{"id":26,"date":"2022-06-01T14:27:41","date_gmt":"2022-06-01T14:27:41","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/?post_type=chapter&#038;p=26"},"modified":"2024-01-17T12:26:12","modified_gmt":"2024-01-17T12:26:12","slug":"isiklik_turvaaudit","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/chapter\/isiklik_turvaaudit\/","title":{"rendered":"Isiklik turvaaudit"},"content":{"raw":"<div class=\"textbox textbox--learning-objectives\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Peat\u00fckk annab \u00fclevaate<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n<ul>\r\n \t<li>kuidas viia l\u00e4bi kodune turvaaudit.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<div class=\"textbox textbox--exercises\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Definitsioon: turvaaudit<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nTurvaaudit on s\u00fcsteemi ja toimingute s\u00f5ltumatu l\u00e4bivaatus ja uurimine (<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/301\">AKIT<\/a>).\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<h1>K\u00fcberturvalisuse auditi tegemisega seotud amet ettev\u00f5ttes<\/h1>\r\nIgas ettev\u00f5ttel on vaja tagada, et teenused oleksid kliendile turvalised, aga ka seda, et t\u00f6\u00f6tajatel oleks turvaline oma t\u00f6\u00f6d teha. Selleks tuleb appi infoturbejuht, kelle \u00fclesanne on tagada, et ettev\u00f5ttes oleks kokku lepitud infoturbe reeglid ja neid ka j\u00e4rgitakse. Kui sellist ametit ettev\u00f5ttes pole, siis kannab seda rolli IT-juht. Kui ka IT-juhti ei ole, siis tegeleb sellega organisatsiooni juht v\u00f5i omanik.\r\n<div class=\"textbox textbox--key-takeaways\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Amet: infoturbejuht (<a href=\"https:\/\/startit.ee\/infoturbejuht\/\">Start-IT)<\/a><\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\n<strong>Infoturbejuhi peamised t\u00f6\u00f6\u00fclesanded on<\/strong>\r\n<ul>\r\n \t<li>infoturbe poliitika v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine ja rakendamise j\u00e4lgimine,<\/li>\r\n \t<li>infoturbe dokumentide, standardite ja t\u00f6\u00f6protsesside v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine ja rakendamise j\u00e4lgimine,<\/li>\r\n \t<li>infos\u00fcsteemide turvainstrumentide kasutuselev\u00f5tu koordineerimine,<\/li>\r\n \t<li>infos\u00fcsteemide riskide anal\u00fc\u00fcs, sh regulaarsete turvarevisjonide l\u00e4biviimine,<\/li>\r\n \t<li>arendustegevused turbeintsidentide \u00e4rahoidmiseks,<\/li>\r\n \t<li>juhtide jt v\u00f5tmeisikute teadlikkuse t\u00f5stmine turvariskidest, sh vajadusel nende koolitamine,<\/li>\r\n \t<li>koost\u00f6\u00f6 korraldamine valdkondlike j\u00e4relevalveorganisatsioonidega.<\/li>\r\n<\/ul>\r\nTema t\u00f6\u00f6 tulemusena on infoturbepoliitika\u00a0edukalt rakendatud, infoturberiskid kaardistatud\u00a0ja\u00a0informatsioonis\u00fcsteemid maksimaalselt turvalised, st et\u00a0turbeintsidente ei esine v\u00f5i on nende arv viidud v\u00f5imaliku miinimumini.\r\n\r\n<em>Ametinimetusena on kasutusel ka turben\u00f5ustaja, turbeanal\u00fc\u00fctik, turbet\u00f6\u00f6taja, turbespetsialist, turbetehnik, turbeinsener, turbehaldur, turbeaudiitor, turbeekspert, turbe vanemaudiitor.