Mingi \u00fclesande lahendamiseks vajaliku algoritmi kirjapanek plokkskeemina v\u00f5ib k\u00fcll olla arusaadav inimesele, aga see ei sobi h\u00e4sti algoritmi arvutile arusaadavaks tegemiseks. Selleks otstarbeks tuleb lahendus esitada programmina<\/strong> (vt Eesti keele seletavast s\u00f5naraamatust<\/a>). Programm kirjutatakse mingis programmeerimiskeeles. Programmeerimiskeeli on olemas sadu, v\u00f5ib-olla tuhandeid. Nagu loomulikud keeled, on ka m\u00f5ned programmeerimiskeeled omavahel sarnased, teised j\u00e4llegi erinevad. N\u00e4iteks eesti keel on suhteliselt sarnane soome keelega, vene keel ukraina keelega ja rootsi keel norra keelega. Kuigi eesti keel ja katalaani keel ei ole v\u00e4ga sarnased, on neis m\u00f5lemas ikkagi nimis\u00f5nad, tegus\u00f5nad ja muud paljudele keeltele \u00fchised omadused. Nii on ka erinevates programmeerimiskeeltes palju sarnaseid struktuure. Muu hulgas peab kuidagi olema v\u00f5imaldatud, et:<\/p>\r\n\r\n Programmeerimiskeeli saab tinglikult jaotada p\u00f5lvkondadesse. (P\u00f5lvkondadest ja teistest ajaloolistest asjadest on juttu silmaringimaterjalis.) R\u00f5huv enamik programme kirjutatakse t\u00e4nap\u00e4eval mingis k\u00f5rgtasemekeeles. Neist levinumad on n\u00e4iteks C (ka C++, C#), Java, PHP ja Python. Erinevate keelte kasutuslevik on pidevas muutumises ja seda on huvitav j\u00e4lgida n\u00e4iteks siin<\/a>.<\/p>\r\n Meie kursuse aluseks on programmeerimiskeel Python. \u00dchelt poolt on tegemist keelega, milles ka p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6stuses programmeeritakse. Teiselt poolt on see sellistest keeltest sobivaim just esimeseks \u00f5pitavaks keeleks, sest lihtsaid programme saab kirjutada v\u00f5rdlemisi v\u00e4heste ridade abil. Programmeerimiskeele Python esimene versioon loodi 1989. aasta l\u00f5pus. Sellel kursusel kasutame versiooni Python 3. T\u00e4psem versioon (nt 3.4.3 v\u00f5i 3.5.1) pole nii oluline, kuna meie jaoks on nende erinevused v\u00e4het\u00e4htsad.<\/p>\r\n Programmeerimiskeele Python looja nime leiad j\u00e4rgmisest \u00fclesandest. Kuna tulemust kirja ei panda, v\u00f5id vabalt valikuid katsetada, kuni \u00f5ige lahenduseni j\u00f5uad.<\/p>\r\n\r\n See programm toob ekraanile s\u00f5na \"Tere!\".<\/p>\r\n Tavaliselt muidugi on programmis rohkem ridu. T\u00e4iendame oma programmi:<\/p>\r\nN\u00e4iteprogramm. Tere ja head aega<\/strong>\r\n Selleks, et programmeerimiskeeles Python programmeerima hakata, on vaja Python oma arvutisse saada. Pythoni saab paigaldada eraldi, aga meie kasutame oma kursusel keskkonda Thonny, millega Python juba kaasas on. Tegelikult on olemas ka veebip\u00f5hiseid v\u00f5imalusi Pythonis programmeerimiseks ja mitmeid teisi keskkondi peale Thonny. Materjalides siiski eeldame, et kasutatakse Thonnyt, sest see v\u00f5imaldab meil teemasid teatud Thonny abivahenditega illustreerida. N\u00e4iteks kasutame Thonny v\u00f5imalusi muutujate v\u00e4\u00e4rtuste n\u00e4itamiseks ja programmi sammhaaval l\u00e4bimiseks.<\/p>\r\n P\u00f5him\u00f5tteliselt saab kursuse praktiliselt k\u00f5iki \u00fclesandeid lahendada ka nt IDLE v\u00f5i m\u00f5ne teise keskkonna abil, aga materjalid on koostatud Thonnyt silmas pidades.<\/p>\r\n Thonny p\u00f5hiautor on endine Tartu \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5ud Aivar Annamaa, kes n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tab AS Cyberneticas. Thonny koduleht asub aadressil https:\/\/thonny.org\/.<\/a> Alla saab laadida n\u00e4iteks j\u00e4rgnevaid Thonny versioone:<\/p>\r\n\r\n Tegemist on installeerimisfailidega, millega tuleb edasi toimetada vastavalt operatsioonis\u00fcsteemile. Videotes installeeritakse varasemaid versioone, aga ka uutes k\u00e4ib see samamoodi.<\/p>\r\n\r\n P\u00fc\u00fcdke nende juhiste abil eespool antud l\u00fchike Tere-programm k\u00e4ivitada. Tegemist on v\u00e4ga olulise etapiga: kui saate esimese programmi t\u00f6\u00f6le, siis on suur v\u00f5imalus, et saate j\u00e4rgmisedki! Esialgu v\u00f5ivad need sammud v\u00f5\u00f5rad tunduda, aga edaspidi harjub programmide koostamise, k\u00e4ivitamise ja parandamisega \u00e4ra.