{"id":330,"date":"2019-01-28T17:03:37","date_gmt":"2019-01-28T17:03:37","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/?post_type=chapter&#038;p=330"},"modified":"2019-04-08T16:00:41","modified_gmt":"2019-04-08T16:00:41","slug":"silmaring-laburint","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/chapter\/silmaring-laburint\/","title":{"raw":"Silmaring: Lab\u00fcrint","rendered":"Silmaring: Lab\u00fcrint"},"content":{"raw":"<p class=\"vspace\">Lab\u00fcrindiks nimetatakse keerdk\u00e4ikudega ehitist ehk keerdk\u00e4igustikku (vt <a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/qs\/index.cgi?Q=lab%C3%BCrint&amp;F=M\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u00d5S 2013<\/a>). S\u00f5na tuleneb kreekakeelsest s\u00f5nast <em>labyrinthos<\/em>.<\/p>\r\n<p class=\"vspace\">Sageli jagatakse lab\u00fcrindid kahte liiki, mis erinevad teineteisest l\u00e4bitavuse poolest:<\/p>\r\n\r\n<ul>\r\n \t<li>\u00dcheteelise lab\u00fcrindi (ingl <em>labyrinth<\/em>) puhul pole eesm\u00e4rk inimese eksitamine, vaid r\u00e4ndaja juhtimine \u00fche v\u00f5imaliku tee kaudu. Selliseid keerdk\u00e4igustikke tuntakse juba tuhandeid aastaid, tavaliselt s\u00fcmboliseerivad need (vaimset) r\u00e4nnakut. Eestiski leidub selline lab\u00fcrint Aegna saarel, kuid selle ehitamise aega t\u00e4pselt ei teata (vt <a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.aegna.ee\/huvitav-info\/maagiline-kivilaburint\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kivilab\u00fcrint<\/a>).<\/li>\r\n \t<li>Hargneva lab\u00fcrindi (ingl <em>maze<\/em>) eesm\u00e4rk on sinna sattunud k\u00fclalist segadusse ajada ning erinevate v\u00f5imalike teedega eksitada. Neid v\u00f5ib nimetada ka lab\u00fcrintm\u00f5istatusteks. Selliseid lab\u00fcrinte on rajatud \u00fcle maailma n\u00e4iteks hekklab\u00fcrintidena uhkematesse aedadesse. Kreeka m\u00fctoloogiast tuntud Minotauruse lab\u00fcrint on arvatavasti kuulsaim ehitis, kust p\u00e4\u00e4semine on \u00e4\u00e4rmiselt keeruline.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h2>Maailma suurimad<\/h2>\r\n<p class=\"vspace\">Lab\u00fcrinte on tekitatud erinevat moodi. N\u00e4iteks on neid ehitatud j\u00e4\u00e4st, kasvatatud hekina ja rajatud maisip\u00f5llule. Tutvustame m\u00f5nda rekordilist lab\u00fcrinti.<\/p>\r\n\r\n<h3>Suurim j\u00e4\u00e4st lab\u00fcrint<\/h3>\r\n<p class=\"vspace\">Maailma suurim j\u00e4\u00e4st valmistatud lab\u00fcrint tehti Buffalos, USAs <em>Buffalo Powder Keg<\/em> festivali raames 26. veebruaril 2010. aastal. Lab\u00fcrindi pindala oli 1194,33 m\u00b2, laius 25,85 m ja pikkus 46,21 m. M\u00fc\u00fcride k\u00f5rgus oli 1,83 m ning selle ehitamiseks kulus 2171 j\u00e4\u00e4plokki, kusjuures \u00fcks plokk kaalus 136 kg.<\/p>\r\n<p class=\"vspace\"><a href=\"http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/4000\/largest-maze-ice-maze\"><img class=\"wp-image-331 size-full aligncenter\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintjaa.png\" alt=\"Allikas: http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/4000\/largest-maze-ice-maze\" width=\"534\" height=\"328\" \/><\/a><\/p>\r\n\r\n<h3 class=\"vspace\">Suurim hekklab\u00fcrint<\/h3>\r\nMaailma suurim hekklab\u00fcrint asub Hiinas, Yanchengis. Lab\u00fcrindi pindala on 35 596,74 m\u00b2 ja raja kogupikkus 9 457,36 m. Lab\u00fcrint koosneb suurest hirvelab\u00fcrindist ja mitmest v\u00e4iksemast lab\u00fcrindist (s\u00fcdamekujuline lab\u00fcrint, 2 ringikujulist lab\u00fcrinti ja lastepargi lab\u00fcrint).\r\n<h3><a href=\"http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1\/largest-maze-permanent-hedge-maze\"><img class=\"wp-image-332 size-full aligncenter\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrinthekk2.jpg\" alt=\"Allikas: http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1\/largest-maze-permanent-hedge-maze\" width=\"550\" height=\"350\" \/><\/a><\/h3>\r\n<h3>Suurim maisilab\u00fcrint<\/h3>\r\nSuurim maisip\u00f5llule rajatud lab\u00fcrint on 24,28 ha suurune. Selle l\u00f5i ettev\u00f5te <em>Cool Patch Pumpkins<\/em> ja rajatis asub California osariigis Dixonis.