| Mõiste |
Definitsioon |
Peatükk |
| Küberhügieen |
Küberhügieen on digiseademete turvateadlik kasutus. Sarnaselt tavahügieeniga sisaldab see ohtude ja riskide teadvustamist ning nende vältimiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. |
Sissejuhatus kursusesse |
| Küberturvalisus |
Küberturvalisus tähendab informatsiooni ja seda sisaldavate seadmete kaitset erinevate ohtude ja rünnete eest. Küberturvalisuse raames on olulisel kohal kolm infoturbe eesmärki: käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus (vt vastavaid märksõnu). |
Inforuum ja -ühiskond ning küberkaitse |
| Andmete käideldavus |
Andmete käideldavus on andmete kättesaadavus nõutaval ajal, nõutava kiirusega ja selleks volitatud isikutele või seadmetele. |
Inforuum ja -ühiskond ning küberkaitse |
| Andmete terviklus |
Andmete tervikluse moodustavad andmete päritolu autentsus (andmete väidetav ja tegelik päritolu kattub), täielikkus (andmed sisaldavad kõike, mida vaja), õigsus (andmed on õiged ja ajakohased) ning kontrollitud ligipääs (andmeid ei saa muuta keegi, kelle selleks õigust ei ole). |
Inforuum ja -ühiskond ning küberkaitse |
| Andmete konfidentsiaalsus |
Andmete konfidentsiaalsus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud tarbijaile (isikutele või tehnilistele süsteemidele) ning kättesaamatus kõigile ülejäänutele. |
Inforuum ja -ühiskond ning küberkaitse |
| Internet |
Internet on ülemaailmne kogum erinevaid võrke, millesse ühendatud seadmed (ajalooliselt arvutid ja võrguseadmed, tänapäeval on selle laienduseks asjade Internet) suhtlevad omavahel TCP/IP protokolli kasutades. Internet sisaldab palju erinevaid teenuseid, tuntuimatena võib mainida veebi ja e-posti. |
Inforuum ja -ühiskond ning küberkaitse |
| Informatsioon |
Informatsioon tähendab üldmõistena teadmist millestki. Täpsem tähendus on valdkonniti väga erinev, IT vallas mõistetakse seda suurel määral andmete sünonüümina. |
Digiühiskonna kultuur ja eetika |
| Asjade internet |
Asjade interneti (ingl. k. Internet of Things, IoT; eestik keeles ka esemevõrk, värkvõrk või nutistu) moodustavad Internetti ühendatud erinevad seadmed, mida algselt ei loeta IT hulka (telerid, külmikud, pulsikellad, muusikariistad jpm). |
Infoühiskonna areng ja tulevik |
| Identiteet |
Identiteet on kogum inimese unikaalseid omadusi (nimi, rahvus, sugu, kuuluvus erinevatesse ühiskonnagruppidesse jm), mille alusel saab teda üheselt määratleda. |
Andmed ja identiteet |
| Andmed |
Andmed on informatsioon sellisel kujul, mida saab edastada, tõlgendada ja töödelda. Andmed koos programmidega moodustavad tarkvara. |
Andmed ja identiteet |
| Digitaalne jalajälg |
Digitaalne jalajälg on isiku poolt Internetis sooritatud tegevuste tagajärjel tekkivad andmed (näiteks kommentaarid portaalides või veebiostude ajalugu), mida saab temaga üheselt seostada. |
Andmed ja identiteet |
| Isikuandmed |
Isikuandmed on andmed, mille abil saab isikut tuvastada (nimi, pilt, töökoht jpm). |
Andmed ja identiteet |
| Delikaatsed isikuandmed |
Delikaatsed isikuandmed on näiteks usulised ja poliitilised veendumused, andmed tervise või isikliku elu kohta jne. Eestis on õigus isikuandmete kaitsele ja õigus avalikule teabele iga kodaniku põhiseaduslikud õigused. |
Andmed ja identiteet |
| Krüptograafia |
Krüptograafia on valdkond, mis tegeleb info teisendamisega väliste osapoolte jaoks loetamatule kujule (peamiselt matemaatiliste meetodite abil), tänapäeval kuulub selle alla ka info tervikluse tagamine laiemalt. |
Andmed ja identiteet |
| Ründevektor |
Ründevektor on viis arvutisüsteemi tungimiseks süsteemi nõrkuse (näiteks tarkvaravea) ärakasutamise abil. |
Pettused ja kelmused |
| Küberpettus |
Küberpettus on IT vahendite abil toimepandud pettus (näiteks nn Nigeeria kiri). |
Pettused ja kelmused |
| Küberkiusamine |
Küberkiusamine on tehnoloogiliste kanalite (eeskätt IT) kaudu toimuv kiusamine |
Vaimne ja füüsiline tervis |
| Pahavara |
Pahavara on pahauskselt arvutisüsteemide või nende kasutajate kahjustamiseks loodud tarkvara. |
Ründed ja ohud |
| Küberkuritegu |
Küberkuritegu on IT vahendite abil sooritatud või nende vastu suunatud kuritegu; täpsem määratlus sõltub konkreetsest õigussüsteemist. |
Ründed ja ohud |
| HTTP |
HTTP (ingl HyperText Transfer Protocol) on veebi tehniliseks aluseks olev andmeedastusprotokoll, mis kirjeldab veebilehtede ülesehitust, info edastusviise jpm. |
Infrastruktuur, võrk ja selle turve |
| HTTPS |
HTTPS (ingl HyperText Transfer Protocol, Secure) – HTTP edasiarendus, mis kasutab veebisisu edastamiseks turvatud (krüpteeritud) kanalit. |
Infrastruktuur, võrk ja selle turve |
| Hüpertekst |
Hüpertekst on tekst, mis on mõeldud lugemiseks mittelineaarselt (mitte ühe voona ülalt alla). Hüpertekst võib sisaldada viiteid (hüperlinke) liikumiseks nii teksti enda sees kui ka välistele objektidele. Tuntuimaks näiteks on veeb ehk WWW, arvutieelsest ajastust võib mainida näiteks Piiblit. |
Infrastruktuur, võrk ja selle turve |
| Andmesidevõrk |
Andmesidevõrk on andmete edastamiseks ja säilitamiseks mõeldud tehnoloogiliste vahendite (arvutid, võrguseadmed) kogum. |
Infrastruktuur, võrk ja selle turve |
| Kriitiline taristu |
Kriitiline taristu on kogum riigi jaoks elutähtsaid võrke, teenuseid, ressursse ja asutusi, mille tegevuse katkemine kahjustab riigi toimimist olulisel määral. |
Infrastruktuur, võrk ja selle turve |
| Võrguanalüüs |
Võrguanalüüs on andmesidevõrkudes toimuva andmeliikluse jälgimine erinevate tehniliste vahendite abil. |
Veebiründed, võrgulogid |
| Võrgulogimine |
Võrgulogimine on võrkudes toimuvate erinevate sündmuste (näiteks veebilehe lugemine, ühendumine serveriga jne) registreerimine vastavate tehniliste vahendite abil. |
Veebiründed, võrgulogid |
