{"id":49,"date":"2019-02-27T08:26:56","date_gmt":"2019-02-27T08:26:56","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/tarkvaraarendus\/chapter\/lisalugemine-sone\/"},"modified":"2020-07-22T14:04:13","modified_gmt":"2020-07-22T14:04:13","slug":"lisalugemine-sone","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/tarkvara2\/chapter\/lisalugemine-sone\/","title":{"raw":"Lisalugemine: S\u00f5ne","rendered":"Lisalugemine: S\u00f5ne"},"content":{"raw":"

Oleme s\u00f5nedega juba oma kursuste p\u00e4ris algusosast alates tuttavad. Teame, et s\u00f5net raamistavad \u00fclakomad v\u00f5i jutum\u00e4rgid. Teame, et s\u00f5net\u00fc\u00fcpi t\u00e4histatakse str<\/code><\/code> ning n\u00e4iteks arvmuutuja v\u00e4\u00e4rtusele vastava s\u00f5net\u00fc\u00fcpi v\u00e4\u00e4rtuse saame funktsiooniga str<\/code>. Seda viimast on meil olnud tarvis, kui oleme tahtnud arvmuutuja v\u00e4\u00e4rtust tekstis kasutada.<\/p>\n\n

\n
\n
a = 16\nprint(\"Arvu v\u00e4\u00e4rtus on \" + str(a))<\/pre>\n<\/div>\n<\/div>\n
Siin materjalis vaatleme s\u00f5net kui andmestruktuuri ja v\u00f5rdleme seda teiste andmestruktuuridega, eriti j\u00e4rjendi ja ennikuga. S\u00f5ne on j\u00e4rjendi ja ennikuga mitmes m\u00f5ttes sarnane.<\/p>\n\n
S\u00f5ne elemendid<\/h2>\n
J\u00e4rjendi ja enniku puhul saame teatud elemendi indeksi abil k\u00e4tte.<\/p>\n\n
<\/div>\n
\n
\n
j\u00e4rjend = [1, 2, 5, 6]\nennik = (1, 2, 5, 6)\nprint(j\u00e4rjend[3])\nprint(ennik[3])<\/pre>\n<\/div>\n<\/div>\n
Proovime sama ka s\u00f5ne korral.<\/p>\n\n
<\/div>\n
\n
\n
s\u00f5ne =\"1256\"\nprint(s\u00f5ne[3])<\/pre>\n<\/div>\n<\/div>\n
Mis t\u00fc\u00fcpi on s\u00f5ne elemendid?<\/p>\n\n
\n
Enesekontroll (1 \u00fclesanne)<\/h3>\n[h5p id=\"20\"]<\/code>\n\n<\/div>\n
Mitmetes keeltes on t\u00f5esti olemas eraldi andmet\u00fc\u00fcp s\u00fcmbolite ja t\u00e4hem\u00e4rkide jaoks (nt char<\/em>). Pythonis aga pole ja siin k\u00e4sitletakse s\u00f5ne elemente \u00fchem\u00e4rgiliste s\u00f5nedena.<\/p>\n\n
S\u00f5ne l\u00e4bimine<\/h2>\n
Sarnaselt j\u00e4rjendile ja ennikule saame ka s\u00f5ne puhul for<\/code>-ts\u00fckliga \u00fchekaupa elementidele ligi, n\u00e4iteks v\u00e4ljastamiseks:<\/p>\n\n
<\/div>\n
\n
\n
for element in j\u00e4rjend:\n    print(element)\n\n\nfor element in ennik:\n    print(element)\n\n\nfor element in s\u00f5ne:\n    print(element)<\/pre>\n<\/div>\n<\/div>\n
Sama saab korraldada ka indeksite abil:<\/p>\n\n
\n
\n
for i in range(len(j\u00e4rjend)):\n    print(j\u00e4rjend[i])\n\n\nfor i in range(len(ennik)):\n    print(ennik[i])\n\n\nfor i in range(len(s\u00f5ne)):\n    print(s\u00f5ne[i])<\/pre>\n<\/div>\n<\/div>\n
N\u00e4iteks v\u00f5ime iga elemendi korral leida, mitu korda ta \u00fcldse selles s\u00f5nes leidub:<\/p>\n\n
\n
\n
s\u00f5ne = \"Kui Arno isaga koolimajja j\u00f5udis, olid tunnid juba alanud\"\nfor m\u00e4rk in s\u00f5ne:\n    print(m\u00e4rk + \" on s\u00f5nes \" + str(s\u00f5ne.count(m\u00e4rk)) + \" korda\")<\/pre>\n<\/div>\n<\/div>\n
\n
Operatsioone s\u00f5nedega<\/h2>\n<\/div>\n
