{"id":53,"date":"2018-12-04T14:27:48","date_gmt":"2018-12-04T14:27:48","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/?post_type=chapter&p=53"},"modified":"2019-04-08T15:52:36","modified_gmt":"2019-04-08T15:52:36","slug":"tsukliga-kilpkonn-tsuklimuutuja-kasutamine","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/chapter\/tsukliga-kilpkonn-tsuklimuutuja-kasutamine\/","title":{"raw":"Ts\u00fckliga kilpkonn. Ts\u00fcklimuutuja kasutamine","rendered":"Ts\u00fckliga kilpkonn. Ts\u00fcklimuutuja kasutamine"},"content":{"raw":"Selles peat\u00fckis kasutame ts\u00fcklit kilpkonnaga joonistamiseks ning vaatame, kuidas saab ts\u00fcklimuutujat erinevatel viisidel muuta.\r\n

TS\u00dcKLIGA KILPKONN<\/h2>\r\nEelmisel n\u00e4dalal tutvusime kilpkonnagraafikaga ja tegime n\u00e4iteprogrammina ruudu.\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. Ruut I\r\n<\/strong>\r\n
from turtle import *     # * lisamisel imporditakse k\u00f5ik kilpkonna k\u00e4sud\r\n\r\nforward(100)             # Kilpkonn liigub edasi 100 pikslit\r\nleft(90)                 # Kilpkonn p\u00f6\u00f6rab 90\u00b0 vasakule\r\nforward(100)             # Kordame eelnevaid k\u00e4ske, sest ruudul on neli k\u00fclge\r\nleft(90)\r\nforward(100)\r\nleft(90)\r\nforward(100)\r\n\r\nexitonclick()            # Saame akna sulgeda hiirekl\u00f5psuga<\/pre>\r\nOn n\u00e4ha, et kilpkonn peab t\u00e4itma korduvalt samu k\u00e4ske: minema 100 pikslit edasi ja p\u00f6\u00f6rama seej\u00e4rel 90\u00b0 vasakule. Kui me lisame need k\u00e4sud ts\u00fckli sisusse, saame kirjutada programmi \u00fcmber nii, et ruut joonistatakse while<\/em>-ts\u00fcklit rakendades.\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. Ruut II<\/strong>\r\n
from turtle import *\r\n\r\ni = 0             # Muutuja i v\u00e4\u00e4rtus on esialgu 0\r\nwhile i < 4:      # Kilpkonn joonistab ts\u00fckli abil ruudu. Ts\u00fckli keha l\u00e4bitakse neli korda.\r\n   forward(100)\r\n   left(90)\r\n   i = i + 1      # Muutuja i v\u00e4\u00e4rtust suurendatakse \u00fche v\u00f5rra\r\n\r\nexitonclick()<\/pre>\r\n\u00dclesanne<\/strong>\r\n\r\nMuuda programmi nii, et ruudu asemel joonistataks v\u00f5rdk\u00fclgne kolmnurk. Selleks on tarvis muuta j\u00e4tkamistingimust (i < 4<\/code>) ning p\u00f6\u00f6ramise nurka (k\u00e4sku left<\/code>).\r\n
TS\u00dcKLIMUUTUJA KASUTAMINE<\/h2>\r\nEelmises peat\u00fckis n\u00e4gime, et ts\u00fcklimuutuja i<\/code> v\u00e4\u00e4rtust saab ts\u00fckli sisus kasutada. Meie n\u00e4ites andis print(i)<\/code> igal sammul erineva v\u00e4ljundi, sest i<\/code> v\u00e4\u00e4rtus muutus. Vaatame veel ts\u00fcklimuutuja kasutusv\u00f5imalusi.\r\n
Ts\u00fcklimuutujast s\u00f5ltuv kilpkonn<\/h3>\r\nModifitseerime ruudu joonistamise programmi nii, et igal sammul s\u00f5ltuks edasiliikumise pikkus ts\u00fcklimuutuja i<\/code> tolle hetke v\u00e4\u00e4rtusest. Asendame rea forward(100)<\/code> reaga forward(100 * i)<\/code>.\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. Nelinurk-spiraal\r\n<\/strong>\r\n
from turtle import *\r\n\r\ni = 0               # Muutuja i v\u00e4\u00e4rtus on esialgu 0\r\nwhile i < 4:        # Ts\u00fckli keha l\u00e4bitakse neli korda.\r\n   forward(100 * i)\r\n   left(90)\r\n   i = i + 1        # Muutuja i v\u00e4\u00e4rtust suurendatakse \u00fche v\u00f5rra\r\n\r\nexitonclick()\r\n\r\n<\/pre>\r\n\u00dclesanne<\/strong>\r\n\r\nTee joonistatav nelinurk-spiraal ilusamaks: suurenda ts\u00fckli sammude arvu (tingimust i < 4<\/code>) ning v\u00e4henda igal sammul edasi liikumise pikkust (k\u00e4sus forward<\/code> asenda arv 100 millegi v\u00e4iksemaga).\r\n
