{"id":6,"date":"2022-05-11T14:26:16","date_gmt":"2022-05-11T14:26:16","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/?p=6"},"modified":"2023-11-06T11:42:40","modified_gmt":"2023-11-06T11:42:40","slug":"appendix","status":"publish","type":"back-matter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/back-matter\/appendix\/","title":{"rendered":"S\u00f5naraamat"},"content":{"raw":"<h1>S\u00f5naraamatud Eestis<\/h1>\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/ds\/eiops\">Kooliinformaatika terminibaas<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/www.robootika.ee\/kasulikku\/robootika-sonastik\/\">Robootika s\u00f5naraamat<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/digipadevus.ee\/sonastik\/#sonastik\">Digip\u00e4devuse s\u00f5nastik<\/a><\/li>\r\n \t<li>I kooliastme \u00f5pikud\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/Digikunst\/Sonastik\">Digikunst<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/Kood\/Sonastik\">Kood<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/Digitaalneohutus\/Sonastik\">Digitaalne ohutus<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<\/li>\r\n \t<li>II kooliastme \u00f5pikud\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/Digimeedia\/Sonastik\">Digimeedia<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/Programmeerimine\/Sonastik\">Programmeerimine<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/Digih%c3%bcgieen\/Sonastik\">Digih\u00fcgieen<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<\/li>\r\n \t<li>G\u00fcmnaasiumi \u00f5piku s\u00f5naraamatud\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/chapter\/terminibaas\/\">Digiteenused<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/chapter\/sonaseletusi\/\">Programmeerimine<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/tarkvara2\/chapter\/sonaseletusi\/\">Tarkvaraarendus<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/back-matter\/moisted\/\">Kasutajakeskne disain ja protot\u00fc\u00fcpimine<\/a><\/li>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/chapter\/moistete-lahtiseletus\/\">K\u00fcberkaitse<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>\u00d5piku s\u00f5naraamat<\/h1>\r\n<ul>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>ADDIE<\/strong> on \u00fcks v\u00f5imalikke arendusmudeleid, mis sisaldab endas viite etappi. Uurimismetoodika aitab meil s\u00fcsteemselt teada saada, kuidas peaks \u00fchte v\u00f5i teist lahendust looma ja hindama, et see oleks kasutajale sobilik. Lahtiseletatult t\u00e4hendab see: anal\u00fc\u00fcs (analyse), kavandamine (design), v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine (development), l\u00e4biviimine (implementation) ja hindamine (evaluation).<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Aastaraamat<\/strong>\u00a0on iga aasta ilmuv v\u00e4ljaanne, raamat (hrl \u00fchingu, teadusasutuse vms artiklite, \u00fclevaadete kogumik) (<a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/aastaraamat\/1\">sonaveeb.ee<\/a>).<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><b>Digiteerimine<\/b>\u00a0ehk\u00a0<b>digimine<\/b>\u00a0on f\u00fc\u00fcsilise objekti v\u00f5i analoogmaterjali (<a title=\"Kunstiteos\" href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kunstiteos\">kunstiteos<\/a>, helisalvestis, kaart, kiri, kolmem\u00f5\u00f5tmelised objektid vms) digitaalsele kujule viimine.\u00a0<sup id=\"cite_ref-1\" class=\"reference\"><\/sup><sup id=\"cite_ref-2\" class=\"reference\"><\/sup>Selle k\u00e4igus teisendatakse analoogobjekt\u00a0<a title=\"Digitaalsignaal\" href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Digitaalsignaal\">digitaalseks signaaliks<\/a>, 1-de ja 0-de jadaks, mis on\u00a0<a title=\"Arvuti\" href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Arvuti\">arvutile<\/a> loetav. (Wikipeedia) Loe lisaks:\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Digiteerimine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Digiteerimine<\/a><\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>F\u00fc\u00fcsiline protot\u00fc\u00fcp<\/strong>\u00a0 kajastab kavandatud disaini funktsiooni ja v\u00e4limust, kuigi see v\u00f5ib olla loodud erinevate tehnikatega ja isegi erineva ulatusega l\u00f5plikust disainist.