8 Terminibaas
- Riik digiteenuste kontekstis
E-teenus/veebiteenus on standardne viis, kuidas integreerida veebirakendusi interneti protokollide abil, kasutades erinevaid avatud standardeid. Veebiteenused on nõrgalt seotud arvutiteenus, mis aitab vähendada ärirakenduste ehitamise keerukust, vähendada kulusid ja soodustada uusi ärimudeleid. Veebiteenused aitavad pääseda juurde erinevatele arvutitele (teenuseosutajatele) olenemata nende platvormist ja keelest. (Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Veebiteenus)
X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. Teabe vahetamiseks kirjeldab üks X-tee liige jagatavad andmed ning kõik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. Kuna X-teega liitunud süsteeme on palju, saavad X-tee liikmed oma äriprotsesside tõhustamiseks kasutada teiste liikmete teenuseid ja andmeid. X-teel on mitmekülgne turvalahendus: autentimine, mitmetasemeline autoriseerimine, kõrgetasemeline logide töötlemise süsteem, krüpteeritud ja allkirjastatud andmeliiklus. (RIA, https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/andmevahetuskiht-x-tee.html)
Koostöövõime raamistik on organisatsioonidevaheline kokkulepe ja instrument koosvõime saavutamiseks. Raamistik on Eesti avaliku sektori infosüsteemide ja teenuste koosvõimet käsitlevate nõuete, standardite ja juhendite kogum, mis tagab avaliku sektori asutuste, ettevõtete ja kodanike teenindamise nii Eestis kui ka üleeuroopaliselt. Koosvõime raamistik on juhendmaterjal avaliku sektori infotehnoloogia (IT) õigusaktide ettevalmistamisel, IT-lahenduste kavandamisel ning IT-alaste riigihangete korraldamisel. (MKM, https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf)
Printsiip “once only” ehk andmete ühekordse küsimise põhimõte (once only principle) tähendab seda, et kodanikud/ettevõtjad ei peaks riigiastustele edastama (sama) informatsiooni rohkem kui üks kord. Kooskõlas andmekaistenõuete ja muude piirangutega vahetavad riigiasutused omavahel infot (seda ka piiriüleselt). (NLIB, https://elik.nlib.ee/k-v-andmebaas/page/2/?kv_id=1187&show_all=1)
Aandmete nähtamatu liikumine (inglise k seamless governance) – Eesti on ametlikult üle minemas vanaviisi asjaajamisest kaasaegsele, mille tulemusena riiklikud e-teenused hakkavad toimima valdavalt nähtamatuna ehk ühe suhtluskorraga või päris automaatselt. Näited: Peaaegu automaatselt toimivad meil näiteks Maanteeametis autode ost ja müük, juhilubade vahetus või Maksu- ja Tolliametis eeltäidetud tuludeklaratsioon. (MKM, https://www.mkm.ee/et/uudised/e-teenused-toimivad-peagi-nahtamatult)
- Ettevõtluskeskkond ja digiteenuste loomise juhtimine
Teenuse kasutuslepe/kasutustingimused – teenuste kasutamise reeglistik, millega lubatakse või keelatakse teenuse kasutajate käitumine ja teenuse kasutamise võimalused. Nt. automatiseeritud skriptide, programmide ja tööriistade kasutamise lubamine/keelamine; andmete taaskasutus, autoriõigused, isikuandmete kaitse; andmete hoiustamine, kasutamine, jagamine ja hävitamine; kasutajate õigused ja kohustused; haldaja õigused ja kohustused jne.
Kolmas osapool on isik või asutus, kes on tunnistatud sõltumatuks antud küsimuses osalevatest osapooltest (EKI, http://termin.eki.ee/mt/_uus_lahenemisviis/concept.asp?conceptID=406&term=kolmas%20osapool)
E-residentlus on virtuaalne residentsus – riigi alalise elaniku staatusele lähedane staatus, mille võivad omandada isikud, kes riigis ei resideeri. Sellega kaasneb riiklikult väljastatud turvaline digitaalne identiteet, mis annab välismaalastele võimaluse kasutada e-teenuseid, mis tavapäraselt on olnud avatud vaid kohalikele elanikele, näiteks võimalus anda digitaalseid allkirju. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/E-residentsus)
Start-up/idufirma (ingl start-up) on ettevõte, mis on loodud eesmärgiga leida korratav ja skaleeruv ärimudel. Idufirmat eristab teistest (alustavatest) firmadest asjaolu, et idufirma toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud, puudub väljakujunenud kliendibaas ja ärimudel on pidevas aktiivses arengus ning võib isegi kardinaalselt muutuda protsessi käigus. Idufirma võib tegutseda mis tahes valdkonnas, kuid enamik neist tegutsevad tehnoloogia- või tarkvara-alal, kuna seal on uue toote väljaarendamise kulud teiste tegevusaladega võrreldes väiksemad. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Idufirma)