Ts\u00fckliv\u00e4lise muutuja kasutamine<\/h3>\r\nTs\u00fckli sees toimuvat saab kasutada ts\u00fcklist v\u00e4ljaspool loodud muutujate muutmiseks. N\u00f5nda saab arvutada v\u00e4\u00e4rtusi, mis s\u00f5ltuvad rohkem kui \u00fchest ts\u00fckli sammust. N\u00e4iteks loome muutuja summa<\/code>, millele liidame ts\u00fckli igal sammul ts\u00fcklimuutuja selleaegse v\u00e4\u00e4rtuse. Ts\u00fckli l\u00f5puks on muutuja summa<\/code> v\u00e4\u00e4rtus parajasti v\u00f5rdne ts\u00fcklimuutuja k\u00f5igi l\u00e4bitud v\u00e4\u00e4rtuste summaga.\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. Ts\u00fcklimuutuja v\u00e4\u00e4rtuste summa<\/strong>\r\n
i = 0\r\nsumma = 0\r\nwhile i < 5:\r\n   summa = summa + i\r\n   i = i + 1\r\nprint(summa)<\/pre>\r\n
Enesekontroll (2 k\u00fcsimust)<\/h3>\r\n[h5p id=\"8\"]<\/code>\r\n
Ts\u00fcklimuutuja muutmine<\/h3>\r\nEelmistes n\u00e4idetes on ts\u00fcklimuutuja muutunud iga sammuga \u00fche v\u00f5rra. See on k\u00fcll k\u00f5ige sagedasem variant, kuid ts\u00fcklimuutujat saab muuta \u00fcksk\u00f5ik millise lubatud tehtega.\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. Ts\u00fcklimuutuja+2<\/strong>\r\n
i = 0\r\nwhile i < 5:\r\n   i = i + 2\r\n   print(i)<\/pre>\r\nN\u00e4iteks on lubatud \u00fchest v\u00e4iksema arvu liitmine (i = i + 0.5<\/code>) v\u00f5i igal sammul v\u00e4\u00e4rtuse kolmekordistamine (i = i * 3<\/code>). Korrutamise puhul peab hoiduma esialgsest v\u00e4\u00e4rtusest 0, sest korrutamine seda ei muuda.\r\n
Programm. Kasutaja sisendiga kolme kordsete kuvamine<\/h3>\r\nOlgu \u00fclesandeks luua programm, mis v\u00e4ljastab ekraanile 1, 3, 9, 27 ... (iga eelmine tulemus korrutatakse j\u00e4rgmise saamiseks kolmega). Kasutajalt k\u00fcsitakse, millisest arvust peab tulemus v\u00e4iksemaks j\u00e4\u00e4ma:\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. Sisendist v\u00e4iksemad kordsed<\/strong>\r\n
piir = int(input(\"Millisest arvust v\u00e4iksemaks peab tulemus j\u00e4\u00e4ma? \"))\r\ntulemus = 1\r\nwhile tulemus < piir:\r\n    print(tulemus)\r\n    tulemus = tulemus * 3<\/pre>\r\nOlgu meil uus \u00fclesanne: k\u00fcsime n\u00fc\u00fcd kasutajalt, mitu kolme kordset arvu v\u00e4ljastada. Selleks loome uue muutuja jrk<\/code>, millega loendame j\u00e4rjekorranumbrit:\r\n\r\nN\u00e4iteprogramm. Sisendiga m\u00e4\u00e4ratud kogus<\/strong>\r\n
piir = int(input(\"Mitu tulemust kuvada?\"))\r\ntulemus = 1\r\njrk = 0\r\nwhile jrk < piir:\r\n    print(str(jrk) + \". rida on \" + str(tulemus))\r\n    tulemus = tulemus * 3\r\n    jrk = jrk + 1<\/pre>\r\nN\u00e4eme, et ts\u00fckli igal sammul kasvab j\u00e4rrekorranumber jrk<\/code> 1 v\u00f5rra, muutuja tulemus<\/code> aga kolmekordistub.\r\n\r\nPalun kommenteerige seda materjali Google'i k\u00fcsimustikus<\/a>.","rendered":"
Selles peat\u00fckis kasutame ts\u00fcklit kilpkonnaga joonistamiseks ning vaatame, kuidas saab ts\u00fcklimuutujat erinevatel viisidel muuta.<\/p>\n
TS\u00dcKLIGA KILPKONN<\/h2>\n
Eelmisel n\u00e4dalal tutvusime kilpkonnagraafikaga ja tegime n\u00e4iteprogrammina ruudu.<\/p>\n
N\u00e4iteprogramm. Ruut I
\n<\/strong><\/p>\n
