1 Sissejuhatus

Valikmooduli eesmärk on anda ülevaade andmebaaside olemusest ning andmebaasi loomise protsessist. Sealjuures uuritakse, kuidas luua tabeleid, kuidas sinna andmeid lisada ja palju muud.

Valikmooduli läbijatelt ei eeldata varasemat kokkupuudet andmebaasidega. Valikmooduli peatükkide “Veebilehe loomine Flaskis” ja “Veebilehe sidumine PostgreSQL andmebaasiga” läbimisel on aga kasu sellest, kui varasemalt on läbitud Tarkvaraarenduse õpiku 2.trüki peatükk “Veebiraamistike loomine.Flask”.

Andmebaaside vajalikkus

Kuna tänapäeval tekib andmeid meeletul hulgal, ei piisa andmete hoidmiseks ainult paberkujul lahendustest, vaid kasutada tuleks andmebaase.

Selle väite illustreerimiseks võiks mõelda näiteks raamatukogu töö peale. Enne, kui raamatukogudes võeti kasutusele elektrooniline andmebaas, nägi raamatu laenutamise protsess välja järgnev – igal lugejal oli oma paberkujul lugejapilet, millele kanti tema poolt laenutatud raamatute numbrid ning iga raamatu vahel asusid kaardid, millele kanti raamatut laenutanud isikute lugejapiletite numbrid. Seega, kui lugeja soovis mingit raamatut laenutada, pidi selle raamatu numbri kandma tema lugejapiletile ning seejärel tuli kanda lugeja lugejapileti number raamatu vahel olevale kaardile. Mis sellise süsteemi juures aga probleemne on? Esiteks võisid raamatute vahel olevad kaardid ära kaduda, mis tähendas omakorda seda, et mitte keegi ei teadnud enam, kes seda raamatut laenutanud oli. Samuti oli probleemiks see, et kui raamatu vahel olev kaart täis sai, pandi sinna lihtsalt uus kaart vahele, mis tähendab aga seda, et kõik vanad andmed laenutuste kohta kustusid ära.

Ilmselt me kõik teame, et praegune raamatu laenutamise protsess on tunduvalt tõhusam ning kõik meie varasemad laenutused säilivad – seda kõike tänu andmebaasidele. Andmebaaside kasutamine teeb tänapäeval sadade meie ümber olevate ettevõtete tööd lihtsamaks, sarnaselt raamatukogu näitele.

Andmed ja informatsioon

Mõisted andmed ja informatsioon võivad esmapilgul tunduda sama asja kirjeldavat, kuid tegelikult on neil päris suur sisuline vahe. Selgitame kõigepealt lahti andmete mõiste.

Andmeid hoitakse andmebaasis. Need on üksikud ning töötlemata faktid objektide, nähtuste või seoste kohta. Andmeteks võime me seega nimetada näiteks lugeja eesnime või raamatu pealkirja raamatukogu andmebaasis. Andmed võivad olla mitut eri tüüpi – täisarvud, tekstid, kuupäevad jne.

Mis on aga informatsioon? Informatsioon on kontekstiga varustatud ja töödeldud andmed. Näiteks ühe kindla lugeja kindlal kuupäeval laenutatud raamat, lugeja laenutuste koguarv jne.

Seega informatsioon on miski, mida me vajame ja kasutame igapäevaselt oma töös, kuid andmed on lihtsalt andmebaasis töötlemata kujul hoitavad faktid.

Andmebaasi haldussüsteemid

Selleks, et andmebaase hallata, kasutatakse erinevaid andmebaasi haldussüsteeme (ingl database management system lüh ABHS). Nendest kuulsamad on näiteks Oracle, MySQL ja PostgreSQL. Andmebaasi haldussüsteemi eesmärgiks on eelkõige:

• Andmebaaside loomine ja kustutamine
• Andmete struktuuride loomine ja muutmine
• Andmete lisamine, kustutamine ning muutmine
• Andmete pärimine
• Andmete säilimise haldamine (andmebaasidest/andmetest koopiate tegemine ning nende taastamine)

Enne andmebaasi haldussüsteemi kasutamist tuleks aga luua ja läbi mõelda andmebaasi üldine struktuur. Andmebaasi planeerimine ja vajaduste põhjalik kaardistamine on vajalik selleks, et loodud andmebaas ka tulevikus reaalsetele ootustele ning vajadustele vastaks. Andmebaaside loomise protsessist räägime täpsemalt järgmises peatükis.