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Infot\u00f6\u00f6tlus<\/strong>\u00a0on protsess, mille k\u00e4igus toimub teabe vastuv\u00f5tmine, t\u00f6\u00f6tlemine, salvestamine ja edastamine. See h\u00f5lmab erinevaid tegevusi, nagu teabe kogumine, anal\u00fc\u00fcsimine, organiseerimine, t\u00f5lgendamine ja esitamine, et luua m\u00f5istetav ja kasulik teave. Infot\u00f6\u00f6tlus h\u00f5lmab sageli arvutite, tarkvara ja muude tehnoloogiate kasutamist teabe t\u00f6\u00f6tlemisel, kuid see v\u00f5ib toimuda ka inimeste poolt k\u00e4sitsi. Infot\u00f6\u00f6tlus on oluline osa igap\u00e4evaelust, sealhulgas \u00f5ppimisest, teadust\u00f6\u00f6st, \u00e4ritegevusest ja igasugustest tegevustest, mis h\u00f5lmavad teabe hankimist, anal\u00fc\u00fcsimist ja kasutamist.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Interaktiivne (eng. interactive)<\/strong>\u00a0vastastikusel m\u00f5jul v\u00f5i suhtlusel p\u00f5hinev. Interaktiivne re\u017eiim \u2013<a href=\"http:\/\/entsyklopeedia.ee\/artikkel\/infot%C3%B6%C3%B6tlus\">\u00a0infot\u00f6\u00f6tluses<\/a>\u00a0ja<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Multimeedium\">\u00a0multimeedias<\/a>\u00a0rakendatav t\u00f6\u00f6viis, mille korral kasutaja juhib programmi selle rakenduse k\u00e4igus vastavalt tagasiside kaudu laekunud andmetele.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Interaktiivne aastaraamat<\/strong> on veebip\u00f5hine formaat, mis pakub kasutajatele v\u00f5imalust luua, jagada ja kogeda meeldej\u00e4\u00e4vaid hetki, s\u00fcndmusi ja m\u00e4lestusi teatud ajaperioodi kohta. See erineb traditsioonilisest paberil aastaraamatust, kuna see v\u00f5imaldab kasutajatel lisada mitmesuguseid meediume, nagu tekst, pildid, videod ja helifailid, ning interaktiivseid elemente. Interaktiivne aastaraamat v\u00f5ib sisaldada mitmeid funktsioone ja v\u00f5imalusi, mis muudavad selle kasutajate jaoks meeldivaks ja kaasahaaravaks, n\u00e4iteks kohandatav kujundus, erinevad meediumid, interaktiivsed elemendid, jagamisv\u00f5imalus sotsiaalmeedias ning kollaboratiivne loomine (st seda, et m\u00f5ned platvormid v\u00f5imaldavad koost\u00f6\u00f6d mitme eri kasutaja vahel, v\u00f5imaldades inimestel \u00fchiselt luua ja t\u00e4iendada aastaraamatut olenevalt nende asukohast. See v\u00f5ib olla kasulik n\u00e4iteks koolides, kus klassikaaslased saavad koos luua \u00fchise aastaraamatu.)<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Koost\u00f6ine projektip\u00f5hine \u00f5pe<\/strong> on \u00f5ppemeetod, kus \u00f5pilased t\u00f6\u00f6tavad meeskonnas, et saavutada \u00fchiseid eesm\u00e4rke projekti raames. Selle metoodika puhul pannakse r\u00f5hku koost\u00f6\u00f6le, suhtlemisele, probleemilahendusele ja praktilisele tegevusele. \u00d5pilased jagavad vastutust, jagavad ideid, anal\u00fc\u00fcsivad probleeme ning t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja lahendusi ja l\u00f5pptulemusi. Koost\u00f6ine projektip\u00f5hine \u00f5pe soodustab aktiivset osalemist, iseseisvat \u00f5ppimist, kriitilist m\u00f5tlemist ja suhtlemisoskuste arendamist. Lisaks aitab see kaasa meeskonnat\u00f6\u00f6 ja koost\u00f6\u00f6oskuste, loovuse, probleemilahendamise v\u00f5ime ning projektijuhtimisoskuste arengule.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>K\u00fcberkaitse lipuv\u00f5istlus (eng. Capture the Flag)<\/strong>\u00a0(<strong>CTF<\/strong>) on\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCberkaitse\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">k\u00fcberkaitsev\u00f5istlus<\/a>, mille teemad h\u00f5lmavad s\u00fcsteemide r\u00fcnnakut, <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Andmeturve\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kaitsmist<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Steganograafia\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">steganograafiat<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kr%C3%BCptograafia\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kr\u00fcptograafiat<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCberh%C3%BCgieen\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">k\u00fcberh\u00fcgieeni<\/a>\u00a0v\u00f5i v\u00e4hem tuntud ehitusega infos\u00fcsteeme.