{"id":40,"date":"2022-05-29T17:52:06","date_gmt":"2022-05-29T17:52:06","guid":{"rendered":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/stem\/handbook\/?post_type=chapter&p=40"},"modified":"2022-07-12T08:36:37","modified_gmt":"2022-07-12T08:36:37","slug":"soojusjuhtivus","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/stem\/handbook\/chapter\/soojusjuhtivus\/","title":{"rendered":"Soojusjuhtivus"},"content":{"raw":"J\u00e4rgnevaga on Sulle toodud teooria seoses toa k\u00fctmisega.\u00a0Miks meil on tarvis tuba k\u00fctta? Millised protsessid toimuvad meie toas k\u00fctmise k\u00e4igus? Millised f\u00fc\u00fcsikalised suurused\u00a0 on m\u00e4\u00e4ravad toa k\u00fctmisel?\u00a0<\/strong>\r\n\r\nOma tuba on meil tarvis k\u00fctta siis kui v\u00e4lis\u00f5hu temperatuur on madalam v\u00f5i oluliselt madalam v\u00f5rreldes toas soovitud \u00f5hu temperatuuriga. On ilmselge, et l\u00e4bi v\u00e4lisseinte, sageli ka lae kaudu, toimub soojuse \u00fclekandumine toast v\u00e4liskeskkonda (kui toa \u00f5hutemperatuur on k\u00f5rgem kui v\u00e4ljas). \u00dclekanne on vastupidine kui v\u00e4lis\u00f5hu temperatuur on k\u00f5rgem kui toas. Sellist soojus\u00fclekannet seinas nimetatakse soojusjuhtivuseks.\r\n
\r\n

Soojusjuhtivus<\/p>\r\n\r\n<\/header>\r\n

\r\n\r\nSoojusjuhtivus<\/strong>\u00a0on soojus\u00fclekanne makroskoopiliselt paigal seisvas kehas. Soojusjuhtivus esineb nii gaasides, vedelikes kui ka tahkistes. Soojusjuhtivuse tingimuseks on temperatuuride erinevus s\u00fcsteemi eri osades. Molekulide p\u00f5rgete tulemusel toimub soojusliikumise kineetilise energia \u00fcmberjagunemine kuni temperatuuride v\u00f5rdsustumiseni.\u00a0<\/i>\r\n\r\nSoojusjuhtivust saab arvuliselt iseloomustada aja\u00fchikus \u00fchikulist ristl\u00f5iget l\u00e4biva soojushulgaga (siseenergia hulgaga). Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel \u00fchelt kehalt teisele. F\u00fc\u00fcsikatunnist teame, et aja\u00fchikus tarbitud energiahulk (soojushulk) pole midagi muud kui tarbitav v\u00f5imsus. J\u00e4relikult m\u00e4\u00e4rab seina soojusjuhtivus \u00e4ra meie toa soojusvajaduse.\u00a0<\/i>\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n

\u00dclesanne 3.1<\/h2>\r\nSelleks, et veenduda, kas m\u00f5istsid \u00e4sja loetud teooriat on Sulle v\u00e4ike kontrollharjutus.\r\n\r\n \r\n\r\n[h5p id=\"2\"]\r\n\r\nN\u00fc\u00fcd Sa tead, mida kujutab endast soojusjuhtivus. Tead sedagi, et arvuliselt iseloomustab soojusjuhtivust aja\u00fchikus \u00fchikulist ristl\u00f5iget l\u00e4binud soojushulk. Et see soojushulk l\u00e4heb l\u00e4bi materjali, nimetatakse seda sageli soojusvooks. Samal p\u00f5hjusel nimetatakse \u00fches aja\u00fchikus l\u00e4bi materjalikihi minevat soojushulka sageli v\u00f5imsusvooks.\r\n\r\nKonkreetselt maja v\u00e4lisseina l\u00e4biva v\u00f5imsusvoo N<\/em> jaoks kehtib j\u00e4rgmine valem:\r\n
\r\n
\r\n

[latex]N = (K * S * \\Delta T) \/ d[\/latex].<\/p>\r\n\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n

