<li>Erinevatest oskustest \u00fcldiselt<\/li>\r\n \t<li>Digip\u00e4devused<\/li>\r\n \t<li>K\u00fcberturbe alased p\u00e4devused<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>K\u00fcberkaitse kui elustiil<\/h1>\r\nhttps:\/\/youtu.be\/2GJ72MuuXrQ\r\n<h1>Vajalikud oskused tulevikuks<\/h1>\r\nVanasti enne tavakooli teket elasid inimesed \u00fchiskonnas, kus ametit sai \u00f5ppida meistri juures. Meistriks oli enamasti perepea, kellele tegevus kuulus - oli see siis taluperemehe v\u00f5i kingsepa, kunstniku v\u00f5i koka \u00f5pilaseks olemine. Karj\u00e4\u00e4ri muutmine eluajal v\u00e4ga h\u00e4sti \u00f5nnestuda ei tahtnud. Suurte tehaste ajastul oli vaja teistsuguste oskustega inimesi, liinit\u00f6\u00f6l oli n\u00e4iteks vaja osata teha \u00fchte kindlat asja, aga seda v\u00e4ga h\u00e4sti. Info\u00fchiskonna saabudes on \u00fchiskond ja inimesed aga situatsioonis, kus oskuseid ja tegevusalasid tuleb vahetada tihedalt - ennustatakse, et t\u00e4nap\u00e4eva noor v\u00f5ib oma eluajal t\u00f6\u00f6andjat vahetada 15-20 korda ja tegevusvaldkonda 2-4 korda. Et olla sellises olukorras edukas, tuleb teada, milliseid oskuseid arendada - sest sirgeteeline \"\u00fches tegevuses hea\" karj\u00e4\u00e4rimudel enam ei toimi. Olukorras, kus kuue aasta p\u00e4rast turul olevad parimad t\u00f6\u00f6kohad v\u00f5ivad olla nii uued, et t\u00e4na nendest keegi midagi ei tea, oleks m\u00f5istlik endale erinevaid oskusi koguda, mida vajadusel edasi arendada, kui elu seda n\u00f5uab. \u00dcks nendest on kindlasti digitaalne ohutus ja k\u00fcberkaitse, milleta tuleviku maailmas keegi edukalt hakkama ei saa.\r\n\r\nVajalikud oskused tulevikuks on:\r\n<ul>\r\n \t<li>komplekssete probleemide lahendamise oskus<\/li>\r\n \t<li>kriitiline m\u00f5tlemine<\/li>\r\n \t<li>loovus<\/li>\r\n \t<li>suhtlusoskus, empaatia ja muud inimestega tegelemise oskused<\/li>\r\n \t<li>teadus-tehnoloogia-inseneeria-matemaatika (STEM)<\/li>\r\n \t<li>sotsiaalsus-mobiilsus-ana\u00fc\u00fctika-pilv (SMAC)<\/li>\r\n \t<li>interdistsiplinaarsed oskused (teadmised erinevatest valdkondadest ja nende vahelistest seostest)<\/li>\r\n<\/ul>\r\nSiit artiklist saab lugeda erinevatest karj\u00e4\u00e4ri ja oskusmudelitest, mille peale tulevikus m\u00f5elda: <a href=\"https:\/\/www.linkedin.com\/pulse\/which-letter-shaped-future-employees-leaders-esin-akay\/\">kliki siia<\/a>\r\n<ul>\r\n \t<li>I - spetsialist \u00fches kindlas valdkonnas (specialist)<\/li>\r\n \t<li>-\u00a0 - oskab palju erinevaid asju, aga v\u00e4ga pinnapealselt (generalist)<\/li>\r\n \t<li>T - oskab teha palju asju pinnapealselt, aga omab ka \u00fches valdkonnas spetsialisti oskuseid<\/li>\r\n \t<li>M - oskuseid mitmetes valdkondades, v\u00e4hemalt keskmisel tasemel<\/li>\r\n \t<li>Pi - oskused v\u00e4hemalt kahes valdkonnas tugevad, lisaks \u00fcldistele teadmistele<\/li>\r\n \t<li>Kamm - tugevad \u00fcldoskused, millele lisaks on spetsialisti oskused v\u00e4hemalt 3-4 valdkonnas<\/li>\r\n \t<li>E - erinevad oskused, mis baseeruvad kogemusel, spetsialisti oskustel, edasi\u00f5ppimisel ja \u00f5pitu kasutamisel p\u00e4riselus<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<img class=\"alignnone wp-image-442 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/i-shaped-t-shaped-people-devops.jpg\" alt=\"\" width=\"1014\" height=\"361\" \/>\r\n<h1>Digip\u00e4devus<\/h1>\r\nTavalisele \u00f5pilasele on oluline teada, et Euroopa Liidus on kokku lepitud standard, kus on kirjas, mida peaksid Euroopa Liidu kodanikud oskama digiteemadel teha ja kasutada - selle mudeli nimi on DigComp. Eestis on antud mudel t\u00f5lgitud ja kasutusele v\u00f5etud \u00d5ppijate digip\u00e4devuse mudeli n\u00e4ol (2016),\u00a0 mis on leitav siit - <a href=\"https:\/\/www.hm.ee\/sites\/default\/files\/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf\">kliki siia.