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Liftik\u00f5ne<\/strong> (ing.k.\u00a0<em>pitch<\/em>) on l\u00fchike ja l\u00f6\u00f6v s\u00f5nav\u00f5tt v\u00f5i esitlus, mille eesm\u00e4rk on selgelt ja veenvalt edastada oluline teave, veenda kuulajaid v\u00f5i potentsiaalseid investoreid ning tekitada huvi ja soovi j\u00e4tkata edasist suhtlust v\u00f5i koost\u00f6\u00f6d. Pitch-k\u00f5neid kasutatakse sageli ettev\u00f5tluses, startup-maailmas v\u00f5i projektide tutvustamisel ning need peaksid olema l\u00fchikesed, konkreetsetele punktidele keskenduvad ja veenvad. Pitch-k\u00f5ne eesm\u00e4rk on kiirelt ja efektiivselt pakkuda olulist teavet ning tekitada kuulajates huvi ja soovi teha edasisi samme v\u00f5i investeerida ideesse.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Multimeedium (eng.multimedia)<\/strong>\u00a0on tehnoloogiline kontseptsioon, mis h\u00f5lmab erinevate meediumivormide, nagu tekst, heli, pilt, animatsioon ja video, kombinatsiooni \u00fche tervikliku esitluse loomisel. See v\u00f5imaldab kasutajal saada mitmek\u00fclgseid ja mitmem\u00f5\u00f5tmelisi kogemusi, kus erinevad meediumid on omavahel seotud ja suhtlevad. Multimeediat kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas hariduses, meelelahutuses, reklaamis ja kommunikatsioonis, et pakkuda rikkalikumat ja interaktiivsemat kogemust.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Paberprotot\u00fc\u00fcp\u00a0<\/strong>on odav ja kiire viis kontrollida, kas toode sobib kasutajatele visuaalsemalt kui kasutajalood v\u00f5i stsenaariumid. On oluline meeles pidada, et protot\u00fc\u00fcp p\u00f5hineb eelnevate disainisammude alusel.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Persoona<\/strong>\u00a0on kasutajagruppi esindav personaliseeritud isik (mitte p\u00e4ris isik), kes on loodud oma kasutajagrupi k\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisema n\u00e4itena. Persoonal on \u00fcldjuhul nimi, vanus, amet, asukoht ja lisatakse pilt ning iseloomustav lause, pannakse kirja tema motivatsioon, ootused ja lootused, mured ja hirmud ning muidugi ka tegevused.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Pilveteenus<\/strong> on programm v\u00f5i e-teenus, milles infot s\u00e4ilitatakse internetis veebilehel v\u00f5i serveris. Veebileht v\u00f5i server on arvuti, mis ei asu sinu kodus, aga on sulle kasutatav \u00fcle interneti.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Protot\u00fc\u00fcp<\/strong>\u00a0on algne versioon s\u00fcsteemist, mida kasutatakse disaini v\u00f5imaluste katsetamiseks ja ideede n\u00e4itamiseks. Protot\u00fc\u00fcpe v\u00f5ib kasutada erinevatel arendusetappidel. N\u00e4iteks n\u00f5uete anal\u00fc\u00fcsi etapis neid kasutatakse n\u00f5uete leidmiseks ja kontrollimiseks ning disaini etapis erinevate valikute uurimiseks ja kasutajaliidese kavandamiseks.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>QR-kood<\/strong> (Quick Response Code) on kaheulatuseline maatrikskood, mis koosneb mustadest ruutudest valgel taustal. QR-koodi saab lugeda ja dekodeerida spetsiaalse QR-koodi lugeja v\u00f5i nutitelefoni rakenduse abil, mis kasutab telefoni kaamerat koodi skaneerimiseks. QR-koodid sisaldavad teavet, n\u00e4iteks veebiaadresse, teksti, kontaktandmeid, tooteinfot v\u00f5i muud t\u00fc\u00fcpi andmeid. Neid kasutatakse sageli reklaamides, tr\u00fckistel, toodetel ja mujal, et pakkuda kasutajatele kiiret juurdep\u00e4\u00e4su t\u00e4iendavale teabele v\u00f5i tegevustele, n\u00e4iteks veebilehtedele suunamist, kampaaniate osalemist v\u00f5i allalaadimislingi saamist. QR-koodid on populaarsed t\u00e4nu oma lihtsusele, kiirusele ja laiale rakendusv\u00f5imalustele.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Stsenaarium.<\/strong> Persoonap\u00f5hised stsenaariumid on jutustavad kirjeldused (lood), kuidas \u00fcks v\u00f5i mitu kasutajat (persoonat) kasutavad teenust selleks, et oma eesm\u00e4rgini j\u00f5uda. Stsenaariumid aitavad\u00a0 l\u00e4bi jutustuse n\u00e4idata, kuidas ideaalsel juhul toimub keskkonna kasutamine l\u00e4bi persoona silmade. Stsenaarium keskendub kasutajale, kuidas nad m\u00f5tlevad, tunnevad ja k\u00e4ituvad, mitte tehnoloogilistele v\u00f5imalustele v\u00f5i \u00e4rilistele eesm\u00e4rkidele. Stsenaariumis ei ole kirjeldatud ka kasutajaliidese detaile v\u00f5i kujundust.