21 Asjade internet
Peatükk annab ülevaate
- mis on asjade internet ehk värkvõrk,
- toob erinevaid näiteid asjade interneti kasutamise kohta igapäevases elus,
- mis on asjade interneti vajalikkus tulevikus.
Asjade internet ehk nutistu ehk värkvõrk ehk IoT – heal lapsel mitu nime
Asjade internetti (inglise keeles Internet of Things) saab kutsuda erinevate nimetustega, näiteks on sama tähendus veel sõnadel nutistu, värkvõrk ja IoT.
Kui 2018. aastal oli nutistusse ühendatud ligi 11 miljardit seadet, siis 2020. aastal kasvas see arv 30 miljardi seadmeni ning tõi käivet kuni 7 triljonit USA dollarit. Seega on tegemist väga kiiresti areneva ja tulutoova majandussektoriga, mille vastu tasuks huvi tunda nii tänastel õppuritel kui ka ettevõtjatel.
Oleme harjunud, et saame pea igal ajahetkel kasutada internetti – otsida infot, suhelda sõpradega, lugeda uudiseid. Aga kas oled mõelnud sellele, kui paljud seadmed meie ümber samuti internetti kasutavad? Allolev näide heidab pilgu Vello argipäeva, kelle elus internetti ühendatud seadmed olulist rolli mängivad.
Vaata videost, mida unistas infoühiskonna arendaja Linnar Viik asjade internetist juba 2016. aastal.
Näide: Värkvõrk ja Vello
Vello tööpäev lõpeb ja ta istub kojusõiduks oma autosse, mille vabakäesüsteem talle koheselt kõlarite kaudu meelde tuletab, et ta koduteel poest läbi käiks ja piima ostaks. Selle teate saatis Vello nutitelefonile ta nutikas külmkapp, mis ajastas teate saatmise Vello autosse sisenemise hetkeks ja saadab hiljem ka kordusteate, kui auto poele läheneb.
Kui Vello koju jõuab ja koodlukuga ukse avab, võtab nutikodu turvasüsteem maja valve alt maha ning lülitab sisse valgustuse neis ruumides, kuhu Vello siseneb. Õhtusöök ootab, sest kohvimasin ja multikeetja on juba aegsasti käivitunud. Vello häälkäskluste peale maheneb elutoa valgustus, aknakardinad sulguvad, hakkab mängima ta lemmikmuusika ja tummaks kamandatud TV näitab taustal uudistekanalit.
Vello vaatab nutika kliimasüsteemi tablood – energiasääst on pärast uue nutikodu lahenduse paigaldamist ligi 8%. Sellise nutikodu toimimise tagavad kümned andurid (temperatuur, valgus, heli, liikumine, kaal, näo- ja häältuvastus), nendelt anduritelt kogutud andmeid töötlevad tarkvararakendused, võrguühendusega lülitid, kraanid ja muud mehaanilised seadmed (nt kardinamootor ja köögitehnika), samuti vahetavad need omavahel infot.
Allikas: Hariduse tehnoloogiakompass
Definitsioon: värkvõrk (Internet of Things)
Värkvõrk (inglise keeles Interet of Things) on nutikate seadmete osalus võrgus, mida algselt ei loeta IT-seadmete hulka (nt teler, külmik, pulsikell, muusikariistad jne) (Kooliinformaatika sõnaraamat, sõnaveeb). Võrgustikku, millega nutikad seadmed on ühendatud, nimetatakse nutistuks ehk värkvõrguks.
Ülesanne 1: Kas oskad õigesti pakkuda, mis on või ei ole osa nutistust?
Ava Quizizz test ja saa teada.
Nagu näed, siis võivad lisaks arvutitele ja nutitelefonidele internetiga ühenduses olla ka kodutehnika, eri seadmed, sõidukid ja isegi koduloomad. Mitmesuguste andurite, sensorite ja sobiliku tarkvara abil koguvad seadmed infot ning oskavad omavahel suhelda ning saadud informatsiooni baasil oma käitumist kohandada. Internetti ühendatud seadmed aitavad muuta nutikaks kodusid, kontoreid, farmihooneid ning isegi tänavaid või kvartaleid.
Amet: IT-testija
IT-testija vastutab testplaanide disainimise ja elluviimise eest. Testija võib testida koodi, aga ka kõik nutiseadmed ja nutivõrku lisatud seadmed on samamoodi testitud testijate poolt.