\r\n<h3><a href=\"http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1000\/largest-maze-temporary-corn-crop-maze\"><img class=\"wp-image-333 size-full aligncenter\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintmais.png\" alt=\"Allikas: http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1000\/largest-maze-temporary-corn-crop-maze\" width=\"550\" height=\"366\" \/><\/a><\/h3>\r\n<h3>Lab\u00fcrint meedias<\/h3>\r\nLab\u00fcrindi temaatikaga seoses on tehtud ka raamatuid ja filme. N\u00e4iteks 2014. aastal j\u00f5udis kinodesse \u201cLab\u00fcrindijooksja\u201d (ingl <em>The Maze Runner<\/em>) esimene film, mis p\u00f5hineb James Dashneri samanimelisel ulmetriloogial. Filmis satub m\u00e4lukaotusega poiss Thomas suurde lab\u00fcrinti, kust koos teiste saatusekaaslastega v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsima hakkab. Filmi kohta saab t\u00e4psemalt uurida <a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.imdb.com\/title\/tt1790864\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">siit<\/a> ning vaadata filmi treilerit:\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/embed\/AwwbhhjQ9Xk[\/embed]\r\n\r\n2015. aastal valmis triloogia teine film \"Lab\u00fcrindijooksja: P\u00f5lenu katsed\" ja 2018. aastal film \"Lab\u00fcrindijooksja: Surma ravim\" (t\u00f5si k\u00fcll, lab\u00fcrintidega on neil j\u00e4rgedel \u00fcsna v\u00e4he seost).\r\n<h2>Lab\u00fcrindist p\u00e4\u00e4semine<\/h2>\r\n<p class=\"vspace\">Lab\u00fcrint kui ehitis pole otseselt seotud programmeerimisega, kuigi lab\u00fcrinti saab arvuti abil planeerida. Selliseid generaatoreid on <a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.mazegenerator.net\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">veebiski<\/a>.<\/p>\r\n<p class=\"vspace\">Suuremat huvi pakuvad aga keerdk\u00e4igustikust v\u00e4ljap\u00e4\u00e4semise \u00fclesanded, sest nende lahendused on algoritmilised. J\u00e4rgmisena tutvustatakse m\u00f5nda lahenduseeskirja, mis aitavad eksinud r\u00e4nduril leida keerulisest lab\u00fcrindist p\u00e4\u00e4setee.<\/p>\r\n\r\n<h3 class=\"vspace\">Hiire algoritm<\/h3>\r\n<p class=\"vspace\">\u00dcks lihtsamaid algoritme, mida saab v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su leidmiseks kasutada, on juhuslik hiire algoritm (ingl <em>random mouse algorithm<\/em>). Nagu selle nimigi \u00fctleb, siis tegemist on viisiga, kuidas hiir otsiks lab\u00fcrindist v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su. Selle p\u00f5him\u00f5tteks on liikuda lab\u00fcrindis otse seinani ning seej\u00e4rel p\u00f6\u00f6rata suvalisse suunda ja liikuda taas otse seinani. Seesugust tegevust korratakse kuni v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su leidmiseni. Teisis\u00f5nu on idee selles, et uidatakse keerdk\u00e4igustikus ringi, kuni avastatakse v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s. Tegelikult on siin tegemist ts\u00fcklilise k\u00e4itumismustriga. Igal ts\u00fckli sammul minnakse otse seinani ja siis p\u00f6\u00f6ratakse suvalisse suunda. Selle algoritmi n\u00f5rkuseks on see, et sageli kulub palju aega enne v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su leidmist, eriti kui tegemist on v\u00e4ga suure lab\u00fcrindiga.<\/p>\r\n\r\n<h3 class=\"vspace\">Seinaj\u00e4rgija algoritm<\/h3>\r\n<p class=\"vspace\">Teine lihtne v\u00f5imalus, kuidas lab\u00fcrinti l\u00e4bida, on kasutada seinaj\u00e4rgija algoritmi. Esmalt tuleb valida parem v\u00f5i vasak k\u00e4si ja hoida see k\u00e4si pidevas kontaktis lab\u00fcrindi seinaga v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su leidmiseni.