Antud peatükk annab ülevaate:

• Pahavarast ja tema liikidest
• Viiruste leidmisest ja viirusetõrjetarkvara kasutamisest

Küberkuriteod

Pahavara

Pahavara kohta kasutatakse termineid nagu “pahavara”, “kurivara” jt, mille all on mõeldud pidevalt leiutatavat “pähhvara”. See ei väljenda sihilikkust ega võimalda kahjurprogrammi, kahjurkoodi, kahjurskripti, kahjurmakro, kahjursisu, kahjurväärtuse, kahjurseadme jt analoogiliste ala- ja sugulasliikide mõistlikke nimetusi; ohu realiseerumine tekitab kahju, mitte “pahandust”, “kurja” vms.

Pahavara on lai mõiste, kuid kõige üldisemalt öeldes on tegemist sellise tarkvaraga, mis on kirjutatud eesmärgil teha midagi halba informatsioonile, seadmetele või inimestele. Pahavara hulka kuuluvad viirused, trooja hobused, ussid, juurkomplektid, nuhkvara, lunavara, kuid ka muud soovimatud programmid, mis võivad ühel või teisel viisil arvutisse sattuda. Pahavara võib varastada seadmetest isikuandmeid, erinevatesse keskkondadesse sisselogimise andmeid, finantsalaseid andmeid, aga ka lukustada faile või seadmeid ning pressida omanikelt välja raha nende lahti lukustamise eest.

Uus pahavara maailmas 2018. aasta 11 kuu andmete alusel (allikas: https://www.av-test.org)

Pahvara kasv maailmas 2009-2018 (allikas: https://www.av-test.org)

Pahavara tüübid

Uss (Worm) on programmikood, mis paljundab end massiliselt (näiteks nakatatud arvuti aadressiraamatu abil) võrgu kaudu ja sageli sooritab kahjulikke toiminguid, näiteks saadab rämpsposti või korraldab ummistusründeid; erinevalt viirusest ei vaja paljunemiseks peremeesprogrammi ega inimabi.

Trooja (Trojan) on näiliselt kasuliku programmi (sh viirusetõrjeprogrammi) sisse paigutatud varjatud kood, mille ründefunktsioonid tavaliselt võimaldavad kaugpöördust kasutaja arvutisse või saadavad sealt välja kasutaja andmeid; võib tekitada ka kahjustusi, rikkuda turvamehhanisme või muuta arvuti zombiks; erinevalt viirusest enamasti ei paljune ise.

• Kaugjuurdepääsuga troojalased – võimaldab häkkeril teie teadmata kasutada varjatud kanaleid, et saada teie süsteemile kaugjuurdepääs.
• Andmete saatmise troojalased – varastavad teie süsteemis salvestatud andmeid ja edastavad neid häkkerile.
• Destruktiivsed troojalased – hävitavad faile ja teenuseid.
• Turvalisuse tarkvara keelavad troojalased – keelavad arvuti tulemüüri ja viirustõrje tarkvara selliselt, et teised pahatahtlikud failid saab alla laadida ja käivitada ilma tuvastamata.

Viirus (Virus) on selline maskeeritud programm või koodilõik, mis end ise paljundab, paigutades enda koopiaid teistesse programmidesse, andmefailidesse või buutsektorisse ning ta levib automaatselt andmekandjate või võrgu kaudu (kuid inimtoimingu, näiteks faili avamise vahendusel) ühest süsteemist teise; harilikult sisaldab kahjustavat laengut; võib olla sümptomiteta või ilmutada end näiteks kuval; võib käivituda kohe või seatud ajal või seatud tingimusel.

Juurkratt, käomuna (Rootkit) on juurkasutaja õigustega kahjurvara, mis käivitub süsteemi igal buutimisel enne operatsioonisüsteemi täielikku laadimist ja on seetõttu raskesti avastatav; sisaldab vahendeid enda failide, protsesside ja kontode varjamiseks, näiteks failihalduri töö muutmise teel; sihtkohad pesitsemiseks on enamasti BIOS, alglaadur, opsüsteemi tuum.

Nuhkvara (Spyware) on petteprogramm või selle moodul, mis arvuti omaniku või kasutaja teadmata kogub ja saadab kolmandale poolele tundlikke andmeid kasutaja kohta (näiteks paroole, krediitkaardinumbreid, teavet käitatavate programmide, külastatavate saitide, sisestatud andmete kohta).

Lunavara (Ransomware) on selline kahjurvara (enamasti trooja), mis rikub nakatatud süsteemi käideldavust (näiteks mingite failide krüpteerimise teel) või teeskleb mingi kahjurkoodi avastamist ja nõuab käideldavuse taastamise või “kahjurkoodi kõrvaldamise” eest lunavara (nt Reveton, Cryptolocker, Cryptowall, Torrentlocker jne).

Vaadake videot “Küberturvalisuse koolitusmaterjal: lunavararünnak”.

