{"id":168,"date":"2019-01-04T19:27:32","date_gmt":"2019-01-04T19:27:32","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/?post_type=chapter&p=168"},"modified":"2020-04-22T09:28:53","modified_gmt":"2020-04-22T09:28:53","slug":"alamprogramm-funktsioon","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/chapter\/alamprogramm-funktsioon\/","title":{"raw":"Alamprogramm. Funktsioon","rendered":"Alamprogramm. Funktsioon"},"content":{"raw":"Arvutiprogrammi v\u00f5ib jagada v\u00e4iksemateks osadeks ehk alamprogrammideks. N\u00e4iteks v\u00f5ib pangaautomaadi programmis olla alamosa, mis tegeleb kontoj\u00e4\u00e4gi n\u00e4itamisega. Programmis juhtub sageli, et sarnast alamprogrammi kasutatakse mitmes erinevas kohas. Selle asemel, et korduvat alamprogrammi k\u00f5ikjal eraldi v\u00e4lja kirjutada, on arukam see alamprogramm kirjeldada t\u00e4pselt \u00fches kohas ning edaspidi sellele kohale viidata. Sellist lahendust nimetame funktsiooniks<\/strong>.\r\n

Funktsiooni oleme juba kasutanud<\/h2>\r\nJuba esimestes programmides kasutasime n\u00e4iteks funktsiooni print<\/code> teksti kuvamiseks ja funktsiooni input<\/code> kasutajalt sisendi saamiseks. Funktsioonidel on tihti sulgudes antavad argumendid (teise s\u00f5naga parameetrid), mis funktsiooni t\u00f6\u00f6d m\u00f5jutavad, n\u00e4iteks forward(100)<\/code> liigutab kilpkonna 100 sammu edasi.\r\n\r\nSeni oleme kasutanud sisseehitatud funktsioone, mille on kirjutanud Pythoni arendajad. M\u00f5ned neist on laetud automaatselt (n\u00e4iteks print<\/code> ja input<\/code>), teised vajavad esmalt neid sisaldava mooduli importimist (n\u00e4iteks forward<\/code> kasutamiseks tuleb laadida moodul turtle<\/code>). Kuna olemasolevatest funktsioonidest meile alati ei piisa, kasutame v\u00f5imalust funktsioone ise juurde luua.\r\n

Funktsiooni defineerimine<\/h2>\r\nFunktsiooni kirjeldamiseks ehk defineerimiseks kasutame v\u00f5tmes\u00f5na def<\/code>. V\u00f5tmes\u00f5nale j\u00e4rgneb funktsiooni nimi, mille j\u00e4rgi me seda funktsiooni edaspidi v\u00e4lja kutsuda saame. Nimevalik on k\u00fcllaltki vaba (sarnaselt muutujale nime valimisega), kuid hea programmeerimise stiil on valida nimi, mis funktsiooni tehtavat kirjeldab. Funktsiooni nimele j\u00e4rgnevad sulud, kus m\u00e4\u00e4ratakse funktsiooni argumendid (selles n\u00e4ites argumente pole). P\u00e4rast sulge tuleb koolon. K\u00f5ik funktsiooni sisus olevad read peavad olema esimese rea suhtes taandatud. Defineerime \u00fche funktsiooni:\r\n
def tr\u00fckiAB():\r\n    print(\"A\")\r\n    print(\"B\")<\/pre>\r\nNende ridadega defineerime funktsiooni tr\u00fckiAB<\/code>, kuid ridu k\u00e4ivitades ei ilmu ekraanile midagi, sest funktsiooni me ei k\u00e4ivitanud. Defineerimisega n\u00e4itasime Pythonile, kuidas tegutseda siis, kui k\u00e4sk tr\u00fckiAB<\/code> edaspidi v\u00e4lja kutsutakse.\r\n\r\nKutsume n\u00fc\u00fcd funktsiooni v\u00e4lja, kasutades selleks funktsioonile antud nime:\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. tr\u00fckiAB defineerimine ja v\u00e4ljakutsumine<\/strong>\r\n
