{"id":50,"date":"2019-03-08T12:50:49","date_gmt":"2019-03-08T12:50:49","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/?post_type=chapter&#038;p=50"},"modified":"2021-01-25T09:09:17","modified_gmt":"2021-01-25T09:09:17","slug":"kes-on-analuutik","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/chapter\/kes-on-analuutik\/","title":{"raw":"Kes on anal\u00fc\u00fctik?","rendered":"Kes on anal\u00fc\u00fctik?"},"content":{"raw":"Selles peat\u00fckis \u00f5pid:\r\n<ul>\r\n \t<li>tundma anal\u00fc\u00fctiku t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid<\/li>\r\n \t<li>kirjeldama funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete n\u00f5uete erinevust<\/li>\r\n \t<li>v\u00f5rdlema \u00e4rianal\u00fc\u00fctiku ja s\u00fcsteemianal\u00fc\u00fctiku t\u00f6\u00f6d<\/li>\r\n \t<li>kirjeldama sinule tuttavat \u00e4riprotsessi ja esitama seda diagrammi kujul<\/li>\r\n<\/ul>\r\nEelnevas peat\u00fckis sisalduv andis p\u00f5gusa \u00fclevaate tarkvaraarenduse protsessis sisalduvatest tegevustest ja t\u00e4psemalt ka rollidest Scrum arendusraamistikus. Hoolimata projektimeeskonna valitud arendusraamistikust, tuleb meeskonnal kokku puutuda samade \u00fclesannetega \u2013 sealhulgas kliendi k\u00e4est n\u00f5uete kogumise ja anal\u00fc\u00fcsiga. K\u00e4esolevas peat\u00fckis tutvume l\u00e4hemalt arendusmeeskonna rollidega, kelle t\u00f6\u00f6ks on selgitada v\u00e4lja kliendi poolt esitatud probleemi reaalne olemus, tuvastada kliendi vajadused selle probleemi lahendamisel ning seej\u00e4rel pakkuda koos meeskonnaga v\u00e4lja lahendus, mille kallal projektimeeskond t\u00f6\u00f6tama hakkab. Antud \u00fclesannetega tegelevad nimelt <strong>anal\u00fc\u00fctikud<\/strong>, keda sageli jaotatakse t\u00e4psemate \u00fclesannete p\u00f5hjal <strong>\u00e4ri<\/strong>- v\u00f5i <strong>s\u00fcsteemianal\u00fc\u00fctikuteks<\/strong>.\r\n<h3>Miks \"anal\u00fc\u00fcs\"?<\/h3>\r\nEsmapilgul v\u00f5ib ehk tunduda, et milleks selline roll meeskonnas vajalik on, kes tegeleb lihtsalt vahel\u00fclina kliendi ja arendajate vahel. Miks ei v\u00f5iks klient lihtsalt oma soove otse arendajatele saata? P\u00f5hjus on nimelt selles, et anal\u00fc\u00fctiku t\u00f6\u00f6 ei seisne pelgalt info vahendamises kliendilt arendajatele, vaid ka p\u00f5hjalikult kliendi poolt esitatud vajaduste ja nende m\u00f5ju uurimises ehk <strong>anal\u00fc\u00fcsimises<\/strong>. Anal\u00fc\u00fctikud peavad \u00f5ppima tundma oma kliendi \u00e4ri ja selles toimuvaid protsesse, et m\u00f5ista, misp\u00e4rast kliendi esitatud n\u00f5uded on reaalselt vajalikud ja kas nendele vajadustele lahenduse leidmisel on kliendil v\u00f5imalik saavutada oma soovitud eesm\u00e4rgid. V\u00f5ib juhtuda, et klient ei oska k\u00fcsida t\u00e4pselt sellist lahendust nagu ta vajab, kuna tegemist ei ole tarkvaraarenduse v\u00f5imalustega kursis, ja siin tulebki appi anal\u00fc\u00fctik.\r\n\r\nIgale probleemile ei pruugi aga lahenduseks olla m\u00f5ne tarkvara arendamine ja kasutusele v\u00f5tmine, mist\u00f5ttu on anal\u00fc\u00fctiku oskustest ja kogemustest kasu igas valdkonnas, kus on vaja leidlikult probleemidele lahendus leida. Kuna aga k\u00e4esolevas \u00f5pikus keskendume just tarkvara anal\u00fc\u00fcsile, vaatame l\u00e4hemalt kuidas ja milliseid vahendeid kasutades tegelevad anal\u00fc\u00fctikud probleemi tuvastamise ja lahendamisega tarkvaraarenduse projektides.\r\n<h3>N\u00f5uete anal\u00fc\u00fcs<\/h3>\r\nEnne kui anal\u00fc\u00fctik saab pakkuda v\u00e4lja lahenduse, on teadupoolest vaja \u00f5ppida tundma probleemi, mis on vaja lahendada, ja tuvastada arendusn\u00f5uded, millest edaspidi l\u00e4htutakse tarkvara arendusel. Kui tarkvara on valmis \u00fcleandmiseks Tellijale, siis hinnatakse tehtud t\u00f6\u00f6 vastavust n\u00f5uetele. Arendusn\u00f5udeid on kahte liiki:\r\n<ul>\r\n \t<li><strong>funktsionaalsed n\u00f5uded<\/strong> kirjeldavad tarkvara funktsioone, ehk mida kasutaja selle tarkvara abil teha saab<\/li>\r\n \t<li><strong>mittefunktsionaalsed n\u00f5uded<\/strong> kirjeldavad pigem ootusi tarkvara kasutamise protsessile, sh j\u00f5udlusele, turvalisusele, riistvarale, \u00fchildumisele jne.