Vaatame programmi, kus funktsioone kasutatakse nii, et \u00fche v\u00e4\u00e4rtus on teise argumendiks:<\/p>\r\n\r\n
\u00fcmardatud_sisestatud_arv = round(float(input(\"Sisestage arv \")))\r\nprint(\"See arv \u00fcmardatult on \" + str(\u00fcmardatud_sisestatud_arv))<\/pre>\r\nKatseta seda suhteliselt kokkusurutud programmi. Selle esimesel real sooritatakse hulk tegevusi. Tegevused algavad \u201cseestpoolt\u201d.<\/p>\r\n\r\n
input<\/code> k\u00fcsitakse kasutaja k\u00e4est arv. Funktsiooni input<\/code> v\u00e4\u00e4rtus on s\u00f5net\u00fc\u00fcpi.<\/li>\r\n \t- Funktsioon
float<\/code> v\u00f5tab argumendiks s\u00f5ne ja tema enda v\u00e4\u00e4rtuseks saab vastav ujukomaarv. Teiste s\u00f5nadega: funktsioon tagastab vastava ujukomaarvu. V\u00f5i veel k\u00f5nekeelsemalt: funktsioon muudab s\u00f5ne vastavaks ujukomaarvuks.<\/li>\r\n \t- Funktsioon
round<\/code> v\u00f5tab argumendiks ujukomaarvu ja \u00fcmardab selle t\u00e4isarvuks.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nL\u00f5puks m\u00e4\u00e4ratakse see t\u00e4isarv muutuja \u00fcmardatud_sisestatud_arv<\/em> v\u00e4\u00e4rtuseks.\r\nNiimoodi teise funktsiooni argumendiks saab olla ainult v\u00e4\u00e4rtust tagastav funktsioon. Sellisena saab muidugi kasutada ka isekirjeldatud funktsioone:<\/p>\r\n\r\n
def summa(x,y):\r\n return x + y\r\n\r\na = summa(summa(1, 3)*2, 4)<\/pre>\r\nVideo<\/h3>\r\nVaata ka eelmise \u00fclesande kohta k\u00e4ivat kokkuv\u00f5tvat videot<\/a>.\r\nEnesekontroll (1 \u00fclesanne)<\/h3>\r\n[h5p id=\"26\"]<\/code>\r\nErinevad argumendid. Mitu tagastatavat v\u00e4\u00e4rtust<\/h2>\r\n
Eelnevates n\u00e4idetes olid funktsioonide argumentideks tavaliselt arvud v\u00f5i s\u00f5ned. Olenevalt funktsioonist v\u00f5ivad argumendid olla ka hoopis muud t\u00fc\u00fcpi. Nagu me eespool n\u00e4gime, v\u00f5ib argumentide arv olla funktsioonidel erinev. Samuti ei pea \u00fche funktsiooni argumendid olema omavahel sama t\u00fc\u00fcpi.<\/p>\r\nK\u00e4sk return<\/code> tagastab ainult \u00fche v\u00e4\u00e4rtuse. Kui on vaja tagastada mitu v\u00e4\u00e4rtust, tuleb esmalt moodustada sobiv andmestruktuur, mis teisi v\u00e4\u00e4rtusi h\u00f5lmab.\r\nKoostame funktsiooni, mille argumendiks on fail ja tagastatakse s\u00f5nede j\u00e4rjend, mille elemendid on read sellest failist:<\/p>\r\nN\u00e4iteprogramm. Failist lugemise funktsioon<\/strong>\r\ndef failistS\u00f5nej\u00e4rjendisse(fail):\r\n j\u00e4rjend = []\r\n for rida in fail:\r\n j\u00e4rjend += [rida.strip()] # alternatiivselt: j\u00e4rjend.append(rida.strip())\r\n # strip() v\u00f5tab l\u00f5pust \u00e4ra reavahetuse\r\n fail.close()\r\n return j\u00e4rjend\r\n\r\nfailinimi = input(\"Sisestage failinimi \")\r\nfail = open(failinimi, encoding=\"UTF-8\")\r\ns\u00f5ned = failistS\u00f5nej\u00e4rjendisse(fail)\r\nprint(s\u00f5ned)\r\nprint(s\u00f5ned[3])<\/pre>\r\n<\/code><\/div>\r\nMeie loodud funktsioon tagastab j\u00e4rjendi. See on \u00fcks viis, kuidas mitut v\u00e4\u00e4rtust tagastada.\r\nVaikev\u00e4\u00e4rtus<\/h2>\r\n
