24 Raspberry Pi ajalugu ja valmis seadmine

Raspberry Pi ajalugu

Raspberry Pi näol on tegemist kaubamärgiga, mis toodab väikseid plaatarvuteid, mis koosneb ühest trükkplaadist. Plaatarvutit on kirjeldatud kui täieliku arvutit, mis on loodud ühele trükkplaadile ning mis täidab kõiki tingimusi, et olla täielik arvuti, seega peab ta omama protsessorit, mälu ning sisendi ja väljundi võimalus. Lisaks sellele on plaatarvutitel veel kolm eristavat ja olulist omadust: sisse ehitatud üldotstarbelised sisend- ja väljundpesad ning erinevused voolu tarbimuses ja hinnas.

Raspberry Pi on jagatud kaheks organisatsiooniks: Raspberry Pi Trading, mis tegeleb peamiselt tehnoloogiate arendamisega ning seadmete tootmisega ja Raspberry Pi Foundation, mis on hariduslik heategevusorganisatsioon, mille peamine eesmärk on arvutiteaduse õpetamise edendamine üle maailma. Mõlemad ettevõtted on alguse saanud ja tegutsevad Suurbritannias.

Raspberry Pi oli alguses loodud vahendiks, mille abil õpetada arvutiteadust koolides, kuid on populaarsust kogunud ka üldise otstarbega arvuti, millele on palju lisasid. Vastavalt ametlikule Raspberry Pi blogile müüdi 2015nendaks aastaks viis miljonit arvutit,  2017nenda aasta märtsis sai Raspberry Pi-st maailma läbimüügilt kolmas üldise otstarbega arvuti ning aasta hiljem oli müüdud juba üle 19 miljoni Raspberry Pi plaatarvuti.

Raspberry Pi valmis seadmine

Raspberry Pi, nagu kõik teised arvutid, vajavad töötamiseks operatsioonisüsteemi. Operatsioonisüsteem on programmide kogum, mis juhib arvutisüsteemi tööd. Raspberry Pi jaoks on loodud mitmeid erinevad operatsioonisüsteeme, millest kõige enim kasutatud on Raspberry Pi OS (varasemalt nimega Raspbian). Raspberry Pi OS on loodud operatsioonisüsteemi Debian peale, mis on vabavaraline Linuxi põhine operatsioonisüsteem.

Raspberry Pi-l endal ei ole operatsioonisüsteemi laetud. See tuleb microSD kaardi abil Raspberry Pi-le sisestada. Seega peame esmalt microSD kaardile Raspberry Pi OS-i laadima. Kõige lihtsam viis seda teha on kasutada Raspberry Pi Imager-i, mis lubab kasutajal hõlpsasti Raspberry Pi OS erinevaid versioone SD kaardile paigaldada.

1. Lae alla Raspberry Pi Imager SIIT.
2. Ava Raspberry Pi Imager tarkvara (see nõuab arvuti administraatori õiguseid)
3. Vali operatsioonisüsteem, mida laadida soovid nupult CHOOSE OS. Selle aine raames kasutame Raspberry Pi OS Full versiooni. Selle jaoks vali Raspberry Pi OS (other) ning Raspberry Pi OS Full (32-bit)
4. Seejärel sisesta microSD kaart arvutisse, kus Raspberry Pi Imager avatud on. MicroSD kaardi arvutisse sisestamiseks on tavaliselt vaja SD kaardi laiendust või microSD kaardi USB üleminekut. See oleneb sellest, millist arvutit parasjagu kasutad.
5. Järgnevalt vajutame nupule CHOOSE STORAGE ning valime sisestatud SD kaardi.
6. Kui eelnevad sammud on edukalt läbitud vajuta WRITE, mille järgselt kirjutatakse microSD kaardile Raspberry Pi OS operatsioonisüsteem. See võib võtta palju aega, olenevalt internetiühenduse kiirusele.
7. Kui microSD kaardile kirjutamine on lõppenud siis eemalda see arvutist ja sissesta see Raspberry Pi sisse.

