\u00dcsna sageli on meil vaja peaaegu samasugust tegevust sooritada mitmes erinevas kohas. Kui eri kohtades on vaja sarnast, kuid teatud variatsiooniga koodi, siis on v\u00f5imalik kirjeldada funktsioon argumentide (parameetrite) abil. Sel juhul antakse v\u00e4ljakutsumisel funktsioonile sisendiks argumendid ja konkreetne tulemus s\u00f5ltub nende v\u00e4\u00e4rtustest.<\/p>\r\n
N\u00e4iteks allaloendamise funktsiooni v\u00f5ime teha \u00fcldisemaks nii, et anname ette, millisest arvust tuleb hakata lugema. Hetkel muutub programm sellest isegi l\u00fchemaks: meil pole enam vaja rida N\u00fc\u00fcd on funktsioon palju paindlikum ja k\u00e4itub erinevalt olenevalt argumendi v\u00e4\u00e4rtusest. N\u00e4ites on funktsioon Proovi funktsiooni v\u00e4lja kutsuda erinevate argumentide v\u00e4\u00e4rtustega, nt Muudame n\u00fc\u00fcd ridade Eelmised n\u00e4ited olid funktsioonidest, mis sooritasid mingisugused tegevused, n\u00e4iteks teksti ekraanile kuvamise. N\u00fc\u00fcd vaatame funktsioone, mis tagastavad v\u00e4\u00e4rtuse (\u00f5igemini on funktsioon ise selle v\u00e4\u00e4rtusega). Olemuselt on see sarnane funktsiooni m\u00f5iste matemaatilise k\u00e4sitlusega. Igale argumendile vastab teatud v\u00e4\u00e4rtus, mida nimetatakse selle funktsiooni v\u00e4\u00e4rtuseks antud argumendi korral. N\u00e4iteks ruutfunktsiooni x2<\/sup> korral vastab argumendile 4 funktsiooni v\u00e4\u00e4rtus 16, argumendile 5 vastab v\u00e4\u00e4rtus 25. Koosinusfunktsiooni korral vastab argumendile 0 funktsiooni v\u00e4\u00e4rtus 1, sest cos(0) = 1. Ruutjuure korral vastab argumendile 9 funktsiooni v\u00e4\u00e4rtus 3. Koosinuse ja ruutjuure jaoks on Pythonis funktsioonid olemas, vastavalt Selliste funktsioonide korral, mis peavad tulemuse tagastama, on oluline k\u00e4sk Funktsioonil v\u00f5ib olla argumente rohkem kui \u00fcks. Sel juhul eraldatakse need komadega. J\u00e4rgmine funktsioon tagastab t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtuse:<\/p>\r\nN\u00e4iteprogramm. T\u00f5ev\u00e4\u00e4rtust tagastav mitme argumendiga funktsioon<\/strong>\r\n Kuna selle funktsiooni v\u00e4\u00e4rtus on t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtust\u00fc\u00fcpi, siis saab seda kasutada n\u00e4iteks valikulause tingimuses. Antud juhul on Kui funktsioon v\u00f5tab mitu argumenti, siis on oluline nende j\u00e4rjestus. Praegusel juhul antakse funktsiooni v\u00e4ljakutsumisel esimese argumendi v\u00e4\u00e4rtus muutujale kghind<\/em>, teise v\u00e4\u00e4rtus muutujale kogus<\/em> ja kolmanda v\u00e4\u00e4rtus muutujale raha<\/em>. V\u00f5ib m\u00f5elda nii, et kui funktsioon argumentidega 2, 4.5 ja 10 v\u00e4lja kutsutakse, siis enne funktsioonis olevate