Testija töö nõuab suhtlemist eri osapooltega, nt kliendi, analüütiku, arendaja ja projektijuhiga. Tema roll on testida infosüsteemi funktsionaalsust ja toimivust, et ei esineks vigu ja anomaaliaid. Samuti jälgib ta, et toode või teenus vastaks kliendi vajadustele ja tehnilistele nõuetele. Kui esineb vigu, on testija ülesandeks jõuda vea põhjusteni.
IT-testija positsioon on esindatud pea igas suuremas organisatsioonis. Eriti oluline on testija roll organisatsioonides, kus iga väiksema eksimusega on seotud suured riskid, nt tootmisettevõtetes, finantsasutustes, telekommunikatsiooni- ja energeetika organisatsioonides. Ametikoht on nõutud nii Eestis kui ka välismaal, mille töötasu on üle Eesti keskmise.
Täpsemalt loe IT-tesitaja ameti kohta Haridusportaalist.
Kuidas nutistu toimib?
Selleks, et nutistut kasutada, on vaja eset ja internetiühendust, mis selle eseme teistega ühendab. Ka selle õpiku lugemiseks kasutad sa mõnda taolist eset, olgu selleks arvuti, tahvelarvuti või nutitelefon. Lisaks on vajalikud erinevad sensorid, mis koguvad ümbritsevast keskkonnast erinevaid andmeid, näiteks infot asukoha, temperatuuri, ilmastiku või ümbritsevate objektide kohta.
Tavaliselt on igal värkvõrku liidetud esemel oma internetiaadress, mille kaudu saab sealt WiFi vahendusel andmeid pärida või käsklusi saata. Sellise andmevahetuse juures on praegu veel veidi takistuseks side usaldusväärsus ja aeglus, aga ka traadita seadmete suur energiatarve. Uue hingamise tõotab asjade internetile anda uute sidestandardite BLE (Bluetooth Low Energy) ja NFC (Near-Field Communication) massiline levik ning peatselt juurutamise järku jõudev viienda põlvkonna mobiilside (5G), kus on piisavalt nii aadressiruumi kui ka jõudlust, tagamaks miljardite nutiseadmete omavahelist tõrgeteta suhtlemist. Tänu nendele uutele sidetehnoloogiatele ennustatakse värkvõrgu massilist kasutuselevõttu autodes.
Näide: Nutiauto
Vello uus elektriajamiga nutiauto ei ole veel suuteline täiesti ilma juhita liikluses hakkama saama, aga parkimisega tuleb auto iseseisvalt kitsamates oludes Vellost paremini toime. Maanteel jälgib auto teisi liiklejaid, liiklusmärke ja teekattemärgiseid, hoiatades juhti liiga napi pikivahe või kiiruspiirangu eest, samuti siis, kui teeserv ohtlikult läheneb. Samuti jälgib auto reaalajas ilmaolusid (sh teekattesse paigaldatud niiskus-, temperatuuri- ja libedusandurite abil) ning ummikuid, soovitades juhil valida sobiv sõidustiil ja marsruut.
Nutiauto suudab suhelda ka teiste autodega, sh ilma juhita kulgevate iseautodega, olles lisaks hetkeolukorrale teadlik ka üksteise edasistest kavatsustest ja sünkroniseerides vastavalt masinate käitumist. Värkvõrgu tehnoloogia võimaldab paljude andurite ja seadmete koostöö orkestreerimise kaudu parandada liiklusohutust, samas kahandades autode energiakulu ja ummikuid teedel.
Siit videost saad teada, kuidas teadlased arendavad uusi tooteid nagu näiteks isesõitev auto.
Näide: Digiloovtöö
Uuri, kuidas on loodud nutikodu ehk targa maja lahenduse digiloovtöö.
Arutle klassikaaslastega, milliseid nutikaid lahendusi leidub sinu kodus ja milliseid asju tahaksid ise edasi uurida. Äkki on sinu kodus selliseid seadmeid ja lahendusi, millest näiteid ei ole toodud. Tutvusta neid teistele.
Siit näed ühte lahendust nutipirn, mille hind on ~20 EUR ja see võiks olla ka sinu kodus (toas).
Slaidid õpetajale (näidis):
Lisalugemiseks
- Video asjade internet (Diana Poudel ja Vjatšeslav Antipenko)