from turtle import *     # * lisamisel imporditakse k\u00f5ik kilpkonna k\u00e4sud\r\n\r\nforward(100)             # Kilpkonn liigub edasi 100 pikslit\r\nleft(90)                 # Kilpkonn p\u00f6\u00f6rab 90\u00b0 vasakule\r\nforward(100)             # Kordame eelnevaid k\u00e4ske, sest ruudul on neli k\u00fclge\r\nleft(90)\r\nforward(100)\r\nleft(90)\r\nforward(100)\r\n\r\nexitonclick()            # Saame akna sulgeda hiirekl\u00f5psuga<\/pre>\n
On n\u00e4ha, et kilpkonn peab t\u00e4itma korduvalt samu k\u00e4ske: minema 100 pikslit edasi ja p\u00f6\u00f6rama seej\u00e4rel 90\u00b0 vasakule. Kui me lisame need k\u00e4sud ts\u00fckli sisusse, saame kirjutada programmi \u00fcmber nii, et ruut joonistatakse while<\/em>-ts\u00fcklit rakendades.<\/p>\n
N\u00e4iteprogramm. Ruut II<\/strong><\/p>\n
from turtle import *\r\n\r\ni = 0             # Muutuja i v\u00e4\u00e4rtus on esialgu 0\r\nwhile i < 4:      # Kilpkonn joonistab ts\u00fckli abil ruudu. Ts\u00fckli keha l\u00e4bitakse neli korda.\r\n   forward(100)\r\n   left(90)\r\n   i = i + 1      # Muutuja i v\u00e4\u00e4rtust suurendatakse \u00fche v\u00f5rra\r\n\r\nexitonclick()<\/pre>\n
\u00dclesanne<\/strong><\/p>\n
Muuda programmi nii, et ruudu asemel joonistataks v\u00f5rdk\u00fclgne kolmnurk. Selleks on tarvis muuta j\u00e4tkamistingimust (i < 4<\/code>) ning p\u00f6\u00f6ramise nurka (k\u00e4sku left<\/code>).<\/p>\n
TS\u00dcKLIMUUTUJA KASUTAMINE<\/h2>\n
Eelmises peat\u00fckis n\u00e4gime, et ts\u00fcklimuutuja i<\/code> v\u00e4\u00e4rtust saab ts\u00fckli sisus kasutada. Meie n\u00e4ites andis print(i)<\/code> igal sammul erineva v\u00e4ljundi, sest i<\/code> v\u00e4\u00e4rtus muutus. Vaatame veel ts\u00fcklimuutuja kasutusv\u00f5imalusi.<\/p>\n
Ts\u00fcklimuutujast s\u00f5ltuv kilpkonn<\/h3>\n
Modifitseerime ruudu joonistamise programmi nii, et igal sammul s\u00f5ltuks edasiliikumise pikkus ts\u00fcklimuutuja i<\/code> tolle hetke v\u00e4\u00e4rtusest. Asendame rea forward(100)<\/code> reaga forward(100 * i)<\/code>.<\/p>\n
N\u00e4iteprogramm. Nelinurk-spiraal
\n<\/strong><\/p>\n
from turtle import *\r\n\r\ni = 0               # Muutuja i v\u00e4\u00e4rtus on esialgu 0\r\nwhile i < 4:        # Ts\u00fckli keha l\u00e4bitakse neli korda.\r\n   forward(100 * i)\r\n   left(90)\r\n   i = i + 1        # Muutuja i v\u00e4\u00e4rtust suurendatakse \u00fche v\u00f5rra\r\n\r\nexitonclick()\r\n\r\n<\/pre>\n
\u00dclesanne<\/strong><\/p>\n
Tee joonistatav nelinurk-spiraal ilusamaks: suurenda ts\u00fckli sammude arvu (tingimust i < 4<\/code>) ning v\u00e4henda igal sammul edasi liikumise pikkust (k\u00e4sus forward<\/code> asenda arv 100 millegi v\u00e4iksemaga).<\/p>\n
Ts\u00fckliv\u00e4lise muutuja kasutamine<\/h3>\n
Ts\u00fckli sees toimuvat saab kasutada ts\u00fcklist v\u00e4ljaspool loodud muutujate muutmiseks. N\u00f5nda saab arvutada v\u00e4\u00e4rtusi, mis s\u00f5ltuvad rohkem kui \u00fchest ts\u00fckli sammust. N\u00e4iteks loome muutuja summa<\/code>, millele liidame ts\u00fckli igal sammul ts\u00fcklimuutuja selleaegse v\u00e4\u00e4rtuse. Ts\u00fckli l\u00f5puks on muutuja summa<\/code> v\u00e4\u00e4rtus parajasti v\u00f5rdne ts\u00fcklimuutuja k\u00f5igi l\u00e4bitud v\u00e4\u00e4rtuste summaga.<\/p>\n
N\u00e4iteprogramm. Ts\u00fcklimuutuja v\u00e4\u00e4rtuste summa<\/strong><\/p>\n
i = 0\r\nsumma = 0\r\nwhile i < 5:\r\n   summa = summa + i\r\n   i = i + 1\r\nprint(summa)<\/pre>\n
Enesekontroll (2 k\u00fcsimust)<\/h3>\n
<\/p>\n
\n