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nKuigi funktsionaalseid n\u00f5udeid loevad eelk\u00f5ige programmeerijad, peaks need kirja panema sellisel kujul, et neist ka \"tavainimene\" aru saaks. N\u00f5uete s\u00f5nastamisest r\u00e4\u00e4gime l\u00e4hemalt j\u00e4rgmises peat\u00fckis.\r\n\r\nOn hulgaliselt erinevaid viise, kuidas anal\u00fc\u00fctik saab koguda infot kliendi esindajatelt v\u00f5i loodava\/kasutatava s\u00fcsteemi l\u00f5ppkasutajatelt nende soovide ja vajaduste kohta, et t\u00e4psemini n\u00f5udeid s\u00f5nastada:\r\n<ul>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\">Dokumendianal\u00fc\u00fcs \u2013\u00a0tihti on klientidel enda vajaduste ja ka \u00e4rieesm\u00e4rkide jaoks loodud dokumendid, mis pakuvad anal\u00fc\u00fctikutele hulgaliselt informatsiooni selleks, et saada esialgne arusaam nende \u00e4rist ja soovidest.<\/li>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\">Intervjuud ja koosolekud \u2013 k\u00f5ige sagedamini kasutavad anal\u00fc\u00fctikud v\u00f5imalust kohtuda kliendiga n\u00e4ost n\u00e4kku, et oleks v\u00f5imalik nende soove, \u00e4ri ja protsesse tundma \u00f5ppida. See annab v\u00f5imaluse k\u00fcsida jooksvalt t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi, kui midagi j\u00e4\u00e4b segaseks, ning pakkuda ka omalt poolt v\u00e4lja potentsiaalseid probleeme, mis anal\u00fc\u00fctikule on silma j\u00e4\u00e4nud, kuid klient ei ole maininud.<\/li>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\">Vaatlused \u2013\u00a0\u00fcheks enim aega n\u00f5udvaks viisiks kliendi protsesside kohta \u00f5ppimiseks on vaatlusel p\u00f5hinevad uurimused. See t\u00e4hendab, et anal\u00fc\u00fctik j\u00e4lgib protsesse, millega seotud probleemide lahendamiseks on klient tarkvara tellinud.<\/li>\r\n \t<li style=\"font-weight: 400\">K\u00fcsimustikud \u2013 kui soov on koguda suure hulga inimeste tagasisidet, kes on antud probleemvaldkonnaga seotud, on v\u00f5imalik jagada nii paberil kui ka digitaalsel teel k\u00fcsimustikke, millega uuritakse nende inimeste k\u00e4itumist, soove ja muresid selles valdkonnas.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nLisaks otseselt kliendi poolt v\u00e4lja k\u00e4idud vajaduste anal\u00fc\u00fcsimisele on v\u00f5imalik kasutada juba olemasolevate infos\u00fcsteemide puhul ka erinevaid tarkvarasid (n\u00e4iteks Google Analytics), mille abiga on v\u00f5imalik j\u00e4lgida s\u00fcsteemi kasutajate k\u00e4itumise kohta statistikat. Selle abil on v\u00f5imalik tuvastada juba kasutusel oleva tarkvara puhul probleeme, millest s\u00fcsteemi omanikud ise ei pruugi t\u00e4pselt teadlikud olla. Peale probleemide tuvastamist on v\u00f5imalik leida lahendusi, et s\u00fcsteemi ja selle kasutamist paremaks muuta.\r\n\r\nGoogle Analytics annab infot n\u00e4iteks selle kohta, milliste veebilehtede kaudu kasutajad j\u00f5uavad kliendi s\u00fcsteemini ning milliste lehtede vahel antud s\u00fcsteemis kasutajad liiguvad. Kui tegemist on n\u00e4iteks m\u00f5ne e-poega, on v\u00f5imalik tuvastada, kui suur hulk kliente j\u00f5uab ostukorvi protsessis l\u00f5puni ning millise sammu juures k\u00f5ige enam katkestatakse. Selle informatsiooni abil on v\u00f5imalik parandada v\u00f5i t\u00e4iendada kasutuskogemust e-poe klientide jaoks k\u00f5ige keerulisemates kohtades, et tulevikus enam need sammud probleemiks ei kujuneks.\r\n\r\nN\u00f5uete anal\u00fc\u00fcsi tulemusena saab anal\u00fc\u00fctik kogutud infole tuginedes defineerida \u00e4ra uuritud probleemi olemuse, kliendi v\u00f5i kasutajate n\u00f5uded ja protsessid ning kirjeldada arendajatele, milliseid kasutusv\u00f5imalusi ja tegevusi ehk funktsionaalsuseid antud lahendus peab kasutajatele pakkuma. Selleks koondavad anal\u00fc\u00fctikud k\u00f5ik eelnevalt mainitu kokku \u00fchte dokumenti, mida nimetatakse n\u00f5uete spetsifikatsiooniks.\r\n\r\nKuna n\u00f5uete spetsifikatsioonis olevate kirjelduste alusel hakkavad arendajad t\u00f6\u00f6le tarkvara programmeerimisega, on oluline k\u00f5ik need n\u00f5uded kirjeldada lihtsalt ja arusaadavalt, et v\u00e4ltida vigu ja hiljem juba arendatud funktsionaalsuste \u00fcmber tegemist.