{"id":5,"date":"2021-03-02T12:23:56","date_gmt":"2021-03-02T12:23:56","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/2021\/03\/02\/chapter-1\/"},"modified":"2021-05-07T09:14:26","modified_gmt":"2021-05-07T09:14:26","slug":"andmebaaside-tutvustus-sissejuhatus","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/chapter\/andmebaaside-tutvustus-sissejuhatus\/","title":{"raw":"Sissejuhatus","rendered":"Sissejuhatus"},"content":{"raw":"<p style=\"text-align: justify\"><span class=\"tojvnm2t a6sixzi8 abs2jz4q a8s20v7p t1p8iaqh k5wvi7nf q3lfd5jv pk4s997a bipmatt0 cebpdrjk qowsmv63 owwhemhu dp1hu0rb dhp61c6y iyyx5f41\">Valikmooduli eesm\u00e4rk on anda \u00fclevaade andmebaaside olemusest ning andmebaasi loomise protsessist. Sealjuures uuritakse, kuidas luua tabeleid, kuidas sinna andmeid lisada ja palju muud.<\/span><\/p>\r\n<p style=\"text-align: justify\">Valikmooduli l\u00e4bijatelt ei eeldata varasemat kokkupuudet andmebaasidega. Valikmooduli peat\u00fckkide \"Veebilehe loomine Flaskis\" ja \"Veebilehe sidumine PostgreSQL andmebaasiga\" l\u00e4bimisel on aga kasu sellest, kui varasemalt on l\u00e4bitud Tarkvaraarenduse \u00f5piku 2.tr\u00fcki peat\u00fckk \u201c<a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/tarkvara2\/chapter\/flask-sissejuhatus\/\">Veebiraamistike loomine.Flask\u201d<\/a>.<\/p>\r\n\r\n<h2>Andmebaaside vajalikkus<\/h2>\r\n<p style=\"text-align: justify\">Kuna t\u00e4nap\u00e4eval tekib andmeid meeletul hulgal, ei piisa andmete hoidmiseks ainult paberkujul lahendustest, vaid kasutada tuleks andmebaase.<\/p>\r\n<p style=\"text-align: justify\">Selle v\u00e4ite illustreerimiseks v\u00f5iks m\u00f5elda n\u00e4iteks raamatukogu t\u00f6\u00f6 peale. Enne, kui raamatukogudes v\u00f5eti kasutusele elektrooniline andmebaas, n\u00e4gi raamatu laenutamise protsess v\u00e4lja j\u00e4rgnev <span class=\"aCOpRe\">\u2013<\/span> igal lugejal oli oma paberkujul lugejapilet, millele kanti tema poolt laenutatud raamatute numbrid ning iga raamatu vahel asusid kaardid, millele kanti raamatut laenutanud isikute lugejapiletite numbrid. Seega, kui lugeja soovis mingit raamatut laenutada, pidi selle raamatu numbri kandma tema lugejapiletile ning seej\u00e4rel tuli kanda lugeja lugejapileti number raamatu vahel olevale kaardile. Mis sellise s\u00fcsteemi juures aga probleemne on? Esiteks v\u00f5isid raamatute vahel olevad kaardid \u00e4ra kaduda, mis t\u00e4hendas omakorda seda, et mitte keegi ei teadnud enam, kes seda raamatut laenutanud oli. Samuti oli probleemiks see, et kui raamatu vahel olev kaart t\u00e4is sai, pandi sinna lihtsalt uus kaart vahele, mis t\u00e4hendab aga seda, et k\u00f5ik vanad andmed laenutuste kohta kustusid \u00e4ra.<\/p>\r\n<p style=\"text-align: justify\">Ilmselt me k\u00f5ik teame, et praegune raamatu laenutamise protsess on tunduvalt t\u00f5husam ning k\u00f5ik meie varasemad laenutused s\u00e4ilivad <span class=\"aCOpRe\">\u2013 s<\/span>eda k\u00f5ike t\u00e4nu andmebaasidele. Andmebaaside kasutamine teeb t\u00e4nap\u00e4eval sadade meie \u00fcmber olevate ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6d lihtsamaks, sarnaselt raamatukogu n\u00e4itele.<\/p>\r\n&nbsp;\r\n\r\n[h5p id=\"18\"]\r\n\r\n[h5p id=\"19\"]\r\n<h2>Andmed ja informatsioon<\/h2>\r\n<p style=\"text-align: justify\">M\u00f5isted andmed ja informatsioon v\u00f5ivad esmapilgul tunduda sama asja kirjeldavat, kuid tegelikult on neil p\u00e4ris suur sisuline vahe. Selgitame k\u00f5igepealt lahti andmete m\u00f5iste.<\/p>\r\n<p style=\"text-align: justify\">Andmeid hoitakse andmebaasis. Need on \u00fcksikud ning t\u00f6\u00f6tlemata faktid objektide, n\u00e4htuste v\u00f5i seoste kohta. Andmeteks v\u00f5ime me seega nimetada n\u00e4iteks lugeja eesnime v\u00f5i raamatu pealkirja raamatukogu andmebaasis. Andmed v\u00f5ivad olla mitut eri t\u00fc\u00fcpi <span class=\"aCOpRe\">\u2013<\/span> t\u00e4isarvud, tekstid, kuup\u00e4evad jne.<\/p>\r\n<p style=\"text-align: justify\">Mis on aga informatsioon? Informatsioon on kontekstiga varustatud ja t\u00f6\u00f6deldud andmed. N\u00e4iteks \u00fche kindla lugeja kindlal kuup\u00e4eval laenutatud raamat, lugeja laenutuste koguarv jne.