- Info
Kokkuvõte
Koduloost teadusõpetuseni – loodusalaste teadmiste õpetamise ajaloost. Loodusõpetuse eesmärgid ja sisu. Õppijakesksed õppemeetodid loodusõpetuses: 1. tähelepanu ja taju toetamiseks (vaatlus, teiste meelte rakendamine) 2. mälu ja mõtlemise toetamiseks (küsimuste esitamine, arutelu, probleemide lahendamine sh katsed ja teised uurimuslikud tegevused). Teadusmõistete kujunemine. Teabeteksti mõistmine ning koostamine. Loodusõppe keskkonna sotsiaalsed ja füüsilised aspektid (töö suurtes ja väikestes rühmades; välitund ja õppekäigud). Loodusõpetuse õppevara (õppekirjandus, töövahendid, näitvahendid). Hindamine ja tagasiside loodusõpetuses (sh tööjuhiste koostamine ja töö hindamine). Vertikaalne ja horisontaalne lõiming loodusõpetuses. Õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine loodusõpetuses. Loodusõpetuse tunni kavandamine ja (enese) analüüs. Koduse õppetöö juhendamine. Tunnivälise loodusalase õpitegevuse toetamine. Iseseisvad tööd: 1. uurimusliku tegevuse analüüs (kohustusliku kirjanduse ja näidistegevuse põhjal; õpijuhis e-Didaktikumis) ja selle tegevuse edasi arendamine; 2. tunni konspekti koostamine (sisaldab uurimuslikku tegevust ja hindamistegevust). Seminarideks valmistudes tuleb lugeda teemakohaseid tekste (juhised e-Didaktikumis).
Sisu
|
Ainekood KAL7119.HR |
Kursuse nimi Loodusõpetuse didaktika (PÄEVAÕPE) |
|||||||||||
|
Maht 6 EAP |
Orienteeriv kontakttundide maht 32 t |
Õppesemester:K 2024/2025 |
||||||||||
|
Eesmärk:
|
Luua eeldused I ja II kooliastme loodusõpetuse õpetamise eesmärkide, õppe printsiipide ja õpisisu mõistmiseks ning otstarbekate õppemeetodite valikuks ja rakendamiseks. |
|||||||||||
|
Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule) |
Koduloost teadusõpetuseni – loodusalaste teadmiste õpetamise ajaloost. Loodusõpetuse eesmärgid ja sisu. Õppijakesksed õppemeetodid loodusõpetuses: 1. tähelepanu ja taju toetamiseks (vaatlus, teiste meelte rakendamine) 2. mälu ja mõtlemise toetamiseks (küsimuste esitamine, arutelu, probleemide lahendamine sh katsed ja teised uurimuslikud tegevused). Teadusmõistete kujunemine. Teabeteksti mõistmine ning koostamine. Loodusõppe keskkonna sotsiaalsed ja füüsilised aspektid (töö suurtes ja väikestes rühmades; välitund ja õppekäigud). Loodusõpetuse õppevara (õppekirjandus, töövahendid, näitvahendid). Hindamine ja tagasiside loodusõpetuses (sh tööjuhiste koostamine ja töö hindamine). Vertikaalne ja horisontaalne lõiming loodusõpetuses. Õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine loodusõpetuses. Loodusõpetuse tunni kavandamine ja (enese) analüüs. Koduse õppetöö juhendamine. Tunnivälise loodusalase õpitegevuse toetamine. Iseseisvad tööd: 1. uurimusliku tegevuse analüüs (kohustusliku kirjanduse ja näidistegevuse põhjal; õpijuhis e-Didaktikumis) ja selle tegevuse edasi arendamine; 2. tunni konspekti koostamine (sisaldab uurimuslikku tegevust ja hindamistegevust). Seminarideks valmistudes tuleb lugeda teemakohaseid tekste (juhised e-Didaktikumis). |
|||||||||||
|
Õpiväljundid: |
Õppeaine läbimise järel mõistab üliõpilane loodusalaste teadmiste, nendega seotud oskuste ja väärtushinnangute rolli I ja II kooliastme õpilaste arengus; teab loodusalaste teadmiste omandamise eesmärke ning õpisisu ja õppevahendeid, tunneb aine õpetamise üldprintsiipe ja oskab aine õpetamisel valida ja rakendada otstarbekaid meetodeid. |
|||||||||||
|
Hindamismeetod:
|
eksam |
|||||||||||
|
Õppejõud:
|
Inge Timoštšuk Helene Uppin Kaidi Nurmik
|
|||||||||||
|
