7 Kasutatavus ja selle hindamine

Jakob Nielsen, kes on üks maailma tunnustatumaid kasutatavuse eksperte, on sõnastanud kasutatavuse üldkriteeriumid:

• Õpitavus – kui lihtne on esmakordsetel kasutajatel toote kasutamisega hakkama saada?
• Efektiivsus – kui kiiresti kogenud kasutajad toote kasutamisega hakkama saavad?
• Meeldejäävus – kui lihtsalt kasutajad pärast pikemat pausi toote kasutamises taastavad varasema võimekuse?
• Eksimiskindlus – kui palju vigu kasutajad teevad, kui tõsised need vead on ja kui lihtne on nende parandamine?
• Esteetiline rahulolu – kui meeldiv on toote disain kasutajate jaoks?

Kasutatavuse hindamise meetodid

Kasutatavuse hindamise kõige keerulisem osa on muuta kasutaja subjektiivne hinnang (“mulle ei meeldi see veebileht”) objektiivseks (“Ma ei leia lehelt nuppu, mille abil vormi täitmine katkestada”). Subjektiivse tagasiside lahtimõtestamise jaoks on olemas erinevad meetodid, mille abil subjektiivne vastus muutub objektiivseks (või vähemalt objektiivsemaks). Sel põhjusel on ka kasutatavuse testimine nii väärtuslik tööriist läbivalt kogu projekti aga eeskätt prototüüpimise faasides.

Kasutatavuse teste on hea teha juba prototüüpimise faasis seetõttu, kuna me saame mitmetele probleemidele jälile enne, kui süsteem reaalsesse arendusse läheb. Kuna teenuse, tegevuse, veebi või süsteemi prototüübi vead on juba parandatud, siis saame edasisi arenduskulusid jällegi kontrolli all hoida. Samas on kasutatavuse testimist võimalik teha alati ka olemasoleva süsteemi peal.

Eksperthinnangud

Eksperthinnangud on mõeldud toote (antud juhul veebilehe, rakenduse vms) kasutatavuse hindamiseks ekspertidele etteantud kriteeriumide alusel. Levinud kriteeriumite kogumikud on Nielseni kasutatavuse heuristikud ja veebi juurdepääsetavuse juhised.

Nielseni kasutatavuse heuristikud

Võttes aluseks kümme printsiipi, hinnatakse nende järgi vaadeldavat tootet ja tehakse ülevaade (vastas-ei vastanud ja põhjendus). Süsteemi hinnatakse 3-5 eksperdi poolt üksteisest sõltumatult.

• Ülevaade süsteemi staatusest – Süsteem peab alati informeerima kasutajaid sellest, mis on teoksil läbi sobiva tagasiside mõistliku aja jooksul.
• Seos veebirakenduse ja reaalse maailma vahel – Süsteem peab kõnelema kasutaja keeles, kasutades kasutajale tuttavaid sõnu, fraase ja mõisteid, mitte süsteemikeskset terminoloogiat. Informatsiooni esitamisel tuleb järgida reaalses maailmas väljakujunenud tavasid ning esitusjärjekorda.
• Kasutajapoolne kontroll ja vabadus – Kasutajad teevad sageli süsteemis liikudes vigu ning vajavad selgelt märgistatud “varuväljapääsu”, et lahkuda ebasoovitud olukorrast kiiresti. Süsteem peaks pakkuma undo ja redo funktsionaalsust.
• Järjepidevus ja standardid – Kasutajad ei pea mõtlema, kas erinevad sõnad, situatsioonid ja tegevused on sama tähendusega, kui teistel platvormidel. Järgi väljakujunenud disainimustreid.
• Vigade ennetamine – Headest veateadetest veelgi olulisem on hoolikalt läbimõeldud disain, mis aitab vigu ennetada. Kõrvalda veaohtlikud situatsioonid või kuva kasutajale enne neid kinnitust vajav hoiatus.
• Pigem äratundmine kui meenutamine – Ära koorma kasutaja mälu ning tee olulised objektid, tegevused ja valikud hästi nähtavaks. Kasutaja ei pea meeles pidama informatsiooni läbi mitme ekraanidialoogi. Kasutusjuhised peavad olema nähavad või lihtsalt kättesaadavad, kui need vajalikud on.
• Paindlikkus ja kasutusefektiivsus – Uute kasutajate eest peidetud kiirteed (shortcuts) võimaldavad kogenud kasutajate jaoks süsteemi kasutamist oluliselt kiirendada, toetades seeläbi mõlemat tüüpi kasutajaid. Luba kasutajatel kohandada sageli tehtavaid toiminguid.
• Esteetiline ja minimalistlik kujundus – Dialoogid ei tohi sisaldada infot, mis on ebaoluline või harva vajalik. Iga täiendav valik võistleb olulise infoga ja vähendab selle nähtavust.
• Aita kasutajatel ära tunda, diagnoosida ja taastuda vigadest – Veateated tuleb esitada lihtsas keeles (ilma veakoodideta) kirjeldades täpselt probleemi ja pakkudes konstruktiivse lahenduse.
• Abiinfo ja dokumentatsioon – Kuigi on parem, kui kasutajad saavad hakkama ilma dokumentatsioonita, võib olla vajalik pakkuda abiinfot ja dokumentatsiooni. Selline info peab olema lihtne otsida, keskenduma kasutaja tegevustele, loetlema konkreetsed sammud ning mitte olema liiga mahukas.

