8 Prototüübi esitlemine

Minimaalne elujõuline toode

MVP (minimum viable product) ehk eesti keeles minimaalne töötav toode kujutab endast esimest versiooni tootest, mida klient saab kasutada. Selle eesmärk on katsetada, kas idee “peab vett” ja kliendile toode meeldib.

Lisaks saab palju tagasisidet vajalike muudatuste kohta, mida lõppkasutaja tootes näha soovib. Halvimal juhul võib teada saada, et tootele ei ole üldse antud hetkel või ka tulevikus nõudlust. Selle hea külg on aga säästetud aeg ja raha, mis oleks võinud kuluda täieliku toote realiseerimisel. MVP peaks kindlasti olema lõppkasutajale kasutatav ja omama toote peamiseid funktsinaalsuseid.

 

Kuidas seda ideed rakendada veebiarenduses?

Sarnaselt ülaltoodud näidetele saab MVP lähenemist kasutada veebiarenduses. Näiteks tuleb ettevõttel idee arendada uus Uber (sõidujagamisplatvorm). Selleks oletame, 100% valmis Uber on versioon 10 ja maksab 150 000 eurot.

Rahaliselt ja ajaliselt mõistlik on 15 000 euro eest valmis teha versioon 1 ja vaadata, kuidas turg (kasutajad) selle vastu võtab. Edu korral jätkub arendus ning jätkatakse uute ja täiendatud versioonide väljalaskmist. Ebaedu korral saab projekti katki jätta ja 150 000 eurose kahju asemel läks kaduma 15 000 eurot.

Minimaalne elujõuline toode. Ühes servas on minimaalne vajadus, teises maksimaalne lõpptulemus. Idee testimiseks sobib aga kesktee, millega saab teenuse või toote toimimist testida, kuid mille valmistamine ei ole nii kallis, kui lõppprodukt. Autor: Brainhub

Kellele on MVP mõeldud?

Üldjuhul ei ole MVP välimus kriitilise tähtsusega, kuid tihti omab see visuaalseid elemente, mis on kasutusel ka toote lõppversioonis. MVP peamine eesmärk on peamiste funktsionaalsuste demonstreerimine ja toimine kliendi ootustest lähtuvalt.

Kokkuvõtvalt annab MVP vastused järgmistele küsimustele:

  • Kas disainitud toote järele on turul reaalne vajadus?
  • Kas pakutav lahendus ja funktsionaalsused pakuvad kasutajale lisandväärtust?
  • Kas lahendus on kasutatav?

Pitch ehk liftimüük

„Liftimüük”  (elevator pitch) on lühike ja lööv äriidee esitlus, mida võib teha ükskõik kus ning mis ei vaja lisana esitlustehnikat. 

„Liftimüügi”esitlus on lühike, 15–25 sekundit kestev esitlus, mille jaoks ei ole vaja lisaseadmeid. See on sorav ja veenev põhjendus, mille tulemusel peaks võimalikul investoril tekkima huvi sinu äriidee rahastamise vastu.

Äriidee esitlemise 3 võimalust

Tavaliselt koostatakse esitlemiseks mõeldud äriplaan kahes vormis. Üks võimalus on koostada 1–2-leheküljeline äriidee kirjeldus, milles võetakse äriplaan lühidalt kokku. Teine vorm on Powerpointi slaidiesitlus, milles tuuakse oma soovid ja äriidee välja umbes 10 slaidil ehk veelgi lühemal kujul.

Mida teha aga siis, kui kohtad täiesti juhuslikult seda inimest, kellest võib sõltuda sinu äriplaani edukus? Selle tarbeks on kolmas võimalus − tuleb eelnevalt välja töötada „liftimüügi” esitlus.

5 nõuannet hea „liftimüügi” esitluse kohta

  1. Mõtle läbi toote või teenuse omadused, eriti aga unikaalne müügiargument.
  2. Sõnasta unikaalne müügiargument ning liida see äriideega suupäraselt, huvitavalt, veenvalt ja tõepäraselt.
  3. Kirjuta esitluse laused üles.
  4. Harjuta, kuni esitlus tuleb n-ö une pealt sujuvalt ja hästi välja − nii, et üksikud löövad laused muutuksid sujuvaks kõneks.
  5. Kõne peab olema lühike, st kestma 15–25 sekundit.

Ülesanne

Koostage oma kolmeliikmelise rühmaga 1-3 minuti pikkune videoesitlus oma rakenduse idee ja prototüübi kohta liftikõne vormis, lähtudes üle-eelmisel nädalal tehtud rühmatööst (interaktiivne prototüüp). Juhiseid liftikõne kohta leiate siit: http://www.inspiratsioon.ee/kuidas-ennast-voi-oma-ideed-efektiivselt-tutvustada/

Lisaks soovitame vaadata eeskujuks Ajujahi meeskondade esitlusi: ajujaht.ee

Lisalugemist ja kasutatud allikad

Litsents

Icon for the Creative Commons Attribution 4.0 International License

Kasutajakeskne disain ja prototüüpimine on loodud Priit Tammets poolt Creative Commons Attribution 4.0 International License litsentsi alusel, kui pole teisiti märgitud.

Jaga seda raamatut