Antud peatükk annab ülevaate:

• Eesti eripärast infoühiskonna arengus
• Eesti e-teenuste tugistruktuurist
• Eesti küberruumi kaitsmisest
• Eesti tulevikustsenaariumitest infoühiskonnana

Keda vajab Eesti riik?

Elu e-Eestis

Eesti alustas infoühiskonna ülesehitamist 1990ndatel aastatel. Sel ajal ei olnud veel kodanike kohta kogutud digitaalset informatsiooni, samuti ei olnud enamikul inimestel ligipääsu internetile ega internetti ühilduvaid seadmeid, mis täna on iseenesest mõistetavad. Siiski alustati investeerimisega infoühiskonna arendamisse ning infotehnoloogilistesse lahendustesse.

Eestis on loodud riigiportaal www.eesti.ee, mis toimib sellisena alates 2008. aastast. 2018. aastal värskendati antud lehekülje kujundust. Portaali näol on tegemist keskusega, milles saab tarbida e-teenuseid ja leida informatsiooni enda isiku kohta – kõik ühest kohast. Alguse sai aga antud keskkond veidi varem, 2003. aastal loodi kodaniku teabeportaal, mille ülesanne oli anda inimestele infot nende õiguste ja kohustuste kohta ning anda praktilisi nõuandeid asjaajamiseks riigiga. Samuti arendati erinevaid süsteeme: www.eesti.ee, www.riik.ee ja X-tee portaal, mis 2008. aastal koondati kokku ühte riigiportaali. Seeläbi muutus info leidmine ja riigi poolt pakutavate teenuste tarbimine lihtsamaks. Praeguseks on portaali koondatud enam kui 200 teenust, 400 artiklit ja 2500 kontakti.

2015. aastal loodi huvitav video, milles tutvustatakse, kuidas nägi elu välja 1994 ja unistati, kuidas näeb elu välja aastal aastal 2020, kus ringi lendavad ja teenuseid pakuvad droonid. Vaata videot ja mõtle, kas nähtav on reaalne ja otstarbekas? Milliseid uusi huvitavaid võimalusi oled ise märganud, et ettevõtted on teenuste loomisel kasutusele võtnud?

X-tee ja kriitilise infrastruktuuri teenused

Eesti Riigi infosüsteem on hajusalt ülesehitatud ning sisaldab endas erinevatel aegadel ja süsteemides loodud andmekogusid. E-teenuste toimimiseks on vaja neid komplekteerida erinevatest andmekogudest ning info nende vahel peab liikuma laduselt, et kasutaja saaks mugavalt e-teenuseid tarbida. Andmekogusid ja registreid, mida peavad erinevad asutused, on palju ning igaüks kasutab nende haldamiseks oma vahendeid. Olemasolevate andmekogude omavahel koostoimimiseks ja andmete ristkasutamiseks on loodud X-tee. See on universaalne tehniline ja organisatsiooniline vahend (keskkond), mis võimaldab avaliku- ja erasektori registritel ja andmekogudel omavahel turvaliselt ja tõestusväärselt andmeid vahetada. X-tee on kui e-Eesti selgroog, ta on tavakodanikule nähtamatu, kuid teenuste toimimiseks ülioluline (Allikas: Wikipedia). 

E-Eesti toimimisest rääkis juba 2012. aastal Karin Pärgmäe. E-Eesti keskses süsteemis ei ole põhimõtted viimase kuue aastaga muutnud – süsteem peab olema turvaline nii selle tarbijale kui teenuse vahendajale. X-tee turvalisus on tagatud mitmekihiliselt: kasutatakse autentimist, mitmetasemelist autoriseerimist, kõrgetasemelist logide töötlemise süsteemi ning krüpteeritud ja allkirjastatud andmeliiklust.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on tellinud visioonvideo aastaks 2020, mis annab ülevaate, millise Eestiga meie kodanikud, residendid ja külalised kokku puutuvad.

Ülesanne

Ava veebileht www.eesti.ee ja uuri, milliseid teenuseid täna kodanikele ja ettevõtjatele pakutakse.

• Too välja 10 teenust, mida sina või su pere on kasutanud.
• Millised teenused neist on sulle ja su perele kriitilised ehk neid on kogu aeg vaja kasutada?
• Millistest teenustest ei olnud sa varem kuulnud, aga sooviksid enam teada?

