3 Digiteenuste arendamine

Antud peatükk annab ülevaate e-teenuste arendamise protsessist ja võimaluse arendada välja ideekava noortele suunatud digiteenuseks.

Peatükis käsitletakse eelkõige järgmisi teemasid:

  • Õpilasi enim mõjutavad avalikud e-teenused Eestis, kohalikus omavalitsuses ja koolis.
  • Analüüsitakse enda käitumist noortele suunatud digiteenuse kasutajana.
  • Kirjeldatakse valitud digiteenuse toimimist, osi ja funktsioone.

Digiteenused noortele

Noored puutuvad digiteenuste kontekstis esimesena kokku teenustega, mida pakuvad eraettevõtjad. Nutiseadme kaudu kasutatakse Google vahendatavaid teenuseid ja äppe; kui on pangakaart, siis sellega kaasneb e-panga teenus; internetis mängitakse erinevates keskkondades nii hariduslikke kui meelelahutuslikke mänge; tarbitakse videosisu; ollakse sotsiaalvõrgustiku liige; saadetakse e-posti; loetakse ajalehti ja muid vajalikke infoportaale. Kooliga seoses tarbitakse erinevaid teenuseid nagu kooli õpihaldus (E-kool, Stuudium), õpikuteenused (E-koolikott, OpiQ jt), raamatukogu teenust (Ester), vahel ka pilveteenused (Google, Microsoft, Dropbox), e-õppe lahendusi (Moodle) ja muid keskkondi, mis erinevad kooliti. Kes on käinud tööl, siis neil tuleb kokku puutuda ka maksude deklarerimisega (Maksuamet). Enamikes keskkondades ollakse tarbija rollis.

Aeg-ajalt on Eestis viidud läbi konkursse “parima” e-teenuse leidmiseks. Siin on üks näide: Parim Eesti e-teenus, publikulemmik 2015 – SportID.

Näiteid, kuidas infoühiskonna toimimine muudab panganduses teenuseid e-teenusteks.

  • Milline on noorte ettevõtjate arvates hea pank? Ärileht  – kliki siia
  • Noored toob panka hea nutirakendus, Swedbank – kliki siia
  • Andrus Albner: pankade roll peab muutuma – kliki siia
  • Noored eestlased rajavad maailma juhtivat uue ajastu panka, IT Uudised – kliki siia

Lisalugemiseks: Mis toob tulevik e-teenustes? Võib-olla oled Sina see, kes paneb täna aluse uuele krati-teenusele, mida hakkavad kasutama kõik õpilased? Loe siit edasi, mis on kratt ja kes selles uues valdkonnas tegutsevad ning mida nad teevad? kliki siia

Digiteenuse arendusprotsessi algatamine

Tootearendus (ehk ka e-teenuse arendus kui toode) on tegevus, kus klientide tagasiside kaudu luuakse uusi parendatud tooteid, mida turundus pakub tarbijatele, kellel on taas võimalus hinnata uusi tooteid. Tootearendus ei tohi ettevõttes hetkekski katkeda, sest uued ja parendatud tooted on ettevõtte jaoks konkurentsieelis. Tootearenduses saab alustuseks vaadelda võimalusi, mis tulenevad eelnevast uue toote või teenuse definitsioonist, saab tegeleda toote või teenuse erinevate variatsioonidega, uuendada pakendeid, lisada uusi maitseid, luua paremat teenindust või pakkuda tarbijatele uusi võimalusi. Ettevõtte turundusosakond peab pärast toote või teenuse turuletoomist koguma tarbijate käest tagasisidet, kuidas see on rahuldanud tarbijate vajadusi. Arvamuste põhjal langetab ettevõte otsuse, kas ja kuidas oma toodet või teenust edasi arendada – kliki siia.

Organisatsiooni eeldused e-teenuste keskkonna rakendamiseks on:

  • E-teenuse arendamiseks vajalikud rollid (või teenuse sisseostmine)
  • Juhtkonna teadlikkus ja toetus
  • Piisav eelarve
  • Vajadus e-teenuste arendamiseks

Hea digiteenus loob väärtust nii kliendile kui ka seda pakkuvale organisatsioonile. Organisatsioon vajab teenust, kuna seeläbi luuakse avalikkusele positiivne kuvand, informeeritakse ja vahel ka koolitatakse avalikkust, saavutatakse kulude kokkuhoid (ei vajata nii palju inimesi vastama kõnedele ja e-kirjadele). Klient ehk kasutaja vajab teenust, kuna asjad saavad tehtud kiiremini (tekib automaatusus), teenuseid kasutada on lihtsam, omatakse kontrolli teenuse kasutamise üle, pakutakse standardseid ja turvalisi lahendusi, tihti on võimalik kasutada mitmeid teenuseid ühest kohast, tekib positiivne emotsioon. Loe lähemalt juba varem soovitatud E-teenuste disainimise käsiraamatust (RIA)  – kliki siia.