<\/p>\r\n<p style=\"text-align: justify\">Seega informatsioon on miski, mida me vajame ja kasutame igap\u00e4evaselt oma t\u00f6\u00f6s, kuid andmed on lihtsalt andmebaasis t\u00f6\u00f6tlemata kujul hoitavad faktid.<\/p>\r\n<span style=\"color: #0000ff\"><span style=\"color: #000000\">[h5p id=\"57\"]<\/span><\/span>\r\n<h2>Andmebaasi halduss\u00fcsteemid<\/h2>\r\n<p style=\"text-align: justify\">Selleks, et andmebaase hallata, kasutatakse erinevaid andmebaasi halduss\u00fcsteeme (ingl <em>database management<\/em> system l\u00fch ABHS). Nendest kuulsamad on n\u00e4iteks Oracle, MySQL ja PostgreSQL. Andmebaasi halduss\u00fcsteemi eesm\u00e4rgiks on eelk\u00f5ige:<\/p>\r\n\r\n<ul style=\"text-align: justify\">\r\n \t<li>Andmebaaside loomine ja kustutamine<\/li>\r\n \t<li>Andmete struktuuride loomine ja muutmine<\/li>\r\n \t<li>Andmete lisamine, kustutamine ning muutmine<\/li>\r\n \t<li>Andmete p\u00e4rimine<\/li>\r\n \t<li>Andmete s\u00e4ilimise haldamine (andmebaasidest\/andmetest koopiate tegemine ning nende taastamine)<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<p style=\"text-align: justify\">Enne andmebaasi halduss\u00fcsteemi kasutamist tuleks aga luua ja l\u00e4bi m\u00f5elda andmebaasi \u00fcldine struktuur. Andmebaasi planeerimine ja vajaduste p\u00f5hjalik kaardistamine on vajalik selleks, et loodud andmebaas ka tulevikus reaalsetele ootustele ning vajadustele vastaks. Andmebaaside loomise protsessist r\u00e4\u00e4gime t\u00e4psemalt j\u00e4rgmises peat\u00fckis.<\/p>\r\n&nbsp;","rendered":"<p style=\"text-align: justify\"><span class=\"tojvnm2t a6sixzi8 abs2jz4q a8s20v7p t1p8iaqh k5wvi7nf q3lfd5jv pk4s997a bipmatt0 cebpdrjk qowsmv63 owwhemhu dp1hu0rb dhp61c6y iyyx5f41\">Valikmooduli eesm\u00e4rk on anda \u00fclevaade andmebaaside olemusest ning andmebaasi loomise protsessist. Sealjuures uuritakse, kuidas luua tabeleid, kuidas sinna andmeid lisada ja palju muud.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">Valikmooduli l\u00e4bijatelt ei eeldata varasemat kokkupuudet andmebaasidega. Valikmooduli peat\u00fckkide &#8220;Veebilehe loomine Flaskis&#8221; ja &#8220;Veebilehe sidumine PostgreSQL andmebaasiga&#8221; l\u00e4bimisel on aga kasu sellest, kui varasemalt on l\u00e4bitud Tarkvaraarenduse \u00f5piku 2.tr\u00fcki peat\u00fckk \u201c<a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/tarkvara2\/chapter\/flask-sissejuhatus\/\">Veebiraamistike loomine.Flask\u201d<\/a>.<\/p>\n<h2>Andmebaaside vajalikkus<\/h2>\n<p style=\"text-align: justify\">Kuna t\u00e4nap\u00e4eval tekib andmeid meeletul hulgal, ei piisa andmete hoidmiseks ainult paberkujul lahendustest, vaid kasutada tuleks andmebaase.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">Selle v\u00e4ite illustreerimiseks v\u00f5iks m\u00f5elda n\u00e4iteks raamatukogu t\u00f6\u00f6 peale. Enne, kui raamatukogudes v\u00f5eti kasutusele elektrooniline andmebaas, n\u00e4gi raamatu laenutamise protsess v\u00e4lja j\u00e4rgnev <span class=\"aCOpRe\">\u2013<\/span> igal lugejal oli oma paberkujul lugejapilet, millele kanti tema poolt laenutatud raamatute numbrid ning iga raamatu vahel asusid kaardid, millele kanti raamatut laenutanud isikute lugejapiletite numbrid. Seega, kui lugeja soovis mingit raamatut laenutada, pidi selle raamatu numbri kandma tema lugejapiletile ning seej\u00e4rel tuli kanda lugeja lugejapileti number raamatu vahel olevale kaardile. Mis sellise s\u00fcsteemi juures aga probleemne on? Esiteks v\u00f5isid raamatute vahel olevad kaardid \u00e4ra kaduda, mis t\u00e4hendas omakorda seda, et mitte keegi ei teadnud enam, kes seda raamatut laenutanud oli. Samuti oli probleemiks see, et kui raamatu vahel olev kaart t\u00e4is sai, pandi sinna lihtsalt uus kaart vahele, mis t\u00e4hendab aga seda, et k\u00f5ik vanad andmed laenutuste kohta kustusid \u00e4ra.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">Ilmselt me k\u00f5ik teame, et praegune raamatu laenutamise protsess on tunduvalt t\u00f5husam ning k\u00f5ik meie varasemad laenutused s\u00e4ilivad <span class=\"aCOpRe\">\u2013 s<\/span>eda k\u00f5ike t\u00e4nu andmebaasidele. Andmebaaside kasutamine teeb t\u00e4nap\u00e4eval sadade meie \u00fcmber olevate ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6d lihtsamaks, sarnaselt raamatukogu n\u00e4itele.