Äriinkubaator/Äriingel/Riskikapital – Äriinkubaator on innovatiivne nõustamis- ja juhendamistoetuse ning muude teenuste ja tehnikaga varustatud paindliku ruumikasutusega soodne äri-ja töökeskkond alustavatele ettevõtjatele; Äriinkubaator on ka organisatsioon, mis aitab alustajaid ettevõtjaid edukalt realiseerida oma äriideid ja saavutada planeeritud finantsnäitajaid – käivet ja kasumit. Äriingel (inglise keeles angel investor, business angel) on ettevõtja, kes otsib oma vabale rahale kasumlikku väljundit, omandades osaluse alustavas ettevõttes. Äriinglid on kõrgema riskitaluvusega, paigutades raha ettevõtetesse, millel on raskusi finantseerimise leidmisega. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84riingel) Riskikapital (inglise keeles: venture capital, risk capital) on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Riskikapital)
Juurutamine – tarvitusele võtma, praktikas rakendama. Uusi meetodeid, töövõtteid juurutama. Juurutati külmakindlaid viljapuusorte. Mudel juurutati masstootmisse. Meie ellu on juurutatud mitmeid uusi tavasid. Lastesse juurutati korraarmastust. (EKI, http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=juurutama)
Käitamine – (seadmete v. muude tootmises kasutatavate objektide) käiku laskmine, käigus pidamine, kasutus, ekspluatatsioon, käitamine. Midagi käitusse andma, laskma. Kõik käituses olevad vagunid on tehniliselt korras. (EKI, http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=k%C3%A4itus)
Disainiprotsess on korduv, mittelineaarne toote või teenuse väljaarendamise protsess, mis koosneb erinevatest etappidest. See tähendab, et protsessi lõpus võidakse sattuda tagasi algfaasi ning seejärel tuleb kogu protsess või osa sellest uuesti läbida. Disainiprotsessi saab illustreerida “double-diamond” ehk kahekordse teemandi mudeliga, kuhu kuuluvad neli faasi: avastamine, kirjeldamine, arendamine ja valmistamine. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Disainiprotsess)
Interdistsiplinaarne – teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv, erialadevaheline; ped ainetevaheline. Interdistsiplinaarne seminar, konverents. Interdistsiplinaarsed õppekavad. (EKI, http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=interdistsiplinaarne)
Projektiplaan – koostatakse projekti algfaasis, eesmärgiga määratleda tulemusteni jõudmiseks vajalikud tegevused, ressursid ja järjestus. Plaan peab olema piisavalt põhjalik ja ülevaatlik, et minimeerida riske ning saavutada otsustajate ja toetuse pakkujate poolehoidu. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Projektijuhtimise_plaan)
- Digiteenuste arendamine
Arendamine – (vähehaaval) paremaks, täiuslikumaks, kvaliteetsemaks muutma, kõrgemale tasemele viima. Antud õpiku kontekstis peetakse silmas e-teenuse loomist sh programmeerimist. (EKI, http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=arendama)
Kratt – on tehisintellekti süsteem. Kratt põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid. Hetkel on levinud pigem kitsas tehisintellekt (narrow AI), mis väljendub masina võimes käituda intelligentselt ühes kitsas valdkonnas. Samas on kratt õppimisvõimeline. https://www.kratid.ee/mis-on-kratt ja https://kompass.hitsa.ee/tehisintellekt/
Wireframe/Raam – kujunduse malli loomine, raamistiku tekitamine, näidete loomine (RIA, https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/publikatsioonid/e-teenuste_disainimise_kasiraamat.pdf)
Stiiliraamat – on juhiste kogumik disaini kasutamise osas. Välja on toodud juhiseid brändistiili rakendamiseks selleks ettenähtud olukordades ning keskkondades. Nt. kirjeldatakse logo ning sellega kaasneva graafika olemus, võimalikud kasutused ja piirangud; Firmapaberite kujundused, mis on varustatud täpsete juhiste ja vajaduse korral ka mõõtudega.
Prototüüpimine on süsteemi või toote mudeli loomise toiming, mille eesmärk on mängida läbi erinevad võimalikud disaini lahendusvariandid ja leida nende hulgast parimad. Prototüüpe valmistatakse nii visuaalseid kui ka funktsionaalseid. Visuaalne prototüüp kujutab kavandatud disaini suurust ja välimust, kuid mitte funktsionaalsust. Funktsionaalne prototüüp kajastab kavandatud disaini nii funktsiooni kui ka välimust. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Protot%C3%BC%C3%BCpimine)
Funktsionaalsus – funktsioon, talitlus, tegevus, ülesanne, kohustus. Nt. Programmile lisatakse uusi funktsionaalsusi ⇒ Programmile lisatakse uusi funktsioone; Pakume erineva funktsionaalsusega veebipakette ⇒ Pakume eri funktsioonidega veebipakette; Üht ja sama ülesannet saab lahendada väga erineva funktsionaalsuse ja hinnaga ⇒ Üht ja sama ülesannet saab lahendada eri funktsioonide / eri tegevuste ja hinnaga (EKI, http://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=funktsionaalsus&F=M&C06=et)
Live-faas – teenuse paigutamine kasutuseks tavakasutajatele. Live-faasis peaks olema teenus eelnevalt testitud, et selles ei peaks jooksvalt muutuseid ja parandusi tegema. Kuid tuleb ette, et siiski on lipsanud sisse vead, siis tehakse korraline või erakorraline uuendus.
