{"id":1426,"date":"2022-04-27T08:16:03","date_gmt":"2022-04-27T08:16:03","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/?post_type=chapter&p=1426"},"modified":"2022-06-02T22:56:13","modified_gmt":"2022-06-02T22:56:13","slug":"raspberry-pi-ajalugu-ja-valmis-seadmine","status":"web-only","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/chapter\/raspberry-pi-ajalugu-ja-valmis-seadmine\/","title":{"raw":"Raspberry Pi ajalugu ja valmis seadmine","rendered":"Raspberry Pi ajalugu ja valmis seadmine"},"content":{"raw":"

Raspberry Pi ajalugu<\/h2>\r\nRaspberry Pi n\u00e4ol on tegemist kaubam\u00e4rgiga, mis toodab v\u00e4ikseid plaatarvuteid, mis koosneb \u00fchest tr\u00fckkplaadist. Plaatarvutit on kirjeldatud kui t\u00e4ieliku arvutit, mis on loodud \u00fchele tr\u00fckkplaadile ning mis t\u00e4idab k\u00f5iki tingimusi, et olla t\u00e4ielik arvuti, seega peab ta omama protsessorit, m\u00e4lu ning sisendi ja v\u00e4ljundi v\u00f5imalus. Lisaks sellele on plaatarvutitel veel kolm eristavat ja olulist omadust: sisse ehitatud \u00fcldotstarbelised sisend- ja v\u00e4ljundpesad ning erinevused voolu tarbimuses ja hinnas.\r\n\r\nRaspberry Pi on jagatud kaheks organisatsiooniks: Raspberry Pi Trading, mis tegeleb peamiselt tehnoloogiate arendamisega ning seadmete tootmisega ja Raspberry Pi Foundation, mis on hariduslik heategevusorganisatsioon, mille peamine eesm\u00e4rk on arvutiteaduse \u00f5petamise edendamine \u00fcle maailma. M\u00f5lemad ettev\u00f5tted on alguse saanud ja tegutsevad Suurbritannias.\r\n\r\nRaspberry Pi oli alguses loodud vahendiks, mille abil \u00f5petada arvutiteadust koolides, kuid on populaarsust kogunud ka \u00fcldise otstarbega arvuti, millele on palju lisasid. Vastavalt ametlikule Raspberry Pi blogile m\u00fc\u00fcdi 2015nendaks aastaks viis miljonit arvutit, \u00a02017nenda aasta m\u00e4rtsis sai Raspberry Pi-st maailma l\u00e4bim\u00fc\u00fcgilt kolmas \u00fcldise otstarbega arvuti ning aasta hiljem oli m\u00fc\u00fcdud juba \u00fcle 19 miljoni Raspberry Pi plaatarvuti.\r\n\r\n \r\n

Raspberry Pi valmis seadmine<\/h2>\r\nRaspberry Pi, nagu k\u00f5ik teised arvutid, vajavad t\u00f6\u00f6tamiseks operatsioonis\u00fcsteemi. Operatsioonis\u00fcsteem on programmide kogum, mis juhib arvutis\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6d. Raspberry Pi jaoks on loodud mitmeid erinevad operatsioonis\u00fcsteeme, millest k\u00f5ige enim kasutatud on Raspberry Pi OS (varasemalt nimega Raspbian). Raspberry Pi OS on loodud operatsioonis\u00fcsteemi Debian peale, mis on vabavaraline Linuxi p\u00f5hine operatsioonis\u00fcsteem.\r\n\r\nRaspberry Pi-l endal ei ole operatsioonis\u00fcsteemi laetud. See tuleb microSD kaardi abil Raspberry Pi-le sisestada. Seega peame esmalt microSD kaardile Raspberry Pi OS-i laadima. K\u00f5ige lihtsam viis seda teha on kasutada Raspberry Pi Imager-i, mis lubab kasutajal h\u00f5lpsasti Raspberry Pi OS erinevaid versioone SD kaardile paigaldada.\r\n
    \r\n \t
  1. Lae alla Raspberry Pi Imager SIIT<\/a>.<\/li>\r\n \t
  2. Ava Raspberry Pi Imager tarkvara (see n\u00f5uab arvuti administraatori \u00f5iguseid)<\/li>\r\n \t
  3. Vali operatsioonis\u00fcsteem, mida laadida soovid nupult CHOOSE OS<\/code>. Selle aine raames kasutame Raspberry Pi OS Full versiooni. Selle jaoks vali Raspberry Pi OS (other) ning Raspberry Pi OS Full (32-bit)<\/li>\r\n \t
  4. Seej\u00e4rel sisesta microSD kaart arvutisse, kus Raspberry Pi Imager avatud on. MicroSD kaardi arvutisse sisestamiseks on tavaliselt vaja SD kaardi laiendust v\u00f5i microSD kaardi USB \u00fcleminekut. See oleneb sellest, millist arvutit parasjagu kasutad.<\/li>\r\n \t
  5. J\u00e4rgnevalt vajutame nupule CHOOSE STORAGE<\/code> ning valime sisestatud SD kaardi.<\/li>\r\n \t
  6. Kui eelnevad sammud on edukalt l\u00e4bitud vajuta WRITE<\/code>, mille j\u00e4rgselt kirjutatakse microSD kaardile Raspberry Pi OS operatsioonis\u00fcsteem. See v\u00f5ib v\u00f5tta palju aega, olenevalt interneti\u00fchenduse kiirusele.<\/li>\r\n \t
  7. Kui microSD kaardile kirjutamine on l\u00f5ppenud siis eemalda see arvutist ja sissesta see Raspberry Pi sisse.<\/li>\r\n<\/ol>\r\n[caption id=\"attachment_1540\" align=\"alignnone\" width=\"300\"]\"\" Joonis 1. Raspberry Pi \u00fchendatud micro SD kaardiga.[\/caption]\r\n