S\u00f5ne puhul toimivad funktsioonid min<\/code> ja max<\/code>.<\/div>\n
\n
Enesekontroll (1 \u00fclesanne)<\/h3>\n [h5p id=\"21\"]<\/code> <\/span>\n\n<\/div>\n
S\u00f5nesid saab j\u00e4rjendite ja ennikutega sarnaselt viilutada.<\/p>\n\n
\n
\n
print(j\u00e4rjend[1:3])\nprint(ennik[1:3])\nprint(s\u00f5ne[1:3])<\/pre>\n<\/div>\n<\/div>\n
K\u00f5ik eelnevad n\u00e4ited t\u00f6\u00f6tasid sarnaselt s\u00f5ne, j\u00e4rjendi ja enniku korral. Proovime n\u00fc\u00fcd s\u00f5ne puhul neid olukordi, kus j\u00e4rjend ja ennik erinevad. Nimelt on erinevused selles osas, kas elemente saab muuta ja kas neid saab lisada ja eemaldada. (M\u00e4letatavasti j\u00e4rjendi puhul saab elemente muuta, lisada ja eemaldada, enniku puhul mitte.)<\/p>\n
Kuidas on lood s\u00f5nes elemendi v\u00e4\u00e4rtuse muutmisega?<\/p>\n\n
Enesekontroll (1 \u00fclesanne)<\/h3>\n
\n\n [h5p id=\"22\"]<\/code>\n<\/span>\n\n<\/div>\n
Proovime n\u00fc\u00fcd s\u00f5ne pikkust muuta.<\/p>\n\n
\n
Enesekontroll (1 \u00fclesanne)<\/h3>\n<\/div>\n
\n\n [h5p id=\"23\"]<\/code>\n<\/span>\n\n<\/div>\n
Samuti ei \u00f5nnestu s\u00f5ne ja enniku puhul elemendi eemaldamine k\u00e4su del<\/code> v\u00f5i funktsiooni remove<\/code><\/code> abil.<\/p>\n
Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et s\u00f5ne kui andmestruktuur sarnaneb pigem enniku kui j\u00e4rjendiga. Tegemist on muutmatute (mittemuteeritavate) andmestruktuuridega.<\/p>\n
Selle muutmatuse v\u00e4ite valguses v\u00f5ib tunduda vastuolulisena n\u00e4iteks funktsiooni replace<\/code> tegevus, millega nagu saaks s\u00f5net elemente asendades muuta.<\/p>\n\n
\n
\n
nimi = \"Gerd\"\nnimi2 = nimi.replace(\"d\", \"t\")\nprint(nimi)\nprint(nimi2)<\/pre>\n<\/div>\n<\/div>\nKatsetades n\u00e4ed, et esialgne s\u00f5ne ei muutu, vaid luuakse uus s\u00f5ne.","rendered":"
Oleme s\u00f5nedega juba oma kursuste p\u00e4ris algusosast alates tuttavad. Teame, et s\u00f5net raamistavad \u00fclakomad v\u00f5i jutum\u00e4rgid. Teame, et s\u00f5net\u00fc\u00fcpi t\u00e4histatakse str<\/code><\/code> ning n\u00e4iteks arvmuutuja v\u00e4\u00e4rtusele vastava s\u00f5net\u00fc\u00fcpi v\u00e4\u00e4rtuse saame funktsiooniga str<\/code>. Seda viimast on meil olnud tarvis, kui oleme tahtnud arvmuutuja v\u00e4\u00e4rtust tekstis kasutada.<\/p>\n
\n
\n
a = 16\nprint(\"Arvu v\u00e4\u00e4rtus on \" + str(a))<\/pre>\n<\/div>\n<\/div>\n
Siin materjalis vaatleme s\u00f5net kui andmestruktuuri ja v\u00f5rdleme seda teiste andmestruktuuridega, eriti j\u00e4rjendi ja ennikuga. S\u00f5ne on j\u00e4rjendi ja ennikuga mitmes m\u00f5ttes sarnane.<\/p>\n
S\u00f5ne elemendid<\/h2>\n
J\u00e4rjendi ja enniku puhul saame teatud elemendi indeksi abil k\u00e4tte.<\/p>\n
<\/div>\n
\n
\n
j\u00e4rjend = [1, 2, 5, 6]\nennik = (1, 2, 5, 6)\nprint(j\u00e4rjend[3])\nprint(ennik[3])<\/pre>\n<\/div>\n<\/div>\n
Proovime sama ka s\u00f5ne korral.<\/p>\n
<\/div>\n
\n
\n
s\u00f5ne =\"1256\"\nprint(s\u00f5ne[3])<\/pre>\n<\/div>\n<\/div>\n
Mis t\u00fc\u00fcpi on s\u00f5ne elemendid?<\/p>\n
\n
Enesekontroll (1 \u00fclesanne)<\/h3>\n
<\/p>\n
\n