{"id":65,"date":"2019-03-26T10:09:42","date_gmt":"2019-03-26T10:09:42","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/tarkvaraarendus\/chapter\/tarkvaraarenduse-etapid\/"},"modified":"2020-07-22T14:04:13","modified_gmt":"2020-07-22T14:04:13","slug":"tarkvaraarenduse-etapid","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/tarkvara2\/chapter\/tarkvaraarenduse-etapid\/","title":{"raw":"Tarkvaraarenduse etapid","rendered":"Tarkvaraarenduse etapid"},"content":{"raw":"

Sissejuhatus<\/h1>\nK\u00e4esolevas osas vaatleme, kuidas tarkvara on n-\u00f6 t\u00f6\u00f6stuslikult arendatud ja praegu arendatakse. Kuigi ka siin materjalis tuuakse v\u00e4lja erinevaid k\u00e4sitlusi, on neid tegelikult veel m\u00e4rksa rohkem. V\u00e4hemalt osa termineid ei ole \u00fcheselt m\u00e4\u00e4ratud ja nii v\u00f5ivad n\u00e4iteks erinevates firmades varieeruda ametikohtade nimetused. Konkreetsed kohustused v\u00f5ivad erinevalt jaotuda vastavalt firma v\u00f5i projekti erip\u00e4radele. Kasutusel v\u00f5ivad olla ka t\u00e4psustavad eesliited, nt nooremarendaja ja vanemarendaja. Aga alustame ajaloolise \u00fclevaatega.\n\nKunagi ammu-ammu, 50 aastat tagasi (1968-1969), sai maailm esimest korda kuulda s\u00f5napaari \"software engineering\" (tarkvaraarendus) [NATO konverents<\/a>]. Selleks ajaks olid juba mitmed tarkvaraprojektid edukalt v\u00f5i mitte nii v\u00e4ga edukalt l\u00f5ppenud (aastatel 1950-1960) ning selleks, et t\u00f6\u00f6 saaks korralikult tehtud, oldi juba pikemat aega otsitud \u00f5igeid t\u00f6\u00f6protsesse. Pole siin maailmas midagi uut: esimene tarkvara arendamise protsessi mudel oli p\u00e4rit t\u00f6\u00f6stuses ning ehituses kasutusel olnud protsessidest.\n\nV\u00e4iksema maja ehitamisel v\u00f5ivad olla j\u00e4rgmised etapid:\n
    \n \t
  1. leidub \u00fcks inimene (tellija), kes p\u00fcstitab eesm\u00e4rgi - tahan endale maja, odavalt;<\/li>\n \t
  2. arhitekt p\u00fc\u00fcab tema soovidest aru saada, luua eskiise, kirja panna, suhelda kohaliku omavalitsusega (paberid tuleb ju korda teha);<\/li>\n \t
  3. insener arvutab v\u00e4lja t\u00fc\u00fctud detailid;<\/li>\n \t
  4. ehitajad ehitavad, ehitusmeister juhib;<\/li>\n \t
  5. ehitusj\u00e4relevalve vaatab, et ehitus k\u00e4iks reeglite j\u00e4rgi;<\/li>\n \t
  6. tellija v\u00f5tab maja vastu ning kas kolib sisse v\u00f5i laseb sel maha laguneda.<\/li>\n<\/ol>\n[caption id=\"\" align=\"alignnone\" width=\"1026\"]\"\" Joonis 1. Maja ehitamine[\/caption]\n\nMaja ehitamisel on selline protsess ennast \u00f5igustanud, niisiis lootsid inimesed, et see t\u00f6\u00f6tab ka kujuteldava maja (ehk tarkvara) \u00fclesehitamisel.\n