Näide kuidas IKT muudab tööstust (SA Kutsekoda: OSKA IT) ehk siis e-teenus ei pea alati olema internetis kõikidele näha, vaid peab aitama lihtsalt efektiivsust ja protsessi tõsta ka tavalisel liinitööl. Videot vaadates mõelge, milliseid töid oleks võimalik IKT abil uuendada kiiremaks ja paremaks.

ÜLESANNE

Lisaks IT-projektijuhile võib olla suuremas ettevõttes loodud teenuste arendamise toetamiseks ka eraldi ametikoht. Rajaleidja ametite andmebaasist leiab Teeenuseinseneri ameti põhjaliku kirjelduse ja e-testi. Lugege läbi materjalid ja testige ennast, kas Sa tead, mida teeb Teenuseinsener – kliki siia

ÜLESANNE

Uurime õpilasi enim mõjutavaid avalikke e-teenused Eestis, kohalikus omavalitsuses ja koolis. Ülesanne aitab teada saada, milliseid teenuseid noortele pakutakse, mis neile huvi pakub ja milliseid teenused on puudu, mida ei pakuta. Oluline on leida, mida ei pakuta, sest see on aluseks järgmisele ülesandele antud peatükis.

  • Moodustage meeskond (2-3 õpilast).
  • Valida võib nelja valdkonna vahel (teenused koolis, KOVi tasand, riigi tasand, erasektor).
  • Teemapõhise alamvaldkonna valimine: nt transporti puudutavad teenused; ringid ja trennid; spordiklubid; pangad vms.
  • Looge ülevaade antud valdkonna enim kasutatavtest teenustest noorte hulgast ja tutvustage, miks neid teenuseid kasutatakse ja kui palju kasutatakse.
  • Tooge välja valdkonda puudutav lõhe – mis on puudu, millist teenust ei pakuta?

Kui soovite minna teemaga süviti ja päriselt noorte heaks midagi ära teha, siis uuri kodus raportit projektist Euroopa Noortedialoog ja saa teada, mida noored tänastest e-teenustest arvavad ja mida soovivad. Raporti väljaandja on Eesti Noorteühenduste Liit. Noortedialoog raport

Digiteenuse disainiprotsessi osad

E-teenuste arendamise protsess koosneb mitmest osast. Toome näite E-teenuste disainimise käsiraamatust (RIA), milles tuuakse välja viis osa:

  • Veebistrateegia koostamisel on viis peamist tegevust, mille tulemuseks on veebistrateegia dokument ning arenduste ajakava ehk tegevusplaan, mis tuleb enamasti juhtkonnas kinnitada. Osad on: vajaduse kirjeldamine, intervjuud võtmeisikutega, sisendandmete analüüs, strateegia koostamine, tegevusplaani koostamine ja selle kinnitamine.
  • Raami Wireframe ja Disaini protsessi osas luuakse raami kujundus ja stiiliraamat. Selle teema kohta saab enam teada kursusel kasutajakeskne disain ja prototüüpimine.
  • Funktsionaalsuse arendus on osa teenuse loomisest. Selle teema kohta saab enam teada kursusel programmeerimine; tarkvaraarendus.
  • Sisu arenduse etapis kogutakse kokku teksti ja meediasisu ning luuakse sellest veebilehele või teenusele sobilik sisu. Tekste kirjutatakse, toimetatakse, vajadusel tõlgitakse.
  • Keskkonna integratsioon ja live-faasis juurutatakse teenuse kasutamine, parandatakse ilmnenud vigu. Sellest faasist räägitakse kursusel tarkvaraanalüüs ja testimine. Kõige lõpus teenus lansseeritakse ehk tehakse kättesaadavaks kõikidele kasutajatele.
  • Kui teenus on valmis järgneb sellele käitlus ja järjepidev parandmine. Kui teenust enam ei vajata, siis ka sulgemine.

ÜLESANNE

Valmistage grupitöös ette paneel-aruteluks ideekava uuest e-teenusest, mis on puudu.

Ideekava esitatakse infograafiku kujul. Soovitame kasutada CANVA või mõnda muud analoogset keskkonda infograafiku loomisel – kliki siia

Infograafikust peab saama vastuse:

  • mis on teenuse nimi?
  • kes on teenuse fookusgrupp/kasusaajad?
  • milleks on seda teenust vaja?
  • ülevaade/näited olemasolevatest alternatiivsetest lahendustest?
  • teenuse funktsionaalsuse loend.

Kui on võimalik, siis peale ülesande tegemist, viiakse läbi paneelarutelu uute e-teenuste tutvustamiseks: õpilased esitavad e-teenuste ideekava teistele (3-5 minutit ja sellele järgneb küsimuste voor). Kuulajad esitavad küsimusi ja annavad tagasisidet.

Tagasiside on meile oluline

Tagasisidet materjalile saab anda siit – kliki siia

Litsents

Icon for the Creative Commons Attribution 4.0 International License

Digiteenused on loodud Birgy Lorenz, Meelis Antoi, ja Kaido Kikkas poolt Creative Commons Attribution 4.0 International License litsentsi alusel, kui pole teisiti märgitud.

Jaga seda raamatut