Antud peatükk annab ülevaate E-Eesti tegevustest, riiklikest e-teenustest ja neid toetavast seadusandlusest ning peatükis käsitletakse eelkõige järgmisi teemasid:

• E-riik, e-identiteet ja riiklikud digiteenused Eestis. IKT alused (infosüsteemi arhitektuur), olulised koosvõime ja toimimise printsiibid (X-tee, once-only printsiip, koostalitlusvõime, turvalisus, avaandmed jne).
• Digiteenuseid puudutavad seadused ja regulatsioonid (isikuandmete kaitse seadus, e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus, teenuslepped).
• Võrreldakse kaht erinevat riigi/kohaliku infosüsteemi kasutamisjuhendit ja dokumentatsiooni, tuues välja sarnasused ja erinevused.

E-riik ja e-teenused

Antud õppematerjali loomise ajal (2018) elas maailmas üle 7,6 miljardi inimese, kellest internetti kasutasid umbes pooled. Kõik need inimesed on aga potentsiaalsed kliendid kasutamaks e-teenuseid nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis.

E-teenuseid pakuvad riigid, kohalikud omavalitsused, firmad ja ka kodanikud ise. Euroopa Liidus kasutab e-teenuseid umbes 50% elanikkonnast, 90% ettevõtetest ning e-kaubandus moodustab täna umbes 25% ettevõtluse käibest. Eestis toimub 99% pangandusest elektrooniliselt ning 92% tuludeklaratsioonidest esitatakse internetis. Meil on kasutusel e-identiteet dokumentide allkirjastamiseks ja krüpteerimiseks, toimuvad e-valimised, kasutusel on elektroonilised tervishoiuteenused jm. Mõningatel hinnangutel annab e-teenuste kasutamine ajakokkuhoidu umbes üks nädala inimese kohta aastas.

Eesti infoühiskond 2020 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).

Eesti riiklikult pakutavad e-teenused leiab Eesti.ee veebilehelt ja need on jaotatud kolme kategooriasse: kodanikule, ettevõtjale ja ametnikule. Esilehel on võimalik erinevaid teenuseid aga uurida läbi teemaregistri, näiteks “Tervis ja tervisekaitse”, “Haridus ja teadus” jt. Riiklikult pakutavad teenused on mõeldud kasutamiseks kõikidele kodanikele ja residentidele ning enamasti saab neid kasutada läbi ID-kaardi või Mobiil-ID teenuse. Kas Sina tead oma ID-kaardi PIN1 ja PIN2 koodi? Kui ei tea, siis tuleks, need välja uurida, sest muidu ei ole võimalik kasutada erinevaid e-teenuseid.

Elektrooniline identiteet (ehk eID) on andmete kogum, mis seob elektroonilises keskkonnas isiku tema füüsilise (isiku) identiteediga. Elektroonilise identiteedi toimimise alus on avaliku võtme infrastruktuur ehk PKI (inglise k public key infrastructure), mis võimaldab turvaliselt digitaalselt autentida, allkirjastada ja turvaliselt (salastatult) andmeid edastada.

Eestis kasutatakse eID-d elektrooniliseks isikutuvastamiseks (autentimiseks veebikeskkondades), digitaalseks allkirjastamiseks, krüpteeritud andmete edastamiseks ja vastuvõtmiseks, kliendikaartidelt andmete lugemiseks, läbipääsusüsteemides jm. Euroopa Liidus reguleerib antud valdkonda ja piiriülest koosvõimet määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDAS), mis ütleb, millist eID-d tuleb teistest liikmesriikidest aktsepteerida.

Vaata videot “E-riigi tehnoloogiad ja teenused” (TTÜ Haridustehnoloogiakeskus, Aivi Remmelg) ning mõtle, milliseid videos tutvustatud võimalusi Sina juba kasutad või kasutaksid tulevikus?

E-teenuste toimimine riigi toel

Selleks, et Eesti saaks edukalt pakkuda e-teenuseid on vajalik riiklik digi/tugistruktuur, mida nimetatakse ka X-tee lahenduseks ning see annab võimaluse nii riiklikel asutustel kui ka firmadel luua erinevaid e-teenuseid, mida liidestada olemasoleva riikliku autentimislahendusega. Selleks, et kõik süsteemid omavahel parimalt koostöötaksid, on võetud vastu koostöövõime raamistik, kuid rakendatakse ka printsiipi “once only”. Nagu antud printsiibi nimigi juba viitab, on asja mõte, et kodanikult küsitakse vajalikke andmeid ainult üks kord ning edaspidi peaksid süsteemid suutma neid omavahel ise vahetada.

