{"id":57,"date":"2022-08-26T07:04:37","date_gmt":"2022-08-26T07:04:37","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/?post_type=chapter&#038;p=57"},"modified":"2022-10-08T05:51:40","modified_gmt":"2022-10-08T05:51:40","slug":"programm-arenduskeskkonnad","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/chapter\/programm-arenduskeskkonnad\/","title":{"rendered":"Programm. Arenduskeskkonnad"},"content":{"raw":"<div class=\"textbox textbox--learning-objectives\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">Selles peat\u00fckis \u00f5pid,<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n<ul>\r\n \t<li>mis on arvutiprogramm,<\/li>\r\n \t<li>mida t\u00e4hendab programmeerimine,<\/li>\r\n \t<li>milleks on olemas programmeerimiskeeled,<\/li>\r\n \t<li>mis on arenduskeskkond.<\/li>\r\n<\/ul>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\nT\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse arvutiprogramme igal pool. Programmid juhivad paljusid seadmeid, mida me kasutame iga p\u00e4ev, n\u00e4iteks mobiiltelefonid, kodumasinad, autod, arvutim\u00e4ngud jne. Mobiiltelefoni programmid v\u00f5imaldavad sul helistada, saata s\u00f5numeid ja m\u00e4ngida; uutes autodes j\u00e4lgivad programmid auto kiirust, temperatuuri, k\u00fctusekulu; kodumasinad, n\u00e4iteks pesumasinad j\u00e4rgivad erinevaid pesuprogramme, sh vee temperatuuri ja ajakulu.\r\n\r\nArvutid on programmeeritud t\u00e4itma k\u00e4ske ning k\u00e4skude abil saab panna arvuti tegema \u00fclesandeid. Arvutid suudavad t\u00e4ita juhiseid kindlas keeles \u2013 <strong>programmeerimiskeeles<\/strong>. Seega kirjutatakse arvutiprogramm valmis mingis programmeerimiskeeles, milline sobib k\u00e4sil oleva \u00fclesande t\u00e4itmiseks k\u00f5ige paremini. Programmeerimiskeeli on olemas v\u00e4ga palju \u2013 mitmeid sadu, isegi tuhandeid.\r\n\r\n\u00dcks levinumaid keeli programmeerimise \u00f5ppimise alustamiseks on <strong>Python, <\/strong>kuid seda programmeerimiskeelt kasutavad igap\u00e4evaselt ka elukutselised programmeerijad. Pythoni esimene versioon loodi 1989. aasta l\u00f5pus.\r\n\r\n&nbsp;\r\n\r\n[h5p id=\"14\"]\r\n\r\n&nbsp;\r\n<div class=\"textbox textbox--exercises\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">J\u00c4TA MEELDE! <strong>ARVUTIPROGRAMM<\/strong><\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\n<strong>Arvutiprogramm<\/strong> on arvutile arusaadavate k\u00e4skude kogum, mille p\u00f5hjal arvuti t\u00e4idab mingi \u00fclesande. <strong>Programmeerimine<\/strong> t\u00e4hendab nende samm-sammuliste juhiste kirjutamist, mis \u00fctlevad arvutile, mida teha.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n&nbsp;\r\n<div class=\"textbox textbox--exercises\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">J\u00c4TA MEELDE! <strong>PROGRAMMEERIMISKEEL<\/strong><\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\n<strong>Programmeerimiskeel<\/strong> on keel, mille abil arvutid suudavad t\u00e4ita juhiseid.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n&nbsp;\r\n<div class=\"textbox textbox--exercises\"><header class=\"textbox__header\">\r\n<p class=\"textbox__title\">J\u00c4TA MEELDE! <strong>ARENDUSKESKKOND<\/strong><\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n<div class=\"textbox__content\">\r\n\r\nSelleks, et programmeerijad ehk teise nimega tarkvara arendajad, saaks luua arvutiprogrammi, on neil vaja tarkvara arenduskeskkonda.<strong> Arenduskeskkond<\/strong> on vahendite kogum rakendustarkvara v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks. Arenduskeskkondasid on nii graafilisi kui tekstilisi.\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n\r\n<hr \/>\r\n\r\n<h2>Mida sa t\u00e4na \u00f5ppisid?<\/h2>\r\nM\u00f5tle ja arutle koos \u00f5petajaga:\r\n<ul>\r\n \t<li>Mis sulle t\u00e4nasest tunnist meelde j\u00e4i?<\/li>\r\n \t<li>Mis tegevus sulle meeldis k\u00f5ige rohkem?<\/li>\r\n \t<li>Mis sulle ei meeldinud?<\/li>\r\n \t<li>Mida sa t\u00e4nases tunnis uut \u00f5ppisid?<\/li>\r\n \t<li>Mis sa arvad, kuidas t\u00e4nases tunnis \u00f5pitud teadmised aitavad sind edaspidises elus?<\/li>\r\n<\/ul>","rendered":"<div class=\"textbox textbox--learning-objectives\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">Selles peat\u00fckis \u00f5pid,<\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<ul>\n<li>mis on arvutiprogramm,<\/li>\n<li>mida t\u00e4hendab programmeerimine,<\/li>\n<li>milleks on olemas programmeerimiskeeled,<\/li>\n<li>mis on arenduskeskkond.