lausete juurde minemist tehakse j\u00e4rgmised omistuslaused: Tegelikult on funktsioon Arvutamine ilmselt toimub. Tulemus aga v\u00e4ljastatakse ekraanile ja seda ei tagastata - Neid funktsioone, milles Proovime ekraanile v\u00e4ljastada sellise funktsiooni v\u00e4\u00e4rtust, kus midagi ei tagastata:<\/p>\r\n\r\n Vaatleme programmi, mis k\u00fcsib isa brutopalga, ema brutopalga ning alaealiste laste arvu ja arvutab selle p\u00f5hjal pere kuusissetuleku. Oletame, et iga alaealise lapse kohta makstakse toetust 20\u20ac kuus. Esialgu v\u00f5ib eeldada, et m\u00f5lema vanema kuupalk on v\u00e4hemalt sama suur kui maksuvaba miinimum.<\/p>\r\n J\u00e4rgnevates videotes on see \u00fclesanne lahendatud vastavalt ilma uut funktsiooni defineerimata<\/a> ja uue funktsiooni defineerimisega<\/a> . Videotes ei ole kasutatud keskkonda Thonny, kasutatud on keskkonda IDLE. Kuna videod on valminud juba m\u00f5ni aasta tagasi, siis rahasummad ei pruugi olla t\u00f5ep\u00e4rased.<\/p>","rendered":" \u00dcsna sageli on meil vaja peaaegu samasugust tegevust sooritada mitmes erinevas kohas. Kui eri kohtades on vaja sarnast, kuid teatud variatsiooniga koodi, siis on v\u00f5imalik kirjeldada funktsioon argumentide (parameetrite) abil. Sel juhul antakse v\u00e4ljakutsumisel funktsioonile sisendiks argumendid ja konkreetne tulemus s\u00f5ltub nende v\u00e4\u00e4rtustest.<\/p>\n N\u00e4iteks allaloendamise funktsiooni v\u00f5ime teha \u00fcldisemaks nii, et anname ette, millisest arvust tuleb hakata lugema. Hetkel muutub programm sellest isegi l\u00fchemaks: meil pole enam vaja rida N\u00e4iteprogramm. Argumendiga loendur<\/strong><\/p>\n N\u00fc\u00fcd on funktsioon palju paindlikum ja k\u00e4itub erinevalt olenevalt argumendi v\u00e4\u00e4rtusest. N\u00e4ites on funktsioon Proovi funktsiooni v\u00e4lja kutsuda erinevate argumentide v\u00e4\u00e4rtustega, nt Muudame n\u00fc\u00fcd ridade i = 10<\/code><\/code>, sest me lisame muutuja i<\/em> funktsiooni nime j\u00e4rel olevatesse sulgudesse:<\/p>\r\nN\u00e4iteprogramm. Argumendiga loendur<\/strong>\r\nfrom time import sleep\r\n \r\ndef loe_alla(i):\r\n while i > 0:\r\n print(i)\r\n i -= 1\r\n sleep(1)\r\n \r\nloe_alla(4)<\/pre>\r\n
loe_alla<\/code><\/em> v\u00e4lja kutsutud argumendi v\u00e4\u00e4rtusega 4. Sellega saab i<\/em> esialgseks v\u00e4\u00e4rtuseks 4. Ts\u00fckli j\u00e4tkamistingimus on t\u00e4idetud ja nii tehaksegi esimene samm i<\/em> v\u00e4\u00e4rtusega 4, mis v\u00e4ljastatakse ekraanile. J\u00e4rgmine rida muudab i<\/em> v\u00e4\u00e4rtuse \u00fche v\u00f5rra v\u00e4iksemaks ja nii edasi.<\/p>\r\nloe_alla(8)<\/code><\/code>, loe_alla(1)<\/code>, loe_alla(-1)<\/code><\/code>.<\/p>\r\nprint(i)<\/code> ja i -= 1<\/code><\/code> j\u00e4rjekorda ja j\u00e4rgmise k\u00fcsimuse tarbeks kutsume selle funktsiooni v\u00e4lja argumendiga 6.<\/p>\r\n\r\nfrom time import sleep\r\n \r\ndef loe_alla(i):\r\n while i > 0: \r\n i -= 1\r\n print(i)\r\n sleep(1)\r\n \r\nloe_alla(6)<\/pre>\r\n