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div id=\"h5p-18\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-18\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"18\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"AT_1_kontrollk\u00fcsimus_1\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<div id=\"h5p-19\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-19\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"19\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"AT_1_kontrollk\u00fcsimus_2\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<h2>Andmed ja informatsioon<\/h2>\n<p style=\"text-align: justify\">M\u00f5isted andmed ja informatsioon v\u00f5ivad esmapilgul tunduda sama asja kirjeldavat, kuid tegelikult on neil p\u00e4ris suur sisuline vahe. Selgitame k\u00f5igepealt lahti andmete m\u00f5iste.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">Andmeid hoitakse andmebaasis. Need on \u00fcksikud ning t\u00f6\u00f6tlemata faktid objektide, n\u00e4htuste v\u00f5i seoste kohta. Andmeteks v\u00f5ime me seega nimetada n\u00e4iteks lugeja eesnime v\u00f5i raamatu pealkirja raamatukogu andmebaasis. Andmed v\u00f5ivad olla mitut eri t\u00fc\u00fcpi <span class=\"aCOpRe\">\u2013<\/span> t\u00e4isarvud, tekstid, kuup\u00e4evad jne.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">Mis on aga informatsioon? Informatsioon on kontekstiga varustatud ja t\u00f6\u00f6deldud andmed. N\u00e4iteks \u00fche kindla lugeja kindlal kuup\u00e4eval laenutatud raamat, lugeja laenutuste koguarv jne.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">Seega informatsioon on miski, mida me vajame ja kasutame igap\u00e4evaselt oma t\u00f6\u00f6s, kuid andmed on lihtsalt andmebaasis t\u00f6\u00f6tlemata kujul hoitavad faktid.<\/p>\n<p><span style=\"color: #0000ff\"><span style=\"color: #000000\"><\/p>\n<div id=\"h5p-57\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-57\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"57\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"AT_1_kontrollk\u00fcsimus_3\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<p><\/span><\/span><\/p>\n<h2>Andmebaasi halduss\u00fcsteemid<\/h2>\n<p style=\"text-align: justify\">Selleks, et andmebaase hallata, kasutatakse erinevaid andmebaasi halduss\u00fcsteeme (ingl <em>database management<\/em> system l\u00fch ABHS). Nendest kuulsamad on n\u00e4iteks Oracle, MySQL ja PostgreSQL. Andmebaasi halduss\u00fcsteemi eesm\u00e4rgiks on eelk\u00f5ige:<\/p>\n<ul style=\"text-align: justify\">\n<li>Andmebaaside loomine ja kustutamine<\/li>\n<li>Andmete struktuuride loomine ja muutmine<\/li>\n<li>Andmete lisamine, kustutamine ning muutmine<\/li>\n<li>Andmete p\u00e4rimine<\/li>\n<li>Andmete s\u00e4ilimise haldamine (andmebaasidest\/andmetest koopiate tegemine ning nende taastamine)<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify\">Enne andmebaasi halduss\u00fcsteemi kasutamist tuleks aga luua ja l\u00e4bi m\u00f5elda andmebaasi \u00fcldine struktuur. Andmebaasi planeerimine ja vajaduste p\u00f5hjalik kaardistamine on vajalik selleks, et loodud andmebaas ka tulevikus reaalsetele ootustele ning vajadustele vastaks. Andmebaaside loomise protsessist r\u00e4\u00e4gime t\u00e4psemalt j\u00e4rgmises peat\u00fckis.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"menu_order":1,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[47],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-5","chapter","type-chapter","status-publish","hentry","chapter-type-standard"],"part":3,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"version-history":[{"count":59,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1373,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/5\/revisions\/1373"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/3"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/5\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=5"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=5"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/lisamoodulid\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}