3 Infoühiskonna mängureeglid

Peatükk annab ülevaate

  • infovabadusest,
  • infosõjast,
  • reeglitest infoühiskonnas.

Vabadus internetis

Infoühiskonna edukas toimimine on sõltuvuses tema kasutajaskonnast – mida enam on internetikasutajaid, seda edukam on infoühiskond. Seda rohkem luuakse teenuseid, turule tulevad uued tooted. Inimesele on kasulik, et ta saab kodust lahkumata käia pangas, lugeda uudiseid, õppida ja teha tööd. Erinevate võimaluste kasutamiseks on vaja e-identiteeti, millest rääkisime riigi kontekstis eelmises peatükis. Kasutamaks teenuseid teiste pakkujate juures, nt Instagram või TikTok, on meil vaja lihtsalt kasutajatunnust. E-identiteet on teenusepakkujatele oluline, sest selle kaudu saavad nad jälgida oma kasutajate tegevusi (kõikidest tegevusest jääb maha jälg). Niimoodi kaardistatakse, mis on kasutajate huvid ja pakutakse vastavalt sellele uut sisu, mida klikkida, ja uusi tooteid, mida soetada. Kui palju peaks teenusepakkuja meist teadma ja kuidas turvaliselt infoühiskonnas toimetada, vaatame järgmistes peatükkides. Kuidas soovid sina, et sinu isiklike andmetega ringi käiakse, peaks sõltuma ainult sinust. Sellise põhimõtte taga seisavad nii Eesti kui ka Euroopa Liit.

Algselt loodi internet selleks, et pääseda ligi informatsioonile, võimalusena õppida ja otsustada ise, millist sisu tarbime.

Definitsioon: infovabadus (Wikipeedia)

Infovabadus on igaühe õigus ilma takistusteta vastu võtta, töödelda ning edastada üldiseks kasutuseks mõeldud informatsiooni. Tegu on rahvusvahelise kompleksse õiguspõhimõttega, mis infoühiskonnas väljendub avaliku teabe juurdepääsetavuses, tsensuuri puudumises, sõna- ja väljendusvabaduses, piirangutes jälitustegevusele ning eraelu puutumatuse kaitses.

Kuid maailmas on riike ja ka ettevõtteid, kes oma teenustes lähevad interneti kui inimõiguse põhimõtte vastu. Eestis on täna loomulik, et kõik on e-kanalis kättesaadav ja selle kasutamise oskust peetakse loomulikuks nii noorele kui vanale. Selline lähenemine ei ole aga loomupärane kõikidele riikidele, kus infot internetis tsenseeritakse (kontrollitakse eelnevalt, mida võib ja ei või avaldada).

Näiteid: tsensuur

  • Hiina sotsiaalmeedias keelati kõik Karupoeg Puhhiga seonduv (Delfi).
  • Venemaa telekanal lõpetas jalgpallimängu edastamise, sest staadionil olid Ukrainat toetavad avaldused (Delfi).
  • Araabia kevad sai alguse Tuneesiast (Õhtuleht).

Millised riigid on rohkem sõnavabamad kui teised, tuuakse välja Freedom House iga-aastases ajakirjandusvabaduse (aka pressivabadus) raportis, kus Eesti tõusis 2022. aastal 4. kohale (loe: ERR). Täpsemalt saab uurida asja järgmiselt kaardilt. See muutub oluliseks inimestele, kes reisivad palju või on otsustanud minna tööle teise riiki. Samamoodi aitab see mõista, et ka infoühiskonnas võib pidada sõdasid, mille eesmärk on info kaudu segaduse külvamine.

Ülesanne 1: Tuvasta, millised reeglid on ajakirjandusvabaduse raporti alusel vabamad kui teised. Kasuta vastamiseks üleval lingitud kaarti!

 

Infosõda

Infosõda ehk teabesõda on kahe või enama osapoole vahel toimuv elanikkonna teadvuse mõjutamise protsess, mis toimub suunatud informatsiooni edastamisega massiteabevahendite kaudu. Infosõja eesmärk on inimeste käitumise muutmine või neile esialgselt mitteomaste eesmärkide sisendamine. Infosõda on sõda, mille eesmärk ei ole mitte territooriumi hõivamine, vaid inimeste, nende mõtete ja väärtushinnangute suunamine – olenemata sellest, kus territooriumil need inimesed elavad (Vikipeedia, Infosõda). Infosõja relvadena kasutatakse inimesi ja ka trolle ning tehisreaalsust, kes jagavad väärinfot edasi ja külvavad segadust. Kuna vahel ei oska ka meedias töötavad inimesed teha vahet õigel ja väärinfol, siis võib ka meedias ilmuda uudiseid, mis ei ole tõde.

