Antud peatükk annab ülevaate ettevõtluskeskkonnast ja projektijuhi rollist. Ülesannete lahendamisel saate enam teada, milliseid abivahendeid kasutada, et olla edukam projektijuht, kuid eelkõige käsitletakse järgmisi teemasid:

• Ettevõtlus ja Start-up. Iduettevõtted Eestis ja maailmas. Võrreldakse kahe erineva idufirma (start-up´i) elutsüklit: uurides välja, kuidas nad alustasid, kuidas arenesid, milline on nende maine, kellele nad oma teenused suunavad jne.
• Projektijuhtimine. Teenuste juhtimise tsükkel: strateegia, disain, juurutamine, käitamine ja parendamine.

Ettevõtlus ja Start-up

Eesti on maailmas tuntud kui maa, kus on kõige enam Start-up´e. Oleme selle üle väga uhked – õpilased koolides osalevad ettevõtlust toetavates õpiprogrammides, õpilasfirmade loomises ja õpilasfirmade konkurssidel. Üliõpilased ning täiskasvanud osalevad aga loome- ja äriinkubaatorite töös, Garage48-laadsetes häkatonides või Ajuahil, kus võistlevad äriideed, et luua maailma mõni uus toode või teenus. Eesti Start-up´e ja ettevõtluskeskkonda arendab ka tugiüksus Startup Estonia.

Kõik ettevõtted ei ole idufirmad. Idufirma on loodud eesmärgiga luua järk-järgult laienevat ärimudelit. Tihti kasutavad sellised ettevõtted ka kiirendi abi, kus ettevõtjad kohtuvad potentsiaalsete investoritega. Tuntuimad kiirendid on näiteks Seedcamp Euroopas, 500 Startups ja Techstars USA-s. 2012. aastal asutati Eesti esimesed kiirendid: Startup Wise Guys ja GameFounders. (Wikipedia).

E-teenuseid võivad pakkuda ka teised. Näiteks:

• eelmises peatükis tutvustasime riigiteenuseid, mille alla kuuluvad ka kohalikud omavalitsused (KOV). Eesmäriks on pakkuda mitmeid e-teenuseid, et inimestel, kes nende piirkonnas elavad, oleks lihtsam ja mugavam elu. Selleks võivad olla erinevad haridusteenused, heakorraga seotud teenused (haljastus, jäätmemajandus, kalmistud, randade hooldus, loomakaitse) või ka palju muud. Uurige oma kohaliku omavalistuse teenuseid. Leiate need oma piirkonna KOVi veebilehelt – kliki siia
• muid e-teenuseid pakuvad ka väikeettevõtjad ja mittetulundusühingud – näiteks, kui soovite osta midagi e-poest või annetada raha loomade varjupaigale.
• Samuti pakuvad teenuseid tavalised ettevõtjad ja korporatsioonid, näiteks pangad või siis Facebook ja Youtube, mis pakuvad erinevad teenuseid, kui hakkate nende kliendiks.

Oluline on aga teadmine, et mida suurem hulk inimesi kasutab interneti- ja mobiiliseadmeid, seda enam muutub tavaline poes käimine e-poes poodlemiseks ja aina enam soovitakse tarbida ka teisi e-teenuseid, nii riigi kui ettevõtjate poolt looduid, on need siis lapsehoidja leidmine, mõne e-mängu mängimine või kasvõi kalastamisloa taotlemine, maailm selles osas on piiritu.

ÜLESANNE

Võrrelge kahe erineva idufirma (start-up´i) elutsüklit: uurides välja, kuidas nad alustasid, kuidas arenesid, milline on nende maine, kellele nad oma teenused suunavad jne.

• Avage veebileht www.startupestonia.ee
• Avage Startup Database
• Valige välja kaks endale meeldivat ettevõtet
• Koostage võrdlustabel, mis sisaldab:
  • ettevõtte nime
  • ettevõtte valdkonda
  • ettevõtte eesmärke
  • millal on ettevõte loodud
  • palju on töötajaid
  • kes on asutajad
  • kes on investorid
  • palju on kaasatud rahastust
  • 3 olulist uudist meediast antud ettevõtte kohta.