def tr\u00fckiAB():\r\n    print(\"A\")\r\n    print(\"B\")\r\n \r\nprint(\"C\")\r\ntr\u00fckiAB()\r\nprint(\"D\")\r\ntr\u00fckiAB()<\/pre>\r\nKatseta, mis ilmub ekraanile. Nagu n\u00e4ed, on print(\"C\")<\/code> esimene rida, mis reaalselt k\u00e4ivitatakse. Sellele j\u00e4rgneb funktsiooni tr\u00fckiAB<\/code> esimene k\u00e4ivitamine. T\u00fchi rida definitsiooni ja p\u00f5hiprogrammi sisu vahele lisatakse loetavuse huvides, programmi k\u00e4itumist see ei m\u00f5juta.\r\n
Enesekontroll (1 k\u00fcsimus)<\/h3>\r\n[h5p id=\"20\"]<\/code>\r\n
Defineerida tuleb enne v\u00e4ljakutsumist<\/h3>\r\nFunktsiooni puhul on oluline, et defineerimine toimuks enne, kui funktsioon v\u00e4lja kutsutakse. Vastasel juhul ei oska Python sellise nimega funktsiooni korral kuidagi k\u00e4ituda ning annab veateate. Proovi j\u00e4rgmist n\u00e4idet:\r\n
tr\u00fckiAB()\r\ndef tr\u00fckiAB():\r\n    print(\"A\")\r\n    print(\"B\")<\/pre>\r\nVeateatest on t\u00fc\u00fcpiliselt v\u00f5imalik lugeda, kus t\u00f5rge tekkis.\r\n
Enesekontroll (1 k\u00fcsimus)<\/h3>\r\n[h5p id=\"21\"]<\/code>\r\n
Funktsioon ts\u00fcklis<\/h3>\r\nFunktsiooni saame v\u00e4lja kutsuda ka ts\u00fcklis. Selles n\u00e4ites kutsutakse funktsioon tr\u00fckiAB<\/code> v\u00e4lja k\u00fcmme korda:\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. Funktsioon ts\u00fcklis<\/strong>\r\n
def tr\u00fckiAB():\r\n    print(\"A\")\r\n    print(\"B\")\r\n \r\nfor i in range(10):\r\n    tr\u00fckiAB()<\/pre>\r\n
Ts\u00fckkel funktsioonis<\/h3>\r\nFunktsiooni kirjelduses saame kasutada erinevaid struktuure, nende seas ka meile tuntud ts\u00fckleid.\r\n\r\nKirjutame programmi, mis loendab k\u00fcmnest alla, kasutades funktsiooni:\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. K\u00fcmnest alla loendav funktsioon<\/strong>\r\n
from time import sleep\r\n \r\ndef loe_alla():\r\n    i = 10\r\n    while i > 0:\r\n        print(i)\r\n        i -= 1\r\n        sleep(1)\r\n \r\nloe_alla()<\/pre>\r\nJ\u00e4lgi, et ts\u00fckli sisu oleks funktsiooni sisu suhtes \u00f5igesti taandatud.\r\n
Funktsioon teise funktsiooni kirjelduses<\/h3>\r\nMe juba kasutasime sisseehitatud funktsiooni\u00a0 print<\/code> enda funktsiooni tr\u00fckiAB<\/code> kirjeldamisel. Samamoodi saame kasutada enda loodud funktsioone edasiste funktsioonide defineerimisel.\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. Funktsioon teise funktsiooni definitsioonis<\/strong>\r\n
def funktsioon_a():\r\n    print(\"a\")\r\ndef funktsioon_b():\r\n    funktsioon_a()\r\n    print(\"b\")<\/pre>\r\nEndiselt ei k\u00e4ivitata kumbagi funktsiooni enne, kui neid edasises koodis v\u00e4lja kutsutakse.\r\n