Valem 1<\/em><\/p>\r\nSuurus N<\/em> (1 W) iseloomustab valemis aja\u00fchiku jooksul seina ristl\u00f5iget l\u00e4binud soojushulka ehk v\u00f5imsust, mida v\u00e4lissein \u201cl\u00e4bi laseb\u201d. Suurus K<\/em> (1 W \/ (m*K)) on seinamaterjali soojusjuhtivustegur, mille m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra v\u00e4lisseinas kasutatavad materjalid. \u0394T (1 K) on \u00f5hutemperatuuride erinevus toas ja v\u00e4ljas. Suurus d<\/em> (1 m) on v\u00e4lisseina paksus.\r\n\r\nJ\u00e4rgnevates \u00fclesannetes saad Sa kontrollida, kas m\u00f5istad valemit 1 \u00f5igesti.\r\n

\u00dclesanne 3.2<\/h2>\r\nEsmalt uurime v\u00f5imsusvoo N<\/em> ja soojusjuhtivusteguri K<\/em> vahelist seost. Vali v\u00e4lja \u00f5ige v\u00e4ide.\r\n\r\n \r\n\r\n[h5p id=\"3\"]\r\n

\u00dclesanne 3.3<\/h2>\r\nN\u00fc\u00fcd, mil Sa tead, millises seoses on toa seina l\u00e4biva v\u00f5imsusvoo N<\/em> ja seina materjali soojusjuhtivustegur K<\/em>, lahenda j\u00e4rgmine \u00fclesanne, milles Sa pead v\u00e4lja valima 2 vale v\u00e4idet.\r\n\r\n \r\n\r\n[h5p id=\"4\"]\r\n

\u00dclesanne 3.4<\/h2>\r\nJ\u00e4tkame valemi 1 uurimist. N\u00fc\u00fcd on vaatluse all v\u00f5imsusvoo N<\/em> ja v\u00e4lisseina pindala vaheline s\u00f5ltuvus. Vali allj\u00e4rgnevast loendist v\u00e4lja \u00f5ige seos.\r\n\r\n \r\n\r\n[h5p id=\"5\"]\r\n

\u00dclesanne 3.5<\/h2>\r\nTeades v\u00f5imsusvoo N<\/em> ja v\u00e4lisseina pindala S<\/em> vahelist s\u00f5ltuvust vali iga j\u00e4rgneva v\u00e4ite puhul, kas see on \u00f5ige v\u00f5i vale.\r\n\r\n \r\n\r\n[h5p id=\"15\"]\r\n

\u00dclesanne 3.6<\/h2>\r\nN\u00fc\u00fcd uurime valemis 1 v\u00f5imsusvoo N<\/em> ja v\u00e4lis\u00f5hu ning toatemperatuuri erinevuse (temperatuuri muut) \u0394T<\/em> vahelist seost. Selleks vali allj\u00e4rgnevast loendist v\u00e4lja \u00f5ige v\u00e4ide .\r\n\r\n \r\n\r\n[h5p id=\"7\"]\r\n

\u00dclesanne 3.7<\/h2>\r\nTeades v\u00f5imsusvoo N<\/em> ja temperatuuri muudu \u0394T<\/em> vahelist seost vali iga j\u00e4rgneva v\u00e4ite puhul, kas see on \u00f5ige v\u00f5i vale.\r\n\r\n \r\n\r\n[h5p id=\"16\"]\r\n

\u00dclesanne 3.8<\/h2>\r\nValemi 1 viies suurus on v\u00e4lisseina paksus. N\u00fc\u00fcd uurimegi v\u00f5imsusvoo N<\/em> ja v\u00e4lisseina paksuse d<\/em> vahelist seost. Vali allj\u00e4rgnevast loendist v\u00e4lja \u00f5ige v\u00e4ide.\r\n\r\n \r\n\r\n[h5p id=\"9\"]\r\n

\u00dclesanne 3.9<\/h2>\r\nTeades v\u00f5imsusvoo N<\/em> ja v\u00e4lisseina paksuse d<\/em> vahelist seost vali iga j\u00e4rgneva v\u00e4ite puhul, kas see on \u00f5ige v\u00f5i vale.\r\n\r\n \r\n
\r\n
[h5p id=\"17\"]<\/code><\/div>\r\n
\r\n
\r\n