\u00a0<\/a>\r\n\r\nMudelis on \u00e4ra toodud tasemed kooliastmete kaupa ja viies teemas: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkonnas, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus.\r\n\r\nTurvalisuse teemas peetakse oluliseks alateemasid:\r\n<ul>\r\n \t<li><strong>Seadmete kaitsmine<\/strong> \u2013 \u00f5pilane rakendab ohutus- ja turvameetmeid, et v\u00e4ltida f\u00fc\u00fcsilisi ning virtuaalseid riske<\/li>\r\n \t<li><strong>Isikuandmete kaitsmine<\/strong> \u2013 \u00f5pilane arvestab digitegevustes teiste inimeste privaatsust ja \u00fchiseid kasutustingimusi ning kaitseb oma\r\nisikuandmeid ja ennast veebipettuste, ohtude ning ku\u0308berkiusamise eest.<\/li>\r\n \t<li><strong>Tervise kaitsmine<\/strong> \u2013 \u00f5pilane v\u00e4ldib digitehnoloogia ja digitaalse teabe kasutamisest tulenevaid terviseriske<\/li>\r\n \t<li><strong>Keskkonna kaitsmine<\/strong> \u2013 \u00f5pilane teadvustab digitehnoloogia m\u00f5ju keskkonnale<\/li>\r\n<\/ul>\r\nKui digip\u00e4devust ja ohutuse alast p\u00e4devust koolis selgeks ei saa, siis tuleb selles appi t\u00f6\u00f6andja ja \u00fchiskond. Kui oled kursuse edukalt omandanud ja uurid ise edasi, siis on sul v\u00f5imalus olla ise nende hulgas, kes antud valdkonda aitavad pigem teistele selgeks teha (nt oma noorematele ja vanematele sugulastele ja tuttavatele). Teisalt on aga oluline teadmine see, et kuigi paljud noored tunnevad ennast tehnoloogiamaailmas ja internetis h\u00e4sti, isegi oskuslikult, siis tegelikult see nii ei ole - k\u00fcberkratid on alati targemad!\r\n\r\nMuidugi on selleks abi olemas - enda edasi harimine (tavakasutajale) ja edasi \u00f5ppimine (tulevasele spetsialistile ja talendile).\r\n<h1>K\u00fcberturbe-alased p\u00e4devused<\/h1>\r\nK\u00fcberturvalisus on k\u00fcllaltki lai ja omajagu h\u00e4gune teema. H\u00e4gune just seet\u00f5ttu, et on keeruline t\u00e4pselt eristada, millised on just k\u00fcberkaitses olulised oskused ja millised on \u00fcldisemad oskused. N\u00e4iteks kirjalikult ja suuliselt enese v\u00e4ljendamise oskus on \u00e4\u00e4rmiselt vajalik nii k\u00fcberkaitses, kui ka paljudes muudes valdkondades. Kui r\u00e4\u00e4kida infos\u00fcsteemide turvalisusest, siis v\u00f5ib m\u00e4rgata teatud erinevust r\u00fcnde- ja kaitseoskuste vahel. Samas on need aga \u00fcksteist t\u00e4iendavad.\r\n\r\nSarnane olukord on n\u00e4iteks f\u00fc\u00fcsilise turvalisuse puhul. Oskus valmistada ja kasutada tulirelvi on \u00fcsna erinev oskusest valmistada ja kasutada kuulivesti. Samas aitab tulirelvade hea tundmine valmistada turvalisi kuuliveste, mis inimesi kuulide eest kaitsevad. Samasugune p\u00f5him\u00f5te kehtib ka digimaailmas: oskused infos\u00fcsteeme r\u00fcnnata ja kaitsta on \u00fcksteist toetavad, kuid kohati \u00fcsna erinevad oskused. Siin tuleb kindlasti aru saada sellest, et kaitsmisoskus ei ole \"hea\" ja r\u00fcndamisoskus \"paha\" v\u00f5i \"kuri\". K\u00f5ik oleneb sellest, kuidas neid oskusi kasutada. Nii nagu tulirelvaga t\u00e4psuslaskmine v\u00f5ib olla igati s\u00fc\u00fctu ja seaduslik tegevus (n\u00e4iteks vastava koolitusega t\u00e4iskasvanu tulistab lasketiirus vastu puidust sihtm\u00e4rki) v\u00f5i ebaseaduslik ja karistatav (n\u00e4iteks palgam\u00f5rvar tulistab oma endise partneri vanemaid).