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Sprint<\/strong> on tarkvara arendamise meetod, kus meeskond t\u00f6\u00f6tab kindlaksm\u00e4\u00e4ratud ajaperioodi jooksul eesm\u00e4rkide saavutamise nimel. Selle aja jooksul tegeleb meeskond konkreetsete \u00fclesannete, funktsioonide v\u00f5i t\u00f6\u00f6etappide t\u00e4itmisega. Sprint on piiratud kestvusega, tavaliselt 1-4 n\u00e4dalat, ja selle l\u00f5pus toimub \u00fclevaatuskohtumine, kus esitatakse saavutatud tulemused ja saadakse tagasisidet. Sprintidel on oluline roll Agile arendusmetodoloogias, v\u00f5imaldades paindlikkust, iteratiivsust ja kiiret edasiliikumist projekti arengus<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Taiga<\/strong> on avatud l\u00e4htekoodiga projekti haldamise platvorm, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imaldada meeskondadel paremini j\u00e4lgida ja juhtida oma projekte. Taiga pakub mitmeid funktsioone, mis v\u00f5imaldavad luua \u00fclesandeid, m\u00e4\u00e4rata t\u00e4htaegu, j\u00e4lgida edusamme ja suhelda meeskonnaliikmetega \u00fches keskkonnas<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong style=\"text-align: initial;font-size: 1em\">Tark maja v\u00f5i nutikodu<\/strong><span style=\"text-align: initial;font-size: 1em\"> on hoone, milles kasutatakse seadmete juhtimiseks automaatikat v\u00f5i nutiseadet.<\/span><\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Testkeskkond<\/strong> on tarkvaraarenduse keskkond, kus rakenduse v\u00f5i s\u00fcsteemi testimine toimub enne selle avalikustamist v\u00f5i tootmisversiooni kasutuselev\u00f5ttu. See on spetsiaalselt loodud ja konfigureeritud keskkond, mis v\u00f5imaldab arendajatel ja testijatel kontrollida ja hinnata tarkvara erinevaid aspekte, nagu funktsionaalsus, j\u00f5udlus, turvalisus jne. Testkeskkond on tavaliselt eraldatud tootmiskeskkonnast, kus l\u00f5ppkasutajad tegelikult rakendust v\u00f5i s\u00fcsteemi kasutavad. Seda tehakse selleks, et v\u00e4ltida testimise k\u00e4igus v\u00f5imalike vigade v\u00f5i puuduste m\u00f5ju tootmiss\u00fcsteemile ja kasutajatele.<\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong style=\"text-align: initial;font-size: 1em\">Virtuaaltuur (VR tuur)<\/strong><span style=\"text-align: initial;font-size: 1em\">on tehnoloogiline lahendus, mis v\u00f5imaldab sul avastada ja kogeda erinevaid kohti virtuaalses keskkonnas. See on nagu interaktiivne reis, kus saad virtuaalselt liikuda \u00fchest kohast teise ning avastada \u00fcksikasju ja vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi. Virtuaaltuuri abil saad n\u00e4iteks k\u00fclastada maailmakuulsaid muuseume, vaadata \u00fcmber erinevaid paiku v\u00f5i sukelduda virtuaalsesse \u00f5ppemaailma. See on p\u00f5nev viis \u00f5ppimiseks, meelelahutuseks ja avastamiseks, mis toob maailma sulle otse koju v\u00f5i kooli.<\/span><\/li>\r\n \t<li style=\"text-align: justify\"><strong>Virtuaalreaalsus (VR)<\/strong>\u00a0on tehnoloogia, mis annab v\u00f5imaluse tunda, nagu oleksid hoopis teises maailmas v\u00f5i kohas. Sa v\u00f5id panna spetsiaalsed prillid v\u00f5i kiivri, mis muudavad su vaatepilti, ning siis avaneb sulle uus ja p\u00f5nev maailm. Sa v\u00f5id n\u00e4iteks m\u00e4ngida m\u00e4nge v\u00f5i minna virtuaalsele reisile, kus tunned end nagu p\u00e4riselt kohal. VR-tehnoloogia annab sulle v\u00f5imaluse kogeda midagi erilist ja l\u00f5busat, avastada uusi kohti ning \u00f5ppida l\u00e4bi m\u00e4ngulise viisi. See on nagu unistuste maailm, kus saad ise osa v\u00f5tta ja asju avastada.