5 Infoühiskonna areng ja tulevik

Antud peatükk annab ülevaate:

  • Uutest tehnoloogiatest ja nende arenemisvõimalustest
  • Uute tehnoloogiate riskidest
  • Iseauto valdkonda puudutavatest aruteludest maailmas

Tulevikutehnoloogiad ja küberkaitse

Asjade internet

Asjade interneti (ingl k Internet of Things (IoT), eestik keeles ka esemevõrk, värkvõrk või nutistu) moodustavad internetti ühendatud erinevad seadmed, mida algselt ei loetud IT-hulka (telerid, külmikud, pulsikellad, muusikariistad jm).

Asjade interneti (ingl k Internet of Things (IoT), eesti keeles ka esemevõrk, värkvõrk või nutistu) moodustavad internetti ühendatud erinevad seadmed, mida algselt ei loetud IT-hulka (telerid, külmikud, pulsikellad, muusikariistad jm). Näiteks teavitab külmkapp, mis on kapist otsas või saate saunaahju küdema panna mobiiltelefonist.

Ühiskonna areng ja uued tehnoloogiad

Vaid üks põlvkond tagasi oli internet ainult ühendus mõnede ülikoolide vahel. Esimene elektrooniline kiri saadeti aastal 1971. Esimene veebileht loodi aastal 1991. 2018. aastaks on maailmas juba u 2 miljardit veebilehte ja see arv suureneb pidevalt (vt mitu veebilehte on maailmas). Täna ei tähenda internet vaid e-kirjade saatmist ja informatsiooni kogumist: seal toimub elektrienergia jaotus, ostude tegemine ja jälgimine, igapäevasuhtlus ja veel palju muud. Erinevad seadmed on ühendatud internetti, lisaks arvutitele ja nutiseadmetele ka telerid, külmikud, lambipirnid, meditsiinilised seadmed, autod jne. Koos interneti potentsiaali positiivse arenguga on samavõrra eksponentsiaalselt arenenud ka selle negatiivsed aspektid.

Uute tehnoloogiatega puutume kokku iga päev, mõnikord seda märgates, kuid tavaliselt võtame seda iseenesestmõistetavana. Tehnika areng on muutnud meie ühiskonda ja igapäevaelu. Täna kasutame igapäevaselt mobiiltelefone, mille jõudlus ületab mitmesajakordselt maailma esimeste arvutite jõudluse. Erinevad seadmed ja teenused aitavad kokku hoida infoühiskonnas nii väärtuslikku ressurssi – aega. Näiteks aitavad elektroonilised teenused Eestis mõningatel hinnangutel hoida kokku aega ühe nädala jagu inimese kohta aastas.

Tehnoloogia arengu kirjeldamiseks kasutatakse tihti Moore seadust: tegemist on arvutiteaduses kasutatava terminiga 1965. aastast, mis lihtsustatult ütleb, et arvutite võimsus kahekordistub iga 2 aasta järel (originaalis ütles Moore, et mikrokiibil olevate transistorite arv kahekordistub iga kahe aasta järel).

Arutelu “Millist infoühiskonda soovime?

Ülesanne

Gartner kaardistab olukorda maailmas, millised tehnoloogiad jõuavad lähiaastatel turule, milliste üle on aga lõhkemas mull. Näieks Blockchain on oma kõrgaega uudse asjana juba kaotamas (loe: see on igal pool) ja kodutöö võimalus igas ametis ei ole veel kohale jõudnud, seeon võimalik ainut vähestes töökohtades ja sedagi osaliselt.

  • Mõtle, milline on tehnoloogia arengu mõju õppimisvõimalustele ja tööturule tulevikus?
  • Arutle grupis, kas tahaksid elada 19. või 21. sajandil?
  • Mõtle milline on sinu elu praegu, milline oli sinu vanemate elu 25 aastat tagasi ning milline võiks olla sinu elu 25 aasta pärast?