<\/em>\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<h1>Kodune turvaaudit<\/h1>\r\n\u00dcheks turvalisuse oluliseks osaks on m\u00e4rkamine, milline on meie \u00fcmbrus, mida teeme ja kuidas k\u00e4itume ning millised on v\u00f5i v\u00f5ivad olla erineva tegevuse tagaj\u00e4rjed. Palju on r\u00e4\u00e4gitud, et internetis ei v\u00f5i teha seda ja teist ning ka piltide tegemisel tuleb k\u00fcsida luba, kuid v\u00e4ga ei ole r\u00e4\u00e4gitud sellest, kuidas meil kodudes tegelikult tehnika kasutamine toimub \u2013 mida \u00fcksteisele kergek\u00e4eliselt jagatakse ning kuidas halvasti konfigureeritud WiFi-ruuter v\u00f5ib k\u00fclla meelitada kutsumata k\u00fclalisi.\r\n\r\nKuula saadet Huvitaja alates 27 minutist. Birgy Lorenz tutvustab teemat \"<a href=\"https:\/\/vikerraadio.err.ee\/1608525302\/huvitaja-paikesetormid-kuberohud\">Kodune Turvaadit<\/a>\".\r\n\r\n<strong>\u00dclesanne tunnis:\u00a0<\/strong>\r\n<ul>\r\n \t<li>Tunnis turvaauditi l\u00e4biviimiseks avage allolev fail ja vastake 25 k\u00fcsimusele enda kohta.<\/li>\r\n \t<li>K\u00f5ige l\u00f5pus kirjeldage 5 sammu, mida pead tegema, et saada turvalisemaks.\r\n<ul>\r\n \t<li>M\u00f5tle ka sellele, et kui sa k\u00e4id keskkondades, kus on sulle palju v\u00f5\u00f5raid v\u00f5i kui sul on huvi tutvuda internetis inimestega, kas see k\u00e4itumine v\u00f5ib saada ohuks sinu andmetele ja tehnikale.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<\/li>\r\n<\/ul>\r\nFAIL: <a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/06\/isiklik_turvaaudit.xlsx\">isiklik_turvaaudit<\/a>\r\n\r\n..........................................................\r\n\r\nKuidas viia l\u00e4bi turvaauditit kodut\u00f6\u00f6na (pikem anal\u00fc\u00fcs, edasij\u00f5udnutele):\r\n\r\n<strong>\u00dclesanne 1:<\/strong> Esiteks, et hakata kodus turvaauditit l\u00e4bi viima, tuleks tegeleda loetlemisega ehk tuleks paberile kirjutada, millised digitaalsed seadmed meie majas ja meie pereliikmetel on ja kuidas need seadmed internetis k\u00e4ivad. Siia loetellu kuuluvad tava- ja nutitelefonid, arvutid nagu s\u00fcle- ja tahvelarvuti, nutiteleviisor, m\u00e4ngukonsool, veebikaamera, turvakaamera, v\u00f5rguseadmed sh WiFi seade ja k\u00f5ik muud vidinad, millel v\u00f5ib olla ligip\u00e4\u00e4s internetti. N\u00e4iteks on kellelgi kodus Kartozi j\u00e4nes, m\u00f5ned robootikavidinad, kellelgi teisel v\u00f5ib olla aga beebimonitor, server, nutikell v\u00f5i nutifotoaparaat v\u00f5i n\u00e4iteks on terve maja muudetud targaks ja \u00fcle veebi saab juhtida nii toasoojust, vee ja elektri kasutust.\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">N\u00e4ide: kodused seadmed ja keskkonnad (kaardistus)<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\n<strong>Isa <\/strong>seadmed on lauaarvuti ja Samsungi nutitelefon, konto pangas, Gmailis, Twitteris ning Signalis. Lisaks teeb isa kaugt\u00f6\u00f6d kasutades sisselogimiseks VPN ja ID-kaarti. Autot tangib ta l\u00e4bi rakenduse Tangi ja pargib l\u00e4bi rakenduse Pargi ning teed juhatab Waze. Isal on ka Garmini spordi-nutikell. <strong>Ema<\/strong> seadmed on tahvelarvuti ja Apple nutitelefon ja Apple nutikell. Emal on konto pangas, erinevates sotsiaalmeediates (FB, Whatsapp, Youtube, blogid, Pinterest) ja Skype-is. Oste teeb ta l\u00e4bi rakenduse Shein ja toitu tellib l\u00e4bi Wolti. Kui on vaja, siis kasutab ta ka Bolti erinevaid v\u00f5imalusi (takso v\u00f5i auto rent). <strong>Noorimale lapsele<\/strong> on loodud konto Animal Jam, Club Penguin, Lego ja teistes keskkondades. Noorema lapse toas on \u00fcleval ka beebimonitor. <strong>Vanemal \u00f5el<\/strong> on nutitelefon, kooli poolt antud s\u00fclearvuti ning tahvelarvuti. Keskkondi, mida vanem \u00f5de kasutab on palju (Instagram, TikTok, Twitter, Snapchat, Whatsapp, Ask.fm jne), lisaks on tal veel kooli poolt m\u00e4\u00e4ratud hulk kohustuslikke