Veebi juurdepääsetavuse juhised

WCAG 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines 2.0) standard kehtestab nõuded veebilehekülgede juurdepääsetavusele ning pakub välja suunised nende täitmiseks nii veebilehe arendajatele kui ka sisutoimetajatele. WCAG 2.0 nõudeid tuleb järgida, et tagada erivajadusega inimestele samaväärsed võimalused veebi kasutamiseks nagu on teistel kasutajatel. Juurdepääsetavuse suunised võtavad arvesse erivajadusi, sealhulgas nägemis-, kuulmis-, taju-, kõne-, ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ja neuroloogilisi puudeid.

Suuniste järgimine teeb veebilehe paremini kasutatavaks ka teistele, näiteks vanematele inimestele, algajatele arvutikasutajatele, välismaalastele, aga ka kasutajatele, kellel on aeglane internetiühendus, või kes kasutavad vanema riistvara või veebisirvimise tarkvaraga arvuteid. WCAG 2.0 laiem eesmärk on veebilehtede üldise kvaliteedi ja kasutajamugavuse tõstmine. Nõuete järgimine aitab muuta veebilehe selgemaks, struktuursemaks ja kasutajasõbralikumaks.

Levinuim on WCAG 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines 2.0) tase AA, mis on vaikimisi suuniseks ka Eesti riigiasutustele (https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised)

Kasutajatestid

Valjult mõtlemise test (Think aloud protocol)

Valjult mõtlemise testi käigus täidab kasutaja etteantud testimisülesandeid ning samal ajal räägib testimise käigus oma tegevustest, mõtetest ja otsustest. Kasutaja tegevused ja ja jutt salvestatakse audio ja / või videokujul:

Eye tracking

Eye tracking tehnoloogia võimaldab jälgida ja lindistada spetsiaalsete seadmete infrapuna peegeldusi inimsilma pupillidelt. Andmetele tuginedes on võimalik visualiseerida soojuskaarti aladega, mida kasutaja rohkem jälgib ekraanil ning kuvada pilgujooni, mille abil kuvada kasutaja pilgu liikumise trajektoore.

Fookusgrupi intervjuud

Fookusgrupi intervjuudeks (ka rühmaintervjuud) nimetatakse andmekogumisviisi, kus kasutatakse intervjuusid rühma liikmetelt täiendava info saamiseks pärast vastavasisulise uuringu läbiviimist. Selle eesmärgiks on uurida osalejate suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast. Fookusgrupi intervjuu viiakse läbi väikese rühma inimestega mingil konkreetsel teemal. Grupi suurus võib varieeruda, kuid tavaliselt sisaldab see 5-12 inimest. Meetodi nimetus tuleneb sellest, et uurija juhib vestlust ja hoiab vestlust fookuses. Vestluse kestus ulatub poolest tunnist kuni kahe tunnini ning vestluse käigus formuleeritakse lisaküsimusi ja täpsustatakse olemasolevaid. Fookusgrupi intervjuul uuritakse seisukohtade moodustumist grupi kontekstis. See meetod sobib teema üldise tausta väljaselgitamiseks või uute ideede ja uurimishüpoteeside genereerimiseks.

Analüütika