\r\n\r\nK\u00fcberturvalisuse alased teadmised on vajalikud k\u00f5ikidele IT-aladele:\r\n<ul>\r\n \t<li>ettev\u00f5tte juht peab olema kursis riskidega, mis ohustavad ettev\u00f5tte edukalt toimimist ja kasu toomist.<\/li>\r\n \t<li>programmeerija peab olema kursis vigadest tema programmeeritud toodetes ning need tuleb \u00e4ra parandada.<\/li>\r\n \t<li>personalijuht peab olema kursis ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate k\u00fcberh\u00fchgieeni alaste oskustega, et tellida vajalikke koolitusi v\u00f5i testimisi, mis aitaksid seda taset t\u00f5sta jne.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nArvutis\u00fcsteemid koosnevad erinevatest kihtidest ja iga kihiga kaasnevad oskused seda kihti r\u00fcnnata ja kaitsta.\r\nErinevate oskustega seotud kihid v\u00f5ib lihtsustatult nimetada niimoodi:\r\n<ul>\r\n \t<li><strong>Rakendus<\/strong> - erinevad programmid, \u00e4pid, millega kasutaja otseselt kokku puutub. N\u00e4iteks: veebilehitsejad (Firefox, Chrome, Safari jt); arvutim\u00e4ngud (God of War, Fortnite, Candy Crush jt); kontoritarkvara (LibreOffice Writer, MS Excel jt) jne.<\/li>\r\n \t<li><strong>Operatsioonis\u00fcsteem<\/strong> - aluss\u00fcsteem, mis aitab erinevaid rakendusi k\u00e4ivitada. N\u00e4iteks: Ubuntu 18.10, Windows 98, Android Oreo, Kali Linux jne<\/li>\r\n \t<li><strong>V\u00f5rk<\/strong> - arvutite omavahel v\u00f5rgustikuks (nt Internet) \u00fchendamine peab olema v\u00f5imalik ka erinevaid operatsioonis\u00fcsteeme kasutavaid seadmeid kasutades.\r\nArvutiv\u00f5rgus toimuvat infoliiklust on v\u00f5imalik pealt kuulata ja muuta. Kuidas tagada see, et kodusele WiFi-v\u00f5rgule v\u00f5\u00f5rad ligi ei p\u00e4\u00e4seks?<\/li>\r\n \t<li><strong>F\u00fc\u00fcsiline<\/strong> - juhtmed, kiibid, raadiolained jms. Kas ja kuidas on v\u00f5imalik see, et n\u00e4iteks ID-kaardi kiipi ei oleks v\u00f5imalik t\u00e4ielikult kopeerida?<\/li>\r\n<\/ul>\r\nLisaks seadmetega seonduvatele oskustele on veel kaks eraldi valdkonda, mis on k\u00fcberturbes v\u00e4ga olulised:\r\n<ul>\r\n \t<li><strong>Inimfaktor<\/strong> - Turbemeetoditest ei ole kasu, kui inimene nendest teadlikult m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb (n\u00e4iteks kirjutab oma pangakaardi PIN-koodi punase vildikaga pangakaardi peale). Inimfaktori puhul on oluline aru saada, miks inimene teatud viisil k\u00e4itub, et seej\u00e4rel luua vajalikke seaduseid, reegleid ja sellist tarkvara, mis aitaks digi\u00fchiskonda piisavalt turvalisena hoida.<\/li>\r\n \t<li><strong>Kr\u00fcptograafia<\/strong> - On palju erinevaid v\u00f5imalusi, kuidas info terviklust ja konfidentsiaalsust kr\u00fcptograafiat kasutades kaitsta. On ka palju eri viise, kuidas kr\u00fcptograafiaga kaitstud infot r\u00fcnnata. Kr\u00fcptograafia v\u00f5ib lihtsustatult jagada kaheks suuremaks valdkonnaks: \u00fcks valdkond tegeleb kr\u00fcptograafiliste algoritmide matemaatilise poolega ja teine valdkond tegeleb kr\u00fcptograafia rakendamisega. Kr\u00fcptograafia rakendamisel ei ole vaja m\u00f5ista matemaatiliste valemite detaile, vaid s\u00fcsteemi \u00fcldist loogikat.