    Rollid<\/h1>\nEsitatud skeem ei n\u00e4ita k\u00f5iki ehituse etappe ega ka inimesi, kes sinna kaasatud on. Suure projekti puhul teevad kaasa veel n\u00e4iteks joonestaja, visualisaator, materjalide ekspert, elektriinsener, eelarvestaja, sisekujundaja, dekoraator, elektrik, santehnik, plaatija, maaler, laminaatparketi paigaldaja ja teised. Projekti eduka l\u00f5pu nimel t\u00f6\u00f6tavad paljud inimesed, kes t\u00e4idavad erinevaid \u00fclesandeid. M\u00f5nes projektis on neid rohkem, m\u00f5nes v\u00e4hem. V\u00e4iksema maja puhul tegeleb eelarvestamisega kas tellija ise v\u00f5i ehitaja. Arhitekt joonestab, arvutab v\u00e4lja detailid ja suhtleb nii tellija kui ka omavalitsusega. Tarkvara loomisel on palju sarnaseid rolle - inimene t\u00e4idab samalaadseid funktsioone ning teda kutsutakse sarnaselt (nt insener vs tarkvara insener). Tarkvara loomisel osaleb palju inimesi.\n\nTarkvara valmimise seisukohast olulisim inimeste r\u00fchm (inimene) on tellija. Tellijaks v\u00f5ib olla \u00e4rimees, firma, omavalitsus, asutuse teine osakond, eraisik. Tarkvaraarenduse protsessi kirjeldamisel nimetatakse seda poolt \u00e4riks (ingl bussiness<\/em>).\n\n[caption id=\"\" align=\"alignleft\" width=\"287\"]\"\" Joonis 2. \u00c4rirollid[\/caption]\n\n\u00c4ri poolel on mitu rolli, nendest on p\u00f5hilised:\n\nTooteomanik<\/strong> (ingl product\u00a0owner<\/em>) on tellija esindaja, kes tunneb vajadust tarkvara j\u00e4rele ning otsustab, et toode tuleb luua. Olenevalt asutuse suurusest v\u00f5ib tooteomanikuks olla \u00e4riomanik (ingl\u00a0 business owner<\/em>) ise v\u00f5i mitte.\n\n\u00c4riarhitekt<\/strong> (ingl business architect<\/em>) on inimene, kes n\u00e4eb ning paneb kirja (joonestab) suure pildi, nt kaardistab tarkvaravajadused vastavas \u00e4riprotsessis.\n\n\u00c4rianal\u00fc\u00fctik<\/strong> (ingl business analyst<\/em>) aitab panna kirja, mida tahetakse saavutada (esmane t\u00f5lge inimkeelest IT-keelde).\n\nTarkvara kasutaja<\/strong> (ingl software user<\/em>) on valmiva toote l\u00f5ppkasutaja (v\u00f5ib olla ka tooteomanik).\n\nAlati ei pruugi \u00e4ri poolel \u00e4riarhitekti ja \u00e4rianal\u00fc\u00fctikut olla. Sellisel juhul v\u00f5ib neid \u00fclesandeid t\u00e4ita vastav spetsialist projekti t\u00e4itja poolel.\n\n\u00c4rist alustab IT-firmaga suhtlemist tooteomanik. IT-firmast on suure t\u00f5en\u00e4osusega esmaseks kontaktiks m\u00fc\u00fcgiosakond<\/strong> (ingl sales<\/em>). Lepingud on s\u00f5lmitud ning saab alustada projekti sisulise poolega. Oluline on, et \u00e4ri ja IT-firma vahel jutt sujuks, seep\u00e4rast on tihti esmaseks \u201csisuliseks\u201d kontaktiks tarkvaraarhitekt v\u00f5i s\u00fcsteemianal\u00fc\u00fctik.\n\n \n\n[caption id=\"\" align=\"alignnone\" width=\"526\"]\"\" Joonis 3. IT rollid[\/caption]\n\nTarkvaraarhitekt<\/strong> (ingl software architect<\/em>) planeerib tarkvara \u00fclesehituse: millistest osadest tarkvara koosneb, kuidase need omavahel ja v\u00e4lismaailmaga suhtlevad.\n\nS\u00fcsteemianal\u00fc\u00fctik<\/strong> (ingl system analyst<\/em>) aitab \u201ct\u00f5lkida\u201d \u00e4risoovid arendajatele sobivateks juhisteks.\n\nTarkvaraarhitekti ja s\u00fcsteemianal\u00fc\u00fctiku plaanide j\u00e4rgi saab tarkvara loomisega alustada. Tarkvara kirjutamise ehk programmeerimisega on seotud mitmed ametinimetused. Tasub m\u00e4rkida, et neid nimetusi kasutatakse paindlikult, erinevalt ja teineteisega vahetatavalt, mist\u00f5ttu ei ole need alati siintoodud t\u00e4hendusega.