{"id":71,"date":"2019-03-03T16:59:07","date_gmt":"2019-03-03T16:59:07","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/tarkvara\/?post_type=chapter&p=71"},"modified":"2019-06-08T07:04:36","modified_gmt":"2019-06-08T07:04:36","slug":"jarjend-ja-funktsioon","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/tarkvara\/chapter\/jarjend-ja-funktsioon\/","title":{"raw":"J\u00e4rjend ja funktsioon","rendered":"J\u00e4rjend ja funktsioon"},"content":{"raw":"

J\u00e4rjend funktsiooni argumendina<\/h2>\r\n

Programmide kirjutamisel on m\u00f5istlik p\u00fc\u00fcda t\u00f6\u00f6d jaotada erinevateks osadeks - alamprogrammideks ehk funktsioonideks. Funktsiooni teemat v\u00f5id korrata programmeerimise \u00f5piku materjalidest<\/a>.<\/p>\r\n

Pythonis on juba mitmeid defineeritud funktsioone, millele saab anda argumendiks j\u00e4rjendi, n\u00e4iteks max<\/code>, min<\/code><\/code> ja len<\/code><\/code>. Ka funktsioonile print<\/code> saab anda argumendiks j\u00e4rjendi.<\/p>\r\n\r\n

\r\n
\r\n
a = [2, -3, 5, 1]\r\nprint(max(a))\r\nprint(min(a))\r\nprint(len(a))\r\nprint(a)<\/pre>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n
J\u00e4rgmine funktsioon kontrollib, kas esimese argumendina antud j\u00e4rjendis on elemente, mis on suuremad teisest argumendist. Kui on, siis tagastatakse t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus True<\/code> ja kui pole, siis t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus False<\/code>:<\/p>\r\n\r\n
\r\n
def on_suuremaid(jarjend, piir):\r\n    for i in range(len(jarjend)):\r\n        if jarjend[i] > piir:\r\n            return True\r\n    return False<\/pre>\r\n<\/div>\r\n
\r\n\r\nOluline on t\u00e4hele panna, et piirist suuremate elementide puudumist (return False<\/code><\/code>) tohib kinnitada alles siis, kui k\u00f5ik elemendid on l\u00e4bi vaadatud. Leidumist saame kinnitada kohe, kui sellise elemendi leiame.\r\n
Pane t\u00e4hele, et tegelikult saaks sama \u00fclesannet lihtsamini lahendada funktsiooni max<\/code><\/code> abil. Kui j\u00e4rjendi maksimaalne element on piirist suurem, siis on tulemus True<\/code>, vastasel juhul False<\/code>:<\/p>\r\n\r\n
<\/div>\r\n
\r\n
\r\n
def on_suuremaid(jarjend, piir):\r\n    return max(jarjend) > piir<\/pre>\r\n
Enesekontroll (1 k\u00fcsimus)<\/h3>\r\n [h5p id=\"8\"]<\/code> <\/strong>\r\n\r\n \r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n
Funktsioonina v\u00f5ime realiseerida ka m\u00f5ne varemtoodud konstruktsiooni. Tabelit v\u00e4ljastava funktsiooni puhul ei tagastata midagi (t\u00e4psemalt tagastatakse None<\/code>). See-eest toimub funktsiooni sees ekraanile v\u00e4ljastamine:<\/p>\r\nN\u00e4iteprogramm. Funktsiooniga v\u00e4ljastamine<\/strong>\r\n
def valjasta_tabel(tabel):\r\n    for i in range(len(tabel)):\r\n        for j in range(len(tabel[i])):\r\n            print(tabel[i][j], end=\" \")\r\n        print()\r\n \r\narvude_tabel = [[1, 3, 5], [4, 6, 6], [3, 6, -3]]\r\nvaljasta_tabel(arvude_tabel)\r\nprint()\r\narvude_tabel2 = [[-1, 3, 5], [4, -8, 6]]\r\nvaljasta_tabel(arvude_tabel2)\r\nprint()\r\nriimitabel = [['karu', 'maru', 'taru'], ['haru', 'varu', 'naru']]\r\nvaljasta_tabel(riimitabel)<\/pre>\r\n
Loomulikult v\u00f5ib funktsioon ka mingi v\u00e4\u00e4rtuse tagastada. N\u00e4iteks v\u00f5ib loendada, mitu positiivset elementi on etteantud tabeli (esimene argument) etteantud indeksiga (teine argument) veerus:<\/p>\r\n\r\n
def positiivsete_arv_veerus(tabel, veeru_indeks):\r\n    loendaja = 0\r\n    for rida in tabel:\r\n        if rida[veeru_indeks] > 0:\r\n            loendaja += 1\r\n    return loendaja<\/pre>\r\n