Enesekontroll (1 k\u00fcsimus)<\/h3>\r\n
[h5p id=\"23\"]<\/code>\r\nVideo<\/h3>\r\nVaata ka kokkuv\u00f5tvat videot<\/a>.\r\n
V\u00e4\u00e4rtust tagastav funktsioon<\/h2>\r\n
cos<\/code> ja sqrt<\/code><\/code>. Nende kasutamiseks tuleb need esmalt moodulist math<\/code><\/em> importida (from math import cos, sqrt<\/code>).<\/p>\r\nOlgu meil \u00fclesandeks luua funktsioon, mis tagastab arvu ruudu. Defineerime selle funktsiooni:\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. Arvu ruutu tagastav funktsioon<\/strong>\r\ndef ruutu(x):\r\n return x**2\r\nprint(ruutu(4))<\/pre>\r\n
return<\/code><\/code>, millega funktsioon v\u00e4\u00e4rtuse omandab. Programmi kolmas rida on funktsiooni kirjelduse j\u00e4rel ja rakendab vastloodud funktsiooni argumendiga 4. Rida k\u00e4ivitades saab ruutu(4)<\/code><\/code> v\u00e4\u00e4rtuse 16 ja seda saab kasutada nagu tavalist arvv\u00e4\u00e4rtust, mille me print<\/code> abil ekraanile v\u00e4ljastame. Saaksime seda ka avaldises kasutada, nt avaldise ruutu(4) - 17<\/code><\/code> v\u00e4\u00e4rtus oleks -1.<\/p>\r\nFunktsiooni tagastatav suurus v\u00f5ib olla ka muud t\u00fc\u00fcpi kui arv. Funktsiooni kehas v\u00f5ib olla rohkem ridu, kuid\u00a0return<\/code><\/code>-reaga funktsioon l\u00f5petab oma t\u00f6\u00f6.\r\nMitme argumendiga funktsioon<\/h2>\r\n
def kas_raha_j\u00e4tkub(kghind, kogus, raha):\r\n hind = kghind * kogus\r\n if hind <= raha:\r\n return True\r\n else:\r\n return False\r\n \r\nif kas_raha_j\u00e4tkub(2, 4.5, 10):\r\n print(\"Ostan\")<\/pre>\r\n
kas_raha_j\u00e4tkub(2, 4.5, 10)<\/code> v\u00e4\u00e4rtuseks True<\/code>.<\/p>\r\nkghind = 2<\/code>, kogus = 4.5<\/code> ja raha = 10<\/code>. Tuleb m\u00e4rkida, et funktsiooni argumentide nimed on programmi seisukohalt suvalised, neist ei s\u00f5ltu programmi jaoks mitte midagi (nagu ka muutujate nimede puhul), kuid nimed v\u00f5iksid ikka olla sellised, mis annaksid programmi lugejale kasulikku infot koodi kohta.<\/p>\r\nkas_raha_j\u00e4tkub<\/code> v\u00f5imalik defineerida kahe reaga (\u00fcks rida funktsiooni nime ja argumentide jaoks ning \u00fcks rida return<\/code>-lause jaoks). Soovi korral p\u00fc\u00fca funktsiooni kirjeldus sellisena \u00fcmber kirjutada. Abiks v\u00f5ib olla teadmine, et return<\/code><\/code> j\u00e4rel ei pruugi olla ilmutatult True<\/code> v\u00f5i False<\/code>, vaid n\u00e4iteks avaldis a * b <= c<\/code><\/code>.<\/p>\r\n\r\nEnesekontroll (1 k\u00fcsimus)<\/h3>\r\n