Loogikapomm (Logic Bomb) on viirustes või ussides sisalduv või sisemise päritoluga kahjurvara, mille kahjulik tegevus (näiteks oluliste failide kustutus) käivitub teatud tingimustel, näiteks ettemääratud hetkel või pärast pommipanija vallandamist organisatsioonist

Reklaamvara (Adware) – seaduslikus vormis tähendab see reklaamitulude arvel enamasti tasuta antavat mingite kasulike funktsioonidega programmi, mis installeerimisel või kasutamisel automaatselt kuvab, mängib või laadib alla reklaami ja tajutavalt sooritab muid turundustoiminguid. Ebaseaduslikus vormis loetakse reklaamvara vorme kahjurvaraks, kui need installeeritakse salaja ja tekitavad soovimatuid nähtusi, mis võivad rikkuda privaatsust ning sageli on uuenemisvõimelised, st järgmiseks lastiks võib olla viirus vmt. Reklaamvara tekitab kahju eelkõige seaduslikule reklaamiostjale.

Hajus ummistusrünne (Distributed Denial of Service, DDoS attack) – ummistusrünne, milles kasutatakse sihtsüsteemi või -võrgu liikluse mahu tunduvaks suurendamiseks suurt arvu ründavaid süsteeme, eesmärgiga rünnatavat veebilehte või teenust liiklusega üle koormata, et see ei oleks kasutajatele kättesaadav.

Vaadake videot “Küberturvalisuse koolitusmaterjal: näotustamine”:

Ülesanne

Viiruste avastamine ja analüüsimine VirusTotal lehe abiga www.virustotal.com.

Iga meeskonnaliige valib endale kolm räsi järgnevast nimekirjast. Räsi on viirust identifitseeriv salakood.

1. 181f864212bddd3099d2cb7089a291a4d470387c498e615bb6220de83bfb6a37
2. d0a22dc80900dd2f71730150b7647014244edf7fb5f7f1e90af078eef1359196
3. d140c22f52322693ef9a99ac4ca7d8870cad673b5da9a433e7b4c2badc6ca32e
4. 9ff0f8593ee4baf37e24b4916be5f89852cb2ef25f7859415a45bfa5130b70f7
5. 01550937532b545fbce6841f0c1eefe4621d60e5de31d32b759e12ee36d1a3a1
6. 90d555ee3df33bc5ee2139af99567c0c694f11ffc007ef87250e4beabb6c6f1b
7. 9c891edb5da763398969b6aaa86a5d46971bd28a455b20c2067cb512c9f9a0f8
8. b5785675eaa1b1e09b3a7c6b3b9f4ff235351f0fdf54e375ee4d162f01da2e2c
9. c3fdcec878ac032f4bb4c73a8ba9b08dd546e931d6f0f24bf905207501ba0b07
10. 721f55aeba1eb43a56e5adf415eecf407b19c21eb053361a59805ddc31e56687
11. 2a200b363346480c21aecb2f820464816d3d2cde250a6f6b89d886531dcbb5ce
12. a68f6a8f364b002e6b1848fa37fb7b7b3d58505a9eeb427ef70e3a8bf6862dc5

Katsetage kooli arvutis olevat viirusetõrjet:

• uurige, kas seadmes on viirusetõrje;
• uurige, kas viirusetõrje on uuendatud;
• katsetage, kas arvutis on viiruseid, käivitades tõrje;
• katsetage, kas mõni kindel fail on viirusega;
• katsetage, kas nt mälupulgal on viiruseid.

Õpimäng

CyberSec juhtumid I ja II on kaardimängud erinevatest naljakatest ja põnevatest päriselu juhtumistest digitaalse ohtuse ja küberturvalisuse valdkonnast, mida tuleb ära arvata. Mängud on nii kuulsad, et on kasutusel üle 40nes maal maailmas. Veebilehelt leiad kaardipakid, mida saad alla laadida ning ka lugude originaaluuudistele lingid. Videos õpetab Birgy Lorenz Victoria Villigule, kuidas mängu kasutada ja millised lood on mängupakis. Mängu loomise toetajad: Eesti Interneti Sihtastus, Kaitseministeerium, BCS Koolitus, F-Secure ja Tallinna Tehnikaülikool, Haridus- ja Noorteamet, Tagralt Internetis projekti ja on kaasrahastatud ELi Euroopa ühendamise rahastu poolt.

Lisalugemiseks

• Kuidas eemaldada pahavara?: http://viirused.ee/pahavara/
• Ülevaade: pahavara liigid ja arvuti haigestumise tunnused, Delfi Forte: http://forte.delfi.ee/news/digi/ulevaade-pahavara-liigid-ja-arvuti-haigestumise-tunnused?id=65884646
• Arvutikaitse ABC, Arvutikaitse.ee: https://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/
• Payback scammer – kuidas internetis kelmid tegutsevad ja neid takistatakse/püütakse – kliki siia
• Kui huvitab teada saada enam, ise ründeid luua ja nende eest ennast kaitsta, siis Tartu Ülikoolis Alo Peets õpetab kursust “Praktilised harjutused küberturvalisuse huvilisele“

Andke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin – kliki siia