{"id":516,"date":"2019-10-03T05:54:25","date_gmt":"2019-10-03T05:54:25","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/?post_type=chapter&p=516"},"modified":"2020-02-20T05:25:06","modified_gmt":"2020-02-20T05:25:06","slug":"sonaseletusi","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/chapter\/sonaseletusi\/","title":{"raw":"S\u00f5naseletusi","rendered":"S\u00f5naseletusi"},"content":{"raw":"Definitsioonid ei pruugi olla s\u00f5nastatud t\u00e4ie rangusega. Samuti v\u00f5idakse m\u00f5isteid teistes materjalides kasutada m\u00f5nev\u00f5rra teises t\u00e4henduses.\r\n

A<\/strong><\/span><\/h3>\r\nAlgoritm<\/strong> - eeskiri konkreetse \u00fclesande lahendamiseks. Ptk 1<\/a>\r\n\r\nArgument<\/strong> (funktsiooni argument, parameeter) - funktsioonile etteantav v\u00e4\u00e4rtus. Argument lisatakse funktsiooni v\u00e4ljakutsel funktsiooni nimele j\u00e4rgnevate sulgude sisse. N\u00e4iteks print(\"Tere!\")<\/code>, kus \"Tere!\"<\/code>\u00a0on argument, sin(0)<\/code>, kus 0<\/code> on argument v\u00f5i fun(a, b)<\/code>, a<\/code> ja b<\/code> on argumendid. Argumente v\u00f5ib olla rohkem kui \u00fcks. Ptk 30<\/a>, ptk 31<\/a>\r\n\r\nArgumendi vaikev\u00e4\u00e4rtus<\/strong> - funktsiooni argumendi v\u00e4\u00e4rtus juhul, kui funktsiooni v\u00e4ljakutses argumendile v\u00e4\u00e4rtust ei anta.\u00a0 Ptk 31<\/a>\r\n\r\nN\u00e4ide\r\n
def fun(esimene, teine = 5):\r\n\u00a0\u00a0\u00a0return esimene + teine\r\n\r\nprint(fun(4))\r\nprint(fun(6, 10))<\/pre>\r\n
B<\/strong><\/span><\/h3>\r\nBitt<\/strong> - v\u00e4ikseim digitaalne \u00fchik, mis omandab \u00fcht kahest v\u00f5imalikust v\u00e4\u00e4rtusest (0 v\u00f5i 1). Bittide abil esitatakse mistahes arve kahends\u00fcsteemis. N\u00e4iteks arv 9 esitus\u00a0 kahends\u00fcsteemis on 1001. Ptk 13<\/a>, http:\/\/vallaste.ee\/<\/a>\r\n
F<\/strong><\/span><\/h3>\r\nFor-ts\u00fckkel<\/strong> -\u00a0 konstruktsioon korduvate tegevuste realiseerimiseks, kus\u00a0 korduste arv oleneb etteantud j\u00e4rjendi (v\u00f5i muu andmestruktuuri) elementide arvust. Teistes programmeerimiskeelest nimetatakse ka for-each ts\u00fckliks. Ptk 26<\/a>\r\n\r\nFunktsioon<\/strong> (alamprogramm Pythonis) - korduvalt kasutatav programmi osa mingi konkreetse alam\u00fclesande lahendamiseks. Funktsiooni defineerimiseks kasutatakse v\u00f5tmes\u00f5na def<\/code>. Ptk 29<\/a>\r\n
G<\/strong><\/span><\/h3>\r\nGlobaalne muutuja<\/strong> - muutuja, mis on defineeritud p\u00f5hiprogrammis. Selle v\u00e4\u00e4rtusele saab ligi nii funktsioonide sees kui ka v\u00e4ljaspool funktsiooni. Kui funktsioonis on samanimeline lokaalne muutuja, siis sama nimega globaalset muutujat funktsioonis kasutada ei saa. Ptk 31<\/a>\r\n\r\nGraafiline kasutajaliides<\/strong> (GUI graphical user interface<\/em>) - tarkvaraliides, mis kasutab visuaalseid elemente (nt ikoonid, kursor, men\u00fc\u00fcd, aknad, nupud) selleks, et teha kasutaja ja programmi vaheline suhtlus lihtsamaks. Ptk 37<\/a> http:\/\/vallaste.ee\/<\/a>\r\n