- Server, veebiserver ja teenuse install
Virtuaalserver/masin – on näiliselt eraldiseisev server, mis tegelikult paikneb teenusepakkuja reaalses serveris. Kliendile eraldatakse kindel kogus serveri ressursse (kõvaketta ruumi) kodulehe, andmebaaside ja teiste rakenduste ülespanemiseks ning garanteeritakse nende pidev kättesaadavus. Eesmärgiks on luua omaette serverile sarnanev keskkond ehk nn. virtuaalserver. Nii saavutatav kogukulu on kliendile mitmeid kordi väiksem kui oma serveri ülespaneku puhul. Virtuaalmasin on kliendi enda arvutis asuv serveriteenus, mis luuakse lisatarkvara abil nt XAMPP vms. (Haberst, http://www.haberst.ee/et/mis-virtuaalserver)
Administreerimine – antud õpiku kontekstis „administreerimine“ viitab süsteemiadministraatori tööle, kelle eesmärgiks on serverite ja e-teenuste installeerimine, töös hoidmine, uuendamine, parendamine ja sulgemine.
Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühendatavatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, enamasti Internetis. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Server)
Veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna kasutatakse ka serveri kohta, milles nimetatud tarkvara töötab. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Veebiserver)
Installeerimine on protsess, mille käigus arvutiprogramm pannakse kasutaja arvutisse nii, et seda oleks võimalik hiljem käivitada. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara_installimine)
Sisevõrk ehk Intranet on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul. Intranet või intra (poolslängis) on ka võrgupõhine infosüsteem asutusesiseseks infovahetuseks (tavaliselt projektijuhtimiseks, kontaktide haldamiseks, dokumentide vahetamiseks jms). Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes (kuivõrd korralik intranet võimaldab infoga tegelevatel töötajatel, nagu programmeerijad, teadlased, copywriterid jms. töötada kodus juba väga mugavalt). (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Intranet)
- Veebihaldus ja kasutajad
Domeen ehk domeeninimi on tavaliselt füüsilise või juriidilise isiku tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis on õiguspäraselt registreeritud, nt Eesti Interneti SA-s viimase poolt volitatud registripidaja kaudu. Domeeninimi internetis peab olema kordumatu (ainulaadne); selle peamine eesmärk on internetiaadresside (IP-aadresside) numbrilisele kujule vastava paralleelse (kasutajasõbralikuma) esitusviisi loomine ehk kajastama kindlat küberruumi osa valdusena. Domeeninimi võib koosneda tähtedest, numbritest ja sidekriipsudest. Nime osi eraldavad punktid. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Domeeninimi)
- Turvalisus ja kvaliteet
Pahavara, ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või teid teie rahast ilma jätta. (Arutikaitse, https://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/pahavara/)
Varundamine ehk andmevarundus (inglise keeles backup) on andmetest varukoopiate tegemine, et võimaldada andmete hilisem taastamine. Tähtsatest andmetest soovitatakse teha koopiaid välisele andmekandjale, mis ei ole seotud originaalandmeid sisaldava arvutiga. Varundusega on võimalik ära hoida andmekadusid, mis võivad esile kerkida arvuti suuremate tõrgete korral. Olulisteks andmekadude põhjustajateks on viirused, kõvaketaste rikked või andmete ekslik kustutamine inimeste endi poolt. Andmete varundamine varieerub üsna keerulistest kuni lihtsate varundusteni. (Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Andmete_varundamine)
Konfidentsiaalsus/salastatus – tähendab üht konfidentsiaalsuse kaitse viisi: teabe omadus olla kättesaamatu või paljastamatu volitamata isikutele, olemitele või protsessidele; andmete omadus, mis näitab, millises ulatuses need andmed ei ole volitamatutele isikutele, protsessidele või muudele olemitele kättesaadavad ega avalikustatud. (AKIT, https://akit.cyber.ee/term/416-konfidentsiaalsus)
Terviklikkus ehk andmeterviklus – lubamatute muutuste puudumine andmetes (sealhulgas: andmete identsus saate- ja vastuvõtupoolel ning andmete sünkroonsus andmebaasis); andmete lubamatu muutmise või hävimise puudumine (AKIT, https://akit.cyber.ee/term/193-andmeterviklus)
Käideldavus – omadus olla volitatud olemi nõudel õigel ajal kättesaadav ja kasutuskõlblik. (AKIT, https://akit.cyber.ee/term/29-kaideldavus)
ISKE – ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem, mille eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Süsteem on loodud eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavatele infosüsteemidele ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. ISKEt saavad kasutada ka ettevõtted oma organisatsiooni infoturbe eesmärkide saavutamiseks. (RIA, https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/infosusteemide-turvameetmete-susteem-iske.html)
GDPR/Isikuandmete kaitse üldmäärus – normib isikuandmete kaitset ja järelevalvet ning Andmekaitse Inspektsiooni seisundit (AKI, https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/oigusaktid)