e-keskkondi, millesse on ta samamoodi konto teinud l\u00e4bi koolis kasutatava Microsoft Office 365 lahenduse (ekool, Opiq, TeBo, E-koolikott, Foxcademy, mida ta kasutab l\u00e4bi Smart-ID), kontodega on tehtud Skype, Flickr, Kahhoot, Quizziz, Learningapps, Padlet ja 10Monkeys. Koolist koju s\u00f5iduks kasutab vanem \u00f5de vahel ka Tuule t\u00f5ukeratta renti. <strong>Keskmise lapsel<\/strong> on nutitelefon. Tema kasutab kooli asjadeks Eduten PlayGroundi, kuid on teinud omale konto ka Snapchatti, et klassikaaslastega suhelda. Selleks ta k\u00fcsis ema luba ja ema andis. Konto on tehtud vale vanusega. Keskmisel lapsel on ka oma Lego robotikomplekt, mida ta saab oma nutiseadmest juhtida.\r\n\r\nKuid see pole veel k\u00f5ik! <strong>Majas<\/strong> veel olevad seadmed: uks avaneb l\u00e4bi rakenduse Glue (v\u00f5tmeid keegi kaasas ei kanna, uks avatakse nutiseadmega); uksekella lahendus on Ring, millega saab n\u00e4ha, kes on ukse taga ja temaga r\u00e4\u00e4kida l\u00e4bi k\u00f5lari; autov\u00e4rav avaneb lahendusega Connexoon; kaamerad \u00fcmber aia filmivad ka natuke t\u00e4navat. Maja k\u00fcttes\u00fcsteem ja p\u00e4ikesepaneelid on internetis l\u00e4bi Honeywell rakenduse. Interneti ja TV-teenust pakub Telia (WiFi-router, swich, digibox), mobiiliteenuseid pakuvad pere liikmetele ka Tele2 ja Elisa.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<strong>\u00dclesanne 2:<\/strong> Teiseks tuleks kirjeldada \u00e4ra pereliikmete digitaalsed oskused ja harjumused. N\u00e4iteks isale meeldib internetis m\u00e4nge m\u00e4ngida ja vahel t\u00f5mbab ta alla ka muusikat ja filme. Arvutit tunneb ta keskmiselt, aga satub tihti h\u00e4tta ning peab abi k\u00fcsima, mida ta v\u00e4ga teha ei taha. Ema enamasti k\u00e4ib oma s\u00fclearvutiga pangas ja teeb t\u00f6\u00f6asju. Tehnikat kasutab ta samamoodi kesktasemel, nii kuidas t\u00f6\u00f6juures projektijuhil vaja. Ema arvuti ja nutiseadmega m\u00e4ngib v\u00e4ike \u00f5de ka nutim\u00e4nge, kasutades ema sotsiaalmeediakontosid. Vanem \u00f5de on suur arvutihuviline ja seep\u00e4rast on tal oma s\u00fclearvuti, mida ta kasutab oma toas. Keskmisel lapsel on luba kasutada tahvelarvutit, aga ainult elutoas. Kooli- v\u00f5i t\u00f6\u00f6asjade tegemiseks kasutab pere \u00fchte ja sama elutoa jagatavat arvutit, kuid k\u00f5ikidel on arvutisse logimiseks oma konto. Samas on vennal ka nutiseade, mida ta kasutab \u00f5htuti oma toas. Kodus olev WiFi on paroolivaba, sest elatakse maapiirkonnas metsa sees ja keegi enamasti sinna ei satu. Lisaks on kodu juhitud \u00fcle interneti \u2013 saab seadistada kaameraid (nii toas kui v\u00e4ljas) ja n\u00e4ha, kui palju on maja katusel olevad elektripaneelid elektrit tootnud.\r\n\r\n<strong>\u00dclesanne 3:<\/strong> Paku v\u00e4lja kolm asja, mida saaks teie pere teha turvalisemalt. Lisaks tasub m\u00f5elda, millised juhtumid on t\u00f5en\u00e4olisemad ning milliste probleemide ilmnemisest v\u00f5ib k\u00f5ige enam kahju tulla.\r\n<div class=\"textbox textbox--examples\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">N\u00e4ide: turvaaudit (pere harjumused ja soovitused)<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n<ul>\r\n \t<li><strong>ISA<\/strong> suurimaks riskiks on see, et kui ta t\u00f5mbab internetist faile alla (n\u00e4iteks l\u00e4bi failivahetuse Torrent). Nii v\u00f5ib ta esiteks rikkuda seadust (autorikaitse, piraatlus) ja kaasa saada soovimatud viirused ning muud pahalased. Kindlasti peaks olema arvutis peal viiruset\u00f5rje ja tulem\u00fc\u00fcri programm. Samuti peaks arvutid olema tarkvaraliselt uuendatud, muidu on pahalased kiiresti platsis. M\u00f5istlik on need programmid panna peale k\u00f5ikidele pere arvutitele ja nutiseadmetele.