{"id":42,"date":"2022-06-01T14:33:53","date_gmt":"2022-06-01T14:33:53","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/?post_type=chapter&#038;p=42"},"modified":"2025-11-22T05:46:55","modified_gmt":"2025-11-22T05:46:55","slug":"turvaline-kaitumine-internetis-ja-kyberkuritegevus","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/chapter\/turvaline-kaitumine-internetis-ja-kyberkuritegevus\/","title":{"rendered":"Turvaline k\u00e4itumine internetis ja k\u00fcberkuritegevus"},"content":{"raw":"<div class=\"textbox textbox--learning-objectives\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Peat\u00fckk annab \u00fclevaate<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n<ul>\r\n \t<li>turvalisest k\u00e4itumisest internetis,<\/li>\r\n \t<li>privaatsusseadetest ja keskkondadest,<\/li>\r\n \t<li>k\u00fcberkuritegevuse liikidest,<\/li>\r\n \t<li>k\u00fcberturvalisusega seotud ametitest.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<h1>Turvaline k\u00e4itumine internetis<\/h1>\r\nSellest, kuidas turvaliselt internetis k\u00e4ituda, r\u00e4\u00e4gitakse \u00f5pilastele juba I kooliastmes. Seega ei ole p\u00f5hikooli III astmes mingi uudis see, et igale nutiseadmele tuleb panna erinev parool. V\u00f5ib kasutada ka mitmeastmelist autentimist. Kuid fakt on see, et internetti infot laadides v\u00f5i postitades on seda sealt hiljem keeruline eemaldada, kui mitte v\u00f5imatu. Usume, et ka digiseadmete osas on \u00f5ppijatele teada, et seadmetel tuleb kasutada viiruset\u00f5rjet, neid uuendada ning tundmatut kirja, linki v\u00f5i manust ei ole m\u00f5istlik avada, sest sellega kaasneb hulga pahandusi. Tavalise k\u00fcberh\u00fcgieeni osaks on ka see, et v\u00f5\u00f5ra seadme kasutamisel tuleb oma kontodest v\u00e4lja logida ning \u00e4ppe laadidakse alla ainult ametlikest \u00e4pipoodidest. Lisaks on nii noored kui ka vanemad inimesed kursis sellega, et enne internetti sisu postitamist tuleb hoolega m\u00f5elda, kui tundlikku infot see sisaldab ning teiste kohta privaatset infot jagada v\u00f5ib ainult nende enda loal.\r\n\r\nTargalt Internetis veebilehelt leiab \u00f5petusi ja soovitusi: <a href=\"https:\/\/noor.targaltinternetis.ee\/suhtle-internetis-nutikalt\/\">suhtlemiseks internetis<\/a>, <a href=\"https:\/\/noor.targaltinternetis.ee\/nutikalt-mobiilis\/\">nutika kasutamiseks,<\/a> <a href=\"https:\/\/noor.targaltinternetis.ee\/kuber-kiusamine\/\">k\u00fcberkiusamisega v\u00f5itlemiseks<\/a> ja <a href=\"https:\/\/noor.targaltinternetis.ee\/vajad-abi\/\">kui vajad abi oma murega<\/a>.\r\n\r\n<strong>\u00dclesanne 1:<\/strong> Lahenda juhtum, mis puudutab Marit ja Triinu. P\u00fc\u00fca leida parimad vastused, mis teevad k\u00f5ige v\u00e4hem kahju.\r\n\r\n[h5p id=\"8\"]\r\n\r\nPikem veebinar K\u00fcberh\u00fcgieenist (Diana Poudel 2021)\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/RZNp1Q0Fftc[\/embed]\r\n<h1>Privaatsusseaded<\/h1>\r\nIgal keskkonnal on olemas kasutusreeglid (vahel kasutatakse s\u00f5na kasutusleping). Need kinnitatakse konto looja poolt konto loomisel. Kasutustingimused annavad \u00fclevaate, millised on keskkonna kasutaja \u00f5igused ja kohustused ning millised on teenusepakkuja omad. Tasub uurida, milliseid v\u00f5imalusi pakutakse keskkonnas teenusepakkuja poolt, et muuta konto privaatseks ja kui on juhtunud probleem, siis kuidas sellest keskkonna haldajat teavitada. Lisaks on oluline seadistada keskkond maksimaalse turvalisuse peale ehk kui keskkond pakub v\u00f5imalust kasutada mitmeastmelist autentimist, siis tuleb seda kindlasti kasutada.\r\n\r\nTargalt Internetis <a href=\"https:\/\/noor.targaltinternetis.ee\/sotsiaal-vorgustikud\/\">veebilehel<\/a> on toodud \u00e4ra juhised Instagrami, TikToki, Twitteri, Snapchati, Whatsappi, Ask.fmi ja Facebooki kohta, kuidas nimetatud keskkondade kasutamine turvalisemaks muuta.\r\n\r\n<strong>\u00dclesanne 2:<\/strong> Lahenda juhtum kooli \u00f5pikogukonna ja \u00f5petaja Janikaga. Leia lahendused, mis n\u00e4itavad head k\u00e4itumist internetis.\r\n\r\n[h5p id=\"9\"]\r\n<h1>Erinevat t\u00fc\u00fcpi pettused<\/h1>\r\nEnamasti on inimesed internetis heade kavatsustega - saada maailmast enam teada, \u00f5ppida juurde uusi asju, teha legaalset \u00e4ri. Kuid on inimesi, kes on internetis halbade kavatsustega. Uuringutega on v\u00e4lja selgitatud, et kogu inimgrupist 1-2% on halbade kavatsustega. Kui maailmas on 8 miljardit inimest, siis nendest 160 000 on pahalased. Interneti erip\u00e4ra on see, et pahalane, kes asub Aasias v\u00f5i Ameerikas, saab teha k\u00fcberkuritegusid ka Eestis ning selleks ei ole vaja siia kohale s\u00f5ita. K\u00fcberkuritegevuse hulka loetakse ka internetis narkootikumide m\u00fc\u00fcmist, lapspornograafiat ja internetipiraatlust.