9 Suhtlus ja koostöö internetis: sissejuhatus

Peatükk annab ülevaate erinevatest ökosüsteemidest suhtluseks ja koostööks internetist:

  1. Google’i vahendid,
  2. Microsofti vahendid,
  3. Apple’i vahendid,
  4. vabavaralised vahendid,
  5. personaalse õpikeskkonna loomiseks sobivad vahendid.

Tänapäeval pakuvad maailma suurimad IT-ettevõtted nagu Google, Microsoft ja Apple igaüks oma komplekti veebipõhistest suhtlus- ja sisuloome teenustest, mille abil saavad kasutajad koostöös luua veebipõhiseid materjale ehk veebisisu.

Tüüpilised suhtlus- ja sisuloome teenused on:

  • e-post (inglise keeles: e-mail)
  • kiirsõnumid (i.k.: messenger)
  • vestlus (i.k. chat)
  • veebikaust failide jagamiseks (i.k.: cloud drive)
  • tekstitoimeti (i.k.: word processor, text editor)
  • esitlused (i.k.: presentations)
  • arvutustabelid (i.k.: spreadsheets)
  • küsimustikud (i.k.: forms)
  • fotode jagamine (i.k.: photo sharing)
  • videode jagamine (i.k.: video sharing)
  • kalender (i.k.: calendar)
  • veebilehtede koostamine (i.k.: web pages)

Ühe ettevõtte poolt loodud teenused ühilduvad omavahel hästi ning moodustavad ühtse tööriistakomplekti (i.k. suite või ka workspace), mida mõnikord nimetatakse ka digitaalseks ökosüsteemiks. Kahe erineva ettevõtte ökosüsteemide vahel ei pruugi täielik ühilduvus olla tagatud, näiteks Google Docs abil koostatud tekstidokumendi või esitluse kujundus võib Apple ökosüsteemi üleviimisel (ehk eksportimisel) saada rikutud.

Nii Google´i, Microsoft´i, Apple´i kui ka teistel taoliste veebitööriistade pakkujatel on ka oma võimsad ja turvalised andmekeskused üle kogu maailma, kus hoitakse kasutajate loodud veebisisu. Kui sa laadid oma esitluse Google´i või Microsoft´i veebikausta, siis tegelikult ei tea keegi, millisel serveril see päriselt paikneb. Nendes andmekeskustes paiknevaid võimsaid internetiservereid koos tarkvaraga nimetatakse mõnikord ka pilveplatvormiks. Kui kool ei taha osta ja üleval hoida oma internetiserverit (nt kooli kodulehe pidamiseks ja digitaalse dokumentatsiooni säilitamiseks), siis võib selle asemel majutada need teenused Google´i, Microsoft´i või mõnele muule pilveplatvormile. Allpool on fotod ühest Google´i andmekeskusest USAs Iowa osariigis.

 

Google andmekeskus – sisevaade
Google´i andmekeskus Ameerikas Iowa osariigis.

 

Googel andmekeskus
Google andmekeskuse välisvaade, Council Bluffs Iowa.

Euroopa Liidus kehtivate andmekaitse reeglite kohaselt ei tohi õpilaste privaatseid andmeid säilitada serveritel, mis ei paikne Euroopa Liidu territooriumil.

Tallinna lähedalt asub Baltikumi suurim andmekeskus Greenergy Data Center, vaata selle tutvustust siin.

Põhimõisted

  • Veebisisuks nimetame veebis (World Wide Web, WWW) paiknevaid teksti- ja multimeedia dokumente.
  • Veebitööriist on veebilehtiseja (ehk brauseri) kaudu kasutatav tarkvara, mille abil saad teistega suhelda ja koostööd teha tekstide, esitluste ja muu veebisisu loomisel.
  • Pilveplatvorm on serveririistvara ja tarkvara süsteem, mis võimaldab nii tavakasutajatel kui ka suurtel organisatsioonidel majutada oma veebisisu ja kasutada veebitööriistu.
  • Andmekeskus on tavaliselt suure pilveplatvormi osa, kus paiknevad pilveplatvormi jaoks vajalikud internetiserverid ja salvestusseadmed koos võimsate jahutusseadmetega.

