7 Enda digipädevuse hindamine

Peatükk annab ülevaate

  • miks on vaja hinnata oma digipädevust,
  • kuidas hinnata oma digipädevust,
  • mida teha peale digipädevuse hindamist.

Mis on digipädevus?

Digipädevus tähendab oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud tõhusaks ja turvaliseks digitaalses maailmas hakkama saamiseks. See hõlmab arvuti ja interneti kasutamise põhialuseid, näiteks veebis surfamist, e-posti kasutamist, dokumendi loomist ja failide haldamist. Lisaks sellele tähendab see ka digitaalset kirjaoskust, näiteks veebiarendust, andmetöötlust, küberturvalisust ja programmeerimist.

Digipädevus on muutunud üha olulisemaks, sest järjest enam asju tehakse digitaalselt ning paljud töökohad nõuavad digitaalseid oskusi. Lisaks on digipädevus vajalik ka selleks, et osata end kaitsta küberrünnakute eest ning hinnata kriitiliselt digitaalset infot, mida meedia ja internet meile pakuvad.

Definitsioon: digipädevus

Digipädevus on suutlikkus lahendada oma (õppe)töös veebikeskkonnas ettetulevaid probleeme digitehnoloogia abil (Digipädevus.ee).

Digipädevuse omandamine

Digipädevuse alased oskused võimaldavad meil mõista enda digioskusi, teadmisi ja suhtumist. Sa tead kui hästi suudad kasutada digitaaltehnoloogiaid erinevates valdkondades nagu näiteks infotöötlus, suhtlemine, turvalisus, probleemide lahendamine ja loominguline eneseväljendus.

Ülesanne 1: Uuri, milliseid digioskusi on vaja õppijal omandada õppija digipädevusmudeli järgi.

Ülesannet võib teha viieliikmelises grupis, kus iga õppija vaatab ühte osa. Vali välja üks alateema, kliki lahti “+” märgiga nupud ja tee sellest teistele kokkuvõte.

Digipädevuse ja informaatika-alaste oskuste bassein

Digipädevus on piisav, et toimida infoühiskonnas tavakasutajana. Digipädevus ei ole piisav, kui soovite hakata tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas. IKT valdkonnas tööle asumisel tuleb omandada informaatika ainepädevused.

Definitsioon: informaatikapädevus

Informaatikapädevus on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadmiste, oskuste ja nende rakendamise haldamis- ja loomepädevus, mida kasutatakse kaasaegse infoühiskonna tegevustes ja protsessides.

Täiskasvanud on tõstatanud küsimuse, kust jookseb piir digipädevuse ja informaatikapädevuse vahel, ning kes peaks seda millises kooliastmes õpetama. Videos teeb Piret Lehiste ülevaate, millised on tema mõtted seoses nende kahe mõistega.

Ülesanne 2: Arutle klassikaaslastega, kuidas sina sooviksid õppida järgmisi õppeteemasid ja miks? Jaga teemad kahte gruppi: a. tavaline aineõpetaja, b. informaatikaõpetaja. Arutle klassikaaslastega, miks valisite ühe või teise valiku. Kas mõni teema on loetelust puudu?

Teemad: robootika, infokirjaoskus, geoinformaatika, digiturvalisus, küberkaitse, digitaalne sisuloome, suhtlusvahendid, arvuti ajalugu, veebidisain, tarkvaraarendus, 3D-modelleerimine, uurimistöö tegemine arvutiga, digiloovtöö, testimine ja prototüüpimine, digiteenused, digihügieen, tehisintellekti kasutus, süsteemi administreerimine, arvuti kasutamine töövahendina.

Oskuste hindamine

Digipädevuse hindamine on oluline vahend, mis võimaldab mõõta ja hinnata digioskuste taset ning toetada seeläbi ka enda arengut ja hakkamasaamist digitaalses maailmas.

  • Saad teada, millistes teemades on sul hästi ja milles on vaja veel edasi õppida.
  • Ka õpetaja saab teada, milliseid teemasid on vaja korrata ainetunnis selleks, et anda just sulle võimalus omandada uusi oskuseid.
  • Digipädevuse ja informaatika tasemetööde tulemuste põhjal oskab haridusministeerium luua paremaid õppematerjale ja viia läbi õpetajate täiendkoolitusi.
  • Samamoodi saavad ka ülikoolid ja tööandjad teada, milliseid oskuseid kooli lõpetajatelt oodata (loe lisa siit peatükk karjäär ja IKT).

Ka selle õpiku juures saab hinnata oma oskuseid ja teavitada, mida juba oskad ja mida mitte. See on aluseks õpiku sisu loojatele selleks, et muuta õpikut veel arusaadavamaks ja paremaks.

Ülesanne 3: Ava ankeet ja täida see.

Küsimustik pilootijatele: https://forms.gle/tNc6n9LhT61MTarK9

KOODi saab õpetajalt!

Näide: Digiloovtöö Küberkaitse lipuvõistlus

Hinnata saab oskuseid erinevat moodi. Üks võimalus on viia läbi võistlus ja teada saada, kes on kõige nutikam.

Siin on digiloovtöö näide, kuidas viia läbi võistlus küberturvalisuse valdkonnas.

  • Küberkaitse lipuvõistluse spetsiifikat puudutavad õpiväljundid:
    • nimetab ja võrdleb erinevaid CTF keskkondasid ja võistluse realiseerimise viise,
    • loob stsenaariumi mängule,
    • loob lahenduse CTF-keskkonnas,
    • loob ülesanded,
    • viib läbi mängu piloodi kasutajate peal.

 

*Ülesanne 4: Soovitame hinnata enda oskuseid ka Digipädevuse enesehindamistööriista kaudu (kui vajad õpetaja abi, siis ütle talle).

Mõõtmisel kasuta skaalat. Vali iga küsimuse juures, kuidas sa ennast tunned – kas sa oskad seda või mitte.

Skaala:

  • 0 – Ma ei oska seda ülesannet sooritada.
  • 1 – Oskan seda ülesannet sooritada juhendite abil.
  • 2 – Oskan seda ülesannet suures osas juhenditeta sooritada, aga mitte täielikult.
  • 3 – Oskan iseseisvalt ja juhenditeta seda ülesannet sooritada.
  • 4 – Oskan selle ülesande lahendamisel õpetada kaaslasi, aga vajan veidi abimaterjalide abi.
  • 5 – Oskan selle ülesande lahendamisel õpetada kaaslasi ja vastata nende küsimustele abimaterjale kasutamata.

*Ülesanne 5: Soovitame ennast hinnata ka Euroopa kodaniku digipädevuse mõõteriistaga (üsna sarnane Eesti omale). Mõõteriist on inglise keeles ja küsimused puudutavad nelja teemat: infokirjaoskus, suhtlusoskus, turvalisus ja sisuloome.

Slaidid õpetajale (näidis):

Enda digipädevuse hindamine

Lisalugemiseks

Anna materjalile tagasiside siin: Materjalile tagasiside andmine

 

Litsents

Infoühiskond Copyright © by Birgy Lorenz, Maia Lust, Reelika Väli, Riin Saadjärv, Tauno Palts, Maris Valdmets, ja Mart Laanpere. All Rights Reserved.

Jaga seda raamatut