44 Sõnaseletusi

Definitsioonid ei pruugi olla sõnastatud täie rangusega. Samuti võidakse mõisteid teistes materjalides kasutada mõnevõrra teises tähenduses.

A

Algoritm – eeskiri konkreetse ülesande lahendamiseks. Ptk 1

Argument (funktsiooni argument, parameeter) – funktsioonile etteantav väärtus. Argument lisatakse funktsiooni väljakutsel funktsiooni nimele järgnevate sulgude sisse. Näiteks print("Tere!"), kus "Tere!" on argument, sin(0), kus 0 on argument või fun(a, b), a ja b on argumendid. Argumente võib olla rohkem kui üks. Ptk 30, ptk 31

Argumendi vaikeväärtus – funktsiooni argumendi väärtus juhul, kui funktsiooni väljakutses argumendile väärtust ei anta.  Ptk 31

Näide

def fun(esimene, teine = 5):
   return esimene + teine

print(fun(4))
print(fun(6, 10))

B

Bitt – väikseim digitaalne ühik, mis omandab üht kahest võimalikust väärtusest (0 või 1). Bittide abil esitatakse mistahes arve kahendsüsteemis. Näiteks arv 9 esitus  kahendsüsteemis on 1001. Ptk 13, http://vallaste.ee/

F

For-tsükkel –  konstruktsioon korduvate tegevuste realiseerimiseks, kus  korduste arv oleneb etteantud järjendi (või muu andmestruktuuri) elementide arvust. Teistes programmeerimiskeelest nimetatakse ka for-each tsükliks. Ptk 26

Funktsioon (alamprogramm Pythonis) – korduvalt kasutatav programmi osa mingi konkreetse alamülesande lahendamiseks. Funktsiooni defineerimiseks kasutatakse võtmesõna def. Ptk 29

G

Globaalne muutuja – muutuja, mis on defineeritud põhiprogrammis. Selle väärtusele saab ligi nii funktsioonide sees kui ka väljaspool funktsiooni. Kui funktsioonis on samanimeline lokaalne muutuja, siis sama nimega globaalset muutujat funktsioonis kasutada ei saa. Ptk 31

Graafiline kasutajaliides (GUI graphical user interface) – tarkvaraliides, mis kasutab visuaalseid elemente (nt ikoonid, kursor, menüüd, aknad, nupud) selleks, et teha kasutaja ja programmi vaheline suhtlus lihtsamaks. Ptk 37 http://vallaste.ee/

I

IDLE (Integrated Development and Learning Environment) – Pythoniga kaasasolev koodiredaktor. See on täielikult programmeeritud Pythonis, kasutades Tkinteri moodulit. Ptk 2, https://docs.python.org/3/library/idle.html

If-lause (tingimuslause või valikulause) –  konstruktsioon valikute (hargnemiste) realiseerimiseks programmis, kasutatakse võtmesõna if. Hargnemine toimub vastavalt konstruktsioonis esitatud tingimusele. Ptk 7

J

Järjend (list) – järjestatud andmestruktuur programmeerimiskeeles Python, kus saab hoida erinevat tüüpi väärtusi. Järjendisse paigutatud väärtusi nimetatakse elementideks ja need eraldatakse järjendis üksteisest komaga. Näiteks järjendis [2, 4, 5] on 2, 4 ja 5 on järjendi elemendid. Iga elemendi asukoht järjendis on määratud vastava indeksiga. Indekseerimine algab 0-st. Näiteks lst = [2, 3, 4] puhul element lst[0] on 2. Ptk 25

K

Kilpkonnagraafika – “kilpkonna” abil kujundite joonistamine, mis võimaldab programmeerimist visualiseerida. Ptk 12

Konkatenatsioon – sõnede “liitmine” (nt 'a' + 'b' puhul on tulemuseks 'ab' ). Ptk 4

L

Lokaalne muutuja – muutuja, mis on defineeritud funktsiooni sees. Seda muutujat ei saa kasutada väljaspool funktsiooni. Ptk 31

Loogiline avaldis (tingimusavaldis või tõeväärtusavaldis) – avaldis, mis koosneb loogilistest tehetest. Näiteks 2 > 1 and True. Ptk 9

Loogiline tehe (loogiline operaator) – tehe, mille väärtus on tõeväärtus (nt and, or, > ja not). Ptk 9

M

Moodul (teek, library) – funktsioonide kogum, kust saab funktsioone importida oma programmi (nt turtle, math, random). Ptk 11

Muutuja – nimega mälupiirkond, millesse on võimalik väärtusi salvestada. Ptk 4

O

Operand – avaldises sisalduv väärtus (nt 1 + 2, 1 ja 2 on operandid ja + on operaator/tehe). Ptk 9

P

Plokkskeem –  algoritmi skemaatiline esitusviis, kus algoritmi osad esitatakse konkreetse kujuga plokkidena. Ptk 1

Programm – algoritmi esitus programmeerimiskeeles. Ptk 2

R

Rekursiivne väljakutse – funktsiooni väljakutse sellesama funktsiooni sees. Ptk 33

Rekursioon – protsess, kus funktsioon kutsutakse välja sellesama funktsiooni sees. Ptk 33, ITS

Rekursiooni baas – rekursiivse funktsiooni haru, milles puudub rekursiivne väljakutse. Rekursiooni baas peab olema igas rekursiivses funktsiooni selleks, et protsess lõppeks. Ptk 33

Rekursiooni samm – rekursiivse funktsiooni haru, milles on rekursiivne väljakutse. Ptk 33

S

Sõne – sümbolite jada, tekst. Vastav andmetüüp. Lühend on str. Ptk 3, ptk 20

T

Thonny – koodiredaktor Pythoni õppimiseks. https://thonny.org/

Tõeväärtus – väärtus True või False. Vastav andmetüüp. Lühend on bool. Ptk 3

Treppimine – programmikoodi struktuuri esitamine, kasutades taandeid programmi osade eristamiseks. Ptk 7

Tsüklimuutuja – muutuja, mida kasutatakse tsükli jätkamistingimuses ja mis kontrollib tsükli korduste arvu. Ptk 15

Täisarv – täisarv. Vastav andmetüüp. Lühend on int. Ptk 3

U

Ujukomaarv – koma sisaldav arv.  Vastav andmetüüp. Lühend on float. Ptk 3

V

Viilutamine – operatsioon, millega moodustatakse järjendi põhjal alamjärjend (sõne puhul alamsõne). Näiteks lst[2, 3, 4] → lst[:2] moodustub alamjärjend [2, 3]. Ptk 25

W

While-tsükkel (eelkontrolliga tsükkel) – konstruktsioon korduvate tegevuste realiseerimiseks programmis, mis käivitab tsükli sisus olevad laused seni kuni jätkamistingimus kehtib. Ptk 15