\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\nM\u00f5ned levinud vead n\u00f5uete m\u00e4\u00e4ratlemisel on n\u00e4iteks j\u00e4rgnevad (Paul &amp; Yeates 2006: 136):\r\n<ul>\r\n \t<li>N\u00f5ue pole seotud projekti eesm\u00e4rkidega<\/li>\r\n \t<li>Segaselt s\u00f5nastatud v\u00f5i mitmet\u00e4henduslik<\/li>\r\n \t<li>Sama n\u00f5ue mitmes s\u00f5nastuses<\/li>\r\n \t<li>T\u00e4itmist pole v\u00f5imalik kontrollida<\/li>\r\n \t<li>Erinevad n\u00f5uded on kirjeldatud erineva detailsusastmega<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h3>\u00c4rianal\u00fc\u00fctik<\/h3>\r\nSisend \u00e4rianal\u00fc\u00fcsi jaoks tuleb organisatsiooni strateegilistest dokumentidest.\r\n\r\nSelleks, et koguda t\u00e4psemat sisendit, suheldakse erinevate osapooltega ettev\u00f5ttes ning uuritakse probleemide tausta ja p\u00f5hjuseid ning seosed ning uuritakse m\u00f5tteid lahenduste osas.\r\n\r\n\u00c4rianal\u00fc\u00fcsi n\u00f5uete juures kaardistatakse hetke olukord n\u00e4iteks probleemide nimekirjana ja siis t\u00e4psemalt n\u00e4iteks protsessina. Peale seda anal\u00fc\u00fcsitakse, millega peaks tulevikus arvestama ning siis kirjeldatakse \u00e4ra soovitud tuleviku olukord.\r\n\r\nOluline on keskenduda k\u00f5ige kriitilisematele probleemidele ehk teha valik, millele esmalt keskenduda. Lisaks on tarvis aru saada, kuidas need probleemid ja nende parandusettepanekud m\u00f5jutavad teisi s\u00fcsteemi osi.\r\n\r\nM\u00f5lemas firmas paneb \u00e4rianal\u00fc\u00fctik kokku sisendi tarkvaraarenduse jaoks.\r\n\r\nhttps:\/\/www.youtube.com\/watch?v=OOdKkkVp1s8\r\n\r\nhttps:\/\/www.youtube.com\/watch?v=4kD0b27cG98\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\nhttps:\/\/startit.ee\/arianaluutik\/\r\n\r\n<strong>\u00c4riprotsesside kaardistamine<\/strong>\r\n\r\nSelleks, et infos\u00fcsteemi luua, teha edasiarenduse v\u00f5i tagantj\u00e4rele luua infos\u00fcsteemide dokumentatsiooni, on tarvis aru saada, kuidas infos\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab. Selleks on v\u00e4ga head \u00e4riprotsessi joonised. \u00c4riprotsessi kaardistamine aitab v\u00e4lja selgitada n\u00e4iteks, millised etapid infos\u00fcsteemis toimuvad, et s\u00fcsteem saaks enda peamise eesm\u00e4rgi t\u00e4ita.\r\n\r\n\u00c4riprotsesside kaardistamisel on 4 olulist m\u00e4rgendit:\r\n\r\nStart - punane ring, algab sooviga\r\n\r\nL\u00f5pp - roheline ring, l\u00f5ppeb tulemusega\r\n\r\nTegevus - ristk\u00fclik\r\n\r\nOtsustuskoht positiivse ja negatiivse stsenaariumiga - romb\r\n\r\nOsade \u00fchendamine, et n\u00e4idata tegevuste j\u00e4rjekorda protsessis - nool\r\n\r\n<strong>N\u00c4IDE. Hinde vaatamine e-koolis<\/strong>\r\n\r\n<a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2019\/03\/hinne_vvorteil-1.pdf\"><img class=\"alignnone  wp-image-175\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2019\/03\/hinde_nagemine_ekool_vvorteil-300x120.png\" alt=\"\" width=\"556\" height=\"222\" \/><\/a>\r\n\r\n<strong>S\u00dcSTEEMIANAL\u00dc\u00dcTIK<\/strong>\r\n\r\nS\u00fcsteemianal\u00fc\u00fctik on enamasti arendustiimi pool peal ning aitab leida \u00e4ripoolel\/kliendil sobiva lahenduse enda murekohale ning kirjutab arendustiimile vajalikku dokumentatsiooni.\r\n\r\nhttps:\/\/www.youtube.com\/watch?v=XCx6ol18544\r\n\r\nDokumenatsioon peab alati olema ajakohane, siis on sellest k\u00f5ige enam kasu. Pahatihti kipub olema nii, et dokumentatsioon infos\u00fcsteemi kohta puudub ning siis on raske teha uusi arendusi, sest muudatustega v\u00f5ivad olla seotud m\u00f5ned v\u00f5tmeseosed.\r\n\r\nDokumentatsioon on vajalik selleks, et k\u00f5ik saaksid aru, millised n\u00f5uded on tulnud \u00e4ri poole pealt ning kuidas on need tehniliselt lahendatud. See aitab j\u00e4\u00e4dvustada projekti jooksul vastuv\u00f5etud otsuseid ja neid paremini vajadusel kliendile p\u00f5hjendada. Lisaks aitab dokumentatsioon v\u00e4ltida seda olukorda, kui keegi v\u00f5tmeisik peab \u00e4ra minema ning tekib teadmiste t\u00fchimik. See informatsioon on hea ka arendustiimiga liitujale, et kiiresti olla projektiga kursis.