[h5p id=\"24\"]<\/code>\r\nTagastamine ja v\u00e4ljastamine<\/h2>\r\nMe oleme nendes materjalides kasutanud kahte k\u00fcllaltki sarnast terminit: v\u00e4ljastamine<\/strong> ja tagastamine<\/strong>. V\u00e4ljastamise all m\u00f5tleme p\u00f5hiliselt millegi ekraanile manamist (eelk\u00f5ige funktsiooni
print<\/code><\/em> abil). Tagastamise all aga peame silmas funktsiooni v\u00e4\u00e4rtuse tagastamist (k\u00e4su return<\/code><\/em> abil). (Muudes materjalides v\u00f5ib s\u00f5nastus olla teistsugune.)\r\n\r\nKui me jaotasime funktsioone sellisteks, mis midagi \u00e4ra teevad, ja sellisteks, mis v\u00e4\u00e4rtuse tagastavad, siis kuhu kuulub j\u00e4rgmine funktsioon?\r\ndef summa(x,y):\r\n print(x + y)<\/pre>\r\n
return<\/code> puudub. Selline funktsioon kvalifitseerub millegi \u00e4ra tegijate hulka. Selline liigitamine on oluline seep\u00e4rast, et erinevatel liikidel on m\u00f5nev\u00f5rra erinevad rollid. V\u00e4\u00e4rtust tagastavad funktsioonid leiavad kasutust seal, kus saab kasutada arve, t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtusi, s\u00f5nesid - oleneb sellest, mis t\u00fc\u00fcpi v\u00e4\u00e4rtus tagastatakse. N\u00e4iteks ruutu(4)<\/code><\/code> sobib tehniliselt igale poole, kuhu k\u00f5lbaks 16. Igale poole, kuhu sobib True<\/code>, sobib tehniliselt ka kas_raha_j\u00e4tkub(2, 4.5, 10)<\/code><\/code>. Nende v\u00e4\u00e4rtus ongi igal konkreetsel juhul see, mis vastavalt funktsiooni kirjeldusele ja etteantud argumentidele v\u00e4lja arvutatakse ja return<\/code>-rea abil tagastatakse.<\/p>\r\nreturn<\/code>-lauset pole, rakendatakse harilikult iseseisvate lausetena. Neid ei saa kasutada avaldistes.<\/p>\r\ndef summa(x,y):\r\n print(x + y)\r\nprint(summa(1,3))<\/pre>\r\nProovime selle programmi k\u00e4ivitada. N\u00e4eme, et ekraanile ilmub\r\n
4\r\nNone<\/pre>\r\nMis siin juhtus? K\u00f5igepealt k\u00e4ivitati funktsioon
summa(1,3)<\/code> ja v\u00e4ljastati 1 + 3 ehk 4. Seej\u00e4rel aga p\u00fc\u00fcti ekraanile v\u00e4ljastada funktsiooni summa(1,3)<\/code> v\u00e4\u00e4rtus. Kuna seal return<\/code>-i sees pole, siis funktsioonil endal v\u00e4\u00e4rtust pole ja seda s\u00fcmboliseerib s\u00f5na None<\/em> (eesti keeles \u201cmitte miski\u201d). Kui tahame teha funktsiooni, mis annab v\u00f5imaluse summa arvutada ja siis seda summat avaldistes edasi kasutada, siis peaksime kasutama return<\/code><\/em>-lauset:\r\ndef summa(x,y):\r\n return x + y\r\nprint(summa(1,3))<\/pre>\r\nVaatame ka n\u00e4idet, kus me tahame kahe arvu summa funktsiooni abil leida nende keskmise v\u00e4\u00e4rtuse. Katsetame nii