<\/p>\r\n<a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Maze_solving_algorithm#\/media\/File:Maze01-02.png\"><img class=\"wp-image-334 size-full aligncenter\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrint.png\" alt=\"Allikas: https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Maze_solving_algorithm#\/media\/File:Maze01-02.png\" width=\"164\" height=\"84\" \/><\/a>\r\n\r\nSelline algoritm aga ei t\u00f6\u00f6ta, kui algus- ja l\u00f5pp-punkt pole omavahel seinapidi \u00fchendatud.\r\n<h3 class=\"vspace\">Tupikute t\u00e4itmise algoritm<\/h3>\r\n<p class=\"vspace\">Leidub lab\u00fcrindi lahendusalgoritme, mis ei aita tundmatus keerdk\u00e4igustikus tee kaotanud inimesel p\u00e4\u00e4seda, sest tal pole \u00fclevaadet kogu lab\u00fcrindist. K\u00fcll aga v\u00f5imaldavad need leida tee, kui kogu lab\u00fcrindi kaart on ees. Tupikute t\u00e4itmise algoritmi puhul vaadatakse kogu lab\u00fcrinti korraga ning eesm\u00e4rgiks on<\/p>\r\n\r\n<ol>\r\n \t<li>leida k\u00f5ik tupikud,<\/li>\r\n \t<li>arvata kogu tee tupikust esimese ristmikuni kaardilt v\u00e4lja.<\/li>\r\n<\/ol>\r\n<p class=\"vspace\">Selle meetodi m\u00f5istmiseks vaata j\u00e4rgmist videot:<\/p>\r\n\r\n<div class=\"vspace\"><\/div>\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/embed\/yqZDYcpCGAI[\/embed]\r\n<h3 class=\"vspace\">Tr\u00e9maux\u2019 algoritm<\/h3>\r\n<p class=\"vspace\">Algoritm on saanud oma nime selle looja Charles Pierre Tr\u00e9maux\u2019 j\u00e4rgi, kes oli 19. sajandi prantsuse matemaatik. Tema algoritmi p\u00f5him\u00f5te on selles, et lab\u00fcrindi lahendamiseks peab eksinud r\u00e4ndur l\u00e4bitud tee m\u00e4rkimiseks joonistama enda j\u00e4rele joone. Juhul, kui satutakse tupikusse, siis p\u00f6\u00f6ratakse \u00fcmber ja minnakse tuldud teed tagasi. Kui leitakse ristmik, kus varem k\u00e4idud pole, siis valitakse suvaline suund (kust ei tuldud) ning j\u00e4tkatakse teed. Kui k\u00f5nnitakse m\u00f6\u00f6da teed, mida on juba k\u00fclastatud (n\u00e4iteks on \u00fcks kord joonega m\u00e4rgitud) ja satutakse ristmikule, siis valitakse uus tee, kui see on saadaval (pole joonega m\u00e4rgitud), ning minnakse m\u00f6\u00f6da seda teed. Vastasel juhul minnakse m\u00f6\u00f6da vana teed, mis oli \u00fchel korral m\u00e4rgitud. K\u00f5ik teed on kas m\u00e4rkimata, m\u00e4rgitud \u00fcks kord (k\u00e4idud on seda teed vaid \u00fcks kord) v\u00f5i m\u00e4rgitud kaks korda, mis t\u00e4hendab seda, et seda m\u00f6\u00f6da on k\u00e4idud ja siis tagasi tuldud. L\u00f5pptulemusena saadakse \u00fche joonega m\u00e4rgitud tee, mis \u00fchendab algust ja l\u00f5ppu. Algoritmi paremaks m\u00f5istmiseks vaata selgitavat videot:<\/p>\r\n\r\n<div class=\"vspace\"><\/div>\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/embed\/6OzpKm4te-E[\/embed]\r\n<p class=\"vspace\">Millist algoritmi kasutaksid, kui satuksid lab\u00fcrinti?<\/p>\r\n\r\n<h2 class=\"vspace\">\u00dclesanne<\/h2>\r\n<p class=\"vspace\">Lab\u00fcrindis liikumist saab harjutada n\u00e4iteks <a class=\"urllink\" href=\"https:\/\/www.brainpop.com\/games\/blocklymaze\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Blockly: Maze<\/a> programmeerimism\u00e4ngu abil.<\/p>\r\n\r\n<h2 class=\"vspace\"><strong>Edasij\u00f5udnutele<\/strong><\/h2>\r\n<p class=\"vspace\">Need, kelle jaoks on ts\u00fckkel ja moodulite importimine selged ja soovivad oma programmerimisoskusi proovile panna, v\u00f5iksid uurida lisamaterjali <a class=\"wikilink\" href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/2018\/eprogalused\/fall\/Main\/Pykkar\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u201cPykkar\u201d<\/a>, kus saab luua ise lab\u00fcrindi ning kirjutada programmi, mis selle lahendab.