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<p style=\"text-align: justify\"><\/p>","rendered":"<h1>S\u00f5naraamatud Eestis<\/h1>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/ds\/eiops\">Kooliinformaatika terminibaas<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.robootika.ee\/kasulikku\/robootika-sonastik\/\">Robootika s\u00f5naraamat<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/digipadevus.ee\/sonastik\/#sonastik\">Digip\u00e4devuse s\u00f5nastik<\/a><\/li>\n<li>I kooliastme \u00f5pikud\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/Digikunst\/Sonastik\">Digikunst<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/Kood\/Sonastik\">Kood<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/Digitaalneohutus\/Sonastik\">Digitaalne ohutus<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>II kooliastme \u00f5pikud\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/Digimeedia\/Sonastik\">Digimeedia<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/Programmeerimine\/Sonastik\">Programmeerimine<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/Digih%c3%bcgieen\/Sonastik\">Digih\u00fcgieen<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>G\u00fcmnaasiumi \u00f5piku s\u00f5naraamatud\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/digiteenused\/chapter\/terminibaas\/\">Digiteenused<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/chapter\/sonaseletusi\/\">Programmeerimine<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/tarkvara2\/chapter\/sonaseletusi\/\">Tarkvaraarendus<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/back-matter\/moisted\/\">Kasutajakeskne disain ja protot\u00fc\u00fcpimine<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/chapter\/moistete-lahtiseletus\/\">K\u00fcberkaitse<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n<h1>\u00d5piku s\u00f5naraamat<\/h1>\n<ul>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>ADDIE<\/strong> on \u00fcks v\u00f5imalikke arendusmudeleid, mis sisaldab endas viite etappi. Uurimismetoodika aitab meil s\u00fcsteemselt teada saada, kuidas peaks \u00fchte v\u00f5i teist lahendust looma ja hindama, et see oleks kasutajale sobilik. Lahtiseletatult t\u00e4hendab see: anal\u00fc\u00fcs (analyse), kavandamine (design), v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine (development), l\u00e4biviimine (implementation) ja hindamine (evaluation).<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Aastaraamat<\/strong>\u00a0on iga aasta ilmuv v\u00e4ljaanne, raamat (hrl \u00fchingu, teadusasutuse vms artiklite, \u00fclevaadete kogumik) (<a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/aastaraamat\/1\">sonaveeb.ee<\/a>).<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><b>Digiteerimine<\/b>\u00a0ehk\u00a0<b>digimine<\/b>\u00a0on f\u00fc\u00fcsilise objekti v\u00f5i analoogmaterjali (<a title=\"Kunstiteos\" href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kunstiteos\">kunstiteos<\/a>, helisalvestis, kaart, kiri, kolmem\u00f5\u00f5tmelised objektid vms) digitaalsele kujule viimine.\u00a0<sup id=\"cite_ref-1\" class=\"reference\"><\/sup><sup id=\"cite_ref-2\" class=\"reference\"><\/sup>Selle k\u00e4igus teisendatakse analoogobjekt\u00a0<a title=\"Digitaalsignaal\" href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Digitaalsignaal\">digitaalseks signaaliks<\/a>, 1-de ja 0-de jadaks, mis on\u00a0<a title=\"Arvuti\" href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Arvuti\">arvutile<\/a> loetav. (Wikipeedia) Loe lisaks:\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Digiteerimine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Digiteerimine<\/a><\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>F\u00fc\u00fcsiline protot\u00fc\u00fcp<\/strong>\u00a0 kajastab kavandatud disaini funktsiooni ja v\u00e4limust, kuigi see v\u00f5ib olla loodud erinevate tehnikatega ja isegi erineva ulatusega l\u00f5plikust disainist.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Infot\u00f6\u00f6tlus<\/strong>\u00a0on protsess, mille k\u00e4igus toimub teabe vastuv\u00f5tmine, t\u00f6\u00f6tlemine, salvestamine ja edastamine. See h\u00f5lmab erinevaid tegevusi, nagu teabe kogumine, anal\u00fc\u00fcsimine, organiseerimine, t\u00f5lgendamine ja esitamine, et luua m\u00f5istetav ja kasulik teave. Infot\u00f6\u00f6tlus h\u00f5lmab sageli arvutite, tarkvara ja muude tehnoloogiate kasutamist teabe t\u00f6\u00f6tlemisel, kuid see v\u00f5ib toimuda ka inimeste poolt k\u00e4sitsi. Infot\u00f6\u00f6tlus on oluline osa igap\u00e4evaelust, sealhulgas \u00f5ppimisest, teadust\u00f6\u00f6st, \u00e4ritegevusest ja igasugustest tegevustest, mis h\u00f5lmavad teabe hankimist, anal\u00fc\u00fcsimist ja kasutamist.