Ingliskeelne nimetus: |
Didactics of Nature Studies (didactics of primary science) |
|||||||||||
|
Eeldusaine: |
KAT 6009.HR |
|||||||||||
|
Kohustuslik kirjandus:
|
Kikas, E. 2006. Laste teadmiste ja seletuste areng. Taevas, Maa ja päike laste seletustes. Mäetagused. 30, lk 33-58. http://www.folklore.ee/tagused/nr30/kikas.pdf Kikas, E. (2010). Laste mõtlemine. Pilved, vihm ja vikerkaar laste seletustes. Mäetagused. Hüperajakiri, (46), 139-156. http://www.folklore.ee/tagused/nr46/kikas.pdf Timoštšuk, I. (2017). Liikumine õppija autonoomiat toetava õpetamismudeli suunas. Koost. ja toim. M. Heidmets, Õpikäsitus: teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade.(lk 80-87). Tallinn: Tallinna ülikooli Haridusteaduste instituut. Timoštšuk, I (koost ja toim). (2020). Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas. Tartu: SA Eesti Teadusagentuur. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/08/Kogemusope_veebi.pdf Videoloengud õppimisest ja õpetamisest https://edidaktikum.ee/et/content/%C3%B5ppimine-ja-ps%C3%BChholoogia Õpijuhistes toodud lühitekstid (vt e-Didaktikumi). |
|||||||||||
|
Asenduskirjandus: (üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa) |
Harlen. W. 2006. Teaching, learning and assessing science 5-12. Sage Publications ( või selle raamatu uustrükid).
Lederman, N., Lederman, J., Bell, R. 2004. Constructing Science in Elementary Classrooms. Pearson Education.
Martin, R., Sexton, C., Franklin, T., Gerlovich, J. 2005. Teaching Science for All Children. An Inquiry. Approach. Pearson Education.
Timoštšuk, Inge; Ennist, Gea (2015). Klassiõpetajaks õppivate üliõpilaste kogemusest loodusõpetuse õpetamisel. Algõpetuse aktuaalseid probleeme XI: üliõpilaselt õpetajale (36−42). Tallinn: Tallinna Ülikool.
Timoštšuk, I. (2007). Loodusõpetuse õpetamine. Inge Timoštšuk, Anne Uusen (Toim.). Klassiõpetajale õpetamisest. Abimaterjale pedagoogiliseks praktikaks (63 - 71). Tallinn: Tallinna Ülikool.
|
|||||||||||
|
Õppetöö vormid ja õppetöös osalemise nõuded |
Õppetöö toimub seminarides, loengutes ja iseseisva tööna. Seminarides osalemine on kohustuslik. Seminaril esitatakse iseseisva töö tulemusi ja arutletakse teemakohase kirjanduse põhjal. Seminarist puudumise korral tuleb õppejõuga kokkuleppel täita teemakohane asendusülesanne. NB! Asendada on võimalik kuni 2 puudumist.
|
|||||||||||
|
Eksami/arvestuse sooritamisnõuded (sh eksamile/arvestusele pääsemise nõuded) |
Seminaritööde täitmine on eksamile pääsemise eelduseks. Eksami hinne kujuneb seminariülesannete (mitteeristav hindamine) ja iseseisvate tööde ning kirjaliku eksamitöö põhjal.
|
|||||||||||
|
Hindamise põhimõtted |
Tööde hindamisel lähtutakse vastavatest õpijuhistest. Seminaritööde puhul rakendatakse mitteeristavat hindamist. Iseseisvate tööde ning kirjaliku eksamitöö puhul eristavat hindamist. Iseseisevad tööd moodustavad 40% ja kirjalik eksamitöö 60% hindest. Kirjalikus eksamitöös tuleb selgitada loodusõpetuse didaktika alaseid mõisteid. Iseseisvate tööde hindamiskriteeriumid on toodud vastavas õpijuhises. Kõigi tööde puhul, milles on kasutatud AI abi, tuleb ära märkida, millisel viisil seda on tehtud ning millist rakendust on kasutatud. Seejuures tuleb arvestada, et autori roll on inimesel ja autor vastutab sisu õigsuse ning asjakohasuse eest.
Kirjaliku eksamitöö hindamiskriteeriumid on järgmised:
|
|||||||||||
|
|
||||||||||||
|
Õppeainet kureeriv üksus: |
Haridusteaduste instituut |
|||||||||||
|
Kursuseprogrammi koostaja nimi: |
PhD Inge Timoštšuk |
|||||||||||