<\/li>\r\n \t<li><strong>EMA<\/strong> suurimaks ohuks on see, et kuna ta kasutab nutiseadet ja arvutit koos pere v\u00e4ikseima lapsega, siis v\u00f5ib juhtuda, et pesamuna teeb seadmetega midagi sellist, mis toob ema mainele kahju \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5ib ta sotsiaalmeedias teistele hakata kirjutama erinevaid t\u00e4hti, millest keegi aru ei saa ning m\u00e4ngides m\u00e4nge hakatakse neid jagama ema teistele s\u00f5pradele, mis v\u00f5ib tihti viia selleni, et m\u00f5ni tuttav lihtsalt blokeerib sellise \u201esp\u00e4mmari\u201c \u00e4ra. Lisaks on probleem ka selles, et kui samade seadmetega tehakse ka panga\u00fclekandeid v\u00f5i muid rahalisi operatsioone, siis vale kl\u00f5psutamine v\u00f5ib ka seal midagi vussi keerata. M\u00f5istlik oleks oma nutiseadmeid lapse k\u00e4tte m\u00e4ngimiseks mitte anda v\u00f5i siis v\u00e4hemalt iga kord kas k\u00f5ikidest keskkondadest v\u00e4lja logida v\u00f5i teha ka nutiseadmele teine \u201elapse konto\u201c.<\/li>\r\n \t<li><strong>VANEMA \u00d5E<\/strong> suurimaks mureks v\u00f5ib pidada tema oskused tehnikat kasutada, millest v\u00f5ib tekkida liigne enesekindlus. T\u00f5en\u00e4oline on ka see, et kuna pere teised liikmed v\u00f5ivad olla veidi hooletud oma tehnikaga, siis saab tema lihtsalt kellegi teise rumalusest pihta. Seega targa \u00f5e \u00fclesandeks v\u00f5iks saada nii koduse tehnika kontroll kui ka oma pereliikmete harimine, mida v\u00f5iks teha ja mida mitte.<\/li>\r\n \t<li><strong>KESKMINE LAPS<\/strong> tegutseb seadmetega k\u00fcll elutoas, aga \u00f5htuti on tal lubatud kontrollimatu tegevus oma toas nutiseadmega, mis v\u00f5ib viia selleni, et \u00f6\u00f6sel m\u00e4ngitakse telefoniga m\u00e4nge v\u00f5i jutustatakse klassikaaslastega. Samuti on ohuks ka see, et kui kaua sedasi v\u00e4ikest ekraani vaadata, siis rikutakse \u00e4ra nii oma silmad kui selg, seega tuleks kindlasti l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida reeglid \u2013 kaua on m\u00f5istlik nutiseadet kasutada ning millal on magamise aeg.<\/li>\r\n \t<li><strong>MAJA<\/strong>\u00a0\u00fcldine suurim mure on aga see, et WiFi v\u00f5rk on turvamata ning uued targa maja digiteenused v\u00f5ivad kergek\u00e4eliselt olla ligip\u00e4\u00e4setavad ka teistele, mis sest, et elatakse metsa sees. Seega tegelikult tuleks alustada sellest, et igale teenusele tuleks seada parool ning vajadusel info liikumine lasta ka kr\u00fcpteerida.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<h1>Slaidid \u00f5petajale (n\u00e4idis):<\/h1>\r\n<a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/06\/Isiklik-turvaaudit.pdf\">Isiklik turvaaudit<\/a>\r\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\r\n<ul>\r\n \t<li>H\u00e4id m\u00f5tteid turvaauditi tegemiseks saad g\u00fcmnaasiumi <a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/chapter\/koduse-turvaauditi-tegemine\/\">k\u00fcberkaitse kursuselt.<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Anna materjalile tagasiside siin: <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSdh4JhjvgTeK6uuQsjRx4ebyb6Ab4TtTNVQAmZBMBqq_KkftA\/viewform\">Materjalile tagasiside andmine<\/a><\/h1>","rendered":"<div class=\"textbox textbox--learning-objectives\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Peat\u00fckk annab \u00fclevaate<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<ul>\n<li>kuidas viia l\u00e4bi kodune turvaaudit.