\n\nProgrammeerija<\/strong> (ingl programmer<\/em>) on keegi, kes kirjutab programmi. K\u00f5ige lihtsamalt v\u00f5ib see olla keegi, kes instruktsioonide j\u00e4rgi programmi kirjutab, ise programmi ehitusele v\u00e4he m\u00f5eldes. \u00dcldnimetusena v\u00f5ib see t\u00e4histada \u00fcksk\u00f5ik millist programmi kirjutamisega seotud ametit.\n\nArendaja<\/strong> (ingl\u00a0developer)<\/em> on \u00fcldm\u00f5iste t\u00f6\u00f6taja kohta, kes tarkvara loob. Arendust\u00f6\u00f6ks on vaja arusaamist programmeerimiskeelest ja n\u00f5uetest, kuid keerukamate \u00fclesannete jaoks v\u00f5ib olla tarvis laialdasemaid teadmisi. Oskuste, kogemuste ning vastutuse p\u00f5hjal eristatakse vahel nooremarendajat<\/strong> (ingl junior developer<\/em>), kellele usaldatakse enamasti kergemad \u00fclesanded, ja vanemarendajat <\/strong>(ingl\u00a0senior developer<\/em>), kes saab hakkama n\u00f5udlikumate t\u00f6\u00f6dega.\n\nTarkvarainsener<\/strong> (ingl software engineer<\/em>) tunneb programmeerimisega seotud infotehnoloogilisi v\u00f5imalusi (raamistikke, malle, arhitektuure, protsesse, tehnikaid jne.) ning oskab neid otstarbekohaselt rakendada. Tihti v\u00f5ib see kattuda arendaja v\u00f5i vanemarendaja t\u00f6\u00f6kirjeldusega.\n\nTestija<\/strong> (ingl quality assurance tester<\/em>) kontrollib, et tarkvara teeks seda, mida ta peab tegema, ehk et \u00e4risoovid oleksid t\u00e4idetud ning tarkvaras ei oleks vigu. Seda rolli saab v\u00f5rrelda j\u00e4relevalveametniku rolliga ehituses.\n\nS\u00fcsteemiadministraator<\/strong> (ingl system administrator<\/em>) vastutab arvutis\u00fcsteemide eest; hangib, paigaldab ja uuendab tarkvara ja riistvarakomponendid, ehk kannab hoolt, et k\u00f5ik s\u00fcsteemid oleksid t\u00f6\u00f6korras.\n\nAndmebaasi administraator<\/strong> (ingl database administrator<\/em>) haldab andmebaasi, vastutab andmete s\u00e4ilitamise, rakenduse t\u00f6\u00f6tamise eest.\n\nKasutajatugi<\/strong> (ingl helpdesk<\/em>) aitab kasutajatel tarkvara kasutada. Tavaelus on kasutajatugi alati k\u00f5ne kaugusel (m\u00f5nikord on abiks murelahendaja), nt kui valminud majast peaks kaduma internet, tuleb ennek\u00f5ike v\u00f5tta \u00fchendust teenuse osutajaga, kasutajatugi suunab \u00f5ige lahenduseni.\n\nKoolitaja<\/strong> (ingl training<\/em>) \u00f5petab l\u00f5ppkasutajat tarkvara kasutama, vajadusel vastutab kasutamiseks vajalike dokumentide loomise eest. Ka maja ehitamisel saab omanik palju \u201ckoolitajatega\u201d kokku. N\u00e4iteks p\u00e4rast uue k\u00fcttes\u00fcsteemi paigaldamist ja t\u00f6\u00f6le panemist \u201ckoolitab\u201d vastutav isik omanikku s\u00fcsteemi hooldama ja kasutama, seda sisse ja v\u00e4lja l\u00fclitama, toatemperatuuri reguleerima. V\u00f5i siis uude korterisse sisse kolimisel v\u00f5ib ees oodata pikem koolitus: kas koduloomad on lubatud, kuhu milline pr\u00fcgi l\u00e4heb, kuidas reguleerida ventilatsiooni, k\u00fctet jne.