\r\n\r\nhttps:\/\/startit.ee\/teele-puusemp\/\r\n\r\n<strong>N\u00c4IDE. Tarkvara anal\u00fc\u00fcs<\/strong>\r\n\r\nKlient soovib enda firma sees soodustada paremat koost\u00f6\u00f6d t\u00f6\u00f6tajate vahel, aga ei tea, millist koost\u00f6\u00f6platvormi valida. Faile on palju ja mahud on suured. V\u00e4ga oluline on, et saaks toimetada sisselogituna, samal ajal samas dokumendis t\u00f6\u00f6d teha ning lahendus tasuta. L\u00e4htudest kliendi sisendist (vt omadusi 1. tulbas) v\u00f5iks anal\u00fc\u00fcs n\u00e4ha v\u00e4lja umbes selline:\r\n<table style=\"border-collapse: collapse;width: 100%\" border=\"0\">\r\n<tbody>\r\n<tr>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\"><strong>Omadus<\/strong><\/td>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\"><strong>Google Drive<\/strong><\/td>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\"><strong>Microsoft OneDrive<\/strong><\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\">\u00dchildub erinevate e-posti tarkvaradega<\/td>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\">jah, gmail<\/td>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\">jah, outlook\/msn etc<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\">Saab samal ajal dokumente muuta<\/td>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\">jah<\/td>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\">jah<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\">Tasuta<\/td>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\">jah, teatud mahuni<\/td>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\">jah, teatud mahuni<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\">Maht<\/td>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\">15GB<\/td>\r\n<td style=\"width: 33.3333%\">5GB<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<\/tbody>\r\n<\/table>\r\nAntud juhul sobiks ilmselt enim Google Drive lahendus, sest kliendi s\u00f5nul on faile palju ja nende mahud suured.\r\n\r\n[h5p id=\"2\"]\r\n<h3>R\u00fchmat\u00f6\u00f6\u00fclesanne<\/h3>\r\n1. Alusta Scrum retrospektiiviga - mis l\u00e4ks h\u00e4sti eelmisel korral Trellos koos tegutsedes, mida teete t\u00e4na, kas on takistusi (kui on, kuidas neid eemaldada)\r\n2. Jaotage Trellos oma r\u00fchmaliikmete vahel j\u00e4rgmised \u00fclesanded:\r\n<ul>\r\n \t<li>kirjelda samm-sammult \u00e4riprotsessi parooli taastamiseks m\u00f5nel tuttaval veebiplatvormil (Facebook, Google Drive, eKool vm) ja joonista selle kohta diagramm<\/li>\r\n \t<li>kirjelda samm-sammult \u00e4riprotsessi samas s\u00fcsteemis uue kasutajakonto loomiseks ja joonista selle kohta diagramm<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h3>Kasutatud allikad:<\/h3>\r\nhttps:\/\/courses.cs.ut.ee\/2009\/tvt\/uploads\/Main\/workshop3.pdf\r\n\r\nYeats, D., Paul, D. (2006). <em>Business Analysis.<\/em> Swinton, United\r\nKingdom: British Computer Society","rendered":"<p>Selles peat\u00fckis \u00f5pid:<\/p>\n<ul>\n<li>tundma anal\u00fc\u00fctiku t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid<\/li>\n<li>kirjeldama funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete n\u00f5uete erinevust<\/li>\n<li>v\u00f5rdlema \u00e4rianal\u00fc\u00fctiku ja s\u00fcsteemianal\u00fc\u00fctiku t\u00f6\u00f6d<\/li>\n<li>kirjeldama sinule tuttavat \u00e4riprotsessi ja esitama seda diagrammi kujul<\/li>\n<\/ul>\n<p>Eelnevas peat\u00fckis sisalduv andis p\u00f5gusa \u00fclevaate tarkvaraarenduse protsessis sisalduvatest tegevustest ja t\u00e4psemalt ka rollidest Scrum arendusraamistikus. Hoolimata projektimeeskonna valitud arendusraamistikust, tuleb meeskonnal kokku puutuda samade \u00fclesannetega \u2013 sealhulgas kliendi k\u00e4est n\u00f5uete kogumise ja anal\u00fc\u00fcsiga. K\u00e4esolevas peat\u00fckis tutvume l\u00e4hemalt arendusmeeskonna rollidega, kelle t\u00f6\u00f6ks on selgitada v\u00e4lja kliendi poolt esitatud probleemi reaalne olemus, tuvastada kliendi vajadused selle probleemi lahendamisel ning seej\u00e4rel pakkuda koos meeskonnaga v\u00e4lja lahendus, mille kallal projektimeeskond t\u00f6\u00f6tama hakkab. Antud \u00fclesannetega tegelevad nimelt <strong>anal\u00fc\u00fctikud<\/strong>, keda sageli jaotatakse t\u00e4psemate \u00fclesannete p\u00f5hjal <strong>\u00e4ri<\/strong>&#8211; v\u00f5i <strong>s\u00fcsteemianal\u00fc\u00fctikuteks<\/strong>.