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<div class=\"textbox textbox--exercises\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Definitsioon: turvaaudit<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>Turvaaudit on s\u00fcsteemi ja toimingute s\u00f5ltumatu l\u00e4bivaatus ja uurimine (<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/301\">AKIT<\/a>).<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<h1>K\u00fcberturvalisuse auditi tegemisega seotud amet ettev\u00f5ttes<\/h1>\n<p>Igas ettev\u00f5ttel on vaja tagada, et teenused oleksid kliendile turvalised, aga ka seda, et t\u00f6\u00f6tajatel oleks turvaline oma t\u00f6\u00f6d teha. Selleks tuleb appi infoturbejuht, kelle \u00fclesanne on tagada, et ettev\u00f5ttes oleks kokku lepitud infoturbe reeglid ja neid ka j\u00e4rgitakse. Kui sellist ametit ettev\u00f5ttes pole, siis kannab seda rolli IT-juht. Kui ka IT-juhti ei ole, siis tegeleb sellega organisatsiooni juht v\u00f5i omanik.<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--key-takeaways\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Amet: infoturbejuht (<a href=\"https:\/\/startit.ee\/infoturbejuht\/\">Start-IT)<\/a><\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p><strong>Infoturbejuhi peamised t\u00f6\u00f6\u00fclesanded on<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>infoturbe poliitika v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine ja rakendamise j\u00e4lgimine,<\/li>\n<li>infoturbe dokumentide, standardite ja t\u00f6\u00f6protsesside v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine ja rakendamise j\u00e4lgimine,<\/li>\n<li>infos\u00fcsteemide turvainstrumentide kasutuselev\u00f5tu koordineerimine,<\/li>\n<li>infos\u00fcsteemide riskide anal\u00fc\u00fcs, sh regulaarsete turvarevisjonide l\u00e4biviimine,<\/li>\n<li>arendustegevused turbeintsidentide \u00e4rahoidmiseks,<\/li>\n<li>juhtide jt v\u00f5tmeisikute teadlikkuse t\u00f5stmine turvariskidest, sh vajadusel nende koolitamine,<\/li>\n<li>koost\u00f6\u00f6 korraldamine valdkondlike j\u00e4relevalveorganisatsioonidega.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Tema t\u00f6\u00f6 tulemusena on infoturbepoliitika\u00a0edukalt rakendatud, infoturberiskid kaardistatud\u00a0ja\u00a0informatsioonis\u00fcsteemid maksimaalselt turvalised, st et\u00a0turbeintsidente ei esine v\u00f5i on nende arv viidud v\u00f5imaliku miinimumini.<\/p>\n<p><em>Ametinimetusena on kasutusel ka turben\u00f5ustaja, turbeanal\u00fc\u00fctik, turbet\u00f6\u00f6taja, turbespetsialist, turbetehnik, turbeinsener, turbehaldur, turbeaudiitor, turbeekspert, turbe vanemaudiitor.<\/em><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<h1>Kodune turvaaudit<\/h1>\n<p>\u00dcheks turvalisuse oluliseks osaks on m\u00e4rkamine, milline on meie \u00fcmbrus, mida teeme ja kuidas k\u00e4itume ning millised on v\u00f5i v\u00f5ivad olla erineva tegevuse tagaj\u00e4rjed. Palju on r\u00e4\u00e4gitud, et internetis ei v\u00f5i teha seda ja teist ning ka piltide tegemisel tuleb k\u00fcsida luba, kuid v\u00e4ga ei ole r\u00e4\u00e4gitud sellest, kuidas meil kodudes tegelikult tehnika kasutamine toimub \u2013 mida \u00fcksteisele kergek\u00e4eliselt jagatakse ning kuidas halvasti konfigureeritud WiFi-ruuter v\u00f5ib k\u00fclla meelitada kutsumata k\u00fclalisi.<\/p>\n<p>Kuula saadet Huvitaja alates 27 minutist. Birgy Lorenz tutvustab teemat &#8220;<a href=\"https:\/\/vikerraadio.err.ee\/1608525302\/huvitaja-paikesetormid-kuberohud\">Kodune Turvaadit<\/a>&#8220;.