<\/p>\r\n\r\n<h2>Allikad<\/h2>\r\n<ol>\r\n \t<li><a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.labyrinthos.net\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.labyrinthos.net<\/a><\/li>\r\n \t<li><a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Maze_solving_algorithm\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Maze_solving_algorithm<\/a><\/li>\r\n \t<li><a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/4000\/largest-maze-ice-maze\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/4000\/largest-maze-ice-maze<\/a><\/li>\r\n \t<li><a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1\/largest-maze-permanent-hedge-maze\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1\/largest-maze-permanent-hedge-maze<\/a><\/li>\r\n \t<li><a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1000\/largest-maze-temporary-corn-crop-maze\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1000\/largest-maze-temporary-corn-crop-maze<\/a><\/li>\r\n<\/ol>","rendered":"<p class=\"vspace\">Lab\u00fcrindiks nimetatakse keerdk\u00e4ikudega ehitist ehk keerdk\u00e4igustikku (vt <a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/qs\/index.cgi?Q=lab%C3%BCrint&amp;F=M\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u00d5S 2013<\/a>). S\u00f5na tuleneb kreekakeelsest s\u00f5nast <em>labyrinthos<\/em>.<\/p>\n<p class=\"vspace\">Sageli jagatakse lab\u00fcrindid kahte liiki, mis erinevad teineteisest l\u00e4bitavuse poolest:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00dcheteelise lab\u00fcrindi (ingl <em>labyrinth<\/em>) puhul pole eesm\u00e4rk inimese eksitamine, vaid r\u00e4ndaja juhtimine \u00fche v\u00f5imaliku tee kaudu. Selliseid keerdk\u00e4igustikke tuntakse juba tuhandeid aastaid, tavaliselt s\u00fcmboliseerivad need (vaimset) r\u00e4nnakut. Eestiski leidub selline lab\u00fcrint Aegna saarel, kuid selle ehitamise aega t\u00e4pselt ei teata (vt <a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.aegna.ee\/huvitav-info\/maagiline-kivilaburint\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kivilab\u00fcrint<\/a>).<\/li>\n<li>Hargneva lab\u00fcrindi (ingl <em>maze<\/em>) eesm\u00e4rk on sinna sattunud k\u00fclalist segadusse ajada ning erinevate v\u00f5imalike teedega eksitada. Neid v\u00f5ib nimetada ka lab\u00fcrintm\u00f5istatusteks. Selliseid lab\u00fcrinte on rajatud \u00fcle maailma n\u00e4iteks hekklab\u00fcrintidena uhkematesse aedadesse. Kreeka m\u00fctoloogiast tuntud Minotauruse lab\u00fcrint on arvatavasti kuulsaim ehitis, kust p\u00e4\u00e4semine on \u00e4\u00e4rmiselt keeruline.<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Maailma suurimad<\/h2>\n<p class=\"vspace\">Lab\u00fcrinte on tekitatud erinevat moodi. N\u00e4iteks on neid ehitatud j\u00e4\u00e4st, kasvatatud hekina ja rajatud maisip\u00f5llule. Tutvustame m\u00f5nda rekordilist lab\u00fcrinti.<\/p>\n<h3>Suurim j\u00e4\u00e4st lab\u00fcrint<\/h3>\n<p class=\"vspace\">Maailma suurim j\u00e4\u00e4st valmistatud lab\u00fcrint tehti Buffalos, USAs <em>Buffalo Powder Keg<\/em> festivali raames 26. veebruaril 2010. aastal. Lab\u00fcrindi pindala oli 1194,33 m\u00b2, laius 25,85 m ja pikkus 46,21 m. M\u00fc\u00fcride k\u00f5rgus oli 1,83 m ning selle ehitamiseks kulus 2171 j\u00e4\u00e4plokki, kusjuures \u00fcks plokk kaalus 136 kg.<\/p>\n<p class=\"vspace\"><a href=\"http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/4000\/largest-maze-ice-maze\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-331 size-full aligncenter\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintjaa.png\" alt=\"Allikas: http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/4000\/largest-maze-ice-maze\" width=\"534\" height=\"328\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintjaa.png 534w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintjaa-300x184.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintjaa-65x40.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintjaa-225x138.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintjaa-350x215.