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nKui oled enam talendikam, siis on sulle kindlasti huvipakkuvad erinevad laagrid: nt parimatele Eestist korraldab Tallinna Tehnika\u00fclikool K\u00fcberLaagrit.\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/u64w2nmMOS4[\/embed]\r\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\r\nKuna infoturbe ja k\u00fcberkaitse maailm toimetab inglise keeles, siis l\u00f5putestiks pakume v\u00e4lja kaasam\u00f5tlemise seitsmel erineval inforturbe teemal. Test koosneb seitsmest alateemast, mis vaatleb inimk\u00e4itumist erinevates situatsioonides ja on koostatud Sten M\u00e4ses-e poolt.\r\n\r\nTeemad:\r\n<ul>\r\n \t<li>paroolide manageerimine<\/li>\r\n \t<li>e-posti turvaline kasutamine<\/li>\r\n \t<li>sotsiaalv\u00f5rgustikes k\u00e4itumine<\/li>\r\n \t<li>intsidentide raporteerimine<\/li>\r\n \t<li>kaugt\u00f6\u00f6 tegemine turvaliselt<\/li>\r\n \t<li>informatsioon meie \u00fcmber<\/li>\r\n<\/ul>\r\nAva test-uuring siit -\u00a0<a href=\"https:\/\/testing.planet.ee\/\">https:\/\/testing.planet.ee\/<\/a>\r\n\r\nAruta klassikaaslastega, millised teemad ja k\u00fcsimused sulle enam huvi pakkusid.\r\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\r\n<ul>\r\n \t<li>H., L\u00f5ugas (2017)\u00a0Katsetasime arvutiturvalisuse testi, mida k\u00fcmned tuhanded ametnikud tegema hakkavad, Geenius\u00a0<a href=\"https:\/\/geenius.ee\/eksklusiiv\/katsetasime-arvutiturvalisuse-testi-mida-kumned-tuhanded-ametnikud-tegema-hakkavad\/\">https:\/\/geenius.ee\/eksklusiiv\/katsetasime-arvutiturvalisuse-testi-mida-kumned-tuhanded-ametnikud-tegema-hakkavad\/<\/a><\/li>\r\n \t<li>K\u00fcberh\u00fcgieen, Wikipedia\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCberh%C3%BCgieen\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCberh%C3%BCgieen<\/a><\/li>\r\n \t<li>S. M\u00e4ses (2015)\u00a0Infoturbe inimfaktori hindamismeetod, TT\u00dc. <a href=\"https:\/\/digi.lib.ttu.ee\/i\/?3582\">https:\/\/digi.lib.ttu.ee\/i\/?3582<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\r\nAndke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin \u2013\u00a0<a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSfG1ksca-c8G7SwVSykAS2Dq_Z7_E0H8bJa9yZDH2SFNzNgaQ\/viewform\">kliki siia<\/a>","rendered":"<p>Antud\u00a0peat\u00fckk annab \u00fclevaate j\u00e4rgmistest teemadest:<\/p>\n<ul>\n<li>Erinevatest oskustest \u00fcldiselt<\/li>\n<li>Digip\u00e4devused<\/li>\n<li>K\u00fcberturbe alased p\u00e4devused<\/li>\n<\/ul>\n<h1>K\u00fcberkaitse kui elustiil<\/h1>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-2\" title=\"Elustiili ettev\u00f5tlus k\u00fcberturbe valdkonnas\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/2GJ72MuuXrQ?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Vajalikud oskused tulevikuks<\/h1>\n<p>Vanasti enne tavakooli teket elasid inimesed \u00fchiskonnas, kus ametit sai \u00f5ppida meistri juures. Meistriks oli enamasti perepea, kellele tegevus kuulus &#8211; oli see siis taluperemehe v\u00f5i kingsepa, kunstniku v\u00f5i koka \u00f5pilaseks olemine. Karj\u00e4\u00e4ri muutmine eluajal v\u00e4ga h\u00e4sti \u00f5nnestuda ei tahtnud. Suurte tehaste ajastul oli vaja teistsuguste oskustega inimesi, liinit\u00f6\u00f6l oli n\u00e4iteks vaja osata teha \u00fchte kindlat asja, aga seda v\u00e4ga h\u00e4sti. Info\u00fchiskonna saabudes on \u00fchiskond ja inimesed aga situatsioonis, kus oskuseid ja tegevusalasid tuleb vahetada tihedalt &#8211; ennustatakse, et t\u00e4nap\u00e4eva noor v\u00f5ib oma eluajal t\u00f6\u00f6andjat vahetada 15-20 korda ja tegevusvaldkonda 2-4 korda. Et olla sellises olukorras edukas, tuleb teada, milliseid oskuseid arendada &#8211; sest sirgeteeline &#8220;\u00fches tegevuses hea&#8221; karj\u00e4\u00e4rimudel enam ei toimi. Olukorras, kus kuue aasta p\u00e4rast turul olevad parimad t\u00f6\u00f6kohad v\u00f5ivad olla nii uued, et t\u00e4na nendest keegi midagi ei tea, oleks m\u00f5istlik endale erinevaid oskusi koguda, mida vajadusel edasi arendada, kui elu seda n\u00f5uab. \u00dcks nendest on kindlasti digitaalne ohutus ja k\u00fcberkaitse, milleta tuleviku maailmas keegi edukalt hakkama ei saa.<\/p>\n<p>Vajalikud oskused tulevikuks on:<\/p>\n<ul>\n<li>komplekssete probleemide lahendamise oskus<\/li>\n<li>kriitiline m\u00f5tlemine<\/li>\n<li>loovus<\/li>\n<li>suhtlusoskus, empaatia ja muud inimestega tegelemise oskused<\/li>\n<li>teadus-tehnoloogia-inseneeria-matemaatika (STEM)<\/li>\n<li>sotsiaalsus-mobiilsus-ana\u00fc\u00fctika-pilv (SMAC)<\/li>\n<li>interdistsiplinaarsed oskused (teadmised erinevatest valdkondadest ja nende vahelistest seostest)<\/li>\n<\/ul>\n<p>Siit artiklist saab lugeda erinevatest karj\u00e4\u00e4ri ja oskusmudelitest, mille peale tulevikus m\u00f5elda: <a href=\"https:\/\/www.linkedin.com\/pulse\/which-letter-shaped-future-employees-leaders-esin-akay\/\">kliki siia<\/a><\/p>\n<ul>\n<li>I &#8211; spetsialist \u00fches kindlas valdkonnas (specialist)<\/li>\n<li>&#8211;\u00a0 &#8211; oskab palju erinevaid asju, aga v\u00e4ga pinnapealselt (generalist)<\/li>\n<li>T &#8211; oskab teha palju asju pinnapealselt, aga omab ka \u00fches valdkonnas spetsialisti oskuseid<\/li>\n<li>M &#8211; oskuseid mitmetes valdkondades, v\u00e4hemalt keskmisel tasemel<\/li>\n<li>Pi &#8211; oskused v\u00e4hemalt kahes valdkonnas tugevad, lisaks \u00fcldistele teadmistele<\/li>\n<li>Kamm &#8211; tugevad \u00fcldoskused, millele lisaks on spetsialisti oskused v\u00e4hemalt 3-4 valdkonnas<\/li>\n<li>E &#8211; erinevad oskused, mis baseeruvad kogemusel, spetsialisti oskustel, edasi\u00f5ppimisel ja \u00f5pitu kasutamisel p\u00e4riselus<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-442 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/i-shaped-t-shaped-people-devops.jpg\" alt=\"\" width=\"1014\" height=\"361\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/i-shaped-t-shaped-people-devops.jpg 1014w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/i-shaped-t-shaped-people-devops-300x107.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/i-shaped-t-shaped-people-devops-768x273.jpg 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/i-shaped-t-shaped-people-devops-65x23.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/i-shaped-t-shaped-people-devops-225x80.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2018\/12\/i-shaped-t-shaped-people-devops-350x125.