\u00dclesanne 3.10<\/h2>\r\n
Proovige hinnata telliskivist ning puidust valmistatud seinamaterjali l\u00e4bivate soojusvoogude erinevusi valides v\u00e4lja kaks \u00f5iget v\u00e4idet.<\/div>\r\n<\/div>\r\n
<\/div>\r\n
<\/div>\r\n
\r\n
\r\n
\r\n
\r\n
[h5p id=\"19\"]<\/code><\/div>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n<\/div>\r\n
<\/div>\r\n
Selleks, hinnata numbriliselt, kuidas materjali v\u00f5i selle paksuse muutmine muudab ka seina l\u00e4bivat soojus- ja v\u00f5imsusvoogu, v\u00f5ib kasutada programmi desmos, milles antud juhul on juba valem sisestatud.<\/div>\r\n
<\/div>\r\n
<\/div>\r\n \r\n
Link Desmose keskkonda.<\/a><\/strong><\/div>\r\n

Probleem 3.1<\/h2>\r\n
Olgu meil 30m2<\/sup> pindalaga seina paksus 20 cm.<\/div>\r\n
<\/div>\r\n
<\/div>\r\n
[h5p id=\"20\"]<\/span><\/div>\r\n<\/div>\r\n<\/div>","rendered":"

J\u00e4rgnevaga on Sulle toodud teooria seoses toa k\u00fctmisega.\u00a0Miks meil on tarvis tuba k\u00fctta? Millised protsessid toimuvad meie toas k\u00fctmise k\u00e4igus? Millised f\u00fc\u00fcsikalised suurused\u00a0 on m\u00e4\u00e4ravad toa k\u00fctmisel?\u00a0<\/strong><\/p>\n

Oma tuba on meil tarvis k\u00fctta siis kui v\u00e4lis\u00f5hu temperatuur on madalam v\u00f5i oluliselt madalam v\u00f5rreldes toas soovitud \u00f5hu temperatuuriga. On ilmselge, et l\u00e4bi v\u00e4lisseinte, sageli ka lae kaudu, toimub soojuse \u00fclekandumine toast v\u00e4liskeskkonda (kui toa \u00f5hutemperatuur on k\u00f5rgem kui v\u00e4ljas). \u00dclekanne on vastupidine kui v\u00e4lis\u00f5hu temperatuur on k\u00f5rgem kui toas. Sellist soojus\u00fclekannet seinas nimetatakse soojusjuhtivuseks.<\/p>\n

\n
\n

Soojusjuhtivus<\/p>\n<\/header>\n

\n

Soojusjuhtivus<\/strong>\u00a0on soojus\u00fclekanne makroskoopiliselt paigal seisvas kehas. Soojusjuhtivus esineb nii gaasides, vedelikes kui ka tahkistes. Soojusjuhtivuse tingimuseks on temperatuuride erinevus s\u00fcsteemi eri osades. Molekulide p\u00f5rgete tulemusel toimub soojusliikumise kineetilise energia \u00fcmberjagunemine kuni temperatuuride v\u00f5rdsustumiseni.\u00a0<\/i><\/p>\n

Soojusjuhtivust saab arvuliselt iseloomustada aja\u00fchikus \u00fchikulist ristl\u00f5iget l\u00e4biva soojushulgaga (siseenergia hulgaga). Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel \u00fchelt kehalt teisele. F\u00fc\u00fcsikatunnist teame, et aja\u00fchikus tarbitud energiahulk (soojushulk) pole midagi muud kui tarbitav v\u00f5imsus. J\u00e4relikult m\u00e4\u00e4rab seina soojusjuhtivus \u00e4ra meie toa soojusvajaduse.\u00a0<\/i><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n

\u00dclesanne 3.1<\/h2>\n

Selleks, et veenduda, kas m\u00f5istsid \u00e4sja loetud teooriat on Sulle v\u00e4ike kontrollharjutus.<\/p>\n

 <\/p>\n

\n