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 534px) 100vw, 534px\" \/><\/a><\/p>\n<h3 class=\"vspace\">Suurim hekklab\u00fcrint<\/h3>\n<p>Maailma suurim hekklab\u00fcrint asub Hiinas, Yanchengis. Lab\u00fcrindi pindala on 35 596,74 m\u00b2 ja raja kogupikkus 9 457,36 m. Lab\u00fcrint koosneb suurest hirvelab\u00fcrindist ja mitmest v\u00e4iksemast lab\u00fcrindist (s\u00fcdamekujuline lab\u00fcrint, 2 ringikujulist lab\u00fcrinti ja lastepargi lab\u00fcrint).<\/p>\n<h3><a href=\"http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1\/largest-maze-permanent-hedge-maze\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-332 size-full aligncenter\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrinthekk2.jpg\" alt=\"Allikas: http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1\/largest-maze-permanent-hedge-maze\" width=\"550\" height=\"350\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrinthekk2.jpg 550w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrinthekk2-300x191.jpg 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrinthekk2-65x41.jpg 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrinthekk2-225x143.jpg 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrinthekk2-350x223.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 550px) 100vw, 550px\" \/><\/a><\/h3>\n<h3>Suurim maisilab\u00fcrint<\/h3>\n<p>Suurim maisip\u00f5llule rajatud lab\u00fcrint on 24,28 ha suurune. Selle l\u00f5i ettev\u00f5te <em>Cool Patch Pumpkins<\/em> ja rajatis asub California osariigis Dixonis.<\/p>\n<h3><a href=\"http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1000\/largest-maze-temporary-corn-crop-maze\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-333 size-full aligncenter\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintmais.png\" alt=\"Allikas: http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1000\/largest-maze-temporary-corn-crop-maze\" width=\"550\" height=\"366\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintmais.png 550w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintmais-300x200.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintmais-65x43.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintmais-225x150.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrintmais-350x233.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 550px) 100vw, 550px\" \/><\/a><\/h3>\n<h3>Lab\u00fcrint meedias<\/h3>\n<p>Lab\u00fcrindi temaatikaga seoses on tehtud ka raamatuid ja filme. N\u00e4iteks 2014. aastal j\u00f5udis kinodesse \u201cLab\u00fcrindijooksja\u201d (ingl <em>The Maze Runner<\/em>) esimene film, mis p\u00f5hineb James Dashneri samanimelisel ulmetriloogial. Filmis satub m\u00e4lukaotusega poiss Thomas suurde lab\u00fcrinti, kust koos teiste saatusekaaslastega v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsima hakkab. Filmi kohta saab t\u00e4psemalt uurida <a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.imdb.com\/title\/tt1790864\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">siit<\/a> ning vaadata filmi treilerit:<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-1\" title=\"The Maze Runner | Official Final Trailer [HD] | 20th Century FOX\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/AwwbhhjQ9Xk?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>2015. aastal valmis triloogia teine film &#8220;Lab\u00fcrindijooksja: P\u00f5lenu katsed&#8221; ja 2018. aastal film &#8220;Lab\u00fcrindijooksja: Surma ravim&#8221; (t\u00f5si k\u00fcll, lab\u00fcrintidega on neil j\u00e4rgedel \u00fcsna v\u00e4he seost).<\/p>\n<h2>Lab\u00fcrindist p\u00e4\u00e4semine<\/h2>\n<p class=\"vspace\">Lab\u00fcrint kui ehitis pole otseselt seotud programmeerimisega, kuigi lab\u00fcrinti saab arvuti abil planeerida. Selliseid generaatoreid on <a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.mazegenerator.net\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">veebiski<\/a>.<\/p>\n<p class=\"vspace\">Suuremat huvi pakuvad aga keerdk\u00e4igustikust v\u00e4ljap\u00e4\u00e4semise \u00fclesanded, sest nende lahendused on algoritmilised. J\u00e4rgmisena tutvustatakse m\u00f5nda lahenduseeskirja, mis aitavad eksinud r\u00e4nduril leida keerulisest lab\u00fcrindist p\u00e4\u00e4setee.