“Once only” printsiip kehtib kogu Euroopa Liidus, kuid pole veel kõikjal täielikult rakendunud ning Eesti on siinkohal eeskujuks teistele. Samuti on Eestis palju avaandmeid avalikult kättesaadavad – see tähendab, et andmed on masinloetavas formaadis kõikidele avatud, mis omakorda võimaldab ettevõtjatel pakkuda vajalikke teenuseid aega ja ressursse kokku hoides. Eesti eesmärgiks on pakkuda nii oma kodanikele kui ka ettevõtetele mugavat ja head ettevõtluskeskkonda, milles andmed liiguvad nähtamatult (inglise k seamless governance).

Moodne riigihaldus on andmete keskne. Vaata videot X-tee võimalustest ja turvalisusest.

Seotud materjal:

• Riigi infosüsteemi koostöövõime raamistik – kliki siia
• Eesti avaandmed – kliki siia
• Tallinn Declaration (inglise keeles) – kliki siia

Vaata videot “Kuidas on üles ehitatud e-riik?” Katrin Pärgmäe räägib e-riigi arhitektuurist ja selle võimalustest.

Seotud materjal:

• Eesti riigi infosüsteemi X-tee arhitektuuri kaart annab teada, kuidas andmed liiguvad ja kuidas on tagatud nende turvalisus – kliki siia
• Tutvu uuringuga “E-teenuste kasutamise tulemuslikkus ja mõju” (Praxis 2013), millest nähtub toetus e-teenuste kasutegurile (säästetud on aega ja raha) –  kliki siia
• “Kasutajasõbralike e-teenuste disainimine Maanteeameti näitel”. Käsiraamat avalikule sektorile – kliki siia

Eesti riik on seadnud avalike teenuste arendamise eesmärgiks osutada teenuseid kiiresti ja võimalikult väikese halduskoormusega. Avaliku e-teenuse arendamine peab suurendama nii teenuse kvaliteeti kui ka seda osutava asutuse tõhusust.  Loe lähemalt Praxise uuringust e-teenuste tulemuslikkusest ja mõjust  – kliki siia.

ÜLESANNE

Mõistmaks enam Eestis riigi poolt pakutavate e-teenuste valikut ava veebileht www.eesti.ee

• Veebist avaneb 17 erinevat teemakategooriat e-teenuseid.
• Iga õpilaspaar valib endale uuritava alamteema – igaüks peab valima erineva.
• Tehke kiire ülevaade e-teenustest, mida antud kategooria pakub (aega 10 minutit) ja esitlege seda teistele (iga esineja 1,5 minutit).
  • Milliseid e-teenuseid pakutakse?
  • Kas olete ise vastavaid teenuseid kasutanud? Kui jah, siis milliseid?
  • Kas tunnete kedagi, kes on antud teenuseid kasutanud? Kui jah, siis milliseid ja mida on nad nendest rääkinud?
  • Kas planeerite mõnda antud teenusest järgmise 5-10 aasta jooksul kasutada? Kui jah, siis milliseid?
  • Kui aega jääb üle, siis edasijõudnutele: Millised e-teenused on puudu, mida vajaksite antud kategoorias.

Seadused ja teenuslepped

Kui õpilane paneb internetti üles veebilehe, millel müüb oma loodud fotograafiat, siis tuleb tunda ka seaduseid. Seaduseid tuleb tunda ka siis, kui hakatakse näiteks pakkuma vahendusteenust kodutööde tegemisel ehk tuuakse kokku tuutorid, kes teenust pakuvad ja õpilased, kes seda teenust vajavad/tarbivad. Kui on aga soov pakkuda teenuseid Eestist väljapoole, siis sellele võivad kehtida omakorda teise riigi seadused, kuhu antud teenust pakutakse.

Kõik Eesti seadused on leitavad Riigi Teatajast – teenuseid puudutavad seadused on enamasti leitavad haldusõiguse või eraõiguse alt – kliki siia Näiteks uurige lähemalt avaliku teabe seadust või digiallkirja seadust.

Iga tavainimest puudutab aga isikuandmete kaitse seadus, kus selgitatakse, milliseid andmeid võib teenusepakkuja koguda ja töödelda, kuidas andmeid tuleb hoiustada ja hävitada. Igal inimesel on oma andmete kasutamise osas õigused, näiteks võib igaüks paluda teenusepakkujal jagada infot, milliseid andmeid nad tema kohta omavad, kuidas nad neid hoiustavad; samuti on õigus andmete töötlemise lõpetamist või andmete hävitamist paluda; kui on juhtunud turvaintsident, siis on teenusepakkujal kohustus sellest oma teenuste kasutajaid ka teavitada. Õigused ja kohustused tuleb kindlasti enne lepingu sõlmimist läbi lugeda! Tuimalt “klikk-klikk” oma “jah” sõna anda ei ole mõistlik!