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Interaktiivne (eng. interactive)<\/strong>\u00a0vastastikusel m\u00f5jul v\u00f5i suhtlusel p\u00f5hinev. Interaktiivne re\u017eiim \u2013<a href=\"http:\/\/entsyklopeedia.ee\/artikkel\/infot%C3%B6%C3%B6tlus\">\u00a0infot\u00f6\u00f6tluses<\/a>\u00a0ja<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Multimeedium\">\u00a0multimeedias<\/a>\u00a0rakendatav t\u00f6\u00f6viis, mille korral kasutaja juhib programmi selle rakenduse k\u00e4igus vastavalt tagasiside kaudu laekunud andmetele.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Interaktiivne aastaraamat<\/strong> on veebip\u00f5hine formaat, mis pakub kasutajatele v\u00f5imalust luua, jagada ja kogeda meeldej\u00e4\u00e4vaid hetki, s\u00fcndmusi ja m\u00e4lestusi teatud ajaperioodi kohta. See erineb traditsioonilisest paberil aastaraamatust, kuna see v\u00f5imaldab kasutajatel lisada mitmesuguseid meediume, nagu tekst, pildid, videod ja helifailid, ning interaktiivseid elemente. Interaktiivne aastaraamat v\u00f5ib sisaldada mitmeid funktsioone ja v\u00f5imalusi, mis muudavad selle kasutajate jaoks meeldivaks ja kaasahaaravaks, n\u00e4iteks kohandatav kujundus, erinevad meediumid, interaktiivsed elemendid, jagamisv\u00f5imalus sotsiaalmeedias ning kollaboratiivne loomine (st seda, et m\u00f5ned platvormid v\u00f5imaldavad koost\u00f6\u00f6d mitme eri kasutaja vahel, v\u00f5imaldades inimestel \u00fchiselt luua ja t\u00e4iendada aastaraamatut olenevalt nende asukohast. See v\u00f5ib olla kasulik n\u00e4iteks koolides, kus klassikaaslased saavad koos luua \u00fchise aastaraamatu.)<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Koost\u00f6ine projektip\u00f5hine \u00f5pe<\/strong> on \u00f5ppemeetod, kus \u00f5pilased t\u00f6\u00f6tavad meeskonnas, et saavutada \u00fchiseid eesm\u00e4rke projekti raames. Selle metoodika puhul pannakse r\u00f5hku koost\u00f6\u00f6le, suhtlemisele, probleemilahendusele ja praktilisele tegevusele. \u00d5pilased jagavad vastutust, jagavad ideid, anal\u00fc\u00fcsivad probleeme ning t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja lahendusi ja l\u00f5pptulemusi. Koost\u00f6ine projektip\u00f5hine \u00f5pe soodustab aktiivset osalemist, iseseisvat \u00f5ppimist, kriitilist m\u00f5tlemist ja suhtlemisoskuste arendamist. Lisaks aitab see kaasa meeskonnat\u00f6\u00f6 ja koost\u00f6\u00f6oskuste, loovuse, probleemilahendamise v\u00f5ime ning projektijuhtimisoskuste arengule.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>K\u00fcberkaitse lipuv\u00f5istlus (eng. Capture the Flag)<\/strong>\u00a0(<strong>CTF<\/strong>) on\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCberkaitse\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">k\u00fcberkaitsev\u00f5istlus<\/a>, mille teemad h\u00f5lmavad s\u00fcsteemide r\u00fcnnakut, <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Andmeturve\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kaitsmist<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Steganograafia\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">steganograafiat<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kr%C3%BCptograafia\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kr\u00fcptograafiat<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCberh%C3%BCgieen\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">k\u00fcberh\u00fcgieeni<\/a>\u00a0v\u00f5i v\u00e4hem tuntud ehitusega infos\u00fcsteeme.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Liftik\u00f5ne<\/strong> (ing.k.\u00a0<em>pitch<\/em>) on l\u00fchike ja l\u00f6\u00f6v s\u00f5nav\u00f5tt v\u00f5i esitlus, mille eesm\u00e4rk on selgelt ja veenvalt edastada oluline teave, veenda kuulajaid v\u00f5i potentsiaalseid investoreid ning tekitada huvi ja soovi j\u00e4tkata edasist suhtlust v\u00f5i koost\u00f6\u00f6d. Pitch-k\u00f5neid kasutatakse sageli ettev\u00f5tluses, startup-maailmas v\u00f5i projektide tutvustamisel ning need peaksid olema l\u00fchikesed, konkreetsetele punktidele keskenduvad ja veenvad. Pitch-k\u00f5ne eesm\u00e4rk on kiirelt ja efektiivselt pakkuda olulist teavet ning tekitada kuulajates huvi ja soovi teha edasisi samme v\u00f5i investeerida ideesse.