    Raspberry Pi k\u00e4ivitamine ja ekraaniga \u00fchendamine<\/h3>\r\nRaspberry Pi 3 ja Raspberry Pi\u00a0 4 k\u00e4ivitamiseks piisab, kui oled seinakontakti \u00fchendanud Raspberry Pi toitejuhtme ning seej\u00e4rel \u00fchendad selle Raspberry Pi toitepesasse. Raspberry Pi 3 kasutab toite ehk voolu saamiseks micro USB peasa, mis asub seadme \u00fche k\u00fclje peal ning Raspberry Pi 4 leidub USB Type-C peasa, mida kasutatakse t\u00e4nap\u00e4eval enamikel nutiseadmetel.\r\n\r\nOlles Raspberry Pi vooluv\u00f5rku \u00fchendanud n\u00e4ed, et plaadi peal s\u00fcttis punane tuli, kuid kuidas seda arvutina kasutada? T\u00e4pselt nagu tavalise lauaarvuti puhul tuleb Raspberry Pi-le \u00fchendada nii sisend- kui v\u00e4ljundseadmeid, et seda tavap\u00e4raselt kasutada.\r\n

    V\u00e4ljundseadmed<\/h3>\r\nV\u00e4ljundseade on riistvaraseade, mis t\u00e4idab informatsiooni t\u00f6\u00f6tleva s\u00fcsteemi, n\u00e4iteks arvuti v\u00f5i Raspberry Pi poolt saadud k\u00e4ske. V\u00e4ljundseade v\u00f5ib olla n\u00e4iteks kuvar, k\u00f5lar v\u00f5i printer. Kuvar saab informatsiooni arvutilt selle kohta millisel ajahetkel mida kasutajale kuvada ning seej\u00e4rel kuvab seda informatsiooni.\r\n

    Sisendseadmed<\/h3>\r\nSisendseadmed t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ljundseadmetele vastupidiselt ehk annavad informatsiooni n\u00e4iteks arvutile edasi. K\u00f5ige lihtsamad sisendseadmed on arvutihiir, klaviatuur v\u00f5i mikorfon. Arvutihiir saab sisse ehtitatud anduritelt info enda liikumise kohta ning edastab selle arvutile. Samamoodi t\u00f6\u00f6tavad ka klaviatuur ja mikorfon.\r\n

    Tavalise monitoriga \u00fchendamine<\/h4>\r\nTavalise monitoriga Raspberry Pi \u00fchendamiseks l\u00e4heb Raspberry Pi 3 puhul vaja HDMI juhet ning otse loomulikult ka monitori ennast, mis on \u00fchendatud vooluv\u00f5rku. Piisab lihtsast juhtmete \u00fchendamisest ja Raspberry Pi kuvab infot ekraanile. Raspberry Pi 4 puhul on vaja kasutada micro HDMI kaablit.\r\n