\r\n\r\nSellest videost saad vaadata, mida t\u00e4hendab kalastamine ning kuidas pahalased t\u00f6\u00f6tavad.\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/yCkSzrjDuvs[\/embed]\r\n\r\nK\u00fcberkuritegevus Eestis on aastatega p\u00fcsivalt suurenenud. Ohvriuuring n\u00e4itab, et 2019. aastal puutus andmete \u00f5ngitsemisega kokku 40% inimestest. Sagedaseim k\u00fcberkuritegu on ohvri veebikonto h\u00f5ivamine. Levinud on ka investeerimiskelmused, mille ohvriks langevad nii nooremad kui vanemad inimesed. K\u00fcberkelmide peamine sihtgrupp on 22\u201334 ning 55\u201364aastased inimesed. Arvutiandmete ja \u00ad-s\u00fcsteemi kuritegude kaudu tekitatud kahju keskmine oli 1346 eurot, valearvetega tekitati kahju keskmiselt 3788 eurot ning ettev\u00f5tted moodustasid ohvritest kolmandiku (<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCberkuritegevus\">K\u00fcberkuritegevus, Vikipeedia<\/a>).\r\n<div class=\"textbox textbox--exercises\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Definitsioon: k\u00fcberkuritegu<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nK\u00fcberkuritegu on kuritegu, mille objekt v\u00f5i vahend on arvuti ja\/v\u00f5i sidev\u00f5rk, t\u00e4psem m\u00e4\u00e4ratlus s\u00f5ltub \u00f5igusruumist (<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/677-kuberkuritegu-kuberkuritegevus\">AKIT<\/a>). Enamasti kuriteod seoses interneti ja digiseadmetega on n\u00f6 h\u00fcbriidkuriteod, kus tegelikult toimus vargus, kelmus v\u00f5i viidi ellu m\u00f5ni muu pahategu.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\nSiin on n\u00e4ide \u00fchest pettusest, mida nimetatakse n\u00e4otustamine. See puudutab neid, kellel on veebileht.\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/4_q7oiWbCAk[\/embed]\r\n\r\nEesti Pangaliit on toonud v\u00e4lja enim levinud pettused, mille ohvriks on Eestis langetud: <a href=\"https:\/\/pettuseinfo.ee\/\">https:\/\/pettuseinfo.ee\/<\/a>\r\n\r\n<a href=\"https:\/\/www.scamwatch.gov.au\/types-of-scams\">ScamWhatch<\/a> on aga v\u00e4lja toonud hulka erinevat liiki pettuseid, mille ohvriks tavainimesed maailmas enamasti satuvad:\r\n<table>\r\n<tbody>\r\n<tr>\r\n<td><strong>Liik<\/strong><\/td>\r\n<td><strong>Selgitus<\/strong><\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td><strong>COVID-19 pettus<\/strong><\/td>\r\n<td>Viirustega seotud pettused, mille eesm\u00e4rgiks on saada k\u00e4tte personaalne info, suunata inimesed hirmunult soetama tooteid, mille kasu ei ole selge. Samamoodi p\u00fc\u00fctakse k\u00e4tte saada vanematelt inimestelt nende pensionis\u00e4\u00e4stud.<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td><strong>Isikuandmete v\u00e4ljapetmine<\/strong><\/td>\r\n<td>Isikuandmeid p\u00fc\u00fcavad kelmid k\u00e4tte saada, et nende abil viia l\u00e4bi edasisi kuritegusid. H\u00e4kkimine toimub siis, kui pettur saab juurdep\u00e4\u00e4su teie isiklikule teabele, kasutades selleks tehnoloogiat, et tungida teie arvutisse, mobiilseadmesse v\u00f5i v\u00f5rku.\r\nIdentiteedivargus on teatud t\u00fc\u00fcpi pettus, mis h\u00f5lmab kellegi teise identiteedi kasutamist raha varastamiseks v\u00f5i muude h\u00fcvede saamiseks. Andmep\u00fc\u00fcgipettused on petturite katsed meelitada teid v\u00e4lja andma isiklikku teavet, nagu teie pangakonto numbrid, paroolid ja krediitkaardinumbrid. Kaugjuurdep\u00e4\u00e4supettused p\u00fc\u00fcavad teid veenda, et teil on arvuti- v\u00f5i Interneti-probleem ja peate probleemi lahendamiseks ostma uue tarkvara.<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td><strong>Ostu-m\u00fc\u00fcgipettused<\/strong><\/td>\r\n<td>Siia liigi alla k\u00e4ivad ostutehingud petturitega, v\u00f5ltspoed, valearved (nii asjade eest, mida ei ole ostetud kui ka \u00fcle- v\u00f5i tagasimaksed) ja pakkumised iluteenusteks, soodsaks mobiili v\u00f5i sidepakkumiseks. Pettuseks loetakse ka selgeltn\u00e4gijate ja ennustajate teenuste tarbimist.<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td><strong>Romantikapettused<\/strong><\/td>\r\n<td>Petturid kasutavad \u00e4ra inimesi, kes otsivad romantilisi partnereid, sageli tutvumissaitide, rakenduste v\u00f5i sotsiaalmeedia kaudu, teeseldes, et nad on potentsiaalsed kaaslased. Nad m\u00e4ngivad inimese emotsioonidega, et saada raha, kingitusi v\u00f5i isiklikke andmeid.