ÜLESANNE

Start IT ametite andmebaasist leiab Ärianalüütiku ameti põhjaliku kirjelduse ja e-testi. Lugege läbi materjal ja testige ennast, kas Sa tead, mida teeb Ärianalüütik – kliki siia Faili kujul loe siit: Ärianalüütik

Teenuste juhtimine

Teenuste juhtimise tsükkel koosneb strateegiast, disainist, juurutamisest, käitamisest ja parendamisest. Strateegias lepitakse kokku, millist teenust luuakse ja miks. Teenuse disainimise protsessiks nimetatakse mitte kujunduse loomist, vaid kogu tsüklit, kuidas teenus luuakse (vt ülesanne allpool). Teenuste juurutamine on uue teenuse kasutuselevõttu puudutavad tegevused, näiteks, kui kool otsustab Microsoft Office asemel hakata kasutama Libre Office´t või pilveteenuseid, siis kõige selle uue ja erineva tundmaõppimiseks viiakse läbi koolitused ja harjutakse uutmoodi asju tegema. Käitamise protsess on tavaline töö keskkonnas ja parendamine on vajalik selleks, et välja tulnud vigu eemaldada. Vahel viiakse läbi ka teenuste uuendamine ehk olemasolevale teenusele lisatakse juurde uusi funktsioone. Parendada saab ja peab lisaks funktsionaalsusele ka kõike muud (käideldavust, mahtusid, turvalisust jne).

Teenuste disaininime on interdistsiplinaarne ehk sellega tegelemiseks on vaja erinevaid teadmisi nii juhtimisest kui ka turundusest, nii uurimistööst kui ka disainist. Eesmärgiks on, et teenused oleks funktsionaalsed, kasutajasõbralikud ja efektiivsust tõstvad, mitte pärssivad.

Vaata videot SA Kutsekoja Youtubest, kus selgitatakse, miks on vaja teenuse disainerit ja kas neid inimesti on Eestisse juurde vaja:

Seotud materjal:

• Mis on teenusedisain ja milleks see vajalik on? Ärileht sisuturundus – kliki siia
• Janno Siimar: Parimad on e-teenused, mille kasutamist me ei taju, Ärileht  – kliki siia
• “Kasutajasõbralike e-teenuste disainimine Maanteeameti näitel”. Käsiraamat avalikule sektorile – kliki siia

21. sajandi üks põhieesmärk on kasutajasõbralik disain. Soovime, et teenused oleksid mugavad ning lihtsasti kättesaadavad. See ei ole raketiteadus, see on uus norm (Maksu- ja Tolliamet).

Projektijuhtimine

Selleks, et pakkuda kellelegi teenust või ettevõttes edukalt äri teha, on vaja erinevaid inimesi/ameteid/rolle. Informaatika gümnaasiumi ainekava laseb mängida läbi erinevaid rolle: projektijuht, teenuste administraator, programmeerija ja testija, disainer, kasutuskogemuse analüütik, sisuhaldaja jt. Käesoleval kursusel keskendume kahele rollile: projektijuht ja teenuste administraator.

Projektijuhiks on isik, kes on vastutav projekti läbiviimise ehk projekti juhtimise eest. Projektijuht tegeleb juhtimisega igapäevaselt – uurib, kuidas on meeskonnal töö läinud, korraldab eelarvestamist ja suhtleb kliendiga. Projektijuht jälgib ajakava täitmist ja vajadusel korrigeerib plaani, et eesmärk saaks täidetud. Heal projektijuhil on juhtimist, analüüsi, suhtlemist ja läbirääkimist, meeskonnatööd ja motiveerimist puudutavad oskused. Väiksemates projektides on tihti projektijuhi amet “kaasuv” ehk seda rolli kannab projektis analüütik või tootejuht, suuremates projektides on enemasti tööle palgatud selleks eraldi inimene.

Projektijuht tegeleb enamasti:

• projekti algatamisega
• projekti eesmärgi määratlemisega, vajadusel ka uurimistööga
• kliendi ja ka oma tööandja huvide esindamisega
• plaani loomisega investeeringute õigustamiseks
• rahastuse leidmisega
• meeskonna kokkupanemise ja hoidmisega
• riskianalüüsiga
• ajakava loomise ja selle toimimise jälgimisega
• kvaliteedikontrolli ja järelvalvega
• IT-lahenduste kasutamisega, et hallata ressursse
• raamatupidamise, kuluarvestusega
• koosolekute läbiviimisega
• aruannete kirjutamisega.