    Puutetundliku ekraaniga \u00fchendamine<\/h4>\r\nKui Raspberry Pi, mida kasutad, tuleb koos puutetundliku ekraaniga siis on vaja see esmalt kokku panna. Selle jaoks on vaja kruvida Raspberry Pi pikendusosade abil ekraani k\u00fclge. Seej\u00e4rel on vaja puutetundliku ekraani micro USB otsa \u00fchendada kaabel, mille teises otsas oleks tavaline USB ots. Seej\u00e4rel \u00fchenda tavaline USB ots Raspberry Pi USB pesasse. K\u00f5ige l\u00f5puks on vaja teha Raspberry Pi-le taask\u00e4ivitus. Selle jaoks eemalda Raspberry Pi k\u00fcljest toitejuhe ning \u00fchenda see uuesti.\r\n\r\n \r\n\r\nTutvume k\u00e4sureaga\r\n
      \r\n \t
    1. Avame k\u00e4suviiba \u00fclevalt vasakult musta kasti ja valge noolega t\u00e4histatud ikoonilt.<\/li>\r\n \t
    2. Kui klaviatuuri on seadistatud inglise keele peale on m\u00f5istlik see muuta eesti keelseks. Selle jaoks sisesta k\u00e4sk: setxkbmap ee<\/code> n\u00fc\u00fcd on klaviatuur seadistatud eesti keele peale. V\u00f5id katsetada sisestada n\u00e4iteks m\u00f5nda t\u00e4pit\u00e4hte, kas toimis?<\/li>\r\n \t
    3. Loome k\u00e4sureal uue kasuta, mida nimetame \"Programmid\" nimega. Selle jaoks kasutame k\u00e4sku mkdir Programmid<\/code><\/li>\r\n \t
    4. J\u00e4rgnevalt navigeerime ennast loodud kasuta k\u00e4suga cd Programmid<\/code><\/li>\r\n \t
    5. Loome uue faili nimega tereMaailm.py. Selle jaoks kasutame k\u00e4sku touch tereMaailm.py<\/code><\/li>\r\n \t
    6. Avame \u00e4sja loodud faili, et seda k\u00e4suviibal muuta. Kasutame k\u00e4sku nano tereMaailm.py<\/code><\/li>\r\n \t
    7. Kirjutame faili j\u00e4rgmise rea: print(\"Tere maailm!\")<\/code><\/li>\r\n \t
    8. Kasutame klahvikombinatsiooni ctrl + S salvestamiseks ning ctrl + X redigeerimisaknast v\u00e4ljumiseks.<\/li>\r\n \t
    9. J\u00e4\u00e4b \u00fcle k\u00e4ivitada meie loodud programm. Kasutame k\u00e4sku python tereMaailm.py<\/code><\/li>\r\n \t
    10. Kui tegid k\u00f5ik \u00f5igesti ilmus terminali uuele reale kiri: Tere maailm!<\/li>\r\n<\/ol>","rendered":"

      Raspberry Pi ajalugu<\/h2>\n

      Raspberry Pi n\u00e4ol on tegemist kaubam\u00e4rgiga, mis toodab v\u00e4ikseid plaatarvuteid, mis koosneb \u00fchest tr\u00fckkplaadist. Plaatarvutit on kirjeldatud kui t\u00e4ieliku arvutit, mis on loodud \u00fchele tr\u00fckkplaadile ning mis t\u00e4idab k\u00f5iki tingimusi, et olla t\u00e4ielik arvuti, seega peab ta omama protsessorit, m\u00e4lu ning sisendi ja v\u00e4ljundi v\u00f5imalus. Lisaks sellele on plaatarvutitel veel kolm eristavat ja olulist omadust: sisse ehitatud \u00fcldotstarbelised sisend- ja v\u00e4ljundpesad ning erinevused voolu tarbimuses ja hinnas.<\/p>\n

      Raspberry Pi on jagatud kaheks organisatsiooniks: Raspberry Pi Trading, mis tegeleb peamiselt tehnoloogiate arendamisega ning seadmete tootmisega ja Raspberry Pi Foundation, mis on hariduslik heategevusorganisatsioon, mille peamine eesm\u00e4rk on arvutiteaduse \u00f5petamise edendamine \u00fcle maailma. M\u00f5lemad ettev\u00f5tted on alguse saanud ja tegutsevad Suurbritannias.<\/p>\n

      Raspberry Pi oli alguses loodud vahendiks, mille abil \u00f5petada arvutiteadust koolides, kuid on populaarsust kogunud ka \u00fcldise otstarbega arvuti, millele on palju lisasid. Vastavalt ametlikule Raspberry Pi blogile m\u00fc\u00fcdi 2015nendaks aastaks viis miljonit arvutit, \u00a02017nenda aasta m\u00e4rtsis sai Raspberry Pi-st maailma l\u00e4bim\u00fc\u00fcgilt kolmas \u00fcldise otstarbega arvuti ning aasta hiljem oli m\u00fc\u00fcdud juba \u00fcle 19 miljoni Raspberry Pi plaatarvuti.<\/p>\n

