6 Testimise läbiviimine

Eelmistes peatükkides oleme käsitlenud testimist kui plaanipärast katsetamist ja tutvunud ka sellega, kuidas luuakse testlugusid, mille alusel on võimalik testimist läbi viia. Testlood puudutavad aga väga kindlat osa tarkvarast või mõnest muust testitavast tootest. Selleks, et kogu testimise protsess oleks plaanipärane – oleks kõigile teada nii testitavad funktsionaalsused, testimise eesmärgid kui ka tööjaotus testijate vahel – kasutatakse testplaanide kirjutamist.

Testplaani kirjutamine

Testplaan on dokument, mis kirjeldab ära testimise eesmärgid, ressursside (ehk kasutatavate tööriistade, aja ja inimeste) jaotuse ja tegevused. Ehkki testplaane võib kirjutada mitmete lehekülgede pikkusena, on sellest sageli rohkem kasu, kui seda teha kompaktsel kujul. Väiksema mahuga testplaanidel on näiteks järgnevad eelised:

• testplaani kirjutamine on vähem ajakulukas;
• testplaanide lugemine ja kontrollimine teiste arendusmeeskonna liikmete poolt nõuab vähem aega;
• koostades väiksema mahuga testplaane ollakse kriitilisemad selle suhtes, mida testplaani sisse kirjutada, sest ära mahuvad vaid kõige vajalikumad osad.

Ehkki testplaan võib sisaldada ka rohkem detaile, sisaldab see alati vähemalt järgnevaid osasid.

• Sissejuhatus – kirjeldatakse testimise eesmärki ning lühidalt süsteemi, mida testitakse. Lisaks saab välja tuua ka analüütikute poolt loodud dokumendid, mida kasutatakse nõuete kontrollimiseks.
• Skoop ehk testimise piirid – kirjeldatakse ära, süsteemi osa, mis testimisele kuulub ning funktsionaalsused ja osad, mida antud testplaani järgi ei testita.
• Keskkond ja tööriistad – märgitakse ära keskkond, mida testitakse (näiteks veebiaadressina https://ekool.eu) ja tööriistad (nii riistvara kui ka tarkvara), mida kasutatakse testimisel.
• Inimressurss – märgitakse ära, kes viivad läbi testimist.
• Ajaraam ja protsess – pannakse kirja testimise läbiviimise aeg, millised testimise tegevused millistel aegadel tehakse ja kuidas need tegevused testijate vahel jaotatakse.

Selleks, et testplaani koostamine läheks kiiremini, kasutatakse sageli erinevaid testplaani malle. All on välja toodud testplaani mall, mis sisaldab eelnevalt kirjeldatud testplaani kohustuslikke osasid. Seejärel on kujutatud ka testplaani mall täidetud kujul.

Testplaani mall.

Täidetud testplaani mall.

Bugid

Testimise kõige olulisemaks eesmärgiks on testitava tarkvara kvaliteedi tagamine. Tarkvara, milles leidub vigu või mis ei käitu vastavalt kasutajate ootustele või nõuetele, ei saa aga pidada kvaliteetseks. Testija ülesandeks ongi selliste vigade ja probleemide leidmine. Tarkvaraarenduses ja testimises kutsutakse neid vigu bugideks.

Bugide raporteerimine

Kui testija tuvastab tarkvara testides mõne vea või olukorra, kus süsteem käitub vastupidiselt ootustele või analüütiku kirjeldatud nõuetele, tuleb testijal antud viga ehk bug raporteerida arendajatele, et antud viga oleks võimalik ära parandada. Selleks, et arendajatel oleks selge, millistes tingimustes antud viga esines, tuleb bugi raporteerimisel kirja panna järgnevad andmed:

• Pealkiri – ehk milles viga seisneb?
• Eeltingimused – mis tingimused peavad olema täidetud, et uuesti tekitada veaolukord?
• Keskkond – mis keskkonnas ehk millises tarkvara versioonis viga esineb?
• Testimise sammud – millised sammud tuleb täpselt läbida, et viga esineks?
• Eeldatav tulemus – mis tulemust kasutaja eeldas saavutada läbides eelnevalt kirjeldatud testimise sammud?
• Tegelik tulemus – mis tulemuse kasutaja tegelikult sai peale testimise sammude läbimist?

Bugi raporteerimiseks ehk sellest teavitamiseks on võimalik kasutada ka eelmises peatükis käsitletud testloo formaati, mis sisaldab samuti kõiki bugi raporteerimisel kasutatavaid osasid, millest viimane – “Tegelik tulemus” – täidetakse alles testimise järel.

Bugi raporteerimise ja testloo näide

• Pealkiri: eKooli salasõnaga sisselogimisel ei toimi “Jää sisselogituks” märkeruut.
• Eeltingimused: kasutada Google Chrome’i veebilehitsejat; kasutaja peab olema väljalogitud ja eKooli esilehel.
• Keskkond: https//ekool.eu.
• Testimise sammud:
  • 1. Kasutaja sisestab “Kasutajanimi” väljale kasutajanime “FriedrichToomsalu”
  • 2. Kasutaja sisestab “Salasõna” väljale korrektse parooli “Salas6na”.
  • 3. Kasutaja vajutab nuppu “Sisene”.
  • 4. Süsteem logib kasutaja sisse ja kuvab kasutaja töölauda.
  • 5. Kasutaja sisestab veebilehitseja aadressiväljale google.com ja läheb Google’i veebilehele.
  • 6. Kasutaja sisestab veebilehitseja aadressiväljale https://ekool.eu ja läheb eKooli veebilehele.
• Eeldatav tulemus: Kasutaja on endiselt sisselogitud FriedrichToomsalu kasutajana.
• Tegelik tulemus: Kasutaja on väljalogitud ja talle kuvatakse eKooli esileht.

Rühmatöö (testplaan)

1. Jagage rühm rollidesse, kus üks rühma liige täidab analüütiku rolli ja teised testija rolli.
2. Analüütiku rollis rühma liige avab veebirakenduse E-Koolikott ja paneb kirja vähemalt 10 funktsionaalsust, mis seal süsteemis on võimalikud, alates sisselogimisest ja kasutaja seadistamisest.
3. Kõik kaardistatud funktsionaalsused tuleb kirja panna sellisel kujul: “Kasutaja saab [teha mida], mille peale süsteem [teeb midagi]”.
4. Testija rollis liikmed loovad analüütiku kirja pandud funktsionaalsusi ja testplaani malli kasutades testplaani.
5. Kõiki kaardistatud funktsionaalsuseid ei pea testplaani järgi testima, kuid märkige ära testplaani skoobis ehk testimise piiride osas, mis funktsionaalsused kuuluvad testimisele ja mis mitte.
6. Kasutades loodud testplaani, viige läbi testimine.
7. Kui tuvastate midagi, mis on viga või bug, siis kasutage peatükis toodud bugi raporteerimise näidet, et raporteerida igast bugist.