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 1014px) 100vw, 1014px\" \/><\/p>\n<h1>Digip\u00e4devus<\/h1>\n<p>Tavalisele \u00f5pilasele on oluline teada, et Euroopa Liidus on kokku lepitud standard, kus on kirjas, mida peaksid Euroopa Liidu kodanikud oskama digiteemadel teha ja kasutada &#8211; selle mudeli nimi on DigComp. Eestis on antud mudel t\u00f5lgitud ja kasutusele v\u00f5etud \u00d5ppijate digip\u00e4devuse mudeli n\u00e4ol (2016),\u00a0 mis on leitav siit &#8211; <a href=\"https:\/\/www.hm.ee\/sites\/default\/files\/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf\">kliki siia.\u00a0<\/a><\/p>\n<p>Mudelis on \u00e4ra toodud tasemed kooliastmete kaupa ja viies teemas: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkonnas, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus.<\/p>\n<p>Turvalisuse teemas peetakse oluliseks alateemasid:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Seadmete kaitsmine<\/strong> \u2013 \u00f5pilane rakendab ohutus- ja turvameetmeid, et v\u00e4ltida f\u00fc\u00fcsilisi ning virtuaalseid riske<\/li>\n<li><strong>Isikuandmete kaitsmine<\/strong> \u2013 \u00f5pilane arvestab digitegevustes teiste inimeste privaatsust ja \u00fchiseid kasutustingimusi ning kaitseb oma<br \/>\nisikuandmeid ja ennast veebipettuste, ohtude ning ku\u0308berkiusamise eest.<\/li>\n<li><strong>Tervise kaitsmine<\/strong> \u2013 \u00f5pilane v\u00e4ldib digitehnoloogia ja digitaalse teabe kasutamisest tulenevaid terviseriske<\/li>\n<li><strong>Keskkonna kaitsmine<\/strong> \u2013 \u00f5pilane teadvustab digitehnoloogia m\u00f5ju keskkonnale<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kui digip\u00e4devust ja ohutuse alast p\u00e4devust koolis selgeks ei saa, siis tuleb selles appi t\u00f6\u00f6andja ja \u00fchiskond. Kui oled kursuse edukalt omandanud ja uurid ise edasi, siis on sul v\u00f5imalus olla ise nende hulgas, kes antud valdkonda aitavad pigem teistele selgeks teha (nt oma noorematele ja vanematele sugulastele ja tuttavatele). Teisalt on aga oluline teadmine see, et kuigi paljud noored tunnevad ennast tehnoloogiamaailmas ja internetis h\u00e4sti, isegi oskuslikult, siis tegelikult see nii ei ole &#8211; k\u00fcberkratid on alati targemad!<\/p>\n<p>Muidugi on selleks abi olemas &#8211; enda edasi harimine (tavakasutajale) ja edasi \u00f5ppimine (tulevasele spetsialistile ja talendile).<\/p>\n<h1>K\u00fcberturbe-alased p\u00e4devused<\/h1>\n<p>K\u00fcberturvalisus on k\u00fcllaltki lai ja omajagu h\u00e4gune teema. H\u00e4gune just seet\u00f5ttu, et on keeruline t\u00e4pselt eristada, millised on just k\u00fcberkaitses olulised oskused ja millised on \u00fcldisemad oskused. N\u00e4iteks kirjalikult ja suuliselt enese v\u00e4ljendamise oskus on \u00e4\u00e4rmiselt vajalik nii k\u00fcberkaitses, kui ka paljudes muudes valdkondades. Kui r\u00e4\u00e4kida infos\u00fcsteemide turvalisusest, siis v\u00f5ib m\u00e4rgata teatud erinevust r\u00fcnde- ja kaitseoskuste vahel. Samas on need aga \u00fcksteist t\u00e4iendavad.<\/p>\n<p>Sarnane olukord on n\u00e4iteks f\u00fc\u00fcsilise turvalisuse puhul. Oskus valmistada ja kasutada tulirelvi on \u00fcsna erinev oskusest valmistada ja kasutada kuulivesti. Samas aitab tulirelvade hea tundmine valmistada turvalisi kuuliveste, mis inimesi kuulide eest kaitsevad. Samasugune p\u00f5him\u00f5te kehtib ka digimaailmas: oskused infos\u00fcsteeme r\u00fcnnata ja kaitsta on \u00fcksteist toetavad, kuid kohati \u00fcsna erinevad oskused. Siin tuleb kindlasti aru saada sellest, et kaitsmisoskus ei ole &#8220;hea&#8221; ja r\u00fcndamisoskus &#8220;paha&#8221; v\u00f5i &#8220;kuri&#8221;. K\u00f5ik oleneb sellest, kuidas neid oskusi kasutada. Nii nagu tulirelvaga t\u00e4psuslaskmine v\u00f5ib olla igati s\u00fc\u00fctu ja seaduslik tegevus (n\u00e4iteks vastava koolitusega t\u00e4iskasvanu tulistab lasketiirus vastu puidust sihtm\u00e4rki) v\u00f5i ebaseaduslik ja karistatav (n\u00e4iteks palgam\u00f5rvar tulistab oma endise partneri vanemaid).