Enesekontroll (1 k\u00fcsimus)<\/h3>\r\n[h5p id=\"22\"]<\/code>\r\n
Video<\/h3>\r\nVaata ka kokkuv\u00f5tvat videot<\/a>.\r\n
Funktsioon iseenda kirjelduses (rekursioon)<\/h3>\r\nTegelikult saab funktsioon v\u00e4lja kutsuda ka iseennast. Sellist olukorda nimetatakse rekursiooniks ja see on kindlates olukordades m\u00f5juv l\u00e4henemine. Rekursiooni abil saab n\u00e4iteks sugupuust (v\u00f5i muust puulaadsest struktuurist) konkreetset nime \u00fcles otsida. Rekursioon on k\u00fcllaltki keeruline teema ja siinsetes materjalides me sellega ei tegele.\r\n
Funktsiooni argumendid<\/h3>\r\nFunktsioone v\u00f5ib tinglikult jaotada kahte r\u00fchma: \u00fcht t\u00fc\u00fcpi funktsioonide puhul me tahame, et nad midagi \u00e4ra teeksid ja teiste puhul, et nad midagi arvutaksid ning meile tulemuse tagastaksid. Senised selle osa funktsioonid tegid midagi \u00e4ra - n\u00e4iteks v\u00e4ljastasid midagi ekraanile. Tegelikult on selline ka funktsioon print<\/em>, mida oleme korduvalt varem kasutanud. Funktsioonile print<\/em> andsime argumendiks s\u00f5ne, mida tahtsime ekraanile saada:\r\n
print(\"Sisesta PIN-kood:\")<\/pre>\r\nFunktsioonile etteantavaid suurusi nimetatakse argumentideks ning need pannakse funktsiooni v\u00e4ljakutsel funktsiooni nimele j\u00e4rgnevate sulgude sisse (nii tegime ka funktsiooniga print<\/em>). Argumentidest tuleb juttu j\u00e4rgmises peat\u00fckis. Samuti tuleb seal juttu funktsioonidest, mille p\u00f5hiroll ei ole millegi \u00e4rategemine, vaid hoopis mingisuguse tulemuse arvutamine.\r\n
K\u00e4sureaaken<\/h3>\r\n
Lisaks sellele, et funktsiooni saab rakendada programmi sees, saab seda teha ka Thonny k\u00e4sureaaknas. See on Thonny osa, mille tiitelribale on kirjutatud Shell<\/em> ja iga rea ees on >>><\/code><\/strong>.<\/p>\r\n
Olgu meil programm, milles on ainult funktsiooni kirjeldus, aga selle funktsiooni rakendamist pole:<\/p>\r\n\r\n
def tr\u00fckiAB():\r\n    print(\"A\")\r\n    print(\"B\")<\/pre>\r\nKui nagu tavaliselt valida roheline nupp, F5 v\u00f5i Run<\/em>-men\u00fc\u00fcst Run current script<\/em>, siis k\u00e4sureaaknas n\u00e4idatakse vaid, mis failis olev programm k\u00e4ivitati:\r\n\r\n\"\"<\/span>\r\n\r\nKui k\u00e4sureale kirjutada tr\u00fckiAB()<\/code> ja reavahetusklahvi vajutada, siis see funktsioon k\u00e4ivitatakse: <\/span>\r\n\r\n\"\"<\/span>\r\n\r\nMeie j\u00e4tkame ikkagi nii, et funktsiooni v\u00e4ljakutsumine toimub programmiteksti sees. See-eest on k\u00e4surea abil v\u00f5imalik funktsiooni toimimist mugavalt kontrollida.\r\n\r\nVaata ka kokkuv\u00f5tvat videot<\/a>.","rendered":"
Arvutiprogrammi v\u00f5ib jagada v\u00e4iksemateks osadeks ehk alamprogrammideks. N\u00e4iteks v\u00f5ib pangaautomaadi programmis olla alamosa, mis tegeleb kontoj\u00e4\u00e4gi n\u00e4itamisega. Programmis juhtub sageli, et sarnast alamprogrammi kasutatakse mitmes erinevas kohas. Selle asemel, et korduvat alamprogrammi k\u00f5ikjal eraldi v\u00e4lja kirjutada, on arukam see alamprogramm kirjeldada t\u00e4pselt \u00fches kohas ning edaspidi sellele kohale viidata. Sellist lahendust nimetame funktsiooniks<\/strong>.<\/p>\n