I<\/strong><\/span><\/h3>\r\nIDLE<\/strong> (Integrated Development and Learning Environment<\/em>) - Pythoniga kaasasolev koodiredaktor. See on t\u00e4ielikult programmeeritud Pythonis, kasutades Tkinteri moodulit. Ptk 2<\/a>, https:\/\/docs.python.org\/3\/library\/idle.html <\/a>\r\n\r\nIf-lause<\/strong> (tingimuslause v\u00f5i valikulause) - \u00a0konstruktsioon valikute (hargnemiste) realiseerimiseks programmis, kasutatakse v\u00f5tmes\u00f5na if<\/code>. Hargnemine toimub vastavalt konstruktsioonis esitatud tingimusele. Ptk 7<\/a>\r\n
J<\/strong><\/span><\/h3>\r\nJ\u00e4rjend<\/strong> (list)<\/em> - j\u00e4rjestatud andmestruktuur programmeerimiskeeles Python, kus saab hoida erinevat t\u00fc\u00fcpi v\u00e4\u00e4rtusi. J\u00e4rjendisse paigutatud v\u00e4\u00e4rtusi nimetatakse elementideks ja need eraldatakse j\u00e4rjendis \u00fcksteisest komaga. N\u00e4iteks j\u00e4rjendis [2, 4, 5]<\/code> on 2<\/code>, 4<\/code> ja 5<\/code> on j\u00e4rjendi elemendid. Iga elemendi asukoht j\u00e4rjendis on m\u00e4\u00e4ratud vastava indeksiga. Indekseerimine algab 0-st. N\u00e4iteks lst = [2, 3, 4]<\/code> puhul element lst[0]<\/code> on 2<\/code>. Ptk 25<\/a>\r\n
K<\/strong><\/span><\/h3>\r\nKilpkonnagraafika<\/strong> - \u201ckilpkonna\u201d abil kujundite joonistamine, mis v\u00f5imaldab programmeerimist visualiseerida. Ptk 12<\/a>\r\n\r\nKonkatenatsioon<\/strong> - s\u00f5nede \u201cliitmine\u201d (nt 'a' + 'b'<\/code> puhul on tulemuseks 'ab'<\/code> ). Ptk 4<\/a>\r\n
L<\/strong><\/span><\/h3>\r\nLokaalne muutuja<\/strong> - muutuja, mis on defineeritud funktsiooni sees. Seda muutujat ei saa kasutada v\u00e4ljaspool funktsiooni. Ptk 31<\/a>\r\n\r\nLoogiline avaldis<\/strong> (tingimusavaldis v\u00f5i t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtusavaldis) - avaldis, mis koosneb loogilistest tehetest. N\u00e4iteks 2 > 1<\/code> and True<\/code>. Ptk 9<\/a>\r\n\r\nLoogiline tehe<\/strong> (loogiline operaator) - tehe, mille v\u00e4\u00e4rtus on t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus (nt and<\/code>, or<\/code>, ><\/code> ja not<\/code>). Ptk 9<\/a>\r\n
M<\/strong><\/span><\/h3>\r\nMoodul<\/strong> (teek, library<\/em>) - funktsioonide kogum, kust saab funktsioone importida oma programmi (nt turtle<\/code>, math<\/code>, random<\/code>). Ptk 11<\/a>\r\n\r\nMuutuja<\/strong> - nimega m\u00e4lupiirkond, millesse on v\u00f5imalik v\u00e4\u00e4rtusi salvestada. Ptk 4<\/a>\r\n