Raspberry Pi käivitamine ja ekraaniga ühendamine

Raspberry Pi 3 ja Raspberry Pi  4 käivitamiseks piisab, kui oled seinakontakti ühendanud Raspberry Pi toitejuhtme ning seejärel ühendad selle Raspberry Pi toitepesasse. Raspberry Pi 3 kasutab toite ehk voolu saamiseks micro USB peasa, mis asub seadme ühe külje peal ning Raspberry Pi 4 leidub USB Type-C peasa, mida kasutatakse tänapäeval enamikel nutiseadmetel.

Olles Raspberry Pi vooluvõrku ühendanud näed, et plaadi peal süttis punane tuli, kuid kuidas seda arvutina kasutada? Täpselt nagu tavalise lauaarvuti puhul tuleb Raspberry Pi-le ühendada nii sisend- kui väljundseadmeid, et seda tavapäraselt kasutada.

Väljundseadmed

Väljundseade on riistvaraseade, mis täidab informatsiooni töötleva süsteemi, näiteks arvuti või Raspberry Pi poolt saadud käske. Väljundseade võib olla näiteks kuvar, kõlar või printer. Kuvar saab informatsiooni arvutilt selle kohta millisel ajahetkel mida kasutajale kuvada ning seejärel kuvab seda informatsiooni.

Sisendseadmed

Sisendseadmed töötavad väljundseadmetele vastupidiselt ehk annavad informatsiooni näiteks arvutile edasi. Kõige lihtsamad sisendseadmed on arvutihiir, klaviatuur või mikorfon. Arvutihiir saab sisse ehtitatud anduritelt info enda liikumise kohta ning edastab selle arvutile. Samamoodi töötavad ka klaviatuur ja mikorfon.

Tavalise monitoriga ühendamine

Tavalise monitoriga Raspberry Pi ühendamiseks läheb Raspberry Pi 3 puhul vaja HDMI juhet ning otse loomulikult ka monitori ennast, mis on ühendatud vooluvõrku. Piisab lihtsast juhtmete ühendamisest ja Raspberry Pi kuvab infot ekraanile. Raspberry Pi 4 puhul on vaja kasutada micro HDMI kaablit.

Puutetundliku ekraaniga ühendamine

Kui Raspberry Pi, mida kasutad, tuleb koos puutetundliku ekraaniga siis on vaja see esmalt kokku panna. Selle jaoks on vaja kruvida Raspberry Pi pikendusosade abil ekraani külge. Seejärel on vaja puutetundliku ekraani micro USB otsa ühendada kaabel, mille teises otsas oleks tavaline USB ots. Seejärel ühenda tavaline USB ots Raspberry Pi USB pesasse. Kõige lõpuks on vaja teha Raspberry Pi-le taaskäivitus. Selle jaoks eemalda Raspberry Pi küljest toitejuhe ning ühenda see uuesti.

Tutvume käsureaga

1. Avame käsuviiba ülevalt vasakult musta kasti ja valge noolega tähistatud ikoonilt.
2. Kui klaviatuuri on seadistatud inglise keele peale on mõistlik see muuta eesti keelseks. Selle jaoks sisesta käsk: setxkbmap ee nüüd on klaviatuur seadistatud eesti keele peale. Võid katsetada sisestada näiteks mõnda täpitähte, kas toimis?
3. Loome käsureal uue kasuta, mida nimetame “Programmid” nimega. Selle jaoks kasutame käsku mkdir Programmid
4. Järgnevalt navigeerime ennast loodud kasuta käsuga cd Programmid
5. Loome uue faili nimega tereMaailm.py. Selle jaoks kasutame käsku touch tereMaailm.py
6. Avame äsja loodud faili, et seda käsuviibal muuta. Kasutame käsku nano tereMaailm.py
7. Kirjutame faili järgmise rea: print("Tere maailm!")
8. Kasutame klahvikombinatsiooni ctrl + S salvestamiseks ning ctrl + X redigeerimisaknast väljumiseks.
9. Jääb üle käivitada meie loodud programm. Kasutame käsku python tereMaailm.py
10. Kui tegid kõik õigesti ilmus terminali uuele reale kiri: Tere maailm!