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Multimeedium (eng.multimedia)<\/strong>\u00a0on tehnoloogiline kontseptsioon, mis h\u00f5lmab erinevate meediumivormide, nagu tekst, heli, pilt, animatsioon ja video, kombinatsiooni \u00fche tervikliku esitluse loomisel. See v\u00f5imaldab kasutajal saada mitmek\u00fclgseid ja mitmem\u00f5\u00f5tmelisi kogemusi, kus erinevad meediumid on omavahel seotud ja suhtlevad. Multimeediat kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas hariduses, meelelahutuses, reklaamis ja kommunikatsioonis, et pakkuda rikkalikumat ja interaktiivsemat kogemust.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Paberprotot\u00fc\u00fcp\u00a0<\/strong>on odav ja kiire viis kontrollida, kas toode sobib kasutajatele visuaalsemalt kui kasutajalood v\u00f5i stsenaariumid. On oluline meeles pidada, et protot\u00fc\u00fcp p\u00f5hineb eelnevate disainisammude alusel.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Persoona<\/strong>\u00a0on kasutajagruppi esindav personaliseeritud isik (mitte p\u00e4ris isik), kes on loodud oma kasutajagrupi k\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisema n\u00e4itena. Persoonal on \u00fcldjuhul nimi, vanus, amet, asukoht ja lisatakse pilt ning iseloomustav lause, pannakse kirja tema motivatsioon, ootused ja lootused, mured ja hirmud ning muidugi ka tegevused.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Pilveteenus<\/strong> on programm v\u00f5i e-teenus, milles infot s\u00e4ilitatakse internetis veebilehel v\u00f5i serveris. Veebileht v\u00f5i server on arvuti, mis ei asu sinu kodus, aga on sulle kasutatav \u00fcle interneti.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Protot\u00fc\u00fcp<\/strong>\u00a0on algne versioon s\u00fcsteemist, mida kasutatakse disaini v\u00f5imaluste katsetamiseks ja ideede n\u00e4itamiseks. Protot\u00fc\u00fcpe v\u00f5ib kasutada erinevatel arendusetappidel. N\u00e4iteks n\u00f5uete anal\u00fc\u00fcsi etapis neid kasutatakse n\u00f5uete leidmiseks ja kontrollimiseks ning disaini etapis erinevate valikute uurimiseks ja kasutajaliidese kavandamiseks.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>QR-kood<\/strong> (Quick Response Code) on kaheulatuseline maatrikskood, mis koosneb mustadest ruutudest valgel taustal. QR-koodi saab lugeda ja dekodeerida spetsiaalse QR-koodi lugeja v\u00f5i nutitelefoni rakenduse abil, mis kasutab telefoni kaamerat koodi skaneerimiseks. QR-koodid sisaldavad teavet, n\u00e4iteks veebiaadresse, teksti, kontaktandmeid, tooteinfot v\u00f5i muud t\u00fc\u00fcpi andmeid. Neid kasutatakse sageli reklaamides, tr\u00fckistel, toodetel ja mujal, et pakkuda kasutajatele kiiret juurdep\u00e4\u00e4su t\u00e4iendavale teabele v\u00f5i tegevustele, n\u00e4iteks veebilehtedele suunamist, kampaaniate osalemist v\u00f5i allalaadimislingi saamist. QR-koodid on populaarsed t\u00e4nu oma lihtsusele, kiirusele ja laiale rakendusv\u00f5imalustele.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Stsenaarium.<\/strong> Persoonap\u00f5hised stsenaariumid on jutustavad kirjeldused (lood), kuidas \u00fcks v\u00f5i mitu kasutajat (persoonat) kasutavad teenust selleks, et oma eesm\u00e4rgini j\u00f5uda. Stsenaariumid aitavad\u00a0 l\u00e4bi jutustuse n\u00e4idata, kuidas ideaalsel juhul toimub keskkonna kasutamine l\u00e4bi persoona silmade. Stsenaarium keskendub kasutajale, kuidas nad m\u00f5tlevad, tunnevad ja k\u00e4ituvad, mitte tehnoloogilistele v\u00f5imalustele v\u00f5i \u00e4rilistele eesm\u00e4rkidele. Stsenaariumis ei ole kirjeldatud ka kasutajaliidese detaile v\u00f5i kujundust.