Funktsiooni oleme juba kasutanud<\/h2>\n
Juba esimestes programmides kasutasime n\u00e4iteks funktsiooni print<\/code> teksti kuvamiseks ja funktsiooni input<\/code> kasutajalt sisendi saamiseks. Funktsioonidel on tihti sulgudes antavad argumendid (teise s\u00f5naga parameetrid), mis funktsiooni t\u00f6\u00f6d m\u00f5jutavad, n\u00e4iteks forward(100)<\/code> liigutab kilpkonna 100 sammu edasi.<\/p>\n
Seni oleme kasutanud sisseehitatud funktsioone, mille on kirjutanud Pythoni arendajad. M\u00f5ned neist on laetud automaatselt (n\u00e4iteks print<\/code> ja input<\/code>), teised vajavad esmalt neid sisaldava mooduli importimist (n\u00e4iteks forward<\/code> kasutamiseks tuleb laadida moodul turtle<\/code>). Kuna olemasolevatest funktsioonidest meile alati ei piisa, kasutame v\u00f5imalust funktsioone ise juurde luua.<\/p>\n
Funktsiooni defineerimine<\/h2>\n
Funktsiooni kirjeldamiseks ehk defineerimiseks kasutame v\u00f5tmes\u00f5na def<\/code>. V\u00f5tmes\u00f5nale j\u00e4rgneb funktsiooni nimi, mille j\u00e4rgi me seda funktsiooni edaspidi v\u00e4lja kutsuda saame. Nimevalik on k\u00fcllaltki vaba (sarnaselt muutujale nime valimisega), kuid hea programmeerimise stiil on valida nimi, mis funktsiooni tehtavat kirjeldab. Funktsiooni nimele j\u00e4rgnevad sulud, kus m\u00e4\u00e4ratakse funktsiooni argumendid (selles n\u00e4ites argumente pole). P\u00e4rast sulge tuleb koolon. K\u00f5ik funktsiooni sisus olevad read peavad olema esimese rea suhtes taandatud. Defineerime \u00fche funktsiooni:<\/p>\n
def tr\u00fckiAB():\r\n    print(\"A\")\r\n    print(\"B\")<\/pre>\n
Nende ridadega defineerime funktsiooni tr\u00fckiAB<\/code>, kuid ridu k\u00e4ivitades ei ilmu ekraanile midagi, sest funktsiooni me ei k\u00e4ivitanud. Defineerimisega n\u00e4itasime Pythonile, kuidas tegutseda siis, kui k\u00e4sk tr\u00fckiAB<\/code> edaspidi v\u00e4lja kutsutakse.<\/p>\n
Kutsume n\u00fc\u00fcd funktsiooni v\u00e4lja, kasutades selleks funktsioonile antud nime:<\/p>\n
N\u00e4iteprogramm. tr\u00fckiAB defineerimine ja v\u00e4ljakutsumine<\/strong><\/p>\n
def tr\u00fckiAB():\r\n    print(\"A\")\r\n    print(\"B\")\r\n \r\nprint(\"C\")\r\ntr\u00fckiAB()\r\nprint(\"D\")\r\ntr\u00fckiAB()<\/pre>\n
Katseta, mis ilmub ekraanile. Nagu n\u00e4ed, on print(\"C\")<\/code> esimene rida, mis reaalselt k\u00e4ivitatakse. Sellele j\u00e4rgneb funktsiooni tr\u00fckiAB<\/code> esimene k\u00e4ivitamine. T\u00fchi rida definitsiooni ja p\u00f5hiprogrammi sisu vahele lisatakse loetavuse huvides, programmi k\u00e4itumist see ei m\u00f5juta.<\/p>\n
Enesekontroll (1 k\u00fcsimus)<\/h3>\n
<\/p>\n
\n