2 Eesti e-riik ja e-teenused
Peatükk annab ülevaate
- mis on e-Eesti,
- erinevatest teenustest e-riigis,
- kuidas kasutada erinevaid e-teenuseid.
Sissejuhatus e-Eestisse
Eesti alustas infoühiskonna rajamist 1990. aastatel. Tol ajal ei olnud veel kogutud kodanike kohta digitaalset informatsiooni, samuti ei olnud enamikel inimestel ligipääsu internetile ega internetti ühilduvaid seadmeid, mis tänasel päeval on iseenesest mõistetavad. Eestis kasutatakse e-teenustega ühendumiseks ID-kaarti, mobiil-ID-d või Smart-ID-d.
Definitsioon: isikutunnistus Eesti ID-kaart
ID-kaart on Eestis elavale Eesti kodanikule kohustuslik isikut tõendav dokument, kuhu kantakse alates 12. eluaastast kaardi kasutaja sõrmejäljed. Eesti kodanik saab ID-kaardiga reisida Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides. ID-kaart väljastatakse ka Eestis elamisõiguse alusel elavale Euroopa Liidu kodanikule. Euroopa Liidu kodaniku ID-kaart ei ole reisidokument. (Politsei ja Piirivalveamet)
Näide: Eesti riigiportaal ehk e-Eesti
Eesti riigiportaal on www.eesti.ee, mis toimib alates 2008. aastast. Eesti.ee-st leiab vajalikku informatsiooni riigiga asjaajamise kohta, näiteks kuidas registreerida lapse sünd, taotleda dokumente või alustada ettevõtlusega. Sisse logituna saab vaadata pere ja tervisega seotud andmeid, dokumentide infot, isiklike sõidukite ja kinnisvara andmeid, sh notariaalseid dokumente. Koolinoored saavad portaalist vaadata oma eksamitulemusi või põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse andmeid. (eesti.ee)
Selleks, et e-Eesti töötaks, on vaja struktuuri, mis tagaks, et seda oleks ühtaegu nii mugav kasutada kui ka turvaline erinevatele osapooltele. Andmekogude omavahel koostoimimiseks ja andmete ristkasutamiseks on loodud X-tee. Selles lahenduses ühenduvad avaliku interneti kaudu erinevad teenused nagu maksuamet, rahvastikuregister, pangad ja teised teenusepakkujad kasutades selleks X-tee kihti. Kui märkad sisselogimisel sõnu nagu näiteks TARA, HarID või ID-kaart, mobiil-ID, eID, Smart-ID, siis võid olla kindel, et need lahendused on liitunud X-teega ja vastavad kõrgemale turvalisuse standardile kui tavalised e-teenused nagu näiteks Google või Instagram, mis ei ole liitunud X-tee-ga. 
E-teenused Eestis
E-teenused Eestis jagunevad riiklikeks teenusteks, kohaliku omavalitsuse teenusteks ja eraettevõtjate teenusteks. Paljud e-teenused tulevad kasutusele siis kui oled 18-aastane, kuid on teenuseid, mida saab kasutada juba nooremana.
Näiteks saavad koolinoored riigi ja kohaliku omavalitsuse teenustest
- vaadata oma eksamitulemusi või põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse andmeid,
- kasutada HarID lahendust, mis võimaldab sisse logida erinevatesse haridusteenustesse nagu Moodle, E-koolikott, E-koolikoti sisuloome, eksamite infosüsteem EIS või sisseastumise infosüsteem SAIS,
- kohaliku omavalitsuse valimistel saab osaleda hääleõiguslik Eesti kodanik, kes on valimiste päeval vähemalt 16-aastane, elab püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ja on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse selles vallas või linnas. Lisaks pakuvad omavalitsused teenuseid ja toetuseid kõikvõimalikel teemadel nagu sotsiaalhoolekande teenused, liikluskorraldus, haridusteenus, ettevõttluse toetamine, kinnisvara haldamine ja prügivedu, kultuuri ja vaba aja veetmise võimalused ja palju muud,
- Euroopa Parlamendi valimistel saab aga osaleda alles 18-aastane Eesti kodanik, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks.
Eraettevõtjate teenustest saavad alla 18-aastased koolinoored näiteks
- kasutada pangateenuseid,
- logida sisse E-kooli või Stuudiumi,
- kasutada Opiq, Foxcademy, Eliis, TaskuTark jne teenuseid.
Ülesanne 1. Millised teenused need on?
Harjutusülesanded 1-5:
Need ülesanded annavad sulle võimaluse katsetada ja uurida, kuidas töötab e-Eesti. Tee kõik allolevad ülesanded läbi ja kui sul on ligipääs oma ID-kaardile või Smart-ID lahendusele, siis proovi neid teenuseid ka päriselus veebilehel www.eesti.ee. Allolevad õpiampsud on loodud Tallinna Ülikooli magistritöö raames Pirje Meri poolt. Materjalid on loodud mõeldes kõikidele e-teenuste kasutajatele sh vanemaealistele, kes veel ei oska Eestis e-teenuseid kasutada.
E-Eesti kasutamine:
- Kuidas seadistada ID-kaart tööle? (video)
- Kuidas siseneda riigiportaali? (juhend ja simulatsioon)
- Kuidas anda digiallkirja? (video ja pildijuhend)
Transport:
- Kuidas vaadata rongiaegu veebis? (pildijuhend)
Selleks, et Eesti e-riigis teenused töötaks, on vaja erinevaid töökohti. Üks neist on kasutajatoe spetsialist, kes nõustab kliente nende mures.
Amet: kasutajatoe spetsialist (Haridusportaal)
Kasutajatoe spetsialist tagab klientide küsimuste ja tehniliste probleemide kiire lahendamise ning kliendi rahulolu, pakkudes konkreetset ja hästi koordineeritud suhtlust eri osapooltega. Ta suhtleb klientidega e-kirja, telefoni, videosilla ja reaalajavestluse (chat) vahendusel. Enamjaolt tegeleb kasutajatoe spetsialist probleemidega, mis leiavad lahenduse ühe ööpäeva jooksul, samas tuleb ette ka pikemat aega ja koordineerimist nõudvaid probleeme. Kasutajatoe spetsialisti ametinimetusena on kasutusel ka kasutajatoe tehnik, klienditoe spetsialist, helpdesk’i spetsialist, rakenduste administraator, infosüsteemi administraator, rikete halduse spetsialist jms. Spetsialisti töö on vaheldusrikas ja ennast täiendades on võimalik töökohal edasi liikuda.
Järgmises peatükis uurime, millised reeglid ja seadused on seoses digiühiskonnaga olulised.
Slaidid õpetajale (näidis):
Lisalugemiseks
- Gümnaasiumi Küberkaitse kursus “Digiühiskond Eesti näitel“
- Gümnaasiumi Digiteenuste kursus “Riik digiteenuste kontekstis“
- Sissejuhatus X-teesse
- E-Eesti 30 aasta ajaloo lugu (Vabamu)
Anna materjalile tagasiside siin: Materjalile tagasiside andmine