Küberjulgeoleku strateegia

Maailmas ja ka Eestis on välja töötatud riiklikud küberkaitse strateegiad. Strateegia mõte on analüüsida olukorda, seada prioriteete ning ka anda juhiseid küberkaitse teemadel erinevatele riigiasutustele, kes antud valdkonnas tegutsevad. Eesti „Küberjulgeoleku strateegia 2014–2017“ on küberjulgeoleku planeerimise alusdokument ning osa Eesti laiapindsest julgeolekustrateegiast. Strateegias hinnatakse Eesti küberjulgeoleku ohte, tuuakse välja olulisemad arengud ning esitatakse meetmed ohtude maandamiseks. Strateegias hinnatakse küberjulgeoleku edusamme Eestis tervikuna ning erinevates valdkondades eraldi, kirjeldatakse väljakutseid tulevikuks, kajastatakse küberjulgeoleku tagamise põhimõtteid Eestis, määratletakse üldeesmärk riiklikul tasandil ning alaeesmärgid erinevates valdkondades. Uus strateegia valmib aastal 2019.

Kes kaitseb Eesti küberruumi?

Igal kodanikul riigis on oma roll küberturvalisuse tagamisel. Riik oma struktuuride ja ametkondadega vastutab kriitilise taristu kaitsmise eest, organisatsioonid ja ettevõtted oma protsesside ning küberturvalisuse tagamise eest, ühiskonna kui terviku rolliks on küberturvalisuse kultuuri loomine ja alalhoidmine ning iga üksikisiku rolliks on oma isikliku küberhügieeni tagamine.

Eesti küberruumi kaitsjad on:

Ülesanne

Eestis on igal kodanikul e-posti aadress ‘eesnimi.perenimimi@eesti.ee’ ja iga inimene suunab ise üleval mainitud keskkonnas sellele aadressile tulevad e-kirjad oma päris aadressile. (Alates 2019. aasta 18. veebruarist saab riigiportaali kaudu tulnud asutuste teavitusi lugeda nii isiklikust postkastist kui ka portaali postkastist. Seni saatsid asutused teavitusi ja dokumente vaid isiklikule meiliaadressile ning portaali postkasti selle kohta eraldi märget ei jäänud.)

Riik saadab antud kanali kaudu vajalikku infot – milliseid teenuseid kasutada, kutsub valima või hoiatab vahel ka küberintsidentide eest. Siin on üks selline kiri, mis on täiesti õiguspärane, saadetud aadressilt teavitus@eesti.ee ja kirjas olev manus annab head nõu, millele tuleks tähelepanu pöörata levima hakanud arvepettuse korral. Uudis antud teema kohta on siin – kliki siia

• Selgita, kas ja miks saadetud kiri (näidis allpool) tundub siiski enamusele kahtlane
• Paku lahendus, kuidas antud kirja oleks saanud koostada paremini.
  • Mõtle nii eesti keelt oskava kui ka mitteoskava kirja saaja peale.
• Uuri, kuidas e-posti tehnilist päist lugeda (nt ava mõni oma kiri). Päise lugemiseks on juhised siin – kliki siia
  • Analüüsi kirja päist, kas kiri on saadetud sellelt, kellelt ta väidab ennast olevat (email header analysis) – kliki siia

Lisalugemiseks

• Lood Eesti IT-inimestest ja ajaloost. Lood ja mõtted kuulatavad ning raamat tasuta loetav: https://memcpy.ee/et
• Sari “Infoühiskonnast hereetiliselt” (Anto Veldre). Anto Veldre kirjutatud sari vaatleb infoühiskonna probleeme ja rõõme ning väljakutseid, millele tuleb juba täna mõelda, et Eesti edulugu antud valdkonnas säiliks.
• I osa – kliki siia
• II osa – kliki siia
• III osa – kliki siia
• IV osa – kliki siia
• V osa – kliki siia
• Finaal – kliki siia

Põhiseaduse videod ja seletused: https://www.pohiseadus100.ee/et/luhivideod

Tagasiside on meile oluline

Andke oma kommentaar antud sisulehe kohta siin – kliki siia