O<\/strong><\/span><\/h3>\r\nOperand<\/strong> - avaldises sisalduv v\u00e4\u00e4rtus (nt 1 + 2<\/code>, 1<\/code> ja 2<\/code> on operandid ja +<\/code> on operaator\/tehe). Ptk 9<\/a>\r\n
P<\/strong><\/span><\/h3>\r\nPlokkskeem<\/strong> - \u00a0algoritmi skemaatiline esitusviis, kus algoritmi osad esitatakse konkreetse kujuga plokkidena. Ptk 1<\/a>\r\n\r\nProgramm<\/strong> - algoritmi esitus programmeerimiskeeles. Ptk 2<\/a>\r\n
R<\/strong><\/span><\/h3>\r\nRekursiivne v\u00e4ljakutse<\/strong> - funktsiooni v\u00e4ljakutse sellesama funktsiooni sees. Ptk 33<\/a>\r\n\r\nRekursioon<\/strong> - protsess, kus funktsioon kutsutakse v\u00e4lja sellesama funktsiooni sees. Ptk 33<\/a>, ITS<\/a>\r\n\r\nRekursiooni baas<\/strong> - rekursiivse funktsiooni haru, milles puudub rekursiivne v\u00e4ljakutse. Rekursiooni baas peab olema igas rekursiivses funktsiooni selleks, et protsess l\u00f5ppeks. Ptk 33<\/a>\r\n\r\nRekursiooni samm<\/strong> - rekursiivse funktsiooni haru, milles on rekursiivne v\u00e4ljakutse. Ptk 33<\/a>\r\n
S<\/strong><\/span><\/h3>\r\nS\u00f5ne<\/strong> - s\u00fcmbolite jada, tekst. Vastav andmet\u00fc\u00fcp. L\u00fchend on str<\/code>. Ptk 3<\/a>, ptk 20<\/a>\r\n
T<\/strong><\/span><\/h3>\r\nThonny<\/strong> - koodiredaktor Pythoni \u00f5ppimiseks. https:\/\/thonny.org\/<\/a>\r\n\r\nT\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus<\/strong> - v\u00e4\u00e4rtus True<\/code> v\u00f5i False<\/code>. Vastav andmet\u00fc\u00fcp. L\u00fchend on bool<\/code>. Ptk 3<\/a>\r\n\r\nTreppimine<\/strong> - programmikoodi struktuuri esitamine, kasutades taandeid programmi osade eristamiseks. Ptk 7<\/a>\r\n\r\nTs\u00fcklimuutuja<\/strong> - muutuja, mida kasutatakse ts\u00fckli j\u00e4tkamistingimuses ja mis kontrollib ts\u00fckli korduste arvu. Ptk 15<\/a>\r\n\r\nT\u00e4isarv<\/strong> - t\u00e4isarv. Vastav andmet\u00fc\u00fcp. L\u00fchend on int<\/code>. Ptk 3<\/a>\r\n
U<\/strong><\/span><\/h3>\r\nUjukomaarv<\/strong> - koma sisaldav arv.\u00a0 Vastav andmet\u00fc\u00fcp. L\u00fchend on float<\/code>. Ptk 3<\/a>\r\n
V<\/strong><\/span><\/h3>\r\nViilutamine<\/strong> - operatsioon, millega moodustatakse j\u00e4rjendi p\u00f5hjal alamj\u00e4rjend (s\u00f5ne puhul alams\u00f5ne). N\u00e4iteks lst[2, 3, 4]<\/code> \u2192 lst[:2]<\/code> moodustub alamj\u00e4rjend [2, 3]<\/code>. Ptk 25<\/a>\r\n
W<\/strong><\/span><\/h3>\r\nWhile-ts\u00fckkel<\/strong> (eelkontrolliga ts\u00fckkel) - konstruktsioon korduvate tegevuste realiseerimiseks programmis, mis k\u00e4ivitab ts\u00fckli sisus olevad laused seni kuni j\u00e4tkamistingimus kehtib. Ptk 15<\/a>\r\n\r\n ","rendered":"
Definitsioonid ei pruugi olla s\u00f5nastatud t\u00e4ie rangusega. Samuti v\u00f5idakse m\u00f5isteid teistes materjalides kasutada m\u00f5nev\u00f5rra teises t\u00e4henduses.<\/p>\n
A<\/strong><\/span><\/h3>\n