Infosõda (ERR) portaalis – õppijatele lihtsam video tunnis vaatamiseks!

Edasijõudnutele: Vaata videot ja mõtle, kas sinust võiks saada võõrriigi tööriist internetis?

Näide: Definitsioone seoses infosõjaga

Valeteave – teave, mis ei ole õige. Samas ei ole teada, kas on tegemist sihiliku või kogemata juhtunud valega. Ka vääruudis, väärteave, väärinfo annab meile teada, et tegemist on infoga, mis ei ole õige. Näiteks: Mati rääkis kodus, et Jane võitis kübervõistluselt esimese koha. Hiljem selgus, et Jane võitis teise koha.

Võltsuudis, võltsteave, võltsinfo annab meile teada, et tegemist on tahtlikult loodud väära sisuga. Näiteks: Mati rääkis kodus, et Jane osales kübervõistlusel, kuid ta ei võitnud seda, kuna ta vastas enamus küsimustele valesti.

Desinformatsioon on eksitav või vale teave, mida levitatakse teadlikult kellegi kasuks. Desinformeerimine tähendab tahtlikult teisele osapoolele spetsiaalselt ettevalmistatud tõele mittevastava informatsiooni edastamist. Näiteks: Mati rääkis kodus, et kool valis kübervõistlusele kooli esindajaks Jane. Kuna ta on tüdruk, siis tuli ta viimasele kohale. Kui Mati oleks osalenud, siis oleks ta kindlasti saanud parema koha.

Ülesanne 2: Proovi leida, millised neist sõnadest on korrektsed ja millised mitte.

Reeglid internetis

Internetivabadus ei tähenda, et internetis ei ole reegleid. Reegleid võib olla loodud läbi seaduste, kuid ka läbi eetika (inimeste vahelised kokkulepped ja arusaam, mis on hea).

Eesti kodanik toimetab Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi, milles on välja toodud meie õigused ja kohustused. Riigiteatajast leiate kõik Eestit puudutavad seadused ja määrused, kuid enamasti vaatavad inimesed neid siis, kui selle järgi on otsene vajadus, näiteks kui on oht, et keegi on toime pannud süüteo, siis uuritakse lähemalt Karistusseadustikku. Otsuse teeb kohus ja selle eest määratakse, kas rahatrahv või vangistus.

Näiteid: Karistusseadustiku paragraafide näiteid

  • $ 156 Sõnumisaladuse rikkumine (nt kuulad pealt kellegi e-kirja saatmist läbi interneti).
  • $ 157 Isikuandmete ebaseaduslik avaldamine (nt ettevõtja avaldab kogutud andmed, milleks tal luba ei ole).
  • $ 157.2 Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine (nt on loodud varikonto ja seeläbi esinetud kellegi teise nimel internetis).
  • $ 206 Arvutiandmetesse sekkumine (nt keegi pahalane muudab, kustutab või rikub arvutisüsteemis olevaid andmeid).
  • $ 207 Arvutisüsteemi toimimise takistamine (nt pahalane häirib, takistab süsteemis andmete sisestamist, edastamist või rikub need läbi kustutamise ja muutmise).
  • $ 213 Arvutikelmus (nt pahalane tekitab teisele isikule varalise kahju arvutiprogrammi või andmete sisestamisel, muutmisel, kustutamisel, rikkumisel või muul viisil).
  • $ 216.1 Arvutikuriteo ettevalmistamine (nt luuakse programm, mille eesmärgiks on viia ellu kuritegu).
  • $ 217 Arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseaduslik kasutamine (nt keegi petab välja paroolid või häkib süsteemi sisse).
  • $ 222.1 Autoriõiguse rikkumine arvutisüsteemis (nt kasutad programmi, filmi või muusikat, mille eest peab maksma, kuid oled selle saanud ilma maksmata).
  • $ 223 Teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslik üldsusele suunamine (nt jagad internetis edasi programmi, filmi või muusikat, mille eest peab maksma).
  • jne.

Näide ühest loost, kuidas kogemata võidakse sattuda pahandustesse, teadmata, et see on keelatud. Teenustõkkerünnakut korraldavad ka kräkkerid. Kes on kräkker, saad teada hiljem.