<\/p>\n<h3 class=\"vspace\">Hiire algoritm<\/h3>\n<p class=\"vspace\">\u00dcks lihtsamaid algoritme, mida saab v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su leidmiseks kasutada, on juhuslik hiire algoritm (ingl <em>random mouse algorithm<\/em>). Nagu selle nimigi \u00fctleb, siis tegemist on viisiga, kuidas hiir otsiks lab\u00fcrindist v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su. Selle p\u00f5him\u00f5tteks on liikuda lab\u00fcrindis otse seinani ning seej\u00e4rel p\u00f6\u00f6rata suvalisse suunda ja liikuda taas otse seinani. Seesugust tegevust korratakse kuni v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su leidmiseni. Teisis\u00f5nu on idee selles, et uidatakse keerdk\u00e4igustikus ringi, kuni avastatakse v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s. Tegelikult on siin tegemist ts\u00fcklilise k\u00e4itumismustriga. Igal ts\u00fckli sammul minnakse otse seinani ja siis p\u00f6\u00f6ratakse suvalisse suunda. Selle algoritmi n\u00f5rkuseks on see, et sageli kulub palju aega enne v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su leidmist, eriti kui tegemist on v\u00e4ga suure lab\u00fcrindiga.<\/p>\n<h3 class=\"vspace\">Seinaj\u00e4rgija algoritm<\/h3>\n<p class=\"vspace\">Teine lihtne v\u00f5imalus, kuidas lab\u00fcrinti l\u00e4bida, on kasutada seinaj\u00e4rgija algoritmi. Esmalt tuleb valida parem v\u00f5i vasak k\u00e4si ja hoida see k\u00e4si pidevas kontaktis lab\u00fcrindi seinaga v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su leidmiseni.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Maze_solving_algorithm#\/media\/File:Maze01-02.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-334 size-full aligncenter\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrint.png\" alt=\"Allikas: https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Maze_solving_algorithm#\/media\/File:Maze01-02.png\" width=\"164\" height=\"84\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrint.png 164w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-content\/uploads\/sites\/6\/2019\/01\/labyrint-65x33.png 65w\" sizes=\"auto, (max-width: 164px) 100vw, 164px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Selline algoritm aga ei t\u00f6\u00f6ta, kui algus- ja l\u00f5pp-punkt pole omavahel seinapidi \u00fchendatud.<\/p>\n<h3 class=\"vspace\">Tupikute t\u00e4itmise algoritm<\/h3>\n<p class=\"vspace\">Leidub lab\u00fcrindi lahendusalgoritme, mis ei aita tundmatus keerdk\u00e4igustikus tee kaotanud inimesel p\u00e4\u00e4seda, sest tal pole \u00fclevaadet kogu lab\u00fcrindist. K\u00fcll aga v\u00f5imaldavad need leida tee, kui kogu lab\u00fcrindi kaart on ees. Tupikute t\u00e4itmise algoritmi puhul vaadatakse kogu lab\u00fcrinti korraga ning eesm\u00e4rgiks on<\/p>\n<ol>\n<li>leida k\u00f5ik tupikud,<\/li>\n<li>arvata kogu tee tupikust esimese ristmikuni kaardilt v\u00e4lja.<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"vspace\">Selle meetodi m\u00f5istmiseks vaata j\u00e4rgmist videot:<\/p>\n<div class=\"vspace\"><\/div>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-2\" title=\"Maze Strategy: Dead End Filling\" width=\"500\" height=\"375\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/yqZDYcpCGAI?