<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td><strong>V\u00f5ltsheategevus<\/strong><\/td>\r\n<td>Petturid kehastavad t\u00f5elisi heategevusorganisatsioone ja k\u00fcsivad annetusi v\u00f5i v\u00f5tavad teiega \u00fchendust, v\u00e4ites, et koguvad p\u00e4rast looduskatastroofe v\u00f5i suurs\u00fcndmusi raha.<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td><strong>Investeerimiskelmus<\/strong><\/td>\r\n<td>Panustamine investeerimisturgudele v\u00f5i spordiv\u00f5itudele. Investeerimispettused h\u00f5lmavad lubadusi suurte v\u00e4ljamaksete, kiire raha v\u00f5i garanteeritud tootluse kohta. Suhtuge alati kahtlustavalt k\u00f5igisse investeerimisv\u00f5imalustesse, mis lubavad k\u00f5rget tootlust v\u00e4hese riskiga v\u00f5i ilma riskita \u2013 kui see tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis see t\u00f5en\u00e4oliselt nii ongi \u2013 ja suure t\u00f5en\u00e4osusega on tegemist pettusega.<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td><strong>V\u00f5ltst\u00f6\u00f6pakkumised<\/strong><\/td>\r\n<td>T\u00f6\u00f6kohad ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivepettused meelitavad teid raha \u00fcle andma, pakkudes teile \"garanteeritud\" viisi kiireks raha teenimiseks v\u00f5i k\u00f5rgepalgalist t\u00f6\u00f6d v\u00e4hese vaevaga. Samamoodi jagatakse internetis v\u00f5imalust osaleda p\u00fcramiidskeemides, mis on nii ebaseaduslikud kui ka v\u00e4ga riskantsed \"kiire rikastumise\" skeemid, mis v\u00f5ivad osalejale palju raha maksma minna.<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td><strong>\u00c4hvardused ja v\u00e4ljapressimine<\/strong><\/td>\r\n<td>Pahavara meelitab teid installima tarkvara, mis v\u00f5imaldab petturitel teie failidele juurde p\u00e4\u00e4seda ja teie tegevust j\u00e4lgida, samal ajal kui lunavara n\u00f5uab teie arvuti v\u00f5i failide \"avamiseks\" tasu. Elu\u00e4hvardused, vahistamine v\u00f5i muu h\u00f5lmab petturite n\u00f5udmisi maksta raha, mille olete v\u00f5lgu, ja \u00e4hvardusi, kui te ei tee koost\u00f6\u00f6d. Meie tunneme seda ka lunavarar\u00fcndena.<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td><strong>Kerge rahateenimise v\u00f5imalus<\/strong><\/td>\r\n<td>P\u00e4rimispettused annavad teile p\u00e4randi saamise valelubadust, et meelitada teid rahast v\u00e4lja k\u00e4ima v\u00f5i panga- v\u00f5i krediitkaardiandmeid jagama. Ootamatute rahapettuste puhul pakub keegi v\u00e4lismaal teile osa suurest rahasummast v\u00f5i makset tingimusel, et aitate neil raha oma riigist v\u00e4lja kanda. Allahindluste pettused p\u00fc\u00fcavad teid veenda, et teil on \u00f5igus saada riigilt, pangalt v\u00f5i usaldusv\u00e4\u00e4rselt organisatsioonilt allahindlust v\u00f5i h\u00fcvitist.<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<tr>\r\n<td><strong>\u00dcllatusv\u00f5it<\/strong><\/td>\r\n<td>Ootamatud auhinna- ja loteriipettused toimivad nii, et teil palutakse maksta esialgu mingisugune tasu, et k\u00e4tte saada oma auhind v\u00f5i v\u00f5idud, olgugi, et te ei ole \u00fcheski loteriist v\u00f5i konkursist osa v\u00f5tnudki.<\/td>\r\n<\/tr>\r\n<\/tbody>\r\n<\/table>\r\nKuidas lunavarar\u00fcnne v\u00e4lja n\u00e4eb (inglie keeles), n\u00e4ide.\r\n\r\n[embed]https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=jl8K0VJraX4[\/embed]\r\n\r\n<strong>\u00dclesanne 3:<\/strong> Kas tunned pettust? Google on kogunud <a href=\"https:\/\/phishingquiz.withgoogle.com\/?hl=en\">siia testi sisse<\/a> kaheksa n\u00e4idet pettustest e-kirjade kohta (test on inglise keeles). Sinu \u00fclesandeks on otsustada, kas tegemist on kalastamisega (<em>phishing<\/em>) v\u00f5i on tegemist \u00f5ige asjaga (<em>legimate<\/em>). V\u00f5rdle oma tulemust klassikaaslastega. Kellel tuli parimalt tuvastamine v\u00e4lja?\r\n\r\n<img class=\"alignnone wp-image-241 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/06\/emailgooglephishing.png\" alt=\"\" width=\"1019\" height=\"743\" \/>\r\n<div class=\"textbox textbox--key-takeaways\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Ametid: k\u00fcberturvalisus (<a href=\"https:\/\/haridusportaal.edu.ee\/ametialad?oskaField=12555\">ameteid leiad Haridusportaalist<\/a>)<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n<p class=\"CDt4Ke zfr3Q\" dir=\"ltr\">Siin oleme \u00e4ra toonud loetelu erinevatest ametitest, mis ei ole l\u00f5plik.