       <\/p>\n

      Raspberry Pi valmis seadmine<\/h2>\n

      Raspberry Pi, nagu k\u00f5ik teised arvutid, vajavad t\u00f6\u00f6tamiseks operatsioonis\u00fcsteemi. Operatsioonis\u00fcsteem on programmide kogum, mis juhib arvutis\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6d. Raspberry Pi jaoks on loodud mitmeid erinevad operatsioonis\u00fcsteeme, millest k\u00f5ige enim kasutatud on Raspberry Pi OS (varasemalt nimega Raspbian). Raspberry Pi OS on loodud operatsioonis\u00fcsteemi Debian peale, mis on vabavaraline Linuxi p\u00f5hine operatsioonis\u00fcsteem.<\/p>\n

      Raspberry Pi-l endal ei ole operatsioonis\u00fcsteemi laetud. See tuleb microSD kaardi abil Raspberry Pi-le sisestada. Seega peame esmalt microSD kaardile Raspberry Pi OS-i laadima. K\u00f5ige lihtsam viis seda teha on kasutada Raspberry Pi Imager-i, mis lubab kasutajal h\u00f5lpsasti Raspberry Pi OS erinevaid versioone SD kaardile paigaldada.<\/p>\n

        \n
      1. Lae alla Raspberry Pi Imager SIIT<\/a>.<\/li>\n
      2. Ava Raspberry Pi Imager tarkvara (see n\u00f5uab arvuti administraatori \u00f5iguseid)<\/li>\n
      3. Vali operatsioonis\u00fcsteem, mida laadida soovid nupult CHOOSE OS<\/code>. Selle aine raames kasutame Raspberry Pi OS Full versiooni. Selle jaoks vali Raspberry Pi OS (other) ning Raspberry Pi OS Full (32-bit)<\/li>\n
      4. Seej\u00e4rel sisesta microSD kaart arvutisse, kus Raspberry Pi Imager avatud on. MicroSD kaardi arvutisse sisestamiseks on tavaliselt vaja SD kaardi laiendust v\u00f5i microSD kaardi USB \u00fcleminekut. See oleneb sellest, millist arvutit parasjagu kasutad.<\/li>\n
      5. J\u00e4rgnevalt vajutame nupule CHOOSE STORAGE<\/code> ning valime sisestatud SD kaardi.<\/li>\n
      6. Kui eelnevad sammud on edukalt l\u00e4bitud vajuta WRITE<\/code>, mille j\u00e4rgselt kirjutatakse microSD kaardile Raspberry Pi OS operatsioonis\u00fcsteem. See v\u00f5ib v\u00f5tta palju aega, olenevalt interneti\u00fchenduse kiirusele.<\/li>\n
      7. Kui microSD kaardile kirjutamine on l\u00f5ppenud siis eemalda see arvutist ja sissesta see Raspberry Pi sisse.<\/li>\n<\/ol>\n
        \"\"
        Joonis 1. Raspberry Pi \u00fchendatud micro SD kaardiga.<\/figcaption><\/figure>\n

        Raspberry Pi k\u00e4ivitamine ja ekraaniga \u00fchendamine<\/h3>\n

        Raspberry Pi 3 ja Raspberry Pi\u00a0 4 k\u00e4ivitamiseks piisab, kui oled seinakontakti \u00fchendanud Raspberry Pi toitejuhtme ning seej\u00e4rel \u00fchendad selle Raspberry Pi toitepesasse. Raspberry Pi 3 kasutab toite ehk voolu saamiseks micro USB peasa, mis asub seadme \u00fche k\u00fclje peal ning Raspberry Pi 4 leidub USB Type-C peasa, mida kasutatakse t\u00e4nap\u00e4eval enamikel nutiseadmetel.<\/p>\n

        Olles Raspberry Pi vooluv\u00f5rku \u00fchendanud n\u00e4ed, et plaadi peal s\u00fcttis punane tuli, kuid kuidas seda arvutina kasutada? T\u00e4pselt nagu tavalise lauaarvuti puhul tuleb Raspberry Pi-le \u00fchendada nii sisend- kui v\u00e4ljundseadmeid, et seda tavap\u00e4raselt kasutada.<\/p>\n