<\/p>\r\n Pythoni (nagu mistahes teisegi keele) programm on \u00fchelt poolt t\u00e4iesti tavaline tekstifail, mida v\u00f5ime kirjutada tavalise tekstiredaktoriga (n\u00e4iteks Notepadi v\u00f5i Wordiga). Siiski on seda mugavam teha spetsiaalse redaktoriga, n\u00e4iteks Thonnyga. Tavaliselt on Pythoni programmide failidel laiendiks .py<\/em>, Thonny lisab selle salvestamisel ise.<\/p>\r\n L\u00fchema programmiga saime hakkama, p\u00fc\u00fcame ka pikematega. Selle v\u00f5ite ise sisse kirjutada v\u00f5i siit kopeerida:<\/p>\r\nN\u00e4iteprogramm. Arvu positiivsuse kontroll<\/strong>\r\n Mingi \u00fclesande lahendamiseks vajaliku algoritmi kirjapanek plokkskeemina v\u00f5ib k\u00fcll olla arusaadav inimesele, aga see ei sobi h\u00e4sti algoritmi arvutile arusaadavaks tegemiseks. Selleks otstarbeks tuleb lahendus esitada programmina<\/strong> (vt Eesti keele seletavast s\u00f5naraamatust<\/a>). Programm kirjutatakse mingis programmeerimiskeeles. Programmeerimiskeeli on olemas sadu, v\u00f5ib-olla tuhandeid. Nagu loomulikud keeled, on ka m\u00f5ned programmeerimiskeeled omavahel sarnased, teised j\u00e4llegi erinevad. N\u00e4iteks eesti keel on suhteliselt sarnane soome keelega, vene keel ukraina keelega ja rootsi keel norra keelega. Kuigi eesti keel ja katalaani keel ei ole v\u00e4ga sarnased, on neis m\u00f5lemas ikkagi nimis\u00f5nad, tegus\u00f5nad ja muud paljudele keeltele \u00fchised omadused. Nii on ka erinevates programmeerimiskeeltes palju sarnaseid struktuure. Muu hulgas peab kuidagi olema v\u00f5imaldatud, et:<\/p>\n Programmeerimiskeeli saab tinglikult jaotada p\u00f5lvkondadesse. (P\u00f5lvkondadest ja teistest ajaloolistest asjadest on juttu silmaringimaterjalis.) R\u00f5huv enamik programme kirjutatakse t\u00e4nap\u00e4eval mingis k\u00f5rgtasemekeeles. Neist levinumad on n\u00e4iteks C (ka C++, C#), Java, PHP ja Python. Erinevate keelte kasutuslevik on pidevas muutumises ja seda on huvitav j\u00e4lgida n\u00e4iteks siin<\/a>.<\/p>\n Meie kursuse aluseks on programmeerimiskeel Python. \u00dchelt poolt on tegemist keelega, milles ka p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6stuses programmeeritakse. Teiselt poolt on see sellistest keeltest sobivaim just esimeseks \u00f5pitavaks keeleks, sest lihtsaid programme saab kirjutada v\u00f5rdlemisi v\u00e4heste ridade abil. Programmeerimiskeele Python esimene versioon loodi 1989. aasta l\u00f5pus. Sellel kursusel kasutame versiooni Python 3. T\u00e4psem versioon (nt 3.4.3 v\u00f5i 3.5.1) pole nii oluline, kuna meie jaoks on nende erinevused v\u00e4het\u00e4htsad.<\/p>\n Programmeerimiskeele Python looja nime leiad j\u00e4rgmisest \u00fclesandest. Kuna tulemust kirja ei panda, v\u00f5id vabalt valikuid katsetada, kuni \u00f5ige lahenduseni j\u00f5uad.<\/p>\n\r\n \t
Enesekontroll (1 k\u00fcsimus)<\/h3>\r\n
[h5p id=\"30\"]<\/code>\r\n\r\nProgrammeerimiskeele Python autori kohta leiab natuke infot eesti keeles<\/a> ja rohkem inglise keeles<\/a>.\r\nEsimene programm<\/h2>\r\n\u00dcks p\u00f5hjus, miks Python on esimese keelena suhteliselt sobiv, on see, et p\u00e4ris esimese programmi kirjutamine on lihtne. Nii saame teha n\u00e4iteks \u00fcherealise programmi:\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. Tere<\/strong>\r\n
print(\"Tere!\")<\/pre>\r\n
print(\"Tere!\")\r\nprint(\"Head aega!\")<\/pre>\r\n
Thonny ja Pythoni paigaldamine arvutisse<\/h2>\r\n
\r\n \t
\r\n \t
\r\n \t
Video<\/h2>\r\nVaata ka Thonny keskkonna seadistamise videot:\r\n\r\nhttps:\/\/www.youtube.com\/watch?v=beIOt2v3CAA\r\n
Paneme programmi t\u00f6\u00f6le<\/h2>\r\n
arv = 1\r\nif arv > 0:\r\n print(\"positiivne\")\r\nelse:\r\n print(\"mittepositiivne\")<\/pre>\r\nPythonis on programmi struktuuri korraldamisel \u00e4\u00e4rmiselt oluline \u00f5ige taandamine ehk t\u00fchikutega mingi rea paremale poole l\u00fckkamine. (Teistes keeltes v\u00f5ivad selles rollis olla n\u00e4iteks looksulud { } ). Proovi n\u00e4iteks taanet niimoodi muuta:\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. Vale taandega programm\r\n<\/strong>\r\narv = 1\r\nif arv > 0:\r\nprint(\"positiivne\")\r\nelse:\r\n print(\"mittepositiivne\")<\/pre>\r\nSiin \u00fcritasime k\u00e4ivitada vigast programmi. Seda juhtub programmeerimisel alatihti ja seda pole vaja karta. Proovi programm \u00e4ra parandada ja uuesti k\u00e4ivitada.","rendered":"
Programmeerimiskeeled<\/h2>\n
\n
Enesekontroll (1 k\u00fcsimus)<\/h3>\n
<\/p>\n