\r\n
Enesekontroll (1 k\u00fcsimus)\r\n<\/span><\/h3>\r\n [h5p id=\"9\"]<\/code> <\/strong>\r\n\r\n \r\n\r\n<\/div>\r\n
J\u00e4rjend funktsiooni v\u00e4\u00e4rtusena<\/h2>\r\n
Funktsioon v\u00f5ib tagastada j\u00e4rjendi, mis v\u00f5ib olla kahem\u00f5\u00f5tmeline (v\u00f5i rohkemgi).<\/p>\r\n
Koostame funktsiooni loo_diagonaalmaatriks(n)<\/code><\/code>, mille argumendi n<\/code> v\u00e4\u00e4rtus n\u00e4itab, kui suur ruutmaatriks tehakse. Maatriksi peadiagonaali elementidele anname v\u00e4\u00e4rtuse 1 ja k\u00f5ikjale mujale v\u00e4\u00e4rtuse 0. N\u00e4iteks v\u00e4ljakutsumine loo_diagonaalmaatriks(3)<\/code><\/code> peaks tagastama [[1, 0, 0], [0, 1, 0], [0, 0, 1]]<\/code>. Kasutame \u00e4ra teadmist, et peadiagonaali element on parajasti selline, mille rea- ja veeruindeks on v\u00f5rdsed:<\/p>\r\n\r\n
\r\n
\r\n
def loo_diagonaalmaatriks(n):\r\n    maatriks = []\r\n    for i in range(n):       # v\u00e4limine ts\u00fckkel tekitab ridu\r\n        rida = []\r\n        for j in range(n):   # sisemine hoolitseb iga rea t\u00e4itmise eest\r\n            if i == j:          # tegemist on peadiagonaali elemendiga\r\n                rida.append(1)\r\n            else:\r\n                rida.append(0)\r\n        maatriks.append(rida)\r\n    return maatriks<\/pre>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n
Proovi funktsiooni t\u00e4iendada nii, et sellele antakse ka teine argument, mille v\u00e4\u00e4rtus kirjutatakse 1 asemel peadiagonaali elementideks.<\/p>\r\n\r\n
Enesekontroll (3 \u00fclesannet) <\/span><\/h3>\r\n [h5p id=\"10\"]<\/code> <\/strong>\r\n
\r\n
\r\n\r\n \r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>","rendered":"
J\u00e4rjend funktsiooni argumendina<\/h2>\n
Programmide kirjutamisel on m\u00f5istlik p\u00fc\u00fcda t\u00f6\u00f6d jaotada erinevateks osadeks – alamprogrammideks ehk funktsioonideks. Funktsiooni teemat v\u00f5id korrata programmeerimise \u00f5piku materjalidest<\/a>.<\/p>\n
Pythonis on juba mitmeid defineeritud funktsioone, millele saab anda argumendiks j\u00e4rjendi, n\u00e4iteks max<\/code>, min<\/code><\/code> ja len<\/code><\/code>. Ka funktsioonile print<\/code> saab anda argumendiks j\u00e4rjendi.<\/p>\n
\n
\n
a = [2, -3, 5, 1]\r\nprint(max(a))\r\nprint(min(a))\r\nprint(len(a))\r\nprint(a)<\/pre>\n<\/div>\n<\/div>\n
J\u00e4rgmine funktsioon kontrollib, kas esimese argumendina antud j\u00e4rjendis on elemente, mis on suuremad teisest argumendist. Kui on, siis tagastatakse t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus True<\/code> ja kui pole, siis t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus False<\/code>:<\/p>\n
\n
def on_suuremaid(jarjend, piir):\r\n    for i in range(len(jarjend)):\r\n        if jarjend[i] > piir:\r\n            return True\r\n    return False<\/pre>\n<\/div>\n
\n
Oluline on t\u00e4hele panna, et piirist suuremate elementide puudumist (return False<\/code><\/code>) tohib kinnitada alles siis, kui k\u00f5ik elemendid on l\u00e4bi vaadatud. Leidumist saame kinnitada kohe, kui sellise elemendi leiame.<\/p>\n
Pane t\u00e4hele, et tegelikult saaks sama \u00fclesannet lihtsamini lahendada funktsiooni max<\/code><\/code> abil. Kui j\u00e4rjendi maksimaalne element on piirist suurem, siis on tulemus True<\/code>, vastasel juhul False<\/code>:<\/p>\n
<\/div>\n
\n
\n
def on_suuremaid(jarjend, piir):\r\n    return max(jarjend) > piir<\/pre>\n
Enesekontroll (1 k\u00fcsimus)<\/h3>\n
 <\/p>\n
\n