Algoritm<\/strong> – eeskiri konkreetse \u00fclesande lahendamiseks. Ptk 1<\/a><\/p>\n
Argument<\/strong> (funktsiooni argument, parameeter) – funktsioonile etteantav v\u00e4\u00e4rtus. Argument lisatakse funktsiooni v\u00e4ljakutsel funktsiooni nimele j\u00e4rgnevate sulgude sisse. N\u00e4iteks print(\"Tere!\")<\/code>, kus \"Tere!\"<\/code>\u00a0on argument, sin(0)<\/code>, kus 0<\/code> on argument v\u00f5i fun(a, b)<\/code>, a<\/code> ja b<\/code> on argumendid. Argumente v\u00f5ib olla rohkem kui \u00fcks. Ptk 30<\/a>, ptk 31<\/a><\/p>\n
Argumendi vaikev\u00e4\u00e4rtus<\/strong> – funktsiooni argumendi v\u00e4\u00e4rtus juhul, kui funktsiooni v\u00e4ljakutses argumendile v\u00e4\u00e4rtust ei anta.\u00a0 Ptk 31<\/a><\/p>\n
N\u00e4ide<\/p>\n
def fun(esimene, teine = 5):\r\n\u00a0\u00a0\u00a0return esimene + teine\r\n\r\nprint(fun(4))\r\nprint(fun(6, 10))<\/pre>\n
B<\/strong><\/span><\/h3>\n
Bitt<\/strong> – v\u00e4ikseim digitaalne \u00fchik, mis omandab \u00fcht kahest v\u00f5imalikust v\u00e4\u00e4rtusest (0 v\u00f5i 1). Bittide abil esitatakse mistahes arve kahends\u00fcsteemis. N\u00e4iteks arv 9 esitus\u00a0 kahends\u00fcsteemis on 1001. Ptk 13<\/a>, http:\/\/vallaste.ee\/<\/a><\/p>\n
F<\/strong><\/span><\/h3>\n
For-ts\u00fckkel<\/strong> –\u00a0 konstruktsioon korduvate tegevuste realiseerimiseks, kus\u00a0 korduste arv oleneb etteantud j\u00e4rjendi (v\u00f5i muu andmestruktuuri) elementide arvust. Teistes programmeerimiskeelest nimetatakse ka for-each ts\u00fckliks. Ptk 26<\/a><\/p>\n
Funktsioon<\/strong> (alamprogramm Pythonis) – korduvalt kasutatav programmi osa mingi konkreetse alam\u00fclesande lahendamiseks. Funktsiooni defineerimiseks kasutatakse v\u00f5tmes\u00f5na def<\/code>. Ptk 29<\/a><\/p>\n
G<\/strong><\/span><\/h3>\n
Globaalne muutuja<\/strong> – muutuja, mis on defineeritud p\u00f5hiprogrammis. Selle v\u00e4\u00e4rtusele saab ligi nii funktsioonide sees kui ka v\u00e4ljaspool funktsiooni. Kui funktsioonis on samanimeline lokaalne muutuja, siis sama nimega globaalset muutujat funktsioonis kasutada ei saa. Ptk 31<\/a><\/p>\n
Graafiline kasutajaliides<\/strong> (GUI graphical user interface<\/em>) – tarkvaraliides, mis kasutab visuaalseid elemente (nt ikoonid, kursor, men\u00fc\u00fcd, aknad, nupud) selleks, et teha kasutaja ja programmi vaheline suhtlus lihtsamaks. Ptk 37<\/a> http:\/\/vallaste.ee\/<\/a><\/p>\n
I<\/strong><\/span><\/h3>\n
IDLE<\/strong> (Integrated Development and Learning Environment<\/em>) – Pythoniga kaasasolev koodiredaktor. See on t\u00e4ielikult programmeeritud Pythonis, kasutades Tkinteri moodulit. Ptk 2<\/a>, https:\/\/docs.python.org\/3\/library\/idle.html <\/a><\/p>\n