<\/p>\n<p><strong>\u00dclesanne tunnis:\u00a0<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Tunnis turvaauditi l\u00e4biviimiseks avage allolev fail ja vastake 25 k\u00fcsimusele enda kohta.<\/li>\n<li>K\u00f5ige l\u00f5pus kirjeldage 5 sammu, mida pead tegema, et saada turvalisemaks.\n<ul>\n<li>M\u00f5tle ka sellele, et kui sa k\u00e4id keskkondades, kus on sulle palju v\u00f5\u00f5raid v\u00f5i kui sul on huvi tutvuda internetis inimestega, kas see k\u00e4itumine v\u00f5ib saada ohuks sinu andmetele ja tehnikale.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p>FAIL: <a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/06\/isiklik_turvaaudit.xlsx\">isiklik_turvaaudit<\/a><\/p>\n<p>&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;&#8230;.<\/p>\n<p>Kuidas viia l\u00e4bi turvaauditit kodut\u00f6\u00f6na (pikem anal\u00fc\u00fcs, edasij\u00f5udnutele):<\/p>\n<p><strong>\u00dclesanne 1:<\/strong> Esiteks, et hakata kodus turvaauditit l\u00e4bi viima, tuleks tegeleda loetlemisega ehk tuleks paberile kirjutada, millised digitaalsed seadmed meie majas ja meie pereliikmetel on ja kuidas need seadmed internetis k\u00e4ivad. Siia loetellu kuuluvad tava- ja nutitelefonid, arvutid nagu s\u00fcle- ja tahvelarvuti, nutiteleviisor, m\u00e4ngukonsool, veebikaamera, turvakaamera, v\u00f5rguseadmed sh WiFi seade ja k\u00f5ik muud vidinad, millel v\u00f5ib olla ligip\u00e4\u00e4s internetti. N\u00e4iteks on kellelgi kodus Kartozi j\u00e4nes, m\u00f5ned robootikavidinad, kellelgi teisel v\u00f5ib olla aga beebimonitor, server, nutikell v\u00f5i nutifotoaparaat v\u00f5i n\u00e4iteks on terve maja muudetud targaks ja \u00fcle veebi saab juhtida nii toasoojust, vee ja elektri kasutust.<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">N\u00e4ide: kodused seadmed ja keskkonnad (kaardistus)<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p><strong>Isa <\/strong>seadmed on lauaarvuti ja Samsungi nutitelefon, konto pangas, Gmailis, Twitteris ning Signalis. Lisaks teeb isa kaugt\u00f6\u00f6d kasutades sisselogimiseks VPN ja ID-kaarti. Autot tangib ta l\u00e4bi rakenduse Tangi ja pargib l\u00e4bi rakenduse Pargi ning teed juhatab Waze. Isal on ka Garmini spordi-nutikell. <strong>Ema<\/strong> seadmed on tahvelarvuti ja Apple nutitelefon ja Apple nutikell. Emal on konto pangas, erinevates sotsiaalmeediates (FB, Whatsapp, Youtube, blogid, Pinterest) ja Skype-is. Oste teeb ta l\u00e4bi rakenduse Shein ja toitu tellib l\u00e4bi Wolti. Kui on vaja, siis kasutab ta ka Bolti erinevaid v\u00f5imalusi (takso v\u00f5i auto rent). <strong>Noorimale lapsele<\/strong> on loodud konto Animal Jam, Club Penguin, Lego ja teistes keskkondades. Noorema lapse toas on \u00fcleval ka beebimonitor. <strong>Vanemal \u00f5el<\/strong> on nutitelefon, kooli poolt antud s\u00fclearvuti ning tahvelarvuti. Keskkondi, mida vanem \u00f5de kasutab on palju (Instagram, TikTok, Twitter, Snapchat, Whatsapp, Ask.fm jne), lisaks on tal veel kooli poolt m\u00e4\u00e4ratud hulk kohustuslikke e-keskkondi, millesse on ta samamoodi konto teinud l\u00e4bi koolis kasutatava Microsoft Office 365 lahenduse (ekool, Opiq, TeBo, E-koolikott, Foxcademy, mida ta kasutab l\u00e4bi Smart-ID), kontodega on tehtud Skype, Flickr, Kahhoot, Quizziz, Learningapps, Padlet ja 10Monkeys. Koolist koju s\u00f5iduks kasutab vanem \u00f5de vahel ka Tuule t\u00f5ukeratta renti. <strong>Keskmise lapsel<\/strong> on nutitelefon. Tema kasutab kooli asjadeks Eduten PlayGroundi, kuid on teinud omale konto ka Snapchatti, et klassikaaslastega suhelda. Selleks ta k\u00fcsis ema luba ja ema andis. Konto on tehtud vale vanusega. Keskmisel lapsel on ka oma Lego robotikomplekt, mida ta saab oma nutiseadmest juhtida.