M\u00f5nikord on konkreetse argumendi v\u00e4\u00e4rtus peaaegu alati sama ja oleks t\u00fc\u00fctu seda iga kord uuesti ette anda. Sellisel juhul saame kasutada vaikev\u00e4\u00e4rtust<\/strong>. Kui funktsiooni v\u00e4ljakutsel pole seda argumenti n\u00e4idatud, siis saab argumendi v\u00e4\u00e4rtuseks vaikev\u00e4\u00e4rtus:<\/p>\r\nN\u00e4iteprogramm. Vaikev\u00e4\u00e4rtusega funktsioon<\/strong>\r\ndef kasKiiruse\u00dcletamine(kiirus, piirkiirus = 90):\r\n return kiirus > piirkiirus\r\n \r\nprint(kasKiiruse\u00dcletamine(100))\r\nprint(kasKiiruse\u00dcletamine(90, 70))<\/pre>\r\nVaikev\u00e4\u00e4rtus on ka funktsiooni print<\/code> argumendil end<\/em>, millega m\u00e4\u00e4ratakse v\u00e4ljastatava s\u00f5ne l\u00f5ppu lisatav(ad) s\u00fcmbol(id). Vaikimisi on l\u00f5pus reavahetus, sest argument on vaikimisi end = \"\\n\"<\/code><\/code>. Me v\u00f5ime sellele argumendile anda ka teistsuguse v\u00e4\u00e4rtuse:\r\nprint(\"V\u00e4ljastatav tekst \", end = \"l\u00f5ppu juurde\")<\/pre>\r\nMeetodid<\/h2>\r\nS\u00f5nede peat\u00fckis kasutasime funktsioone, mis on s\u00f5nega \u00fchendatud punktiga:\r\nprint(\"tartu\".capitalize())\r\nprint(\"Tartu\".endswith(\"tu\"))\r\nprint(\"Tartu\".upper())\r\nlinn = \"Tartu\"\r\nprint(linn.lower())<\/pre>\r\nTundub, nagu sellisel juhul pole argument mitte sulgudes, vaid hoopis funktsiooni ees. P\u00f5him\u00f5tteliselt see nii ongi. Selliseid funktsioone nimetatakse meetoditeks<\/strong> ja need on v\u00e4ga tavalised objektorienteeritud programmeerimises. Siinsetes materjalides me k\u00fcll kasutame meetodeid (eriti s\u00f5nede puhul), aga p\u00f5hjalikumalt neid ei k\u00e4sitle.\r\nLokaalsed ja globaalsed muutujad<\/h2>\r\nEelmises peat\u00fckis mainisime, et funktsiooni sees loodavad muutujad ei ole k\u00e4ttesaadavad funktsioonist v\u00e4ljaspool. Loome n\u00e4iteks funktsiooni:\r\ndef summaFunktsioon(a, b, c):\r\n summa = a + b + c\r\n return summa\r\n \r\nprint(summaFunktsioon(1, 2, 3))<\/pre>\r\nProgrammi t\u00f6\u00f6le pannes saame ekraanile arvu 6, mis ongi 1 + 2 + 3 korral oodatud tulemus. Lisame programmile rea print(summa)<\/code><\/code>:\r\ndef summaFunktsioon(a, b, c):\r\n summa = a + b + c\r\n return summa\r\n \r\nprint(summaFunktsioon(1, 2, 3))\r\nprint(summa)<\/pre>\r\nSaame veateate tekstiga NameError: name 'summa' is not defined<\/code> ehk nimi summa<\/em> ei ole defineeritud (kirjeldatud). Kuna funktsiooni sees toimuv on funktsiooni \"siseasi\", siis t\u00f5epoolest pole muutujat summa<\/em> v\u00e4ljaspool funktsiooni olemas. Sellist funktsiooni kehas (kirjelduses) defineeritud muutujat nimetatakse lokaalseks muutujaks<\/strong>. Kui sooritame printimise funktsiooni kirjelduse sees, toimib see tavap\u00e4raselt:\r\ndef summaFunktsioon(a, b, c):\r\n summa = a + b + c\r\n print(summa)\r\n return summa\r\n \r\nprint(summaFunktsioon(1, 2, 3))<\/pre>\r\nN\u00fc\u00fcd ilmub 6 ekraanile kahel korral: esmalt funktsiooni sees oleva print(summa)<\/code><\/code> t\u00f5ttu ja teist korda print(summaFunktsioon(1, 2, 3))<\/code> t\u00f5ttu.\r\n\r\nSamuti on lokaalsed ka funktsiooni argumendid. Muutuja b<\/em> on funktsiooni sees t\u00e4iesti olemas:\r\ndef summaFunktsioon(a, b, c):\r\n summa = a + b + c\r\n print(b)\r\n return summa\r\n \r\nprint(summaFunktsioon(1, 2, 3))<\/pre>\r\nFunktsioonist v\u00e4ljas aga mitte:\r\ndef summaFunktsioon(a, b, c):\r\n summa = a + b + c\r\n return summa\r\n \r\nprint(summaFunktsioon(1, 2, 3))\r\nprint(b)<\/pre>\r\nLokaalsed muutujad luuakse funktsiooni igal k\u00e4ivitamisel uuesti ja nad h\u00e4vivad, kui funktsioon t\u00f6\u00f6 l\u00f5petab. Lokaalsed muutujad on funktsiooni siseasi, v\u00e4ljast neid n\u00e4ha pole. Neile saab panna sama nime, mis juba on programmi p\u00f5hiosas (v\u00f5i m\u00f5nes teises funktsioonis) kasutuses olnud.<\/p>\r\n
N\u00e4iteks on j\u00e4rgmises programmis nii funktsioonis kui p\u00f5hiprogrammis muutuja summa<\/em>:<\/p>\r\n\r\ndef summaFunktsioon(a, b, c):\r\n summa = a + b + c\r\n return summa\r\n \r\nsumma = 10\r\nprint(summaFunktsioon(1, 2, 3))\r\nprint(summa)<\/pre>\r\nN\u00e4eme, et viimases reas on muutuja summa<\/em> v\u00e4\u00e4rtus just see, mis ta p\u00f5hiprogrammis sai - funktsioonis toimuv tema v\u00e4\u00e4rtust ei muuda.<\/p>\r\nP\u00f5hiprogrammis defineeritud muutujad on globaalsed muutujad<\/strong>. Nende v\u00e4\u00e4rtusi saab kasutada nii p\u00f5hiprogrammis kui ka funktsioonide sees. Kui aga funktsioonis on sama nimega lokaalne muutuja, siis samanimelist globaalset muutujat seal kasutada ei saa. Eelmises n\u00e4ites just nii oligi.<\/p>\r\nJ\u00e4rgmises n\u00e4ites saab globaalset muutujat funktsioonis kasutada, sest sellenimelist lokaalset muutujat funktsioonis pole:<\/p>\r\n\r\n
def summaFunktsioon(a, b, c):\r\n summa = a + b + c + gm\r\n return summa\r\n \r\ngm = 17 # globaalne muutuja\r\nprint(summaFunktsioon(1, 2, 3))<\/pre>\r\nTeatud juhtudel on globaalsete muutujate kasutamine funktsioonis ebasoovitav, kuid seda me siinsetes materjalides ei vaatle.\r\nKokkuv\u00f5te<\/h2>\r\n