\n\nProjektijuht<\/strong> (ingl project manager<\/em>) juhib projekti t\u00f6\u00f6korraldust, hoolitseb l\u00f5pptulemuse saavutamise eest, j\u00e4lgib eelarve t\u00e4itmist. Ka ehituses v\u00f5ib omanik vajaduse v\u00f5i v\u00f5imaluse puhul palgata tellija esindaja - projektijuhi. See imeline inimene seisab tellija soovide t\u00e4itmise eest, j\u00e4lgib, et ehitus oleks eelarves, tegeleb t\u00f6\u00f6tajatega.\n\nArenduse juht<\/strong> (ingl development manager<\/em>) koordineerib koost\u00f6\u00f6d projektide vahel, saab projekti katkestada.\n\nEelpool nimetasime palju erinevaid rolle, mis ei t\u00e4henda, et 18 inimese puudumisel tarkvara tegemata j\u00e4\u00e4b. Iga inimene v\u00f5ib t\u00e4ita mitut rolli, \u00fches rollis v\u00f5ib olla mitu inimest. V\u00e4he sellest - \u00a0k\u00f5ik need rollid polegi igas projektis vajalikud. Rollide arv s\u00f5ltub projekti suurusest ning valitud tarkvara loomise mudelist.\n

    Enesekontroll (1 \u00fclesanne)<\/h3>\n[h5p id=\"25\"]<\/code>\n

    Mudelid<\/h1>\nEelmises peat\u00fckis sai mainitud, et rollide arv s\u00f5ltub tarkvara loomise mudelist. Mis loom see mudel v\u00f5i protsess selline on?\n\nS\u00f5naraamat Cambridge Dictionary seletab \u201cprotsessi\u201d j\u00e4rgmiselt: tegevused, mida v\u00f5etakse ette tulemuseni j\u00f5udmiseks [CambridgeDict<\/a>].\n\nMis tegevusi tuleb ette v\u00f5tta, et tarkvara valmis saaks? V\u00e4lja uurida, millist tulemust tellija ootab, programmeerida, testida k\u00f5ige t\u00f6\u00f6korras olemist ning panna tarkvara t\u00f6\u00f6le. Kui ees on v\u00e4iksem \u00fclesanne, n\u00e4iteks vanaemale kodulehek\u00fclje loomine, on selline nimekiri v\u00e4ga m\u00f5istlik ning v\u00f5ib kohe t\u00f6\u00f6le hakata: t\u00e4psustada, mis v\u00e4rvid vanaemale meeldivad ning teha lehek\u00fclg valmis. \u00a0Mikroprojekti puhul on selge, mida teha. Mida suuremaks kasvab \u00fclesanne, seda keerulisem on selle realiseerimine. Suurem on ka oht, et mingil hetkel kaob \u00e4ra arusaamine tehtud ja tegemata asjadest v\u00f5i eeldatavast ajakulust. Sellistes asjades selgusele j\u00f5udmiseks hakati m\u00f5tlema struktureeritud tegevuse peale, nii s\u00fcndisidki esimesed tarkvara loomise protsessi mudelid.\n

    Koskmudel (waterfall<\/em>)<\/h1>\nAastal 1970 r\u00e4\u00e4giti esimest korda tarkvara loomise mudelist nimega waterfall<\/em> (koskmudel, lineaarne mudel W. Royce 1970[Royce<\/a>]) :\n\n[caption id=\"\" align=\"alignnone\" width=\"1018\"]\"\" Joonis 4. Koskmudel[\/caption]\n
      \n \t
    1. n\u00f5uete kogumine ja anal\u00fc\u00fcs - \u00fclesande p\u00fcstitus;<\/li>\n \t
    2. s\u00fcsteemidisain - projekteerimine;<\/li>\n \t
    3. arendus ja \u00fchiktestimine - arendamine;<\/li>\n \t
    4. integreerimine ja testimine - verifitseerimine (kontroll);<\/li>\n \t
    5. kasutamine ja hooldus - t\u00f6\u00f6de vastuv\u00f5tt, tarkvara kasutuselev\u00f5tt.<\/li>\n<\/ol>\nVarsti oli selge, et seda mudelit tuleb iga sammu juures t\u00e4iendada ja minna tagasi eelmiste juurde, n\u00e4iteks kui\n