<\/p>\n<p>Kuid see pole veel k\u00f5ik! <strong>Majas<\/strong> veel olevad seadmed: uks avaneb l\u00e4bi rakenduse Glue (v\u00f5tmeid keegi kaasas ei kanna, uks avatakse nutiseadmega); uksekella lahendus on Ring, millega saab n\u00e4ha, kes on ukse taga ja temaga r\u00e4\u00e4kida l\u00e4bi k\u00f5lari; autov\u00e4rav avaneb lahendusega Connexoon; kaamerad \u00fcmber aia filmivad ka natuke t\u00e4navat. Maja k\u00fcttes\u00fcsteem ja p\u00e4ikesepaneelid on internetis l\u00e4bi Honeywell rakenduse. Interneti ja TV-teenust pakub Telia (WiFi-router, swich, digibox), mobiiliteenuseid pakuvad pere liikmetele ka Tele2 ja Elisa.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>\u00dclesanne 2:<\/strong> Teiseks tuleks kirjeldada \u00e4ra pereliikmete digitaalsed oskused ja harjumused. N\u00e4iteks isale meeldib internetis m\u00e4nge m\u00e4ngida ja vahel t\u00f5mbab ta alla ka muusikat ja filme. Arvutit tunneb ta keskmiselt, aga satub tihti h\u00e4tta ning peab abi k\u00fcsima, mida ta v\u00e4ga teha ei taha. Ema enamasti k\u00e4ib oma s\u00fclearvutiga pangas ja teeb t\u00f6\u00f6asju. Tehnikat kasutab ta samamoodi kesktasemel, nii kuidas t\u00f6\u00f6juures projektijuhil vaja. Ema arvuti ja nutiseadmega m\u00e4ngib v\u00e4ike \u00f5de ka nutim\u00e4nge, kasutades ema sotsiaalmeediakontosid. Vanem \u00f5de on suur arvutihuviline ja seep\u00e4rast on tal oma s\u00fclearvuti, mida ta kasutab oma toas. Keskmisel lapsel on luba kasutada tahvelarvutit, aga ainult elutoas. Kooli- v\u00f5i t\u00f6\u00f6asjade tegemiseks kasutab pere \u00fchte ja sama elutoa jagatavat arvutit, kuid k\u00f5ikidel on arvutisse logimiseks oma konto. Samas on vennal ka nutiseade, mida ta kasutab \u00f5htuti oma toas. Kodus olev WiFi on paroolivaba, sest elatakse maapiirkonnas metsa sees ja keegi enamasti sinna ei satu. Lisaks on kodu juhitud \u00fcle interneti \u2013 saab seadistada kaameraid (nii toas kui v\u00e4ljas) ja n\u00e4ha, kui palju on maja katusel olevad elektripaneelid elektrit tootnud.<\/p>\n<p><strong>\u00dclesanne 3:<\/strong> Paku v\u00e4lja kolm asja, mida saaks teie pere teha turvalisemalt. Lisaks tasub m\u00f5elda, millised juhtumid on t\u00f5en\u00e4olisemad ning milliste probleemide ilmnemisest v\u00f5ib k\u00f5ige enam kahju tulla.<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--examples\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">N\u00e4ide: turvaaudit (pere harjumused ja soovitused)<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<ul>\n<li><strong>ISA<\/strong> suurimaks riskiks on see, et kui ta t\u00f5mbab internetist faile alla (n\u00e4iteks l\u00e4bi failivahetuse Torrent). Nii v\u00f5ib ta esiteks rikkuda seadust (autorikaitse, piraatlus) ja kaasa saada soovimatud viirused ning muud pahalased. Kindlasti peaks olema arvutis peal viiruset\u00f5rje ja tulem\u00fc\u00fcri programm. Samuti peaks arvutid olema tarkvaraliselt uuendatud, muidu on pahalased kiiresti platsis. M\u00f5istlik on need programmid panna peale k\u00f5ikidele pere arvutitele ja nutiseadmetele.