Lisaks riigis kehtivatele seadustele loovad reegleid ka teenusepakkujad, näiteks kui loote mõnda interneti keskkonda endale konto, siis kinnitate keskkonna kasutustingimused. Kasutustingimustes on kirjas, millise teenusega on tegemist ja kes seda pakub; kuidas teenus töötab, millised on kasutaja õigused ja kohustused; millised on teenusepakkuja kohustused ja õigused; vastutus; intellektuaalse omandi küsimus; kuidas tingimusi muudetakse. Näide: eKooli kasutustingimused või HarID kasutustingimised. Kasutustingimusi tuleb alati lugeda. Ettevaatlik tuleb olla nende teenuste suhtes, kes ei ole oma veebis avaldanud ei kasutustingimusi ega ka privaatsustingimusi, millest räägime lähemalt järgmistes peatükkides isikuandmete ja turvalisuse juures.

Lisaks kirja pandud reeglitele on internetis ka kirja panemata reeglid või reeglid-soovitused, mis aitavad algajal kasutajal käituda nii nagu on antud kogukonnale sobilik, näiteks on üks kuulsamaid reegleid võrgu etikett ehk netikett, mis annab teada, et SUURTE TÄHTEDEGA KIRJUTAMINE on “karjumine” ja internetis tuleks teiste vastu olla viisakas. Samamoodi tuuakse välja, et e-maili saates peaks olema e-maili lõpus kirjas signatuur ehk saatja nimi ja e-maili aadress. Näide netikettist.

Kuid oma eetikareegleid loovad ka interneti kogukonnad ise. Sellised reeglid kehtivad siis kui soovid olla mingi kogukonna liige. Võibolla tuntumad on Facebooki või muu sotsiaalmeedia kogukonna reeglid:

Tegelaskujud internetis: häkker vs kräkker

Häkker – (laensõna inglise keelest hacker) on Eesti Keele Instituudi Ühendsõnastiku 2021. aasta 1. jaanuari määratluse kohaselt „lubamatult tegutsev, kaitsesüsteeme muukiv ja viirusi loov arvutiasjatundja“, kitsamas tähenduses ka „oskuslik arvutientusiast“. (Vikipeedia)

Kräkker – (inglise keeles cracker) on isik, kes kasutab ära tehniliste süsteemide, eriti arvutisüsteemide ebakindlust või puudujääke viisil, mis on vastuolus seaduste ja moraalinormidega (omakasu saamiseks, huligaansuse ajendil, pahatahtlikkusest jm). (Vikipeedia)

Ajaloost on tuntud ka häkkerite eetika, millest on väike kokkuvõte siin:

Näide: häkkerite eetika (Wikipedia, ENG)

  • Hari ennast! Mida enam “käed külge” võimalusi saad kasutada, seda parem. Ligipääs lahendustele aitab häkkeritel ellu viia eesmärki: leia vigu, abista teisi, mõista, kuidas on asjad loodud.

  • Informatsioon on vaba! Kõiki materjale, millele on internetist vaba ligipääs, on lubatud kasutada, et ennast sel teemal harida.

  • Avatud lahendused on head! Need on head, sest tihti ei nõua nende kasutamine rahalist väljaminekut. Teiseks on need head, sest avatud lahendusi saab enda arvutis enda soovi järgi mõjutada. Sellisest omaette nokitsemisest võib ühel hetkel saada ka vaba tarkvara arendus, kui tekib soov tehtut jagada. Suured ja kesksed lahendused võivad olla kohmakad ja pole eriti paindlikud, kulutavad raha ja ressursse ning nende turvalisuse kohta teab tihti ainult tootja, sest teised kasutajad ei näe nende sisse.

  • Oskused loevad! Häkkerit tuleks hinnata tema oskuste alusel, mitte tema ülikoolikraadi, vanuse, soo, seksuaalse orientatsiooni, rahvuse, neurotüüpilisuse või positsiooni tõttu. Häkkerikogukondades on inimestel tihti hüüdnimed ning tegelik isik pole oluline.

  • Looming on ilu! Kood ja sisu, mida lood tehnoloogia abil, peaks olema puhas ja ilus.

  • Innovatsioon on inimkonna hüvanguks! Tehnoloogia muudab elu paremaks. Igaüks ühiskonnas peab saama ligipääsu tehnoloogiale, mis muudab elu “värvilisemaks”, hoiab ressursse ja viib elu edasi.

Ülesanne 3: Arutage klassikaaslastega, milliste reeglite ja põhimõtete järgi toimite teie internetis. Sõnastage ühiselt 10 reeglit, mis aitavad teil nii oskuslikult kui turvaliselt internetis hakkama saada.

Slaidid õpetajale (näidis):

Infoühiskonna mängureeglid

Lisalugemiseks

Anna materjalile tagasiside siin: Materjalile tagasiside andmine

Litsents

Infoühiskond Copyright © by Birgy Lorenz, Maia Lust, Reelika Väli, Riin Saadjärv, Tauno Palts, Maris Valdmets, ja Mart Laanpere. All Rights Reserved.

Jaga seda raamatut