If-lause<\/strong> (tingimuslause v\u00f5i valikulause) – \u00a0konstruktsioon valikute (hargnemiste) realiseerimiseks programmis, kasutatakse v\u00f5tmes\u00f5na if<\/code>. Hargnemine toimub vastavalt konstruktsioonis esitatud tingimusele. Ptk 7<\/a><\/p>\n
J<\/strong><\/span><\/h3>\n
J\u00e4rjend<\/strong> (list)<\/em> – j\u00e4rjestatud andmestruktuur programmeerimiskeeles Python, kus saab hoida erinevat t\u00fc\u00fcpi v\u00e4\u00e4rtusi. J\u00e4rjendisse paigutatud v\u00e4\u00e4rtusi nimetatakse elementideks ja need eraldatakse j\u00e4rjendis \u00fcksteisest komaga. N\u00e4iteks j\u00e4rjendis [2, 4, 5]<\/code> on 2<\/code>, 4<\/code> ja 5<\/code> on j\u00e4rjendi elemendid. Iga elemendi asukoht j\u00e4rjendis on m\u00e4\u00e4ratud vastava indeksiga. Indekseerimine algab 0-st. N\u00e4iteks lst = [2, 3, 4]<\/code> puhul element lst[0]<\/code> on 2<\/code>. Ptk 25<\/a><\/p>\n
K<\/strong><\/span><\/h3>\n
Kilpkonnagraafika<\/strong> – \u201ckilpkonna\u201d abil kujundite joonistamine, mis v\u00f5imaldab programmeerimist visualiseerida. Ptk 12<\/a><\/p>\n
Konkatenatsioon<\/strong> – s\u00f5nede \u201cliitmine\u201d (nt 'a' + 'b'<\/code> puhul on tulemuseks 'ab'<\/code> ). Ptk 4<\/a><\/p>\n
L<\/strong><\/span><\/h3>\n
Lokaalne muutuja<\/strong> – muutuja, mis on defineeritud funktsiooni sees. Seda muutujat ei saa kasutada v\u00e4ljaspool funktsiooni. Ptk 31<\/a><\/p>\n
Loogiline avaldis<\/strong> (tingimusavaldis v\u00f5i t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtusavaldis) – avaldis, mis koosneb loogilistest tehetest. N\u00e4iteks 2 > 1<\/code> and True<\/code>. Ptk 9<\/a><\/p>\n
Loogiline tehe<\/strong> (loogiline operaator) – tehe, mille v\u00e4\u00e4rtus on t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus (nt and<\/code>, or<\/code>, ><\/code> ja not<\/code>). Ptk 9<\/a><\/p>\n
M<\/strong><\/span><\/h3>\n
Moodul<\/strong> (teek, library<\/em>) – funktsioonide kogum, kust saab funktsioone importida oma programmi (nt turtle<\/code>, math<\/code>, random<\/code>). Ptk 11<\/a><\/p>\n
Muutuja<\/strong> – nimega m\u00e4lupiirkond, millesse on v\u00f5imalik v\u00e4\u00e4rtusi salvestada. Ptk 4<\/a><\/p>\n
O<\/strong><\/span><\/h3>\n
Operand<\/strong> – avaldises sisalduv v\u00e4\u00e4rtus (nt 1 + 2<\/code>, 1<\/code> ja 2<\/code> on operandid ja +<\/code> on operaator\/tehe). Ptk 9<\/a><\/p>\n
P<\/strong><\/span><\/h3>\n
Plokkskeem<\/strong> – \u00a0algoritmi skemaatiline esitusviis, kus algoritmi osad esitatakse konkreetse kujuga plokkidena. Ptk 1<\/a><\/p>\n
Programm<\/strong> – algoritmi esitus programmeerimiskeeles. Ptk 2<\/a><\/p>\n
R<\/strong><\/span><\/h3>\n
Rekursiivne v\u00e4ljakutse<\/strong> – funktsiooni v\u00e4ljakutse sellesama funktsiooni sees. Ptk 33<\/a><\/p>\n
Rekursioon<\/strong> – protsess, kus funktsioon kutsutakse v\u00e4lja sellesama funktsiooni sees. Ptk 33<\/a>, ITS<\/a><\/p>\n