<\/p>\r\n\r\n<ul class=\"n8H08c UVNKR\">\r\n \t<li class=\"TYR86d wXCUfe zfr3Q\" dir=\"ltr\">\r\n<p class=\"CDt4Ke zfr3Q\" dir=\"ltr\"><strong>Algajad: <\/strong>k\u00fcberturvalisuse spetsialist, k\u00fcberkuritegude anal\u00fc\u00fctik, intsidendihaldur, IT-audiitor, andmekaitse spetsialist, arendaja, k\u00fcberturvalisuse tekstide kirjutaja, haavatavuse otsija\/testija, noorem IT-spetsialist.<\/p>\r\n<\/li>\r\n \t<li class=\"TYR86d wXCUfe zfr3Q\" dir=\"ltr\">\r\n<p class=\"CDt4Ke zfr3Q\" dir=\"ltr\"><strong>Kesktase:<\/strong> k\u00fcberturvalisuse anal\u00fc\u00fctik, k\u00fcberturvalisuse konsultant, testija, k\u00fcberturvalisuse jurist, andmekaitse insener, pilve turvalisuse arendaja, toote turvalisuse arendaja, k\u00fcberturvalisuse valdkonna koolitaja, andmeteadlane k\u00fcber-teemadel, kr\u00fcptograafia spetsialist, k\u00fcberkindlustuse ekspert, k\u00fcberturvalisuse teadlane, v\u00f5rguspetsialist, s\u00fcsteemiadministraator, andmebaasi administraator;<\/p>\r\n<\/li>\r\n \t<li class=\"TYR86d wXCUfe zfr3Q\" dir=\"ltr\">\r\n<p class=\"CDt4Ke zfr3Q\" dir=\"ltr\"><strong>Edasij\u00f5udnud:<\/strong> infoturbejuht, k\u00fcberturvalisuse tippinsener, k\u00fcberturvalisuse arhitekt, k\u00fcberturvalisuse programmijuht, k\u00fcberturvalisuse valdkonna teadlane.<\/p>\r\n<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<div class=\"textbox textbox--exercises\"><\/div>\r\nEt pettuste otsa sattumist v\u00e4ltida, on parim lahendus hoida oma seadmetel, kontodel ja ka k\u00e4itumisel silm peal. Selleks tuleb appi turvaaudit, mille saad ellu viia j\u00e4rgmises peat\u00fckis.\r\n<h1>2025. aastal uued videod Video\u00f5psilt<\/h1>\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/vTq7T2X4US8?si=S1rsjR8amRlndQuC[\/embed]\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/tNU-5eoc8pY?si=0Ijuqu4T3kz7BDMi[\/embed]\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/7Zd2kraDzwc?si=iNP2ENXvPh5_FL9l[\/embed]\r\n<h1>Vahvaid videoid Timo Puistaja-lt:<\/h1>\r\n\u00d5ppevideote erip\u00e4raks on see, et videote vasakpoolne kuva on siis \"h\u00e4kkeri\" vaade ehk saab aimu, mis p\u00e4riselt juhtub.\r\n\r\n\u00d5ngitsusr\u00fcnnak + Microsoft 365 MFA bypass (ehk sessiooni kaaperdamine):\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/YS5IYDUEQa4[\/embed]\r\n\r\nMis juhtub, kui avan viirusega nakatunud Wordi dokumendi:\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/8JVbm24hCYg[\/embed]\r\n\r\nMis juhtub, kui laen kahtlaselt lehelt alla programmi ja k\u00e4ivitan:\r\n\r\n[embed]https:\/\/youtu.be\/1iT2uhfLSxE[\/embed]\r\n<h1>Slaidid \u00f5petajale (n\u00e4idis):<\/h1>\r\n<a href=\"https:\/\/drive.google.com\/file\/d\/1OBdBvcJqv-fCmA-kgO6uiadi33v1QJU-\/view\">K\u00fcberturvalisuse slaidid<\/a>\r\n\r\n<a href=\"https:\/\/drive.google.com\/file\/d\/1Y8hHXATyCqfQuEtwdbSg0FsXuFLCU34D\/view\">\u00d5pilase esitluse n\u00e4ide<\/a>\r\n\r\n<a href=\"https:\/\/docs.google.com\/presentation\/d\/194rvbfMzfcu0J0nKtRSiRAuVgoFLpN3O_fGh98GecZk\/edit#slide=id.g2903999c3b7_0_2\">Sotsiaalmeedia petuskeemid, Mikk Oad<\/a>\r\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\r\n<ul>\r\n \t<li><a href=\"https:\/\/www.itvaatlik.ee\/\">IT-vaatlik - ole kaitstud k\u00fcberr\u00fcnnaku eest<\/a><\/li>\r\n<\/ul>\r\n<h1>Anna materjalile tagasiside siin: <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSdh4JhjvgTeK6uuQsjRx4ebyb6Ab4TtTNVQAmZBMBqq_KkftA\/viewform\">Materjalile tagasiside andmine<\/a><\/h1>","rendered":"<div class=\"textbox textbox--learning-objectives\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Peat\u00fckk annab \u00fclevaate<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<ul>\n<li>turvalisest k\u00e4itumisest internetis,<\/li>\n<li>privaatsusseadetest ja keskkondadest,<\/li>\n<li>k\u00fcberkuritegevuse liikidest,<\/li>\n<li>k\u00fcberturvalisusega seotud ametitest.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<h1>Turvaline k\u00e4itumine internetis<\/h1>\n<p>Sellest, kuidas turvaliselt internetis k\u00e4ituda, r\u00e4\u00e4gitakse \u00f5pilastele juba I kooliastmes. Seega ei ole p\u00f5hikooli III astmes mingi uudis see, et igale nutiseadmele tuleb panna erinev parool. V\u00f5ib kasutada ka mitmeastmelist autentimist. Kuid fakt on see, et internetti infot laadides v\u00f5i postitades on seda sealt hiljem keeruline eemaldada, kui mitte v\u00f5imatu. Usume, et ka digiseadmete osas on \u00f5ppijatele teada, et seadmetel tuleb kasutada viiruset\u00f5rjet, neid uuendada ning tundmatut kirja, linki v\u00f5i manust ei ole m\u00f5istlik avada, sest sellega kaasneb hulga pahandusi. Tavalise k\u00fcberh\u00fcgieeni osaks on ka see, et v\u00f5\u00f5ra seadme kasutamisel tuleb oma kontodest v\u00e4lja logida ning \u00e4ppe laadidakse alla ainult ametlikest \u00e4pipoodidest. Lisaks on nii noored kui ka vanemad inimesed kursis sellega, et enne internetti sisu postitamist tuleb hoolega m\u00f5elda, kui tundlikku infot see sisaldab ning teiste kohta privaatset infot jagada v\u00f5ib ainult nende enda loal.