return<\/code><\/em>-lausega kui ilma:\r\ndef summaReturn(x,y):\r\n return x + y\r\nprint(summaReturn(1,3)\/2)\r\ndef summaPrint(x,y):\r\n print(x + y)\r\nprint(summaPrint(1,3)\/2)<\/pre>\r\nLisaks on veel v\u00f5imalik, et funktsioon nii v\u00e4ljastab kui tagastab mingisuguseid v\u00e4\u00e4rtusi. Seda saab kasutada n\u00e4iteks logifailide kirjutamiseks v\u00f5i vigade otsimiseks. Siiski tasuks liigset v\u00e4ljastamist v\u00e4ltida, sest see on v\u00f5rdlemisi ressursin\u00f5udlik.\r\n
Funktsiooni argumentide k\u00e4ttesaadavus<\/h2>\r\nEespool v\u00e4itsime, et iga funktsiooni v\u00e4ljakutsel toimub esmalt argumendiks antavate v\u00e4\u00e4rtuste omistamine funktsiooni argumentidele. Funktsiooni argumentidest v\u00f5ib m\u00f5elda kui tavalistest muutujatest, kuid olulise kitsendusega: funktsiooni argumente ei saa kasutada funktsiooni kirjeldusest v\u00e4ljaspool. Proovi j\u00e4rgnevat programmi:\r\n
def summa(x,y):\r\n tulemus = x + y\r\n return tulemus\r\nprint(summa(1,3))\r\nprint(x)<\/pre>\r\nProgramm annab veateate, sest muutujat x<\/em> ei eksisteeri funktsiooni kirjeldusest v\u00e4ljaspool. Sama juhtub muutujatega, mis on defineeritud funktsiooni kirjelduses. N\u00e4iteks kui p\u00fc\u00fcame rea
print(tulemus)<\/code><\/code> abil v\u00e4ljastada muutuja tulemus<\/em> v\u00e4\u00e4rtust, siis seda saame teha vaid funktsiooni kirjelduses, v\u00e4ljaspool funktsiooni kirjeldust muutujat nimega tulemus<\/em> ei eksisteeri. Lokaalsetest ja globaalsetest muutujatest tuleb p\u00f5hjalikumalt juttu j\u00e4rgmises peat\u00fckis.\r\nEnesekontroll (1 \u00fclesanne)<\/h3>\r\n
[h5p id=\"25\"]<\/code>\r\nVideo<\/h3>\r\n
\u00dcldistamine. Argumendid<\/h2>\n
i = 10<\/code><\/code>, sest me lisame muutuja i<\/em> funktsiooni nime j\u00e4rel olevatesse sulgudesse:<\/p>\nfrom time import sleep\r\n \r\ndef loe_alla(i):\r\n while i > 0:\r\n print(i)\r\n i -= 1\r\n sleep(1)\r\n \r\nloe_alla(4)<\/pre>\n
loe_alla<\/code><\/em> v\u00e4lja kutsutud argumendi v\u00e4\u00e4rtusega 4. Sellega saab i<\/em> esialgseks v\u00e4\u00e4rtuseks 4. Ts\u00fckli j\u00e4tkamistingimus on t\u00e4idetud ja nii tehaksegi esimene samm i<\/em> v\u00e4\u00e4rtusega 4, mis v\u00e4ljastatakse ekraanile. J\u00e4rgmine rida muudab i<\/em> v\u00e4\u00e4rtuse \u00fche v\u00f5rra v\u00e4iksemaks ja nii edasi.<\/p>\nloe_alla(8)<\/code><\/code>, loe_alla(1)<\/code>, loe_alla(-1)<\/code><\/code>.<\/p>\nprint(i)<\/code> ja i -= 1<\/code><\/code> j\u00e4rjekorda ja j\u00e4rgmise k\u00fcsimuse tarbeks kutsume selle funktsiooni v\u00e4lja argumendiga 6.<\/p>\nfrom time import sleep\r\n \r\ndef loe_alla(i):\r\n while i > 0: \r\n i -= 1\r\n print(i)\r\n sleep(1)\r\n \r\nloe_alla(6)<\/pre>\n
Enesekontroll (1 k\u00fcsimus)<\/h3>\n
<\/p>\n