Rekursiooni baas<\/strong> – rekursiivse funktsiooni haru, milles puudub rekursiivne v\u00e4ljakutse. Rekursiooni baas peab olema igas rekursiivses funktsiooni selleks, et protsess l\u00f5ppeks. Ptk 33<\/a><\/p>\n
Rekursiooni samm<\/strong> – rekursiivse funktsiooni haru, milles on rekursiivne v\u00e4ljakutse. Ptk 33<\/a><\/p>\n
S<\/strong><\/span><\/h3>\n
S\u00f5ne<\/strong> – s\u00fcmbolite jada, tekst. Vastav andmet\u00fc\u00fcp. L\u00fchend on str<\/code>. Ptk 3<\/a>, ptk 20<\/a><\/p>\n
T<\/strong><\/span><\/h3>\n
Thonny<\/strong> – koodiredaktor Pythoni \u00f5ppimiseks. https:\/\/thonny.org\/<\/a><\/p>\n
T\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus<\/strong> – v\u00e4\u00e4rtus True<\/code> v\u00f5i False<\/code>. Vastav andmet\u00fc\u00fcp. L\u00fchend on bool<\/code>. Ptk 3<\/a><\/p>\n
Treppimine<\/strong> – programmikoodi struktuuri esitamine, kasutades taandeid programmi osade eristamiseks. Ptk 7<\/a><\/p>\n
Ts\u00fcklimuutuja<\/strong> – muutuja, mida kasutatakse ts\u00fckli j\u00e4tkamistingimuses ja mis kontrollib ts\u00fckli korduste arvu. Ptk 15<\/a><\/p>\n
T\u00e4isarv<\/strong> – t\u00e4isarv. Vastav andmet\u00fc\u00fcp. L\u00fchend on int<\/code>. Ptk 3<\/a><\/p>\n
U<\/strong><\/span><\/h3>\n
Ujukomaarv<\/strong> – koma sisaldav arv.\u00a0 Vastav andmet\u00fc\u00fcp. L\u00fchend on float<\/code>. Ptk 3<\/a><\/p>\n
V<\/strong><\/span><\/h3>\n
Viilutamine<\/strong> – operatsioon, millega moodustatakse j\u00e4rjendi p\u00f5hjal alamj\u00e4rjend (s\u00f5ne puhul alams\u00f5ne). N\u00e4iteks lst[2, 3, 4]<\/code> \u2192 lst[:2]<\/code> moodustub alamj\u00e4rjend [2, 3]<\/code>. Ptk 25<\/a><\/p>\n
W<\/strong><\/span><\/h3>\n
While-ts\u00fckkel<\/strong> (eelkontrolliga ts\u00fckkel) – konstruktsioon korduvate tegevuste realiseerimiseks programmis, mis k\u00e4ivitab ts\u00fckli sisus olevad laused seni kuni j\u00e4tkamistingimus kehtib. Ptk 15<\/a><\/p>\n
 <\/p>\n","protected":false},"author":17,"menu_order":1,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-516","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":513,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/516","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/516\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":550,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/516\/revisions\/550"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/513"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/516\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=516"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=516"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=516"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=516"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}