<\/p>\n<p>Targalt Internetis veebilehelt leiab \u00f5petusi ja soovitusi: <a href=\"https:\/\/noor.targaltinternetis.ee\/suhtle-internetis-nutikalt\/\">suhtlemiseks internetis<\/a>, <a href=\"https:\/\/noor.targaltinternetis.ee\/nutikalt-mobiilis\/\">nutika kasutamiseks,<\/a> <a href=\"https:\/\/noor.targaltinternetis.ee\/kuber-kiusamine\/\">k\u00fcberkiusamisega v\u00f5itlemiseks<\/a> ja <a href=\"https:\/\/noor.targaltinternetis.ee\/vajad-abi\/\">kui vajad abi oma murega<\/a>.<\/p>\n<p><strong>\u00dclesanne 1:<\/strong> Lahenda juhtum, mis puudutab Marit ja Triinu. P\u00fc\u00fca leida parimad vastused, mis teevad k\u00f5ige v\u00e4hem kahju.<\/p>\n<div id=\"h5p-8\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-8\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"8\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Juhtumid internetist\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<p>Pikem veebinar K\u00fcberh\u00fcgieenist (Diana Poudel 2021)<\/p>\n<p><iframe title=\"Digikooli veebinar: K\u00fcberh\u00fcgieeni ABC (Turvaline internet 6+ klassile)\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/RZNp1Q0Fftc?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Privaatsusseaded<\/h1>\n<p>Igal keskkonnal on olemas kasutusreeglid (vahel kasutatakse s\u00f5na kasutusleping). Need kinnitatakse konto looja poolt konto loomisel. Kasutustingimused annavad \u00fclevaate, millised on keskkonna kasutaja \u00f5igused ja kohustused ning millised on teenusepakkuja omad. Tasub uurida, milliseid v\u00f5imalusi pakutakse keskkonnas teenusepakkuja poolt, et muuta konto privaatseks ja kui on juhtunud probleem, siis kuidas sellest keskkonna haldajat teavitada. Lisaks on oluline seadistada keskkond maksimaalse turvalisuse peale ehk kui keskkond pakub v\u00f5imalust kasutada mitmeastmelist autentimist, siis tuleb seda kindlasti kasutada.<\/p>\n<p>Targalt Internetis <a href=\"https:\/\/noor.targaltinternetis.ee\/sotsiaal-vorgustikud\/\">veebilehel<\/a> on toodud \u00e4ra juhised Instagrami, TikToki, Twitteri, Snapchati, Whatsappi, Ask.fmi ja Facebooki kohta, kuidas nimetatud keskkondade kasutamine turvalisemaks muuta.<\/p>\n<p><strong>\u00dclesanne 2:<\/strong> Lahenda juhtum kooli \u00f5pikogukonna ja \u00f5petaja Janikaga. Leia lahendused, mis n\u00e4itavad head k\u00e4itumist internetis.<\/p>\n<div id=\"h5p-9\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-9\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"9\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Juhtumid koolist\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<h1>Erinevat t\u00fc\u00fcpi pettused<\/h1>\n<p>Enamasti on inimesed internetis heade kavatsustega &#8211; saada maailmast enam teada, \u00f5ppida juurde uusi asju, teha legaalset \u00e4ri. Kuid on inimesi, kes on internetis halbade kavatsustega. Uuringutega on v\u00e4lja selgitatud, et kogu inimgrupist 1-2% on halbade kavatsustega. Kui maailmas on 8 miljardit inimest, siis nendest 160 000 on pahalased. Interneti erip\u00e4ra on see, et pahalane, kes asub Aasias v\u00f5i Ameerikas, saab teha k\u00fcberkuritegusid ka Eestis ning selleks ei ole vaja siia kohale s\u00f5ita. K\u00fcberkuritegevuse hulka loetakse ka internetis narkootikumide m\u00fc\u00fcmist, lapspornograafiat ja internetipiraatlust.<\/p>\n<p>Sellest videost saad vaadata, mida t\u00e4hendab kalastamine ning kuidas pahalased t\u00f6\u00f6tavad.<\/p>\n<p><iframe title=\"K\u00fcberturvalisuse koolitusmaterjal: kalastamine\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/yCkSzrjDuvs?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>K\u00fcberkuritegevus Eestis on aastatega p\u00fcsivalt suurenenud. Ohvriuuring n\u00e4itab, et 2019. aastal puutus andmete \u00f5ngitsemisega kokku 40% inimestest. Sagedaseim k\u00fcberkuritegu on ohvri veebikonto h\u00f5ivamine. Levinud on ka investeerimiskelmused, mille ohvriks langevad nii nooremad kui vanemad inimesed. K\u00fcberkelmide peamine sihtgrupp on 22\u201334 ning 55\u201364aastased inimesed. Arvutiandmete ja \u00ad-s\u00fcsteemi kuritegude kaudu tekitatud kahju keskmine oli 1346 eurot, valearvetega tekitati kahju keskmiselt 3788 eurot ning ettev\u00f5tted moodustasid ohvritest kolmandiku (<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%BCberkuritegevus\">K\u00fcberkuritegevus, Vikipeedia<\/a>).