 

Gartner Hype Cycle

Tehnoloogia areng ja riskid

Iga uue vahva leiutisega kaasnevad ka riskid ja ohud, et neid kasutatakse hoopis inimeste vastu. Võimalus kasutada puutetundlikku kiipkaarti toob kaasa mugavuse, aga ka ohu, et teie kaardil olevaid andmeid loevad ka kurjategijad. Või siis droonid, millega saab teha imelisi fotosid ja aidata näiteks hädas inimesi, kui nad on kadunud ning jälgida metsatulekahju ulatust, on tegelikult juba kasutusel ka tapavahenditena. Ka iseauto, mis on tehnoloogiliselt võimas leiutis, võib tekitada palju pahandust, kui programmeerija ja arendaja on teinud programmi loomisel valesid otsuseid või loonud koodi, mis on häkkeritele kergesti ligipääsetav ja muudetav.

Ülesanne

Koostage rühmatööna eelistuste loend. Kes oleks teie arvates eelistatud isikud ellu jääma isesõitva auto programmi vaates, kui peaks juhtuma õnnetus? Põhjendage oma valikuid. 

Keda eelistada?

  • Pigem naisi kui mehi
  • Pigem säästa jalakäijaid kui reisijaid
  • Pigem rohkem kui vähem inimesi
  • Pigem inimesi kui loomi
  • Pigem noori kui vanu
  • Pigem seaduskuulekaid
  • Pigem heas vormis kui tüsedaid
  • Pigem rikkaid kui vaeseid
  • Pigem haritud kui harimata
  • Pigem mitte midagi teha
  • Midagi muud?

Tulevik areneb kiiresti

Mõelge! Milline peaks olema arendaja või tootja vastutus luues antud tehnoloogiaid?  Milline aga müüja ja tarbija vastutus? Kas peaks sekkuma ka riik, näiteks, kui teie kodune internetis olev röster otsustab rünnata peaministri külmkappi? 

Siin on toodud ära mitmed videod, mis näitavad tuleviku võimalusi ja ka sellega kaasnevaid riske:

NFC – kui kaugelt on loetav puutetundlik pangakaart?

Droonid – vahendid sõja võitmiseks?

Uued inimesed on humanoidid! Mõelge! Millised võiksid olla humanoidi õigused?

https://www.youtube.com/watch?time_continue=2&v=dIuL4D00uOY

Ülesanne

Ülesande eesmärk on kinnistada ja võtta kokku infoühiskonna mooduli teemad ja arutleda, milline on noore inimese roll e-ühiskonnas toimimisel ja arendamisel? Õpetaja jagab õpilased nt seitsmesse rühma, rühmad võtavad loosiga ühe teema allolevatest. Õpilased valmistavad ette 5-minutilise ülevaate antud teemal ja vastavad klassikaaslaste küsimustele.

  • Õpilased uurivad antud teema kohta lisamaterjale internetist (kodutööna), eesmärgiga osata vastata kuulajate küsimustele paneelarutelul.
  • Küsimused, millele vastuseid ei teata, märgitakse üles ja uuritakse välja järgmiseks tunniks.

Teemad:

A – Infoühiskonna kultuur ja eetika.

B – Elu võrgustunud maailmas.

C – Kas kübersõda on reaalne?

D – Internet kui oht ja võimalus (tumeveeb).

E – Miks vajab infoühiskond kaitset?

F – Milline on Eesti infoühiskond 10 aasta pärast?

G – Kas privaatsus on oluline ja miks/miks mitte?

Lisavaatamiseks

Asjade internet:

Lisalugemiseks

Tagasiside on meile oluline

Andke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin – kliki siia

Litsents

Icon for the Creative Commons Attribution 4.0 International License

Küberkaitse on loodud Tiia Sõmer, Birgy Lorenz, Sten Mäses, ja Triin Muulmann poolt Creative Commons Attribution 4.0 International License litsentsi alusel, kui pole teisiti märgitud.

Jaga seda raamatut