ÜLESANNE

Start-IT ametite andmebaasist leiab IT-projektijuhi ameti põhjaliku kirjelduse ja e-testi. Lugege läbi materjal ja testige ennast, kas Sa tead, mida teeb IT-projektijuht – kliki siia

Faili kujul leiab info siit: IT-projektijuht

ÜLESANNE

Projektijuht peab hästi tundma oma teenuste tarbijaid. Kõrbes liiva müümine ei ole nii edukas kui vee müümine. Selleks, et tundma õppida oma klienti, on mitmeid võimalusi – viia läbi kliendiuuringuid (intervjuud, e-ankeetimine); jälgida, mida teised edukad pakkujad on teinud; või uurida andmebaase ja uuringuid, mille alusel saab teha otsuseid teenuste arendamiseks. Hea teenus on selline, mis mahub rätsepaülikonnana selga paljudele kasutajatele, sellise teenuse välja arendamine võib olla aga üsna aega- ja ressurssinõudev.

Statistikaameti andmebaas on koht, kust leiab muuhulgas infot ka inimeste harjumuste kohta – kliki siia

Leia andmebaasist:

• kui palju on mobiiltelefoni kasutajaid erinevates vanuserühmades ja milline on kasutajate sooline jaotus?
• kui palju on internetikaubanduse kasutajaid 16-24-aastaste hulgas ja kui palju 25-34-aastaste hulgas?
• kui kõrge on internetikaubanduse kasutajate arv ostmise/tellimise sageduse ja kulutuse järgi viimase kolme kuu jooksul erinevates sihtrühmades?
• kui paljud on avaliku sektori e-teenustega rahul 16-24-astaste hulgas ja  25-34-aastaste hulgas?
• kui palju on veebilehe või mobiiliäpi kaudu eraisikult teenuseid broneerinuid 16-24-aastaste hulgas ja kui palju 25-34-aastaste hulgas?
• kui suur on erinevus interneti kasutamisel turvaohuga kokku puutunute hulgas erinevates vanuseastmetes aastatel 2010 ja 2015

Põnevat statistikat leiab ka siit: https://juhtimislauad.stat.ee/

ÜLESANNE

Projektijuhi roll on hallata ressursse (aega, inimesi). Selleks saab kasutada erinevaid projektijuhtimise tarkvaralahendusi. Kui projekt on väike, võib olla lahenduseks kasutada kontoritarkvara või tabelarvutustarkvara, kui projekt on aga mahukam, siis on abiks internetist leitavad keskkonnad.

Loo projektiplaan 3-kuuliseks veebilehe loomise projektiks ja katseta antud projektijuhtimise info lisamist tasuta veebipõhistesse prohejtijuhtimise tarkvarra. Projekti ajaplaani loomise aluseks on juhtumi kirjeldus.

Valige loetelust üks keskkond (soovituslikult on igal grupil katsetamiseks erinev) ja katseta neisse andmete lisamist vastavalt juhtumi kirjeldusele. Ülesannet võib sooritada ka paaristööna.

Tagasisidena soovime näha ekraanipilte kõigist kolmest keskkonnast (kuhu on juhtum-projekt sisse kantud) ning analüüsi, mida oli kõige parem ja lihtsam kasutada, millised olid keskkonna võimalused ja puudused. Grupid võiks oma kogemust avalikult ka teistega jagada.

Soovituslikud keskkonnad:

1. Asana
2. TeamGantt
3. Paymo
4. ClickUp
5. Airtable
6. Wrike
7. Teamwork Projects
8. Redbooth
9. Avaza
10. Zenkit
11. MeisterTask
12. Targetprocess
13. Podio
14. onepoint Projects
15. Freedcamp
16. Daylite
17. ZenHub
18. RationalPlan
19. ProjectLibre
20. Waffle
21. Redmine

Lisavaatamiseks

Dokumentaalfilm inglise keeles: E-Estonia – a Startup country (48 minutit), 2015.

Tagasiside on meile oluline

Tagasisidet materjalile saab anda siit – kliki siia