Funktsioonid ehk alamprogrammid v\u00f5imaldavad (sageli k\u00fcllalt keerulise) programmil\u00f5igu panna kirja \u00fcks kord, aga kasutada seda mitmes erinevas kohas.<\/p>\r\n
Funktsiooni definitsiooni<\/em> (kirjelduse) ehk def<\/code>-lause kehas olevad laused j\u00e4etakse esialgu lihtsalt meelde. Neid saab hiljem k\u00e4ivitada, kirjutades funktsiooni nime koos sulgudega. Sellist tegevust nimetatakse funktsiooni v\u00e4ljakutseks<\/em> ehk rakendamiseks.<\/p>\r\nFunktsiooni defineerimisel saab j\u00e4tta m\u00f5ned detailid lahtiseks. T\u00e4pne t\u00f6\u00f6 s\u00f5ltub etteantud argumentide v\u00e4\u00e4rtustest.<\/p>\r\n
Funktsioone v\u00f5ib jaotada kahte gruppi \u2013 \u00fched teevad midagi \u00e4ra ja teised arvutavad ja tagastavad midagi.<\/p>\r\n
Selleks, et funktsiooni saaks kasutada avaldises, peab ta arvutatud v\u00e4\u00e4rtuse tagastama. V\u00e4\u00e4rtuse tagastamiseks kasutatakse v\u00f5tmes\u00f5na return<\/code>.<\/p>\r\nProgrammi p\u00f5hiosas defineeritud muutujaid nimetatakse globaalseteks muutujateks<\/em>, funktsiooni sees defineeritud muutujaid lokaalseteks muutujateks<\/em>.<\/p>\r\n\r\nVideo<\/h2>\r\nVaata ka funktsioone kokkuv\u00f5tvat videot:\r\n\r\nhttps:\/\/www.youtube.com\/watch?v=zbIttaEY7ZQ","rendered":"Mitu funktsiooni koos<\/h2>\n
Vaatame programmi, kus funktsioone kasutatakse nii, et \u00fche v\u00e4\u00e4rtus on teise argumendiks:<\/p>\n
\u00fcmardatud_sisestatud_arv = round(float(input(\"Sisestage arv \")))\r\nprint(\"See arv \u00fcmardatult on \" + str(\u00fcmardatud_sisestatud_arv))<\/pre>\nKatseta seda suhteliselt kokkusurutud programmi. Selle esimesel real sooritatakse hulk tegevusi. Tegevused algavad \u201cseestpoolt\u201d.<\/p>\n
\n- Funktsiooniga
input<\/code> k\u00fcsitakse kasutaja k\u00e4est arv. Funktsiooni input<\/code> v\u00e4\u00e4rtus on s\u00f5net\u00fc\u00fcpi.<\/li>\n- Funktsioon
float<\/code> v\u00f5tab argumendiks s\u00f5ne ja tema enda v\u00e4\u00e4rtuseks saab vastav ujukomaarv. Teiste s\u00f5nadega: funktsioon tagastab vastava ujukomaarvu. V\u00f5i veel k\u00f5nekeelsemalt: funktsioon muudab s\u00f5ne vastavaks ujukomaarvuks.<\/li>\n- Funktsioon
round<\/code> v\u00f5tab argumendiks ujukomaarvu ja \u00fcmardab selle t\u00e4isarvuks.<\/li>\n<\/ul>\nL\u00f5puks m\u00e4\u00e4ratakse see t\u00e4isarv muutuja \u00fcmardatud_sisestatud_arv<\/em> v\u00e4\u00e4rtuseks.<\/p>\nNiimoodi teise funktsiooni argumendiks saab olla ainult v\u00e4\u00e4rtust tagastav funktsioon. Sellisena saab muidugi kasutada ka isekirjeldatud funktsioone:<\/p>\n
def summa(x,y):\r\n return x + y\r\n\r\na = summa(summa(1, 3)*2, 4)<\/pre>\nVideo<\/h3>\n
Vaata ka eelmise \u00fclesande kohta k\u00e4ivat kokkuv\u00f5tvat videot<\/a>.<\/p>\nEnesekontroll (1 \u00fclesanne)<\/h3>\n
<\/p>\n\n