<\/p>\n<p>K\u00fcberturvalisuse alased teadmised on vajalikud k\u00f5ikidele IT-aladele:<\/p>\n<ul>\n<li>ettev\u00f5tte juht peab olema kursis riskidega, mis ohustavad ettev\u00f5tte edukalt toimimist ja kasu toomist.<\/li>\n<li>programmeerija peab olema kursis vigadest tema programmeeritud toodetes ning need tuleb \u00e4ra parandada.<\/li>\n<li>personalijuht peab olema kursis ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate k\u00fcberh\u00fchgieeni alaste oskustega, et tellida vajalikke koolitusi v\u00f5i testimisi, mis aitaksid seda taset t\u00f5sta jne.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Arvutis\u00fcsteemid koosnevad erinevatest kihtidest ja iga kihiga kaasnevad oskused seda kihti r\u00fcnnata ja kaitsta.<br \/>\nErinevate oskustega seotud kihid v\u00f5ib lihtsustatult nimetada niimoodi:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Rakendus<\/strong> &#8211; erinevad programmid, \u00e4pid, millega kasutaja otseselt kokku puutub. N\u00e4iteks: veebilehitsejad (Firefox, Chrome, Safari jt); arvutim\u00e4ngud (God of War, Fortnite, Candy Crush jt); kontoritarkvara (LibreOffice Writer, MS Excel jt) jne.<\/li>\n<li><strong>Operatsioonis\u00fcsteem<\/strong> &#8211; aluss\u00fcsteem, mis aitab erinevaid rakendusi k\u00e4ivitada. N\u00e4iteks: Ubuntu 18.10, Windows 98, Android Oreo, Kali Linux jne<\/li>\n<li><strong>V\u00f5rk<\/strong> &#8211; arvutite omavahel v\u00f5rgustikuks (nt Internet) \u00fchendamine peab olema v\u00f5imalik ka erinevaid operatsioonis\u00fcsteeme kasutavaid seadmeid kasutades.<br \/>\nArvutiv\u00f5rgus toimuvat infoliiklust on v\u00f5imalik pealt kuulata ja muuta. Kuidas tagada see, et kodusele WiFi-v\u00f5rgule v\u00f5\u00f5rad ligi ei p\u00e4\u00e4seks?<\/li>\n<li><strong>F\u00fc\u00fcsiline<\/strong> &#8211; juhtmed, kiibid, raadiolained jms. Kas ja kuidas on v\u00f5imalik see, et n\u00e4iteks ID-kaardi kiipi ei oleks v\u00f5imalik t\u00e4ielikult kopeerida?<\/li>\n<\/ul>\n<p>Lisaks seadmetega seonduvatele oskustele on veel kaks eraldi valdkonda, mis on k\u00fcberturbes v\u00e4ga olulised:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Inimfaktor<\/strong> &#8211; Turbemeetoditest ei ole kasu, kui inimene nendest teadlikult m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb (n\u00e4iteks kirjutab oma pangakaardi PIN-koodi punase vildikaga pangakaardi peale). Inimfaktori puhul on oluline aru saada, miks inimene teatud viisil k\u00e4itub, et seej\u00e4rel luua vajalikke seaduseid, reegleid ja sellist tarkvara, mis aitaks digi\u00fchiskonda piisavalt turvalisena hoida.<\/li>\n<li><strong>Kr\u00fcptograafia<\/strong> &#8211; On palju erinevaid v\u00f5imalusi, kuidas info terviklust ja konfidentsiaalsust kr\u00fcptograafiat kasutades kaitsta. On ka palju eri viise, kuidas kr\u00fcptograafiaga kaitstud infot r\u00fcnnata. Kr\u00fcptograafia v\u00f5ib lihtsustatult jagada kaheks suuremaks valdkonnaks: \u00fcks valdkond tegeleb kr\u00fcptograafiliste algoritmide matemaatilise poolega ja teine valdkond tegeleb kr\u00fcptograafia rakendamisega. Kr\u00fcptograafia rakendamisel ei ole vaja m\u00f5ista matemaatiliste valemite detaile, vaid s\u00fcsteemi \u00fcldist loogikat.