<\/p>\n<h3>Miks &#8220;anal\u00fc\u00fcs&#8221;?<\/h3>\n<p>Esmapilgul v\u00f5ib ehk tunduda, et milleks selline roll meeskonnas vajalik on, kes tegeleb lihtsalt vahel\u00fclina kliendi ja arendajate vahel. Miks ei v\u00f5iks klient lihtsalt oma soove otse arendajatele saata? P\u00f5hjus on nimelt selles, et anal\u00fc\u00fctiku t\u00f6\u00f6 ei seisne pelgalt info vahendamises kliendilt arendajatele, vaid ka p\u00f5hjalikult kliendi poolt esitatud vajaduste ja nende m\u00f5ju uurimises ehk <strong>anal\u00fc\u00fcsimises<\/strong>. Anal\u00fc\u00fctikud peavad \u00f5ppima tundma oma kliendi \u00e4ri ja selles toimuvaid protsesse, et m\u00f5ista, misp\u00e4rast kliendi esitatud n\u00f5uded on reaalselt vajalikud ja kas nendele vajadustele lahenduse leidmisel on kliendil v\u00f5imalik saavutada oma soovitud eesm\u00e4rgid. V\u00f5ib juhtuda, et klient ei oska k\u00fcsida t\u00e4pselt sellist lahendust nagu ta vajab, kuna tegemist ei ole tarkvaraarenduse v\u00f5imalustega kursis, ja siin tulebki appi anal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n<p>Igale probleemile ei pruugi aga lahenduseks olla m\u00f5ne tarkvara arendamine ja kasutusele v\u00f5tmine, mist\u00f5ttu on anal\u00fc\u00fctiku oskustest ja kogemustest kasu igas valdkonnas, kus on vaja leidlikult probleemidele lahendus leida. Kuna aga k\u00e4esolevas \u00f5pikus keskendume just tarkvara anal\u00fc\u00fcsile, vaatame l\u00e4hemalt kuidas ja milliseid vahendeid kasutades tegelevad anal\u00fc\u00fctikud probleemi tuvastamise ja lahendamisega tarkvaraarenduse projektides.<\/p>\n<h3>N\u00f5uete anal\u00fc\u00fcs<\/h3>\n<p>Enne kui anal\u00fc\u00fctik saab pakkuda v\u00e4lja lahenduse, on teadupoolest vaja \u00f5ppida tundma probleemi, mis on vaja lahendada, ja tuvastada arendusn\u00f5uded, millest edaspidi l\u00e4htutakse tarkvara arendusel. Kui tarkvara on valmis \u00fcleandmiseks Tellijale, siis hinnatakse tehtud t\u00f6\u00f6 vastavust n\u00f5uetele. Arendusn\u00f5udeid on kahte liiki:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>funktsionaalsed n\u00f5uded<\/strong> kirjeldavad tarkvara funktsioone, ehk mida kasutaja selle tarkvara abil teha saab<\/li>\n<li><strong>mittefunktsionaalsed n\u00f5uded<\/strong> kirjeldavad pigem ootusi tarkvara kasutamise protsessile, sh j\u00f5udlusele, turvalisusele, riistvarale, \u00fchildumisele jne.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kuigi funktsionaalseid n\u00f5udeid loevad eelk\u00f5ige programmeerijad, peaks need kirja panema sellisel kujul, et neist ka &#8220;tavainimene&#8221; aru saaks. N\u00f5uete s\u00f5nastamisest r\u00e4\u00e4gime l\u00e4hemalt j\u00e4rgmises peat\u00fckis.<\/p>\n<p>On hulgaliselt erinevaid viise, kuidas anal\u00fc\u00fctik saab koguda infot kliendi esindajatelt v\u00f5i loodava\/kasutatava s\u00fcsteemi l\u00f5ppkasutajatelt nende soovide ja vajaduste kohta, et t\u00e4psemini n\u00f5udeid s\u00f5nastada:<\/p>\n<ul>\n<li style=\"font-weight: 400\">Dokumendianal\u00fc\u00fcs \u2013\u00a0tihti on klientidel enda vajaduste ja ka \u00e4rieesm\u00e4rkide jaoks loodud dokumendid, mis pakuvad anal\u00fc\u00fctikutele hulgaliselt informatsiooni selleks, et saada esialgne arusaam nende \u00e4rist ja soovidest.<\/li>\n<li style=\"font-weight: 400\">Intervjuud ja koosolekud \u2013 k\u00f5ige sagedamini kasutavad anal\u00fc\u00fctikud v\u00f5imalust kohtuda kliendiga n\u00e4ost n\u00e4kku, et oleks v\u00f5imalik nende soove, \u00e4ri ja protsesse tundma \u00f5ppida. See annab v\u00f5imaluse k\u00fcsida jooksvalt t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi, kui midagi j\u00e4\u00e4b segaseks, ning pakkuda ka omalt poolt v\u00e4lja potentsiaalseid probleeme, mis anal\u00fc\u00fctikule on silma j\u00e4\u00e4nud, kuid klient ei ole maininud.