{"id":246,"date":"2019-01-16T12:49:24","date_gmt":"2019-01-16T12:49:24","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/?post_type=chapter&p=246"},"modified":"2025-12-12T11:49:05","modified_gmt":"2025-12-12T11:49:05","slug":"faili-kirjutamine","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/chapter\/faili-kirjutamine\/","title":{"raw":"Faili kirjutamine","rendered":"Faili kirjutamine"},"content":{"raw":"

T\u00fchja faili kirjutamine<\/h3>\r\n

Eespool oleme tutvunud mitmete v\u00f5imalustega, kuidas failist andmeid lugeda. Failid on meil juba olemas olnud v\u00f5i oleme need ise tekstiredaktoriga teinud. N\u00fc\u00fcd vaatame, kuidas isetehtud programmiga andmeid faili kirjutada. Selleks pakub v\u00f5imalusi funktsioon write<\/code> (ingl kirjuta<\/em>).<\/p>\r\n

J\u00e4rgmine programm kirjutab kasutajalt k\u00fcsitud andmed faili.<\/p>\r\nN\u00e4iteprogramm. Faili kirjutamine I<\/strong>\r\n

nimi = input(\"Palun sisesta oma nimi: \")\r\nvanus = input(\"vanus: \")\r\naadress = input(\"aadress: \")\r\n \r\nf = open(\"andmed3.txt\", \"w\")\r\nf.write(nimi + \"\\n\")\r\nf.write(vanus + \"\\n\")\r\nf.write(aadress + \"\\n\")\r\nf.close()<\/pre>\r\n
Faili kirjutamiseks tuleb funktsioonile open<\/code> anda ka teine argument v\u00e4\u00e4rtusega \"w\"<\/code> (nagu write<\/em>). Kui sellise nimega fail juba eksisteerib, siis open(..., \"w\")<\/code> teeb selle t\u00fchjaks. Erinevalt funktsioonist print<\/code> ei tekita funktsioon write<\/code> automaatselt reavahetusi. Selleks, et saada andmeid eri ridadele, lisasime reavahetuse s\u00fcmboli k\u00e4sitsi.<\/p>\r\n
Proovime kirjutada programmi, mis k\u00fcsib kasutajalt kaks failinime. Esimene fail peaks olema juba olemas ja seal peaks olema mingi tekst. Teine fail v\u00f5iks olla uus. Programmi \u00fclesanne on v\u00f5tta esimese faili sisu, teisendada see suurt\u00e4htedesse ning kirjutada teise faili.<\/p>\r\nN\u00e4iteprogramm. \u00dchest failist teise \u00fcmberkirjutamine<\/strong>\r\n
doonorNimi = input(\"Mis failist info v\u00f5tta? \")\r\naktseptorNimi = input(\"Millisesse faili info pannakse? \")\r\ndoonorFail = open(doonorNimi, encoding=\"UTF-8\")\r\naktseptorFail = open(aktseptorNimi, \"w\")\r\nfor rida in doonorFail:\r\n    aktseptorFail.write(rida.upper())\r\ndoonorFail.close()\r\naktseptorFail.close()<\/pre>\r\n
Ka faili kirjutamiseks saab m\u00e4\u00e4rata kodeeringu, n\u00e4iteks open(aktseptorNimi, \"w\", encoding=\"UTF-8\")<\/code>.<\/p>\r\n\r\n
Failile juurde kirjutamine<\/h3>\r\n
Kui funktsiooni open<\/code> teine argument on \"a\"<\/code>, siis kirjutatakse olemasoleva faili l\u00f5pust edasi ning varasem sisu s\u00e4ilib muutmata. Kui sellist faili pole, siis see luuakse. Ka siin saab m\u00e4\u00e4rata kodeeringu, n\u00e4iteks open(failiNimi, \"a\", encoding=\"UTF-8\")<\/code>. Argument \"a\"<\/code> tuleb ingliskeelsest s\u00f5nast append<\/em> (lisa<\/em>).<\/p>\r\n\r\n
Temperatuurid veebist faili<\/h3>\r\n
Kirjutame programmi, mis loeb aadressilt http:\/\/meteo.physic.ut.ee\/<\/a> aasta 2017 jaoks iga p\u00e4eva keskmise temperatuuri ja kirjutab selle faili. \u00dche aasta andmete t\u00f6\u00f6tlemine v\u00f5tab aega umbes pool minutit. Programmis kasutatakse kahekordset ts\u00fcklit, mille p\u00f5hjalikum k\u00e4sitlus j\u00e4\u00e4b siinsetest materjalidest v\u00e4lja.<\/p>\r\nN\u00e4iteprogramm. Temperatuurid veebist faili<\/strong>\r\n