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kui oled enam talendikam, siis on sulle kindlasti huvipakkuvad erinevad laagrid: nt parimatele Eestist korraldab Tallinna Tehnika\u00fclikool K\u00fcberLaagrit.<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-1\" title=\"Eesti K\u00fcberlaager 2022\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/u64w2nmMOS4?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>\u00dclesanne<\/h1>\n<p>Kuna infoturbe ja k\u00fcberkaitse maailm toimetab inglise keeles, siis l\u00f5putestiks pakume v\u00e4lja kaasam\u00f5tlemise seitsmel erineval inforturbe teemal. Test koosneb seitsmest alateemast, mis vaatleb inimk\u00e4itumist erinevates situatsioonides ja on koostatud Sten M\u00e4ses-e poolt.<\/p>\n<p>Teemad:<\/p>\n<ul>\n<li>paroolide manageerimine<\/li>\n<li>e-posti turvaline kasutamine<\/li>\n<li>sotsiaalv\u00f5rgustikes k\u00e4itumine<\/li>\n<li>intsidentide raporteerimine<\/li>\n<li>kaugt\u00f6\u00f6 tegemine turvaliselt<\/li>\n<li>informatsioon meie \u00fcmber<\/li>\n<\/ul>\n<p>Ava test-uuring siit &#8211;\u00a0<a href=\"https:\/\/testing.planet.ee\/\">https:\/\/testing.planet.ee\/<\/a><\/p>\n<p>Aruta klassikaaslastega, millised teemad ja k\u00fcsimused sulle enam huvi pakkusid.<\/p>\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\n<ul>\n<li>H., L\u00f5ugas (2017)\u00a0Katsetasime arvutiturvalisuse testi, mida k\u00fcmned tuhanded ametnikud tegema hakkavad, Geenius\u00a0<a href=\"https:\/\/geenius.ee\/eksklusiiv\/katsetasime-arvutiturvalisuse-testi-mida-kumned-tuhanded-ametnikud-tegema-hakkavad\/\">https:\/\/geenius.ee\/eksklusiiv\/katsetasime-arvutiturvalisuse-testi-mida-kumned-tuhanded-ametnikud-tegema-hakkavad\/<\/a><\/li>\n<li>K\u00fcberh\u00fcgieen, Wikipedia\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCberh%C3%BCgieen\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCberh%C3%BCgieen<\/a><\/li>\n<li>S. M\u00e4ses (2015)\u00a0Infoturbe inimfaktori hindamismeetod, TT\u00dc. <a href=\"https:\/\/digi.lib.ttu.ee\/i\/?3582\">https:\/\/digi.lib.ttu.ee\/i\/?3582<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<h1>Tagasiside on meile oluline<\/h1>\n<p>Andke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin \u2013\u00a0<a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSfG1ksca-c8G7SwVSykAS2Dq_Z7_E0H8bJa9yZDH2SFNzNgaQ\/viewform\">kliki siia<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":6,"menu_order":2,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-90","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":86,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/90","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"version-history":[{"count":26,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/90\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1027,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/90\/revisions\/1027"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/86"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/90\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=90"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=90"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=90"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}