<\/li>\n<li style=\"font-weight: 400\">Vaatlused \u2013\u00a0\u00fcheks enim aega n\u00f5udvaks viisiks kliendi protsesside kohta \u00f5ppimiseks on vaatlusel p\u00f5hinevad uurimused. See t\u00e4hendab, et anal\u00fc\u00fctik j\u00e4lgib protsesse, millega seotud probleemide lahendamiseks on klient tarkvara tellinud.<\/li>\n<li style=\"font-weight: 400\">K\u00fcsimustikud \u2013 kui soov on koguda suure hulga inimeste tagasisidet, kes on antud probleemvaldkonnaga seotud, on v\u00f5imalik jagada nii paberil kui ka digitaalsel teel k\u00fcsimustikke, millega uuritakse nende inimeste k\u00e4itumist, soove ja muresid selles valdkonnas.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Lisaks otseselt kliendi poolt v\u00e4lja k\u00e4idud vajaduste anal\u00fc\u00fcsimisele on v\u00f5imalik kasutada juba olemasolevate infos\u00fcsteemide puhul ka erinevaid tarkvarasid (n\u00e4iteks Google Analytics), mille abiga on v\u00f5imalik j\u00e4lgida s\u00fcsteemi kasutajate k\u00e4itumise kohta statistikat. Selle abil on v\u00f5imalik tuvastada juba kasutusel oleva tarkvara puhul probleeme, millest s\u00fcsteemi omanikud ise ei pruugi t\u00e4pselt teadlikud olla. Peale probleemide tuvastamist on v\u00f5imalik leida lahendusi, et s\u00fcsteemi ja selle kasutamist paremaks muuta.<\/p>\n<p>Google Analytics annab infot n\u00e4iteks selle kohta, milliste veebilehtede kaudu kasutajad j\u00f5uavad kliendi s\u00fcsteemini ning milliste lehtede vahel antud s\u00fcsteemis kasutajad liiguvad. Kui tegemist on n\u00e4iteks m\u00f5ne e-poega, on v\u00f5imalik tuvastada, kui suur hulk kliente j\u00f5uab ostukorvi protsessis l\u00f5puni ning millise sammu juures k\u00f5ige enam katkestatakse. Selle informatsiooni abil on v\u00f5imalik parandada v\u00f5i t\u00e4iendada kasutuskogemust e-poe klientide jaoks k\u00f5ige keerulisemates kohtades, et tulevikus enam need sammud probleemiks ei kujuneks.<\/p>\n<p>N\u00f5uete anal\u00fc\u00fcsi tulemusena saab anal\u00fc\u00fctik kogutud infole tuginedes defineerida \u00e4ra uuritud probleemi olemuse, kliendi v\u00f5i kasutajate n\u00f5uded ja protsessid ning kirjeldada arendajatele, milliseid kasutusv\u00f5imalusi ja tegevusi ehk funktsionaalsuseid antud lahendus peab kasutajatele pakkuma. Selleks koondavad anal\u00fc\u00fctikud k\u00f5ik eelnevalt mainitu kokku \u00fchte dokumenti, mida nimetatakse n\u00f5uete spetsifikatsiooniks.<\/p>\n<p>Kuna n\u00f5uete spetsifikatsioonis olevate kirjelduste alusel hakkavad arendajad t\u00f6\u00f6le tarkvara programmeerimisega, on oluline k\u00f5ik need n\u00f5uded kirjeldada lihtsalt ja arusaadavalt, et v\u00e4ltida vigu ja hiljem juba arendatud funktsionaalsuste \u00fcmber tegemist.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>M\u00f5ned levinud vead n\u00f5uete m\u00e4\u00e4ratlemisel on n\u00e4iteks j\u00e4rgnevad (Paul &amp; Yeates 2006: 136):<\/p>\n<ul>\n<li>N\u00f5ue pole seotud projekti eesm\u00e4rkidega<\/li>\n<li>Segaselt s\u00f5nastatud v\u00f5i mitmet\u00e4henduslik<\/li>\n<li>Sama n\u00f5ue mitmes s\u00f5nastuses<\/li>\n<li>T\u00e4itmist pole v\u00f5imalik kontrollida<\/li>\n<li>Erinevad n\u00f5uded on kirjeldatud erineva detailsusastmega<\/li>\n<\/ul>\n<h3>\u00c4rianal\u00fc\u00fctik<\/h3>\n<p>Sisend \u00e4rianal\u00fc\u00fcsi jaoks tuleb organisatsiooni strateegilistest dokumentidest.<\/p>\n<p>Selleks, et koguda t\u00e4psemat sisendit, suheldakse erinevate osapooltega ettev\u00f5ttes ning uuritakse probleemide tausta ja p\u00f5hjuseid ning seosed ning uuritakse m\u00f5tteid lahenduste osas.<\/p>\n<p>\u00c4rianal\u00fc\u00fcsi n\u00f5uete juures kaardistatakse hetke olukord n\u00e4iteks probleemide nimekirjana ja siis t\u00e4psemalt n\u00e4iteks protsessina. Peale seda anal\u00fc\u00fcsitakse, millega peaks tulevikus arvestama ning siis kirjeldatakse \u00e4ra soovitud tuleviku olukord.<\/p>\n<p>Oluline on keskenduda k\u00f5ige kriitilisematele probleemidele ehk teha valik, millele esmalt keskenduda. Lisaks on tarvis aru saada, kuidas need probleemid ja nende parandusettepanekud m\u00f5jutavad teisi s\u00fcsteemi osi.<\/p>\n<p>M\u00f5lemas firmas paneb \u00e4rianal\u00fc\u00fctik kokku sisendi tarkvaraarenduse jaoks.