<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--exercises\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Definitsioon: k\u00fcberkuritegu<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>K\u00fcberkuritegu on kuritegu, mille objekt v\u00f5i vahend on arvuti ja\/v\u00f5i sidev\u00f5rk, t\u00e4psem m\u00e4\u00e4ratlus s\u00f5ltub \u00f5igusruumist (<a href=\"https:\/\/akit.cyber.ee\/term\/677-kuberkuritegu-kuberkuritegevus\">AKIT<\/a>). Enamasti kuriteod seoses interneti ja digiseadmetega on n\u00f6 h\u00fcbriidkuriteod, kus tegelikult toimus vargus, kelmus v\u00f5i viidi ellu m\u00f5ni muu pahategu.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>Siin on n\u00e4ide \u00fchest pettusest, mida nimetatakse n\u00e4otustamine. See puudutab neid, kellel on veebileht.<\/p>\n<p><iframe title=\"K\u00fcberturvalisuse koolitusmaterjal: n\u00e4otustamine\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/4_q7oiWbCAk?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>Eesti Pangaliit on toonud v\u00e4lja enim levinud pettused, mille ohvriks on Eestis langetud: <a href=\"https:\/\/pettuseinfo.ee\/\">https:\/\/pettuseinfo.ee\/<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.scamwatch.gov.au\/types-of-scams\">ScamWhatch<\/a> on aga v\u00e4lja toonud hulka erinevat liiki pettuseid, mille ohvriks tavainimesed maailmas enamasti satuvad:<\/p>\n<table>\n<tbody>\n<tr>\n<td><strong>Liik<\/strong><\/td>\n<td><strong>Selgitus<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>COVID-19 pettus<\/strong><\/td>\n<td>Viirustega seotud pettused, mille eesm\u00e4rgiks on saada k\u00e4tte personaalne info, suunata inimesed hirmunult soetama tooteid, mille kasu ei ole selge. Samamoodi p\u00fc\u00fctakse k\u00e4tte saada vanematelt inimestelt nende pensionis\u00e4\u00e4stud.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Isikuandmete v\u00e4ljapetmine<\/strong><\/td>\n<td>Isikuandmeid p\u00fc\u00fcavad kelmid k\u00e4tte saada, et nende abil viia l\u00e4bi edasisi kuritegusid. H\u00e4kkimine toimub siis, kui pettur saab juurdep\u00e4\u00e4su teie isiklikule teabele, kasutades selleks tehnoloogiat, et tungida teie arvutisse, mobiilseadmesse v\u00f5i v\u00f5rku.<br \/>\nIdentiteedivargus on teatud t\u00fc\u00fcpi pettus, mis h\u00f5lmab kellegi teise identiteedi kasutamist raha varastamiseks v\u00f5i muude h\u00fcvede saamiseks. Andmep\u00fc\u00fcgipettused on petturite katsed meelitada teid v\u00e4lja andma isiklikku teavet, nagu teie pangakonto numbrid, paroolid ja krediitkaardinumbrid. Kaugjuurdep\u00e4\u00e4supettused p\u00fc\u00fcavad teid veenda, et teil on arvuti- v\u00f5i Interneti-probleem ja peate probleemi lahendamiseks ostma uue tarkvara.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Ostu-m\u00fc\u00fcgipettused<\/strong><\/td>\n<td>Siia liigi alla k\u00e4ivad ostutehingud petturitega, v\u00f5ltspoed, valearved (nii asjade eest, mida ei ole ostetud kui ka \u00fcle- v\u00f5i tagasimaksed) ja pakkumised iluteenusteks, soodsaks mobiili v\u00f5i sidepakkumiseks. Pettuseks loetakse ka selgeltn\u00e4gijate ja ennustajate teenuste tarbimist.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Romantikapettused<\/strong><\/td>\n<td>Petturid kasutavad \u00e4ra inimesi, kes otsivad romantilisi partnereid, sageli tutvumissaitide, rakenduste v\u00f5i sotsiaalmeedia kaudu, teeseldes, et nad on potentsiaalsed kaaslased. Nad m\u00e4ngivad inimese emotsioonidega, et saada raha, kingitusi v\u00f5i isiklikke andmeid.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>V\u00f5ltsheategevus<\/strong><\/td>\n<td>Petturid kehastavad t\u00f5elisi heategevusorganisatsioone ja k\u00fcsivad annetusi v\u00f5i v\u00f5tavad teiega \u00fchendust, v\u00e4ites, et koguvad p\u00e4rast looduskatastroofe v\u00f5i suurs\u00fcndmusi raha.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Investeerimiskelmus<\/strong><\/td>\n<td>Panustamine investeerimisturgudele v\u00f5i spordiv\u00f5itudele. Investeerimispettused h\u00f5lmavad lubadusi suurte v\u00e4ljamaksete, kiire raha v\u00f5i garanteeritud tootluse kohta. Suhtuge alati kahtlustavalt k\u00f5igisse investeerimisv\u00f5imalustesse, mis lubavad k\u00f5rget tootlust v\u00e4hese riskiga v\u00f5i ilma riskita \u2013 kui see tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis see t\u00f5en\u00e4oliselt nii ongi \u2013 ja suure t\u00f5en\u00e4osusega on tegemist pettusega.