from urllib.request import urlopen\r\n \r\nfail = open(\"andmed.txt\", \"a\") # fail avatakse juurde kirjutamiseks\r\np\u00e4evad = [31,28,31,30,31,30,31,31,30,31,30,31]\r\naasta = 2017\r\n \r\nfor kuu in range(1,13): # v\u00e4limine ts\u00fckkel kuude j\u00e4rjenumbrite kaupa\r\n    for p\u00e4ev in range(1, p\u00e4evad[kuu-1]+1): # sisemine ts\u00fckkel p\u00e4evade kaupa\r\n        # konkreetse p\u00e4eva andmed\r\n        vastus = urlopen(\"http:\/\/meteo.physic.ut.ee\/et\/showperiod.php?type=setday&year=\"+str(aasta)+\"&month=\"+str(kuu)+\"&day=\"+str(p\u00e4ev))\r\n        baidid = vastus.read()\r\n        tekst = baidid.decode()\r\n \r\n        otsitav = \"<SMALL>keskmine<\/SMALL><BR><B>\"\r\n        algus = tekst.index(otsitav) # leitakse \u00f5ige koht\r\n        temp_algus = algus + len(otsitav) # siit algab temperatuur\r\n        deg = tekst.index(\" &deg;\") # siin l\u00f5peb\r\n        temp = tekst[temp_algus:deg] # viilutades leitakse temperatuur\r\n        # funktsioon rjust paneb \u00fchekohalisele p\u00e4eva ja kuu j\u00e4rjenumbrile 0 ette, et oleks kahekohaline. \r\n        fail.write(str(p\u00e4ev).rjust(2,\"0\")+\".\"+str(kuu).rjust(2,\"0\")+\".\"+str(aasta)+\": \"+str(temp)+\"\\n\")\r\n \r\n \r\nvastus.close()\r\nfail.close()<\/pre>\r\n
Enesekontroll (1 k\u00fcsimus)<\/h3>\r\n[h5p id=\"42\"]<\/code>\r\n
\u0160ifreerimine<\/h3>\r\n
Tegeleme natuke salakirjadega. Me ei kirjuta faili mitte s\u00fcmboli enda, vaid mingi kindla teise s\u00fcmboli. N\u00e4iteks kui me kirjutame t\u00e4he A<\/code> asemel t\u00e4hestikus 4 kohta edasi paikneva t\u00e4he E, siis s\u00f5ne AEG<\/code> asemel kirjutaksime hoopis EIK<\/code>. Sellise tegevuse nimetus on nihke\u0161iffer, mis on ajalooliselt tuntud meetod salakirja kirjutamiseks. Kui nihe on teada, siis on teksti lihtne isegi k\u00e4sitsi de\u0161ifreerida, arvutist r\u00e4\u00e4kimata. Ka tundmatu nihke korral on v\u00f5imalik \u0161iffer \u00fcsna kiiresti murda.<\/p>\r\n
Kuna me tahame t\u00e4hti j\u00e4rjekorranumbri alusel nihutada, siis oleks m\u00f5istlik t\u00e4hed nummerdada. Loomulik oleks n\u00e4iteks A j\u00e4rjekorranumbriks v\u00f5tta 1, B korral 2 jne. Seda me siiski ei tee, sest t\u00e4htedel ja paljudel teistel (sealhulgas n\u00e4htamatutel) m\u00e4rkidel on sellised j\u00e4rjekorranumbrid juba olemas. Vastava j\u00e4rjekorranumbri saame teada funktsiooniga ord<\/code>. Katseta n\u00e4iteks k\u00e4ske:<\/p>\r\n\r\n
print(ord(\"A\"))\r\nprint(ord(\"a\"))\r\nprint(ord(\"\u00e4\"))\r\nprint(ord(\"\u00f5\"))\r\nprint(ord(\" \"))<\/pre>\r\n
N\u00e4iteks n\u00e4eme, et t\u00e4pit\u00e4hed on meie \u00fclej\u00e4\u00e4nud t\u00e4hestikust hoopis eemal, kuna need pole osa ladina p\u00f5his\u00fcmbolitest.<\/p>\r\n
Funktsiooniga chr<\/code> saame teada arvule vastava m\u00e4rgi:<\/p>\r\n\r\n
print(chr(65))<\/pre>\r\nProovi ka p\u00e4ris suurte arvudega. Pikemalt on sellest juttu silmaringimaterjalis.\r\n\r\nKirjutame n\u00fc\u00fcd programmi, mis sisestatud s\u00f5ne \u0161ifreeritult faili kirjutaks:\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. \u0160ifreeritud kirjutamine<\/strong>\r\n
def kodeeri(s\u00fcmbol, nihe):\r\n     return chr(ord(s\u00fcmbol) + nihe)\r\n \r\ndef \u0161ifreeri(failinimi, nihe):\r\n    f = open(failinimi, \"w\")\r\n    kiri = input(\"Sisesta lause \")\r\n    for s\u00fcmbol in kiri:\r\n        f.write(kodeeri(s\u00fcmbol, nihe))\r\n    f.close()\r\n \r\nfailinimi = input(\"Faili nimi? \")\r\nnihe = int(input(\"Nihe? \"))\r\n\u0161ifreeri(failinimi, nihe)<\/pre>\r\nKatseta \u0161ifreerimise programmi.\r\n\r\nJ\u00e4rgmiseks on meil loomulikult tarvis \u0161ifreeritud fail tagasi loetavaks s\u00f5numiks muuta. Pakume siin m\u00f5ned juhtn\u00f6\u00f6rid:\r\n