<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-1\" title=\"Who is a Business Analyst?\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/OOdKkkVp1s8?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-2\" title=\"Business Analyst Training - Business Analyst Job Description\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/4kD0b27cG98?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<blockquote class=\"wp-embedded-content\" data-secret=\"sSh6x2p8xf\"><p><a href=\"https:\/\/startit.ee\/arianaluutik\/\">\u00c4rianal\u00fc\u00fctik<\/a><\/p><\/blockquote>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-3\" class=\"wp-embedded-content\" sandbox=\"allow-scripts\" style=\"position: absolute; visibility: hidden;\" title=\"\u201c\u00c4rianal\u00fc\u00fctik\u201d \u2014 StartIT\" src=\"https:\/\/startit.ee\/arianaluutik\/embed\/#?secret=Nc07SAklvp#?secret=sSh6x2p8xf\" data-secret=\"sSh6x2p8xf\" width=\"500\" height=\"282\" frameborder=\"0\" marginwidth=\"0\" marginheight=\"0\" scrolling=\"no\"><\/iframe><\/p>\n<p><strong>\u00c4riprotsesside kaardistamine<\/strong><\/p>\n<p>Selleks, et infos\u00fcsteemi luua, teha edasiarenduse v\u00f5i tagantj\u00e4rele luua infos\u00fcsteemide dokumentatsiooni, on tarvis aru saada, kuidas infos\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab. Selleks on v\u00e4ga head \u00e4riprotsessi joonised. \u00c4riprotsessi kaardistamine aitab v\u00e4lja selgitada n\u00e4iteks, millised etapid infos\u00fcsteemis toimuvad, et s\u00fcsteem saaks enda peamise eesm\u00e4rgi t\u00e4ita.<\/p>\n<p>\u00c4riprotsesside kaardistamisel on 4 olulist m\u00e4rgendit:<\/p>\n<p>Start &#8211; punane ring, algab sooviga<\/p>\n<p>L\u00f5pp &#8211; roheline ring, l\u00f5ppeb tulemusega<\/p>\n<p>Tegevus &#8211; ristk\u00fclik<\/p>\n<p>Otsustuskoht positiivse ja negatiivse stsenaariumiga &#8211; romb<\/p>\n<p>Osade \u00fchendamine, et n\u00e4idata tegevuste j\u00e4rjekorda protsessis &#8211; nool<\/p>\n<p><strong>N\u00c4IDE. Hinde vaatamine e-koolis<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2019\/03\/hinne_vvorteil-1.pdf\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone  wp-image-175\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2019\/03\/hinde_nagemine_ekool_vvorteil-300x120.png\" alt=\"\" width=\"556\" height=\"222\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2019\/03\/hinde_nagemine_ekool_vvorteil-300x120.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2019\/03\/hinde_nagemine_ekool_vvorteil-768x306.png 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2019\/03\/hinde_nagemine_ekool_vvorteil-1024x408.png 1024w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2019\/03\/hinde_nagemine_ekool_vvorteil-65x26.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2019\/03\/hinde_nagemine_ekool_vvorteil-225x90.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2019\/03\/hinde_nagemine_ekool_vvorteil-350x139.png 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 556px) 100vw, 556px\" \/><\/a><\/p>\n<p><strong>S\u00dcSTEEMIANAL\u00dc\u00dcTIK<\/strong><\/p>\n<p>S\u00fcsteemianal\u00fc\u00fctik on enamasti arendustiimi pool peal ning aitab leida \u00e4ripoolel\/kliendil sobiva lahenduse enda murekohale ning kirjutab arendustiimile vajalikku dokumentatsiooni.<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"oembed-4\" title=\"Who is a Systems Analyst?\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/XCx6ol18544?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>Dokumenatsioon peab alati olema ajakohane, siis on sellest k\u00f5ige enam kasu. Pahatihti kipub olema nii, et dokumentatsioon infos\u00fcsteemi kohta puudub ning siis on raske teha uusi arendusi, sest muudatustega v\u00f5ivad olla seotud m\u00f5ned v\u00f5tmeseosed.<\/p>\n<p>Dokumentatsioon on vajalik selleks, et k\u00f5ik saaksid aru, millised n\u00f5uded on tulnud \u00e4ri poole pealt ning kuidas on need tehniliselt lahendatud. See aitab j\u00e4\u00e4dvustada projekti jooksul vastuv\u00f5etud otsuseid ja neid paremini vajadusel kliendile p\u00f5hjendada. Lisaks aitab dokumentatsioon v\u00e4ltida seda olukorda, kui keegi v\u00f5tmeisik peab \u00e4ra minema ning tekib teadmiste t\u00fchimik. See informatsioon on hea ka arendustiimiga liitujale, et kiiresti olla projektiga kursis.