<\/li>\n<li><strong>EMA<\/strong> suurimaks ohuks on see, et kuna ta kasutab nutiseadet ja arvutit koos pere v\u00e4ikseima lapsega, siis v\u00f5ib juhtuda, et pesamuna teeb seadmetega midagi sellist, mis toob ema mainele kahju \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5ib ta sotsiaalmeedias teistele hakata kirjutama erinevaid t\u00e4hti, millest keegi aru ei saa ning m\u00e4ngides m\u00e4nge hakatakse neid jagama ema teistele s\u00f5pradele, mis v\u00f5ib tihti viia selleni, et m\u00f5ni tuttav lihtsalt blokeerib sellise \u201esp\u00e4mmari\u201c \u00e4ra. Lisaks on probleem ka selles, et kui samade seadmetega tehakse ka panga\u00fclekandeid v\u00f5i muid rahalisi operatsioone, siis vale kl\u00f5psutamine v\u00f5ib ka seal midagi vussi keerata. M\u00f5istlik oleks oma nutiseadmeid lapse k\u00e4tte m\u00e4ngimiseks mitte anda v\u00f5i siis v\u00e4hemalt iga kord kas k\u00f5ikidest keskkondadest v\u00e4lja logida v\u00f5i teha ka nutiseadmele teine \u201elapse konto\u201c.<\/li>\n<li><strong>VANEMA \u00d5E<\/strong> suurimaks mureks v\u00f5ib pidada tema oskused tehnikat kasutada, millest v\u00f5ib tekkida liigne enesekindlus. T\u00f5en\u00e4oline on ka see, et kuna pere teised liikmed v\u00f5ivad olla veidi hooletud oma tehnikaga, siis saab tema lihtsalt kellegi teise rumalusest pihta. Seega targa \u00f5e \u00fclesandeks v\u00f5iks saada nii koduse tehnika kontroll kui ka oma pereliikmete harimine, mida v\u00f5iks teha ja mida mitte.<\/li>\n<li><strong>KESKMINE LAPS<\/strong> tegutseb seadmetega k\u00fcll elutoas, aga \u00f5htuti on tal lubatud kontrollimatu tegevus oma toas nutiseadmega, mis v\u00f5ib viia selleni, et \u00f6\u00f6sel m\u00e4ngitakse telefoniga m\u00e4nge v\u00f5i jutustatakse klassikaaslastega. Samuti on ohuks ka see, et kui kaua sedasi v\u00e4ikest ekraani vaadata, siis rikutakse \u00e4ra nii oma silmad kui selg, seega tuleks kindlasti l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida reeglid \u2013 kaua on m\u00f5istlik nutiseadet kasutada ning millal on magamise aeg.<\/li>\n<li><strong>MAJA<\/strong>\u00a0\u00fcldine suurim mure on aga see, et WiFi v\u00f5rk on turvamata ning uued targa maja digiteenused v\u00f5ivad kergek\u00e4eliselt olla ligip\u00e4\u00e4setavad ka teistele, mis sest, et elatakse metsa sees. Seega tegelikult tuleks alustada sellest, et igale teenusele tuleks seada parool ning vajadusel info liikumine lasta ka kr\u00fcpteerida.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<h1>Slaidid \u00f5petajale (n\u00e4idis):<\/h1>\n<p><a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/06\/Isiklik-turvaaudit.pdf\">Isiklik turvaaudit<\/a><\/p>\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\n<ul>\n<li>H\u00e4id m\u00f5tteid turvaauditi tegemiseks saad g\u00fcmnaasiumi <a href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/kyberkaitse\/chapter\/koduse-turvaauditi-tegemine\/\">k\u00fcberkaitse kursuselt.<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<h1>Anna materjalile tagasiside siin: <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSdh4JhjvgTeK6uuQsjRx4ebyb6Ab4TtTNVQAmZBMBqq_KkftA\/viewform\">Materjalile tagasiside andmine<\/a><\/h1>\n","protected":false},"author":2,"menu_order":6,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"part":3,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/26"}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"version-history":[{"count":38,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/26\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":763,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/26\/revisions\/763"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/3"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/26\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=26"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=26"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=26"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}