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>V\u00f5ltst\u00f6\u00f6pakkumised<\/strong><\/td>\n<td>T\u00f6\u00f6kohad ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivepettused meelitavad teid raha \u00fcle andma, pakkudes teile &#8220;garanteeritud&#8221; viisi kiireks raha teenimiseks v\u00f5i k\u00f5rgepalgalist t\u00f6\u00f6d v\u00e4hese vaevaga. Samamoodi jagatakse internetis v\u00f5imalust osaleda p\u00fcramiidskeemides, mis on nii ebaseaduslikud kui ka v\u00e4ga riskantsed &#8220;kiire rikastumise&#8221; skeemid, mis v\u00f5ivad osalejale palju raha maksma minna.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>\u00c4hvardused ja v\u00e4ljapressimine<\/strong><\/td>\n<td>Pahavara meelitab teid installima tarkvara, mis v\u00f5imaldab petturitel teie failidele juurde p\u00e4\u00e4seda ja teie tegevust j\u00e4lgida, samal ajal kui lunavara n\u00f5uab teie arvuti v\u00f5i failide &#8220;avamiseks&#8221; tasu. Elu\u00e4hvardused, vahistamine v\u00f5i muu h\u00f5lmab petturite n\u00f5udmisi maksta raha, mille olete v\u00f5lgu, ja \u00e4hvardusi, kui te ei tee koost\u00f6\u00f6d. Meie tunneme seda ka lunavarar\u00fcndena.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Kerge rahateenimise v\u00f5imalus<\/strong><\/td>\n<td>P\u00e4rimispettused annavad teile p\u00e4randi saamise valelubadust, et meelitada teid rahast v\u00e4lja k\u00e4ima v\u00f5i panga- v\u00f5i krediitkaardiandmeid jagama. Ootamatute rahapettuste puhul pakub keegi v\u00e4lismaal teile osa suurest rahasummast v\u00f5i makset tingimusel, et aitate neil raha oma riigist v\u00e4lja kanda. Allahindluste pettused p\u00fc\u00fcavad teid veenda, et teil on \u00f5igus saada riigilt, pangalt v\u00f5i usaldusv\u00e4\u00e4rselt organisatsioonilt allahindlust v\u00f5i h\u00fcvitist.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>\u00dcllatusv\u00f5it<\/strong><\/td>\n<td>Ootamatud auhinna- ja loteriipettused toimivad nii, et teil palutakse maksta esialgu mingisugune tasu, et k\u00e4tte saada oma auhind v\u00f5i v\u00f5idud, olgugi, et te ei ole \u00fcheski loteriist v\u00f5i konkursist osa v\u00f5tnudki.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Kuidas lunavarar\u00fcnne v\u00e4lja n\u00e4eb (inglie keeles), n\u00e4ide.<\/p>\n<p><iframe title=\"What A Real Ransomware Attack Looks Like\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/jl8K0VJraX4?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p><strong>\u00dclesanne 3:<\/strong> Kas tunned pettust? Google on kogunud <a href=\"https:\/\/phishingquiz.withgoogle.com\/?hl=en\">siia testi sisse<\/a> kaheksa n\u00e4idet pettustest e-kirjade kohta (test on inglise keeles). Sinu \u00fclesandeks on otsustada, kas tegemist on kalastamisega (<em>phishing<\/em>) v\u00f5i on tegemist \u00f5ige asjaga (<em>legimate<\/em>). V\u00f5rdle oma tulemust klassikaaslastega. Kellel tuli parimalt tuvastamine v\u00e4lja?<\/p>\n<div class=\"wp-nocaption alignnone wp-image-241 size-full\"><img class=\"alignnone wp-image-241 size-full\" src=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/06\/emailgooglephishing.png\" alt=\"\" width=\"1019\" height=\"743\" srcset=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/06\/emailgooglephishing.png 1019w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/06\/emailgooglephishing-300x219.png 300w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/06\/emailgooglephishing-768x560.png 768w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/06\/emailgooglephishing-65x47.png 65w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/06\/emailgooglephishing-225x164.png 225w, https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/06\/emailgooglephishing-350x255.png 350w\" \/><\/div>\n<div class=\"textbox textbox--key-takeaways\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Ametid: k\u00fcberturvalisus (<a href=\"https:\/\/haridusportaal.edu.ee\/ametialad?oskaField=12555\">ameteid leiad Haridusportaalist<\/a>)<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p class=\"CDt4Ke zfr3Q\" dir=\"ltr\">Siin oleme \u00e4ra toonud loetelu erinevatest ametitest, mis ei ole l\u00f5plik.<\/p>\n<ul class=\"n8H08c UVNKR\">\n<li class=\"TYR86d wXCUfe zfr3Q\" dir=\"ltr\">\n<p class=\"CDt4Ke zfr3Q\" dir=\"ltr\"><strong>Algajad: <\/strong>k\u00fcberturvalisuse spetsialist, k\u00fcberkuritegude anal\u00fc\u00fctik, intsidendihaldur, IT-audiitor, andmekaitse spetsialist, arendaja, k\u00fcberturvalisuse tekstide kirjutaja, haavatavuse otsija\/testija, noorem IT-spetsialist.