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse arvutiprogramme igal pool. Programmid juhivad paljusid seadmeid, mida me kasutame iga p\u00e4ev, n\u00e4iteks mobiiltelefonid, kodumasinad, autod, arvutim\u00e4ngud jne. Mobiiltelefoni programmid v\u00f5imaldavad sul helistada, saata s\u00f5numeid ja m\u00e4ngida; uutes autodes j\u00e4lgivad programmid auto kiirust, temperatuuri, k\u00fctusekulu; kodumasinad, n\u00e4iteks pesumasinad j\u00e4rgivad erinevaid pesuprogramme, sh vee temperatuuri ja ajakulu.<\/p>\n<p>Arvutid on programmeeritud t\u00e4itma k\u00e4ske ning k\u00e4skude abil saab panna arvuti tegema \u00fclesandeid. Arvutid suudavad t\u00e4ita juhiseid kindlas keeles \u2013 <strong>programmeerimiskeeles<\/strong>. Seega kirjutatakse arvutiprogramm valmis mingis programmeerimiskeeles, milline sobib k\u00e4sil oleva \u00fclesande t\u00e4itmiseks k\u00f5ige paremini. Programmeerimiskeeli on olemas v\u00e4ga palju \u2013 mitmeid sadu, isegi tuhandeid.<\/p>\n<p>\u00dcks levinumaid keeli programmeerimise \u00f5ppimise alustamiseks on <strong>Python, <\/strong>kuid seda programmeerimiskeelt kasutavad igap\u00e4evaselt ka elukutselised programmeerijad. Pythoni esimene versioon loodi 1989. aasta l\u00f5pus.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div id=\"h5p-14\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-14\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"14\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameBorder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Programm. Arenduskeskkonnad\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--exercises\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">J\u00c4TA MEELDE! <strong>ARVUTIPROGRAMM<\/strong><\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p><strong>Arvutiprogramm<\/strong> on arvutile arusaadavate k\u00e4skude kogum, mille p\u00f5hjal arvuti t\u00e4idab mingi \u00fclesande. <strong>Programmeerimine<\/strong> t\u00e4hendab nende samm-sammuliste juhiste kirjutamist, mis \u00fctlevad arvutile, mida teha.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--exercises\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">J\u00c4TA MEELDE! <strong>PROGRAMMEERIMISKEEL<\/strong><\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p><strong>Programmeerimiskeel<\/strong> on keel, mille abil arvutid suudavad t\u00e4ita juhiseid.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"textbox textbox--exercises\">\n<header class=\"textbox__header\">\n<p class=\"textbox__title\">J\u00c4TA MEELDE! <strong>ARENDUSKESKKOND<\/strong><\/p>\n<\/header>\n<div class=\"textbox__content\">\n<p>Selleks, et programmeerijad ehk teise nimega tarkvara arendajad, saaks luua arvutiprogrammi, on neil vaja tarkvara arenduskeskkonda.<strong> Arenduskeskkond<\/strong> on vahendite kogum rakendustarkvara v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks. Arenduskeskkondasid on nii graafilisi kui tekstilisi.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<hr \/>\n<h2>Mida sa t\u00e4na \u00f5ppisid?<\/h2>\n<p>M\u00f5tle ja arutle koos \u00f5petajaga:<\/p>\n<ul>\n<li>Mis sulle t\u00e4nasest tunnist meelde j\u00e4i?<\/li>\n<li>Mis tegevus sulle meeldis k\u00f5ige rohkem?<\/li>\n<li>Mis sulle ei meeldinud?<\/li>\n<li>Mida sa t\u00e4nases tunnis uut \u00f5ppisid?<\/li>\n<li>Mis sa arvad, kuidas t\u00e4nases tunnis \u00f5pitud teadmised aitavad sind edaspidises elus?<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"author":11,"menu_order":3,"template":"","meta":{"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"part":26,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/57"}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/57\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":372,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/57\/revisions\/372"}],"part":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/26"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/57\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=57"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=57"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=57"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/informaatika\/opik2\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=57"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}