<\/p>\n<p>https:\/\/startit.ee\/teele-puusemp\/<\/p>\n<p><strong>N\u00c4IDE. Tarkvara anal\u00fc\u00fcs<\/strong><\/p>\n<p>Klient soovib enda firma sees soodustada paremat koost\u00f6\u00f6d t\u00f6\u00f6tajate vahel, aga ei tea, millist koost\u00f6\u00f6platvormi valida. Faile on palju ja mahud on suured. V\u00e4ga oluline on, et saaks toimetada sisselogituna, samal ajal samas dokumendis t\u00f6\u00f6d teha ning lahendus tasuta. L\u00e4htudest kliendi sisendist (vt omadusi 1. tulbas) v\u00f5iks anal\u00fc\u00fcs n\u00e4ha v\u00e4lja umbes selline:<\/p>\n<table style=\"border-collapse: collapse;width: 100%\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"width: 33.3333%\"><strong>Omadus<\/strong><\/td>\n<td style=\"width: 33.3333%\"><strong>Google Drive<\/strong><\/td>\n<td style=\"width: 33.3333%\"><strong>Microsoft OneDrive<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"width: 33.3333%\">\u00dchildub erinevate e-posti tarkvaradega<\/td>\n<td style=\"width: 33.3333%\">jah, gmail<\/td>\n<td style=\"width: 33.3333%\">jah, outlook\/msn etc<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"width: 33.3333%\">Saab samal ajal dokumente muuta<\/td>\n<td style=\"width: 33.3333%\">jah<\/td>\n<td style=\"width: 33.3333%\">jah<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"width: 33.3333%\">Tasuta<\/td>\n<td style=\"width: 33.3333%\">jah, teatud mahuni<\/td>\n<td style=\"width: 33.3333%\">jah, teatud mahuni<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"width: 33.3333%\">Maht<\/td>\n<td style=\"width: 33.3333%\">15GB<\/td>\n<td style=\"width: 33.3333%\">5GB<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Antud juhul sobiks ilmselt enim Google Drive lahendus, sest kliendi s\u00f5nul on faile palju ja nende mahud suured.<\/p>\n<div id=\"h5p-2\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-2\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"2\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"T\u00fc\u00fcpilised vead n\u00f5uete m\u00e4\u00e4ratlemisel\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<h3>R\u00fchmat\u00f6\u00f6\u00fclesanne<\/h3>\n<p>1. Alusta Scrum retrospektiiviga &#8211; mis l\u00e4ks h\u00e4sti eelmisel korral Trellos koos tegutsedes, mida teete t\u00e4na, kas on takistusi (kui on, kuidas neid eemaldada)<br \/>\n2. Jaotage Trellos oma r\u00fchmaliikmete vahel j\u00e4rgmised \u00fclesanded:<\/p>\n<ul>\n<li>kirjelda samm-sammult \u00e4riprotsessi parooli taastamiseks m\u00f5nel tuttaval veebiplatvormil (Facebook, Google Drive, eKool vm) ja joonista selle kohta diagramm<\/li>\n<li>kirjelda samm-sammult \u00e4riprotsessi samas s\u00fcsteemis uue kasutajakonto loomiseks ja joonista selle kohta diagramm<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Kasutatud allikad:<\/h3>\n<p>https:\/\/courses.cs.ut.ee\/2009\/tvt\/uploads\/Main\/workshop3.pdf<\/p>\n<p>Yeats, D., Paul, D. (2006). <em>Business Analysis.<\/em> Swinton, United<br \/>\nKingdom: British Computer Society<\/p>\n","protected":false},"author":26,"menu_order":2,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"class_list":["post-50","chapter","type-chapter","status-publish","hentry"],"part":3,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/50","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"version-history":[{"count":50,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/50\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":262,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/50\/revisions\/262"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/3"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/50\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=50"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=50"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/testimine\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=50"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}