<\/p>\n<\/li>\n<li class=\"TYR86d wXCUfe zfr3Q\" dir=\"ltr\">\n<p class=\"CDt4Ke zfr3Q\" dir=\"ltr\"><strong>Kesktase:<\/strong> k\u00fcberturvalisuse anal\u00fc\u00fctik, k\u00fcberturvalisuse konsultant, testija, k\u00fcberturvalisuse jurist, andmekaitse insener, pilve turvalisuse arendaja, toote turvalisuse arendaja, k\u00fcberturvalisuse valdkonna koolitaja, andmeteadlane k\u00fcber-teemadel, kr\u00fcptograafia spetsialist, k\u00fcberkindlustuse ekspert, k\u00fcberturvalisuse teadlane, v\u00f5rguspetsialist, s\u00fcsteemiadministraator, andmebaasi administraator;<\/p>\n<\/li>\n<li class=\"TYR86d wXCUfe zfr3Q\" dir=\"ltr\">\n<p class=\"CDt4Ke zfr3Q\" dir=\"ltr\"><strong>Edasij\u00f5udnud:<\/strong> infoturbejuht, k\u00fcberturvalisuse tippinsener, k\u00fcberturvalisuse arhitekt, k\u00fcberturvalisuse programmijuht, k\u00fcberturvalisuse valdkonna teadlane.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<div class=\"textbox textbox--exercises\"><\/div>\n<p>Et pettuste otsa sattumist v\u00e4ltida, on parim lahendus hoida oma seadmetel, kontodel ja ka k\u00e4itumisel silm peal. Selleks tuleb appi turvaaudit, mille saad ellu viia j\u00e4rgmises peat\u00fckis.<\/p>\n<h1>2025. aastal uued videod Video\u00f5psilt<\/h1>\n<p><iframe title=\"Andmep\u00fc\u00fck. Pahavara. Identiteedivargus | VIDEO\u00d5PS K\u00fcberturvalisus #1\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/vTq7T2X4US8?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p><iframe title=\"Kui h\u00e4kitav Sa oled? | VIDEO\u00d5PS K\u00fcberturvalisus #2\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/tNU-5eoc8pY?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p><iframe title=\"Soovitusi k\u00fcberturvalisuse parandamiseks | VIDEO\u00d5PS K\u00fcberturvalisus #3\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/7Zd2kraDzwc?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Vahvaid videoid Timo Puistaja-lt:<\/h1>\n<p>\u00d5ppevideote erip\u00e4raks on see, et videote vasakpoolne kuva on siis &#8220;h\u00e4kkeri&#8221; vaade ehk saab aimu, mis p\u00e4riselt juhtub.<\/p>\n<p>\u00d5ngitsusr\u00fcnnak + Microsoft 365 MFA bypass (ehk sessiooni kaaperdamine):<\/p>\n<p><iframe title=\"01 Phishing M365 MFA\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/YS5IYDUEQa4?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>Mis juhtub, kui avan viirusega nakatunud Wordi dokumendi:<\/p>\n<p><iframe title=\"02 WinRAR Malicious Web\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/8JVbm24hCYg?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p>Mis juhtub, kui laen kahtlaselt lehelt alla programmi ja k\u00e4ivitan:<\/p>\n<p><iframe title=\"03 Malicious Word document\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/1iT2uhfLSxE?feature=oembed&#38;rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h1>Slaidid \u00f5petajale (n\u00e4idis):<\/h1>\n<p><a href=\"https:\/\/drive.google.com\/file\/d\/1OBdBvcJqv-fCmA-kgO6uiadi33v1QJU-\/view\">K\u00fcberturvalisuse slaidid<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/drive.google.com\/file\/d\/1Y8hHXATyCqfQuEtwdbSg0FsXuFLCU34D\/view\">\u00d5pilase esitluse n\u00e4ide<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/docs.google.com\/presentation\/d\/194rvbfMzfcu0J0nKtRSiRAuVgoFLpN3O_fGh98GecZk\/edit#slide=id.g2903999c3b7_0_2\">Sotsiaalmeedia petuskeemid, Mikk Oad<\/a><\/p>\n<h1>Lisalugemiseks<\/h1>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/www.itvaatlik.ee\/\">IT-vaatlik &#8211; ole kaitstud k\u00fcberr\u00fcnnaku eest<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<h1>Anna materjalile tagasiside siin: <a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSdh4JhjvgTeK6uuQsjRx4ebyb6Ab4TtTNVQAmZBMBqq_KkftA\/viewform\">Materjalile tagasiside andmine<\/a><\/h1>\n","protected":false},"author":2,"menu_order":5,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"part":3,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/42"}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"version-history":[{"count":39,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/42\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":794,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/42\/revisions\/794"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/3"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/42\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=42"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=42"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/infoyhiskond\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=42"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}