        V\u00e4ljundseadmed<\/h3>\n

        V\u00e4ljundseade on riistvaraseade, mis t\u00e4idab informatsiooni t\u00f6\u00f6tleva s\u00fcsteemi, n\u00e4iteks arvuti v\u00f5i Raspberry Pi poolt saadud k\u00e4ske. V\u00e4ljundseade v\u00f5ib olla n\u00e4iteks kuvar, k\u00f5lar v\u00f5i printer. Kuvar saab informatsiooni arvutilt selle kohta millisel ajahetkel mida kasutajale kuvada ning seej\u00e4rel kuvab seda informatsiooni.<\/p>\n

        Sisendseadmed<\/h3>\n

        Sisendseadmed t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ljundseadmetele vastupidiselt ehk annavad informatsiooni n\u00e4iteks arvutile edasi. K\u00f5ige lihtsamad sisendseadmed on arvutihiir, klaviatuur v\u00f5i mikorfon. Arvutihiir saab sisse ehtitatud anduritelt info enda liikumise kohta ning edastab selle arvutile. Samamoodi t\u00f6\u00f6tavad ka klaviatuur ja mikorfon.<\/p>\n

        Tavalise monitoriga \u00fchendamine<\/h4>\n

        Tavalise monitoriga Raspberry Pi \u00fchendamiseks l\u00e4heb Raspberry Pi 3 puhul vaja HDMI juhet ning otse loomulikult ka monitori ennast, mis on \u00fchendatud vooluv\u00f5rku. Piisab lihtsast juhtmete \u00fchendamisest ja Raspberry Pi kuvab infot ekraanile. Raspberry Pi 4 puhul on vaja kasutada micro HDMI kaablit.<\/p>\n

        Puutetundliku ekraaniga \u00fchendamine<\/h4>\n

        Kui Raspberry Pi, mida kasutad, tuleb koos puutetundliku ekraaniga siis on vaja see esmalt kokku panna. Selle jaoks on vaja kruvida Raspberry Pi pikendusosade abil ekraani k\u00fclge. Seej\u00e4rel on vaja puutetundliku ekraani micro USB otsa \u00fchendada kaabel, mille teises otsas oleks tavaline USB ots. Seej\u00e4rel \u00fchenda tavaline USB ots Raspberry Pi USB pesasse. K\u00f5ige l\u00f5puks on vaja teha Raspberry Pi-le taask\u00e4ivitus. Selle jaoks eemalda Raspberry Pi k\u00fcljest toitejuhe ning \u00fchenda see uuesti.<\/p>\n

         <\/p>\n

        Tutvume k\u00e4sureaga<\/p>\n

          \n
        1. Avame k\u00e4suviiba \u00fclevalt vasakult musta kasti ja valge noolega t\u00e4histatud ikoonilt.<\/li>\n
        2. Kui klaviatuuri on seadistatud inglise keele peale on m\u00f5istlik see muuta eesti keelseks. Selle jaoks sisesta k\u00e4sk: setxkbmap ee<\/code> n\u00fc\u00fcd on klaviatuur seadistatud eesti keele peale. V\u00f5id katsetada sisestada n\u00e4iteks m\u00f5nda t\u00e4pit\u00e4hte, kas toimis?<\/li>\n
        3. Loome k\u00e4sureal uue kasuta, mida nimetame “Programmid” nimega. Selle jaoks kasutame k\u00e4sku mkdir Programmid<\/code><\/li>\n
        4. J\u00e4rgnevalt navigeerime ennast loodud kasuta k\u00e4suga cd Programmid<\/code><\/li>\n
        5. Loome uue faili nimega tereMaailm.py. Selle jaoks kasutame k\u00e4sku touch tereMaailm.py<\/code><\/li>\n
        6. Avame \u00e4sja loodud faili, et seda k\u00e4suviibal muuta. Kasutame k\u00e4sku nano tereMaailm.py<\/code><\/li>\n
        7. Kirjutame faili j\u00e4rgmise rea: print(\"Tere maailm!\")<\/code><\/li>\n
        8. Kasutame klahvikombinatsiooni ctrl + S salvestamiseks ning ctrl + X redigeerimisaknast v\u00e4ljumiseks.<\/li>\n
        9. J\u00e4\u00e4b \u00fcle k\u00e4ivitada meie loodud programm. Kasutame k\u00e4sku python tereMaailm.py<\/code><\/li>\n
        10. Kui tegid k\u00f5ik \u00f5igesti ilmus terminali uuele reale kiri: Tere maailm!<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"author":34,"menu_order":2,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-1426","chapter","type-chapter","status-web-only","hentry"],"part":1419,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/1426","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/34"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/1426\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1541,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/1426\/revisions\/1541"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/1419"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/1426\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1426"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=1426"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=1426"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=1426"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}