Google’i vahendid

Google’il on loodud palju rakendusi erinevate suhtlusülesannete täitmiseks, alates meilidest ja projektihaldusvahenditest lõpetades videokonverentside läbiviimisega. Vahendite kasutamiseks on vaja Google’i kontot, mis on seotud Gmailiga. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist. Arvestama peab sellega, et kõik Google’i ökosüsteemis kasutatav info on isikustatult seotud vastava Google’i kontoga ja info asub Google’i serveriruumides.

Microsofti vahendid

Microsofti ökosüsteem on alguse saanud Windowsi operatsioonisüsteemist ja vajab kasutamiseks Microsoft´i kontot. Arvestama peab sellega, et kõik Microsofti ökosüsteemis kasutatav info on isikustatult seotud vastava Microsoft´i kontoga ja info asub Microsoft´i serveriruumides.

Apple’i vahendid

Apple pakub oma teenuseid kinnises keskkonnas. Apple’i tarkvara kasutamiseks on vajalik nende enda riistvara sülearvutite (Macbookid) ja telefonide (iPhone’id) näol. Tarkvara on kasutatav Apple’i operatsioonisüsteemis Os X ja vajab kasutamiseks kasutajat Apple ID. Arvestama peab sellega, et kõik Apple’i ökosüsteemis kasutatav info on isikustatult seotud vastava Apple ID kontoga ja info asub nende serveriruumides.

FLOSSi vahendid

FLOSS ehk vabalt kasutatav avatud lähtekoodiga tarkvara (Free/Libre and Open Source Software) on tarkvara, mida saab vabalt kasutada, muuta, levitada ja täiustada vastavalt selle litsentsi tingimustele. Mõned olulised põhimõtted, mis iseloomustavad avatud lähtekoodiga tarkvara, hõlmavad järgmist:

  • vaba kasutus (kasutajatel on vabadus käivitada, kopeerida, levitada, uurida, muuta ja parandada tarkvara vastavalt nende vajadustele),
  • avalik ligipääs lähtekoodile ja muutmise vabadus (tarkvara lähtekood peab olema kõigile kättesaadav, võimaldades inimestel uurida, kuidas tarkvara toimib ja vajadusel teha muudatusi),
  • levitamise vabadus (kasutajad võivad tarkvara vabalt kopeerida ja levitada, nii et teised saaksid seda kasutada ja täiustada),
  • litsentsi tingimused (avatud lähtekoodiga tarkvara on tavaliselt kaasas kindla litsentsiga, mis määratleb tingimused, mille kohaselt tarkvara saab kasutada, muuta ja jagada).

Mõned tuntud näited avatud lähtekoodiga tarkvarast on Linuxi operatsioonisüsteem, Apache HTTP Server, Mozilla Firefoxi veebibrauser, MySQL andmebaas ja paljud teised.

Võrdlus

Google Microsoft Apple FLOSS
Meilivahetus Gmail Outlook Mail Mitmed, näiteks Thunderbird
Kalender Google Calendar Outlook iCloud Calendar Mitmed, näiteks Tunderbird
Dokumendihaldus Google Drive Microsoft Office Suite ja Onedrive  iWork Suite ja iCloud Mitmed, näiteks Open Office ja Nextcloud
Videokõned ja vestlus
Google Meet ja Chat Microsoft Teams Facetime ja Messages Mitmed, näiteks Signal, Telegram
Ülesannete haldamine Google Tasks, Keep ja Jamboard Microsoft Planner ja Project Reminders ja Notes Mitmed, näiteks Joplin

Anna materjalile tagasiside siin: Materjalile tagasiside andmine

Litsents

Infoühiskond Copyright © by Birgy Lorenz, Maia Lust, Reelika Väli, Riin Saadjärv, Tauno Palts, Maris Valdmets, ja Mart Laanpere. All Rights Reserved.

Jaga seda raamatut