Teenuste loojaid puudutavad peale võlaõigusseaduse, mis on enamasti lepingute sõlmimise aluseks, sh e-teenuste ja toodete tarbimise aluseks, ka e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus, mille eesmärgiks on tõsta e-teenust pakkuvate asutuste infrastruktuuri turvalisust, et see loodaks, hallataks ja uuendataks turvalistust silmas pidades. Vähem oluline ei ole Eesti jaoks aga see, et teenused on kättesaadavad piiriüleselt.

Teenuse kasutuslepe on veebilehe omaniku poolt välja pakutud tingimused, millega kasutaja enne kasutama hakkamist nõustub. Enamasti küsitakse luba erinevateks toiminguteks, mis puudutavad kasutajate andmeid ja nende hoiustamist. Vahel küsitakse luba ka andmete jagamiseks kolmandatele osapooltele. Noored võiks olla kursis nende teenuste kasutustingimuste ja lepingutega, kus on neil kasutajakonto. Konto loomine ja kinnitamine ilma kasutustingimusi lugemata ei ole turvaline ega mõistlik praktika.

Lisaks sõlmitakse teenuse pakkuja ja tarbija esindaja vahel teenusleppeid (Service Level Agreement, SLA), see on kirjalik lepe IT-teenusepakkuja ja kliendi vahel, mis kirjeldab IT-teenust, dokumenteerib teenustaseme nõuded (nagu teenuse töö- ja hooldusaeg, kättesaadavus, aktsepteeritav andmekadu, andmetes varukoopiate- ja versiooniuuenduste tegemine jmt) ning spetsifitseerib IT-teenusepakkuja ja kliendi vastutused. Näiteks on HITSA (kui IT-teenuse pakkuja) ja Innove (kui e-teenuse tarbijate esindaja) kokku leppinud, mis tingimustel on võimalik kasutada Eksamite infosüsteemi või siis näiteks HITSA ja Haridusteadusministeerium on kpkku leppinud, kuidas kasutada Eesti koolide infosüsteemi.

Näiteid kasutustingimustest:

• CV-online töövahetusportaali kasutustingimused – kliki siia
• Eesti Meedia veebilehtede tellimis- ja kasutustingimused – kliki siia
• Shoppa e-poe kasutustingimused – kliki siia
• Osta.ee kasutajaleping  – kliki siia
• Hooandja.ee kasutustingimused – kliki siia
• Bolt kasutustingimused – kliki siia
• Google´i teenustingimused  – kliki siia
• Facebooki teenusetingimused ja andmepoliitika – kliki siia

ÜLESANNE

Võrrelge kaht erinevat riigi/kohaliku infosüsteemi kasutamisjuhendit ja dokumentatsiooni, tooge välja sarnasused ja erinevused. Leidke endale internetist kahe ettevõtte või e-teenuse kohta juhendid. Teenused ei pea olema massiivsed, piisab näiteks kui uurite, kuidas töötab ID-kaart või Patsiendiportaal või võrdlete erinevaid teenuste kasutustingimusi.

Võrdlemisel tooge välja:

• teenuse pakkuja nimi
• kellele teenust pakutakse (sihtrühm, piirkond)
• mis liiki on dokument (juhend, kasutusleping vms)
• millistest osadest/teemadest dokument koosneb
• millised teemad olid Sinu jaoks uued (millest varem ei teadnud)
• millised teemad olid lepingutes sarnased, nt isikuandmete kaitse osa vms
• kas oli kirjas ka midagi sellist, millele Sa alla ei kirjutaks ehk mis oleks põhjuseks, et Sina antud teenust ei kasutaks

Edu infoühiskonnast

Võib leida hulgaliselt näiteid erineva arengutasemega riikidest, mis vaid mõni aastakümme tagasi olid samal tasemel. Miks ühtesid saadab edu, samas kui teised tammuvad paigal? Vastust teab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi direktor Peeter Normak.

E-residentlus

E-residentlus on võimalus, kus olles ühe riigi kodanik, pääseb läbi interneti ligi ka teise riigi kesksetele teenustele. Eriti oluline on see ettevõtjatele, kes soovivad tuua oma tooteid uutele turgudele. Eesti poolt pakutud e-residentluse programm annab võimaluse kasutada ka erinevaid Euroopa Liidu teenuseid, mistõttu on see maailma erinevates osades elavatele inimestele väga paeluv. Tegemist on uutmoodi lähenemisega kodakondsusele, mis aitab erinevatel riikidel ja ettevõtetel tõsta oma tulumahtu ja kasutajate arvu ehk siis teenida suuremat kasumit – kasu on aga mõlemapoolne. Eesti on selles valdkonnas üks esimesi tegijaid ja kogu antud teema eeskõneleja. Lähemalt saab lugeda Eesti e-residentluse programmist siit – https://e-resident.gov.ee/.

Lisamaterjal

Welcome to e-Estonia, the world’s first digital nation! 2019.

Miks Eesti on tulevikumaa!

Tagasiside on meile oluline

Tagasisidet materjalile saab anda siit – kliki siia