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Sprint<\/strong> on tarkvara arendamise meetod, kus meeskond t\u00f6\u00f6tab kindlaksm\u00e4\u00e4ratud ajaperioodi jooksul eesm\u00e4rkide saavutamise nimel. Selle aja jooksul tegeleb meeskond konkreetsete \u00fclesannete, funktsioonide v\u00f5i t\u00f6\u00f6etappide t\u00e4itmisega. Sprint on piiratud kestvusega, tavaliselt 1-4 n\u00e4dalat, ja selle l\u00f5pus toimub \u00fclevaatuskohtumine, kus esitatakse saavutatud tulemused ja saadakse tagasisidet. Sprintidel on oluline roll Agile arendusmetodoloogias, v\u00f5imaldades paindlikkust, iteratiivsust ja kiiret edasiliikumist projekti arengus<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Taiga<\/strong> on avatud l\u00e4htekoodiga projekti haldamise platvorm, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imaldada meeskondadel paremini j\u00e4lgida ja juhtida oma projekte. Taiga pakub mitmeid funktsioone, mis v\u00f5imaldavad luua \u00fclesandeid, m\u00e4\u00e4rata t\u00e4htaegu, j\u00e4lgida edusamme ja suhelda meeskonnaliikmetega \u00fches keskkonnas<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong style=\"text-align: initial;font-size: 1em\">Tark maja v\u00f5i nutikodu<\/strong><span style=\"text-align: initial;font-size: 1em\"> on hoone, milles kasutatakse seadmete juhtimiseks automaatikat v\u00f5i nutiseadet.<\/span><\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Testkeskkond<\/strong> on tarkvaraarenduse keskkond, kus rakenduse v\u00f5i s\u00fcsteemi testimine toimub enne selle avalikustamist v\u00f5i tootmisversiooni kasutuselev\u00f5ttu. See on spetsiaalselt loodud ja konfigureeritud keskkond, mis v\u00f5imaldab arendajatel ja testijatel kontrollida ja hinnata tarkvara erinevaid aspekte, nagu funktsionaalsus, j\u00f5udlus, turvalisus jne. Testkeskkond on tavaliselt eraldatud tootmiskeskkonnast, kus l\u00f5ppkasutajad tegelikult rakendust v\u00f5i s\u00fcsteemi kasutavad. Seda tehakse selleks, et v\u00e4ltida testimise k\u00e4igus v\u00f5imalike vigade v\u00f5i puuduste m\u00f5ju tootmiss\u00fcsteemile ja kasutajatele.<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong style=\"text-align: initial;font-size: 1em\">Virtuaaltuur (VR tuur)<\/strong><span style=\"text-align: initial;font-size: 1em\">on tehnoloogiline lahendus, mis v\u00f5imaldab sul avastada ja kogeda erinevaid kohti virtuaalses keskkonnas. See on nagu interaktiivne reis, kus saad virtuaalselt liikuda \u00fchest kohast teise ning avastada \u00fcksikasju ja vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi. Virtuaaltuuri abil saad n\u00e4iteks k\u00fclastada maailmakuulsaid muuseume, vaadata \u00fcmber erinevaid paiku v\u00f5i sukelduda virtuaalsesse \u00f5ppemaailma. See on p\u00f5nev viis \u00f5ppimiseks, meelelahutuseks ja avastamiseks, mis toob maailma sulle otse koju v\u00f5i kooli.<\/span><\/li>\n<li style=\"text-align: justify\"><strong>Virtuaalreaalsus (VR)<\/strong>\u00a0on tehnoloogia, mis annab v\u00f5imaluse tunda, nagu oleksid hoopis teises maailmas v\u00f5i kohas. Sa v\u00f5id panna spetsiaalsed prillid v\u00f5i kiivri, mis muudavad su vaatepilti, ning siis avaneb sulle uus ja p\u00f5nev maailm. Sa v\u00f5id n\u00e4iteks m\u00e4ngida m\u00e4nge v\u00f5i minna virtuaalsele reisile, kus tunned end nagu p\u00e4riselt kohal. VR-tehnoloogia annab sulle v\u00f5imaluse kogeda midagi erilist ja l\u00f5busat, avastada uusi kohti ning \u00f5ppida l\u00e4bi m\u00e4ngulise viisi. See on nagu unistuste maailm, kus saad ise osa v\u00f5tta ja asju avastada.<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify\">\n","protected":false},"author":3,"menu_order":1,"template":"","meta":{"pb_show_title":"","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"back-matter-type":[27],"contributor":[],"license":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/wp-json\/pressbooks\/v2\/back-matter\/6"}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/wp-json\/pressbooks\/v2\/back-matter"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/wp-json\/wp\/v2\/types\/back-matter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/wp-json\/pressbooks\/v2\/back-matter\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":823,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/wp-json\/pressbooks\/v2\/back-matter\/6\/revisions\/823"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/wp-json\/pressbooks\/v2\/back-matter\/6\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"wp:term":[{"taxonomy":"back-matter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/wp-json\/pressbooks\/v2\/back-matter-type?post=6"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=6"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/digiloovtoo\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}