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h3 class=\"vspace\">Tr\u00e9maux\u2019 algoritm<\/h3>\n<p class=\"vspace\">Algoritm on saanud oma nime selle looja Charles Pierre Tr\u00e9maux\u2019 j\u00e4rgi, kes oli 19. sajandi prantsuse matemaatik. Tema algoritmi p\u00f5him\u00f5te on selles, et lab\u00fcrindi lahendamiseks peab eksinud r\u00e4ndur l\u00e4bitud tee m\u00e4rkimiseks joonistama enda j\u00e4rele joone. Juhul, kui satutakse tupikusse, siis p\u00f6\u00f6ratakse \u00fcmber ja minnakse tuldud teed tagasi. Kui leitakse ristmik, kus varem k\u00e4idud pole, siis valitakse suvaline suund (kust ei tuldud) ning j\u00e4tkatakse teed. Kui k\u00f5nnitakse m\u00f6\u00f6da teed, mida on juba k\u00fclastatud (n\u00e4iteks on \u00fcks kord joonega m\u00e4rgitud) ja satutakse ristmikule, siis valitakse uus tee, kui see on saadaval (pole joonega m\u00e4rgitud), ning minnakse m\u00f6\u00f6da seda teed. Vastasel juhul minnakse m\u00f6\u00f6da vana teed, mis oli \u00fchel korral m\u00e4rgitud. K\u00f5ik teed on kas m\u00e4rkimata, m\u00e4rgitud \u00fcks kord (k\u00e4idud on seda teed vaid \u00fcks kord) v\u00f5i m\u00e4rgitud kaks korda, mis t\u00e4hendab seda, et seda m\u00f6\u00f6da on k\u00e4idud ja siis tagasi tuldud. L\u00f5pptulemusena saadakse \u00fche joonega m\u00e4rgitud tee, mis \u00fchendab algust ja l\u00f5ppu. Algoritmi paremaks m\u00f5istmiseks vaata selgitavat videot:<\/p>\n<div class=\"vspace\"><\/div>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-3\" title=\"Maze Solving Algorithms: Tremaux&amp;apos;s Algorithm Visual Example\" width=\"500\" height=\"375\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/6OzpKm4te-E?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p class=\"vspace\">Millist algoritmi kasutaksid, kui satuksid lab\u00fcrinti?<\/p>\n<h2 class=\"vspace\">\u00dclesanne<\/h2>\n<p class=\"vspace\">Lab\u00fcrindis liikumist saab harjutada n\u00e4iteks <a class=\"urllink\" href=\"https:\/\/www.brainpop.com\/games\/blocklymaze\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Blockly: Maze<\/a> programmeerimism\u00e4ngu abil.<\/p>\n<h2 class=\"vspace\"><strong>Edasij\u00f5udnutele<\/strong><\/h2>\n<p class=\"vspace\">Need, kelle jaoks on ts\u00fckkel ja moodulite importimine selged ja soovivad oma programmerimisoskusi proovile panna, v\u00f5iksid uurida lisamaterjali <a class=\"wikilink\" href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/2018\/eprogalused\/fall\/Main\/Pykkar\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u201cPykkar\u201d<\/a>, kus saab luua ise lab\u00fcrindi ning kirjutada programmi, mis selle lahendab.<\/p>\n<h2>Allikad<\/h2>\n<ol>\n<li><a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.labyrinthos.net\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.labyrinthos.net<\/a><\/li>\n<li><a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Maze_solving_algorithm\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Maze_solving_algorithm<\/a><\/li>\n<li><a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/4000\/largest-maze-ice-maze\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/4000\/largest-maze-ice-maze<\/a><\/li>\n<li><a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1\/largest-maze-permanent-hedge-maze\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1\/largest-maze-permanent-hedge-maze<\/a><\/li>\n<li><a class=\"urllink\" href=\"http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1000\/largest-maze-temporary-corn-crop-maze\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.guinnessworldrecords.com\/world-records\/1000\/largest-maze-temporary-corn-crop-maze<\/a><\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"author":12,"menu_order":6,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-330","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":21,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/330","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/330\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":415,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/330\/revisions\/415"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/21"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/330\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=330"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=330"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=330"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=330"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}